lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-2866/24

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-2866/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1834
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-2866

Tsiviilasi

Viktor Rõmari pankrotihalduri Martin Kruppi hagi Alexander Isaevi ja Olga Isaeva vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusolekute andmise kohustamiseks ja nõusolekute asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. augusti 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viktor Rõmari pankrotihalduri Martin Kruppi määruskaebus ning Alexander Isaevi ja Olga Isaeva määruskaebused Määruskaebuse I esitaja (hageja): Viktor Rõmari pankrotihaldur Martin Krupp; esindaja advokaat Ingrid Erm-Eks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Vastustajad määruskaebusele I: 1) Alexander Isaev (kostja), sünniaeg XXX; esindaja advokaat Aleksei Forstiman 2) Olga Isaeva (kostja), sünniaeg XXX; esindaja advokaat Aleksei Forstiman Määruskaebuse II esitajad: 1) Alexander Isaev (kostja), sünniaeg XXX; esindaja advokaat Aleksei Forstiman 2) Olga Isaeva (kostja), sünniaeg XXX; esindaja advokaat Aleksei Forstiman Vastustaja määruskaebusele I: Viktor Rõmari pankrotihaldur Martin Krupp; esindaja advokaat Ingrid Erm-Eks

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 30. augusti 2018 määrus osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata määruskaebuse hagi tagamise määruse peale (p 2) ja tühistas 2. aprilli 2018 määrusega seatud hagi tagamise (p 3).
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega saata hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebus maakohtule lahendamiseks ning jätta Viru Maakohtu 2. aprilli 2018 määrusega seatud hagi tagamine kehtima.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
3.Rahuldada osaliselt Viktor Rõmari Martin Kruppi määruskaebus.
4.Rahuldada osaliselt määruskaebus.

pankrotihalduri

Alexander Isaevi ja Olga Isaeva

5.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
6.Määruse tervikresolutsioon on järgmine:
6.1.Jätta läbi vaatamata Viktor Rõmari pankrotihalduri Martin Kruppi hagi Alexander Isaevi ja Olga Isaeva vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusolekute andmise kohustamiseks ja nõusolekute asendamiseks.
6.2.Jätta hageja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
6.3.Jätta hagiavaldusega seotud menetluskulud Viktor Rõmari kanda. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist.
6.4.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohus menetles Viktor Rõmari pankrotihalduri Martin Kruppi (hageja) hagi Alexander Isaevi (kostja) ja Olga Isaeva (kostja) vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusolekute andmise kohustamiseks ja nõusolekute asendamiseks. Hagi tagati. Kostjad esitasid määruskaebuse hagi tagamise määruse peale ja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostjad leidsid, et nende elukoht on Venemaal ja seetõttu ei allu asi Eesti kohtule. Kostjatel on küll Eestis vara, kuid nad ei ela Eestis. Kostjad viibivad suurema osa ajast Venemaal.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2.Viru Maakohus jättis 30. augusti 2018 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis läbi vaatamata ka kostjate määruskaebuse hagi tagamise määruse peale. Maakohus tühistas 2. aprilli 2018 määrusega seatud hagi tagamise. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil, -perekonna, - ja kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama

tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poole kirjalik nõusolek (art 21 p 2). Kostjad on tõendanud, et nende elukoht ei ole Eestis. Kuigi kostjatele kuulub Eestis kaks korteriomandit, ei saa neid pidada kostjate elukohaks. Kostjatel on Vene Föderatsiooni kodakondsus ning sissekirjutus Venemaal. Kostjad said hagimaterjalid kätte Venemaa aadressil. Kostjad omandasid Eestis korteriomandi asukohaga XXX, Narva-Jõesuu. Notariaalses lepingus on kostjate elukohaks märgitud Gatšina, Venemaa. Kostjad on kantud nimetatud korteri omanikeks kinnistusraamatusse. Kostjatele kuulub ka korteriomand asukohaga XXX, NarvaJõesuu. Kostjad asutasid Eestis ettevõtte OÜ Ehitusfirma Master asukohaga XXX, NarvaJõesuu, ettevõttel on esitatud majandusaasta aruanded aastate 2012-2016 kohta. Kostjad esitasid tõenditena tööraamatu väljavõtted, millest nähtub, et kostjad töötavad Venemaal ettevõttes SMIS ning ettevõtte andmed, töölepingu ja OÜ SMIS osaniku otsused ja käskkirjad. Olga Isaeva on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Kostjad on Vene Föderatsiooni kodanikud ja registreeritud elukohas ZZZ, Gatšina, Leningradi oblast, Venemaa. Kostjad esitasid piiriületuste andmed, millest nähtub, et kostjad viibivad Eestis 1-2 korda kuus tavaliselt 2-3 päeva, mõnikord 5 päeva; kokku aasta jooksul on kostjad olnud Eestis 19 korda, millest Alexander Isaev 63 päeva ja Olga Isaeva 76 päeva. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjad oleksid ööbinud Narva-Jõesuu kodus. Seega ei ole välistatud, et kostjad ületavad Eesti piiri eesmärgiga sõita edasi teise Euroopa Liidu riiki ja lähevad Venemaale tagasi Eesti piiri kaudu. Ettevõtte majandusaasta aruandest nähtub, et ettevõttel äritegevust ei toimu ning äritegevusest on alles plaanis alustada. See omakorda võib tähendada, et kostjatel on plaanis asuda elama Eestisse, kuid seni seda tehtud ei ole. Ettevõtte osa ja kinnisvara omamine võib olla seotud ka viisa saamise eesmärgiga. Elukoha tuvastamisel on tähtis, et isikul oleks selle kohaga mingi seos, mitte ainult omandiõigus. Sellist seost ei ole menetluse käigus tuvastatud. Kostjad selgitasid, et nad käivad Eestis seoses kinnisvara hooldamisega. Piiriületuste andmed näitavad, et kostjad ei viibi pikaajaliselt Eestis. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostjatel oleks Eestis mistahes sissetulek, ka Eestis asutatud osaühing ei too praegusel ajal tulu. Kostjate teised pereliikmed ei ela Eestis ja kostjatele kuuluvat korteriomandit ei saa pidada nende koduks ka siis, kui seal asuvad mingid kostjate isiklikud asjad. Kostjate tütar koos abikaasaga on registreeritud samuti Venemaal. Eesti telefoninumbri omamine ei tähenda elukoha omamist Eestis. Isikul võib olla ka mitu elukohta korraga. Mitu elukohta ei ole samastatav kinnisasja omamisega. Kinnisvara omandamine võib olla seotud ärieesmärkidega, mh eesmärgiga seda hiljem kasulikult müüa või muude eesmärkidega, mis ei ole seotud elukoha omandamisega. Kostjatel ei ole Eestiga sellist seost, mille tõttu võiks pidada neile kuuluvat korteriomandit nende teiseks elukohaks. Kostjad vaidlesid Eesti kohtualluvusele vastu ega nõustunud asja menetlemisega Eesti kohtus. Seega tuleb õigusabilepingu art 21 p 1 alusel hagi esitada kostjate elukoha järgi, s.o Venemaa kohtusse. TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlemiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus maakohus TsMS § 465 lõiget 1, kui ei põhjendanud määrust piisavalt. Kuna maakohus juba võttis hagi menetlusse, on kohtul hagi läbi vaatamata jätmisel kõrgendatud põhjendamiskohustus. Maakohtu määrusest ei nähtu, millise materiaalõiguse normi alusel on kohus kostjate elukoha vaidlusküsimuse lahendanud ning millised vaidluse lahendamisel tähtsust omavad asjaolud on kohus esitatud tõendite põhjal tuvastanud; 2) rikkus maakohus TsMS §-i 5. Maakohus põhjendas määrust ka asjaoludega, mida ei ole tõendatud ja millele ei ole kostjad tuginenud; 3) leidis maakohus vääralt, et kostjate elukoht ei ole Eestis. Isikul võib olla mitu elukohta; 4) on õigusabilepingu elukoha mõiste autonoomne, mis ei sõltu riigisisesest õigusest. Ühisosa tuleb leida TsÜS § 14 lõike 1 ja Venemaa tsiviilkoodeksi § 201 vahel; 5) tehti Venemaa elukoha registreering enne, kui Eestisse omandati kinnisasi. Kostja II Venemaal asuvasse korterisse on registreeritud ka tema tütar, tütre abikaasa ja kaks tütre last. Tegu võib olla hoopis tütre elukohaga; 6) ei saa kostjate elukohaks pidada Venemaad seetõttu, et seal saadi hagi kätte. Kostjatel võib olla mitu elukohta, sh elukoht Eestis; 7) ei ole tõendatud, et kostjate teised pereliikmed Eestis ei ela; 8) näitavad kostjate Eestiga seotust kinnisasjade omandamine, Eestis viibitud aeg, ettevõtlus Eestis, Eesti telefoninumbri omamine, eesti keele ja õiguse tundmine. Juhul, kui kostjad oleks Eestiga ajutiselt seotud, poleks nad Eestisse paarismaja ostnud.
4.Kostjad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse ja paluvad tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 2 ning teha selles osas uue määruse, millega rahuldada määruskaebus.
5.Hageja esitas vastuse kostjate määruskaebusele ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja hinnangul ei ole kostjate määruskaebus kohane viis nende õiguste kaitsmiseks.
6.Kostjad esitasid hageja määruskaebuse osas oma seisukohad kirjalikult ning palusid jätta kaebus rahuldamata. Kostjad leidsid, et maakohtu määrus kohtualluvuse osas on õige ning hagejate määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohtu 30. augusti 2018 määrus tuleb menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata määruskaebuse hagi tagamise määruse peale (p 2) ja tühistas
2.aprilli 2018 määrusega seatud hagi tagamise (p 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega saadab hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse maakohtule lahendamiseks ning jätab 2. aprilli 2018 määrusega seatud hagi tagamise kehtima. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäetakse poolte endi kanda.
8.Maakohus leidis õigesti, et hagi allub Venemaa kohtule. Välislepingu „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades“ (RT II 1993, 16, 27) art 21 lg 1 järgi on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kuna

