Harju Maakohus
Kohtunik
Kaie Almere
Määruse tegemise aeg ja koht
23. november 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-18241
Tsiviilasi
M F hagi H Ki vastu pärandvara jagamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M F (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post xxx)
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Kostja H K (isikukood xxx, surnud)
Harju Maakohtu menetluses on M F hagi H Ki vastu pärandvara jagamise nõudes. Kohus võttis hagi 22. jaanuaril 2016 menetlusse. Hageja avaldas pärast menetluse algatamist, et kostja suri 25. aprillil 2015. Kohus saatis 17. oktoobril 2016 õigusabipalve Vene Föderatsioonile, et saada kinnitust asjaolule, et kostja on surnud ning tuvastada kostja õigusjärglased. 7. detsembril 2017 sai kohus justiitsministeeriumilt Vene Föderatsiooni pädevate asutuste poolt saadetud dokumendid. Dokumentidest tulenes, et kostja H K on tõesti surnud. Õigusabipalve vastusest ei tulenenud, kes on kostja õigusjärglased. Vene Föderatsioonist vastati, et pärimismenetlust kostja vara suhtes ei ole registreeritud.
Kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist ja isiku tuvastamine ei õnnestu ka kohtul mõistliku tähtaja jooksul (TsMS § 423 lg 1 p 7). Käesoleval juhul tuvastas kohus Vene Föderatsiooni poolt esitatud dokumentide alusel, et kostja on surnud. Vastavalt on kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimetu ega saa olla menetlusosaliseks. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid kostja õigusjärglaste kohta. Kohus on saatnud hageja taotlusel kaks õigusabipalvet Vene Föderatsiooni pädevatele asutustele, et tuvastada kostja õigusjärglased. Vene Föderatsioonist on mõlemal korral saadetud vastus, et pärimismenetlust ei ole algatatud, mistõttu ei ole teada, kes on kostja pärija ehk õigusjärglane. Kostja suri 2015. aastal. Kohus ei ole 2 aasta jooksul suutnud tuvastada kostja õigusjärglaseid. Samuti ei ole hageja suutnud kohtule ligi 3 aasta jooksul esitada tõendeid kostja õigusjärglaste kohta. Surnud isiku puhul on menetluse poole üldõigusjärglaseks tema pärija või pärijad. Seetõttu leiab kohus, et hageja ei ole esitanud andmeid, mis võimaldaksid kostja isiku tuvastamist. Samuti ei ole kohtul õnnestunud mõistliku aja jooksul tuvastada kostja isikut. Vastavalt esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 7 alusel ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Määruses, millega jäetakse hagi läbi vaatamata, märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu (TsMS § 423 lg 1 ls 2). Hagejal on võimalik pöörduda hagiga uuesti kohtusse, kui ta on välja selgitanud kostja õigusjärglased (pärija või pärijad). Asja menetlenud kohus esitab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 168 lg 2). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.