TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-18-15358 abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, valla- või linnavalitsus ja kinnise asutuse, kus isik viibib, juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543). Asjaolud ja menetluse käik

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-18-15358 tuleb halb energia. Ema ja vanaema räägivad temast halbu asju. Puudutatud isik nägevat igal öösel õudusunenägusid, mida seostab musta maagiaga ning seetõttu ei julgevat samuti kodus ööbida. Ka taotluse esitamisel ajal teatas puudutatud isik, et koju ei julge ta minna ning plaanib jätkuvalt ööbida tänavatel. Kokkuvõtvalt on psühhiaatrid leidnud, et puudutatud isiku psüühiline seisund ei ole paranenud. Ta põeb rasket psüühikahäiret (paranoidset skisofreeniat). Tema käitumine on täiel määral haiguslikest elamustest mõjutatud. Puudutatud isik on siiani ettearvamatu, ründav ja ümbritsevaid ohustav ning oma seisundist lähtuvalt pole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Maakohtu määrus

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-18-15358 käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna iseendale. Kohtu hinnangul kujutas puudutatud isik ohtu iseendale seetõttu, et tema käitumine on ettearvamatu ning irratsionaalne. Puudutatud isik on nädala jooksul segastel haigusest tingitud ajenditel tänavatel ringi hulkunud ja bussides elanud, tema jalgadel on külmakahjustused. Puudutatud isik tegutseb seega ennast hooletusse jätvalt ja ennast kahjustavalt – seab ohtu enda elu ja tervise. Puudutatud on kinnitanud, et koju ei plaani minna ja plaanib endiselt tänavatel ööbida. Ratsionaalne mõtlemine puudutatud isikul puudub, kahtlustab riigiorganeid vandenõus. Psühhiaatrite sõnul on patsient ohtlik iseendale. Puudutatud isiku seisundi hinnangust ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei olnud tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes. Isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei olnud alust prognoosida seisundi paranemist nelja ööpäeva vältel. Hetke seisundit arvesse võttes vajas puudutatud isik pikaajalist hospitaliseerimist ja seega maksimumtähtaja kohaldamist. Sellest tulenevalt asus kohus seisukohale, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu eelkõige teda ümbritsevaid isikuid. Seetõttu kohaldas kohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas isiku neljaks päevaks kinnisesse asutusse. Kohus leidis, et kuivõrd asjas kogutud tõendite põhjal ei ole alust prognoosida isiku seisundi paranemist nelja päeva jooksul, tuleb pikendada rakendatud esialgset õiguskaitset 40 päevani. Kohus leidis samuti, et tuleb anda luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Määruskaebus

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-18-15358

Tallinna linn seisukohta määruskaebuse osas esitanud ei ole.

Määruse põhjendused

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-18-15358 päevaks (alates paigutamisest) ning edaspidi võib ta teha uue määruse esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise kohta, kui selgub, et pikem tähtaeg on siiski vajalik (vt Riigikohtu 11.01.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-16, p 18; 19.02.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1155-13, p 46.3 teine lõik). Kolleegiumi hinnangul ei anna see minetus praegusel juhul siiski alust maakohtu lahendi tühistamiseks. Avaldaja esitatud taotlusest nähtuvalt oli arstidel juba esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks tekkinud veendumus, et puudutatud tervisliku seisundi ägenemise kontrolli alla saamine võtab rohkem kui neli päeva. Samuti on maakohus määruse tegemisel sisuliselt kontrollinud TsMS § 534 lg 5 teises lauses sätestatud esialgse õiguskaitse pikendamise eelduste esinemist. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on kohus puudutatud isiku isiklikult ära kuulanud ning ringkonnakohtul puudub alus selles kahelda. Samuti on maakohus enne määruse tegemist ära kuulanud raviarsti ning maakohtule oli koos avaldaja taotlusega esitatud kahe psühhiaatri ühine arvamus, mille kohaselt on esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamine 40 päevani vajalik. Seega olid kolleegiumi hinnangul sisuliselt täidetud TsMS § 534 lg 5 teisest lausest tulenevad eeldused selleks, et pikendada esialgset õiguskaitset kuni 40 päevani. Maakohus on ka põhjendanud, miks oli vajalik esialgse õiguskaitse pikendamine 40 päevani. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen Ele Liiv

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.