õigusabilepingu p 38 lg 1 alusel kohaldatakse kinnisvaraga seotud vaidlusele Eesti materiaalõigust, tuleb elukoha mõiste sisustada Eesti õiguse alusel. Isiku elukoht on TsÜS § 14 lg 1 alusel koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib elukoht olla üheaegselt mitmes kohas. Puudub vaidlus, et Eesti ei ole kostjate alaline elukoht. Isiku peamine elukoht TsÜS § 14 lg 1 mõttes on koht, kus isik elab rohkem kui muus kohas. Ainuüksi piiriületusandmete järgi on kostjad Eestis viibinud väiksema osa ajast, visiidid on lühiajalised ega viita siin elamisele. Samuti ei tõenda kinnisasjade või äriühingu osa Eestis omamine seda, et isik elaks Eestis peamiselt ehk rohkem kui Venemaal. Isik võib omada erinevat vara mis tahes riigis, sealjuures vara asukohariigis elamata. Kinnisvara või äriühingu osasid võib omandada muu hulgas investeerimiseks või raha paigutamiseks. Eesti külastamine kinnisvara haldamiseks või ettevõtluseks ei tähenda Eestis elamist. Tegu võib olla muu hulgas tööalaste visiitidega. Hageja väide, et kostjate Venemaa elukoht on vaid ühe kostja tütre elukoht, on oletuslik ja tõendamata. Kuigi isikul võib olla TsÜS § 14 lg 2 järgi ka mitu elukohta, peavad need elukohad olema isiku peamised elukohad. Esitatud materjalide kohaselt ei saa pidada Eestit kostjate peamiseks elukohaks.

9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tühistas ebaõigesti hagi tagamise (p 3) ja jättis läbi vaatamata (p 2) hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse. Hagi tagamiseks võib vajaduse korral hagi tagamise abinõu rakendada ka kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada mõnda muusse Eesti või välisriigi kohtusse või vahekohtusse (TsMS § 382 lg 3) Seetõttu ei olnud hagi tagamise tühistamine kohtule TsMS § 382 lg 3 järgi kohustuslik ja kuna hagi tagamist taotleti ja hagi tagati, ei olnud põhjendatud selle tühistamine hagi läbi vaatamata jätmise tõttu kohtualluvuse puudumise pärast. Hagi tagamise tühistamine võib raskendada kohtuotsuse täitmist, kui Venemaa kohus hagi rahuldab.
10.Ringkonnakohus selgitab, et ei saa ise maakohtu hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebust läbi vaadata. TsMS § 663 lg 1, lg 4 ja lg 5 kohaselt peab määruskaebust esmalt menetlema maakohus. TsMS § 663 lõike 4 alusel võib maakohus ise määruskaebuse rahuldada või jätta selle TsMS § 663 lg 5 alusel rahuldamata ja edastada ringkonnakohtule. Ringkonnakohus saab määruskaebust TsMS § 664 lg 1 ja TsMS § 667 kohaselt menetleda alles siis, kui maakohus on jätnud määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel rahuldamata. Seetõttu tuleb määruskaebus saata maakohtule lahendamiseks.
11.Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 TsMS § 163 lg 1 alusel määruskaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, kuna mõlemad määruskaebused rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus ei tühistanud maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata, ei muuda ringkonnakohus menetluskulude jaotust maakohutus ja hagi läbi vaatamata jätmisega seotud menetluskulud jäävad hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja