Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

2-18-2866 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-18-2866, V R (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupp hagi A I ja O I vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusolekute andmise kohustamiseks ja nõusolekute asendamiseks kohtuotsusega. Kohus rahuldas 02.04.2018 määrusega hagi tagamise taotluse ja kandis hagi tagamise abinõuna kinnistusraamatusse registriossa nr xxx vastuväite 03.03.2017 kinnistamisavalduse ja 28.03.2017 kinnistamisavalduse alusel kinnistusregistriosa nr xxx neljandas jaos jooksva kande nr x all 31.03.2017 tehtud hüpoteegi kustutamiskande parandamiseks. Kostjad esitasid määruskaebuse hagi tagamise määruse peale ja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostjad selgitasid, et nende elukoht on Venemaal ja seetõttu ei allu käesolev asi lahendamisele Eesti kohtus. Kohus võttis 08.05.2018 määruskaebuse menetlusse ning edastas selle hagejale. Kohus andis hagejale tähtaja 14 päeva määruskaebuse suhtes seisukoha esitamiseks. Hageja esitas 21.05.2018 taotluse, milles palus kohustada kostjaid esitama määruskaebusele lisatud tõendite tõlked eesti keelde ja seejärel anda hagejale täiendav tähtaeg määruskaebuse suhtes seisukoha esitamiseks. Kohus rahuldas 25.05.2018 määrusega hageja taotluse, s.o kohustas kostjaid esitama määruskaebuse tõendite tõlked ning määras, et annab hagejale uue tähtaja määruskaebuse suhtes seisukoha esitamiseks. Hageja esitas 28.05.2018 taotluse hagi läbi vaatamata jätmise kohta seisukoha esitamise tähtaja pikendamiseks ja palus kohustada kostjaid esitama määruskaebuse lisade vandetõlked. Hageja selgitas, et tal ei ole võimalik esitada seisukohta hagi läbi vaatamata jätmise suhtes enne, kui on võimalik tõendite eestikeelsete tõlgetega tutvuda. Hageja leidis, et juba esitatud tõendite tõlked on ebatäpsed ja ebakorrektsed, mistõttu ei ole võimalik nende täpsest sisust aru saada. Hageja leiab, et kostjatel tuleb esitada tõendite kvalifitseeritud tõlked. Kostjad leidsid, et hageja taotlused tuleb jätta rahuldamata. Kostjad palusid pikendada tõlgete esitamise tähtaega, kuna tõlkebüroos saavad tõlked valmis hiljemalt 20.06.2018. Kohus rahuldas 06.06.2018 hageja taotluse hagi läbi vaatamata jätmise suhtes seisukoha esitamiseks tähtaja pikendamiseks ning jättis rahuldamata hageja taotluse kohustada kostjaid esitama vandetõlkeid. Kohus rahuldas kostjate taotluse tõlgete esitamiseks tähtaja pikendamiseks. Kostjad esitasid 20.06.2018 dokumentide tõlked ja 10.07.2018 täiendavad tõendid. Kohus edastas need hagejale seisukoha esitamiseks. Hageja esitas 17.07.2018 omapoolse seisukoha, milles palus jätta kostjate taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata, jätta määruskaebus rahuldamata ning rahuldada hageja vastuväide kohtu tegevuse peale. Hageja on seisukohal, et kostjatel võib olla mitu elukohta. Kui kostjate esitatud dokumendid tõendavad, et kostjad elavad Venemaal, ei tähenda see, et kostjad ei ela Eestis. Hageja viitas ka sellele, et kostjatele kuulub Eestis ettevõte ning ettevõtte majandusaasta aruanded on korralikult esitatud, seega võivad kostjad elada ja töötada Eestis. Majandusaasta aruannetest nähtub ka, et kostjatel on plaanis alustada äritegevusega, ettevõte on asutatud 2011.a ja seni ei ole likvideeritud. Samuti viibivad kostjad regulaarselt Eestis,

2-18-2866 kostjate esitatud tõenditest nähtub, et nad viibivad Eestis 1-2 korda kuus. Kostjad viibivad Eestis mitte ainult nädalavahetustel, vaid ka tööpäevadel tavalisel tööajal. Mõnikord on kostjad viibinud Eestis pool kuud järjest. Kostjad ei ole väitnud, et nad ei kasuta elamiseks nendele kuuluvat kinnisvara ja kasutavad seda kinnisvara ainult nt ärieesmärkidel. Kostjad ei ole tõendanud, et nad viibivad Eestis ainult ajutiselt. Elukoha registreering ei saa tõendada, et kostjatel on ainult üks elukoht ja see on Venemaal. Kostjad iga kord Eestis viibides on ööbinud oma Narva-Jõesuu kodus, millest võib järeldada, et kostjatel on Eestis ka isiklikke asju. Hageja on seisukohal, et kostjate teine elukoht asub Eestis ja seega allub hagi Eesti kohtule. Hageja esitas ka vastuväite kohtu tegevuse peale seoses kostjate esitatud ebakorrektsete tõlgetega. Hageja leiab, et kui tõlge ei vasta algdokumendi sisule, ei ole võimalik tuvastada ka dokumendi koostaja tegelikku tahet. Kui dokumendi tõlke sisu on arusaamatu, puuduvad järelikult dokumentaalsete tõendite eestikeelsed tõlked, mis rikub oluliselt hageja õigusi. Hageja palus vastuväide rahuldada. Kostjad esitasid 15.08.2018 seisukoha hageja vastuse osas. Kostjad selgitasid, et neile küll kuulub Eestis vara, kuid see ei tähenda, et nad Eestis ka elavad. Kostjad viibivad suurema osa ajast Venemaal ja seega ei viibi nad alaliselt või peamiselt Eestis. Kõikidest esitatud tõenditest võib teha järelduse, et kostjad viibivad Eestis ainult ajutiselt ega oma Eestis elukohta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus ja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, tühistada kohaldatud hagi tagamine ning jätta rahuldamata hageja vastuväide kohtu tegevuse peale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1). Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-perekonna- ja kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poole kirjalik nõusolek (artikli 21 p 2). Kostjad on omandanud Eestis korteriomandi (Ik tlk 18-24) asukohaga xxx, notariaalses lepingus on kostjate elukohaks märgitud xxx (Ik tlk 18). Kostjad on kantud nimetatud korteri omanikeks kinnistusraamatusse (Ik tlk 30, 83-85). Kostjatele kuulub ka korteriomand asukohaga xxx (Ik tlk 78). Kostjad on asutanud Eestis ettevõtte OÜ E M asukohaga xxx (Ik tlk 80-81), ettevõttel on esitatud majandusaasta aruanded aastate 2012-2016 eest. Kostjad on esitanud tõenditena tööraamatu väljavõtted (Ik tlk 108-109; IIk tlk 21), millest nähtub, et kostjad töötavad ettevõttes XXXX Venemaal ning ettevõtte andmed (Ik tlk 111-117; IIk tlk 2330), töölepingu (Ik tlk 124-125, IIk tlk 16-17) ja Osaühingu XXXX osaniku otsused ja käskkirjad (Ik tlk 126-128; IIk tlk 18-20); O I on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana (Ik tlk 110; IIk tlk 22). Kostjad on Vene Föderatsiooni kodanikud (Ik tlk 121-122) ja registreeritud elukohas xxx (Ik tlk 123; IIk tlk 15). Kostjad esitasid piiriületuste andmed (IIk tlk 34-35), millest nähtub, et kostjad viibivad Eestis 1-2 korda kuus tavaliselt 2-3 päeva, mõnikord 5 päeva, kokku aasta jooksul on kostjad olnud Eestis 19 korda, millest A I - 63 päeva ja O I - 76 päeva.

2-18-2866 Kohus leiab, et kostjad on tõendanud, et nende elukoht ei ole Eestis. Kuigi kostjatele kuulub Eestis kaks korteriomandit, ei saa neid pidada kostjate elukohaks. Kostjatel on Vene Föderatsiooni kodakondsus ning sissekirjutus Venemaal. Kostjad said hagimaterjalid kätte Venemaa aadressil. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjad oleksid ööbinud Narva-Jõesuu kodus, piiriületuste andmekogu ei näita, nagu hageja on õigesti märkinud, sisepiiri ületusi. Seega ei ole välistatud, et kostjad läbivad Eesti piiri eesmärgiga sõita edasi teise Euroopa Liidu riiki ja lähevad Venemaale tagasi Eesti piiri kaudu. Ettevõtte majandusaasta aruandest nähtub, et ettevõttel äritegevust ei toimu ning on alles plaanis äritegevusega alustada. See omakorda võib tähendada, et kostjatel on plaanis asuda elama Eestisse, kuid seni seda tehtud ei ole. Ettevõtte ja kinnisvara omamine võib olla seotud ka viisa saamise eesmärgiga, mitte selleks, et omada teist elukohta. Elukoha tuvastamisel on tähtis, et isikul oleks selle kohaga mingi seos, mitte ainult omandiõigus. Sellist seost ei ole menetluse käigus tuvastatud. Kostjad on selgitanud, et käivad Eestis seoses kinnisvara hooldamise vajadusega. Piiriületuste andmed näitavad, et kostjad ei viibi pikaajaliselt Eestis, nt kuude kaupa, kasvõi puhkuse ajal, millest oleks võinud järeldada, et kostjad kasutavad korteriomandit nt suvilana ja elavad seal nt suviti. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostjatel oleks Eestis mistahes sissetulek, ka Eestis asutatud osaühing ei too käesoleval ajal tulu. Kostjate teised pereliikmed ei ela Eestis ja kostjatele kuuluvat korteriomandit ei saa pidada nende koduks ka siis, kui seal on mingid kostjate isiklikud asjad. Kostjate tütar koos abikaasaga on registreeritud samuti Venemaal (Ik tlk 123; IIk tlk 15). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna tütar abikaasaga on registreeritud vanematega samal aadressil, siis võib oletada, et tegelikult on tegemist tütre elukohaga ja kostjad elavad tegelikult Eestis. Sellisel juhul peaksid kostjad elama suurema osa ajast mitte enda kodus, vaid tütre juures, mis ei ole aga eluliselt usutav ega kuidagi menetluses tõendatud. Eesti telefoni numbri omamine ei tähenda ka mingil juhul elukoha omamist Eestis, kohtul ei ole tõendeid, et nimetatud number oleks üldse kasutusel ja kui tihti seda kasutatakse. Kohus nõustub, et isikul võib olla ka mitu elukohta korraga. Kuid mitu elukohta ei teki seoses sellega, et isik omandab kinnisvara. Kinnisvara omandamine võib olla seotud ärieesmärkidega, mh et seda hiljem kasulikult müüa või muude eesmärkidega, mis ei ole kuidagi seotud elukoha omandamisega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjatel ei ole Eestiga sellist seost, mille tõttu võiks pidada neile kuuluvat korteriomandit nende teiseks elukohaks. Kuna kostjad vaidlevad aktiivselt kohtualluvusele vastu, ei saa ka öelda, et kostjad oleksid asja lahendamisega Eesti kohtus nõus. Seega tuleb õigusabilepingu art 21 p 1 alusel lugeda, et hagi tuleb esitada kostjate elukoha järgi, s.o Venemaa kohtusse. Kohus ei ole tuvastanud, et esineks mistahes muu õigusabilepingus sätestatud alus asja lahendamiseks Eesti kohtus. Seega leiab kohus, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 663 lg-te 1 ja 4 alusel maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määrus-kaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. Kui maakohus

2-18-2866 leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui maakohus leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, leidis, et määruskaebus vastab seaduse nõuetele ning on esitatud tähtaegselt, kohus võttis määruskaebuse menetluse. Kuna kohus ei ole pädev asja lahendama, tuleb jätta kostjate määruskaebus läbi vaatamata. TsMS § 386 lg 4 alusel kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, tuleb tühistada ka kohaldatud hagi tagamine. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, tuleb hageja esitatud vastuväide jätta rahuldamata. Kohus ei lahenda hagi sisuliselt ja hagi nõudega seotud dokumentide tõlgete korrektsus ei oma seega käesoleval juhul tähtsust. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast määruse jõustumist. (digitaalallkiri) Angelina Abol Kohtunik

Viru MK 30.08.2019 kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 26.11.2018.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.