Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Määruse tegemise aeg ja koht
22.11.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-12995
Tsiviilasi
Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus võlgniku M P õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (asukoht Lauteri 5, 10114 Tallinn); Avaldaja seaduslik esindaja: kohtutäituri abi Viljo Konsap, e-post: [email protected]; Puudutatud isik 1: võlgnik M P (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx); Puudutatud isik 2: sissenõudja A A (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isiku 2 seaduslik esindaja: J A (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx). Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kätte toimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Avaldaja nõue ja põhjendused Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus esitas 30.08.2018.a Harju Maakohtule avalduse võlgniku M Pe õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku suhtes algatatud täiteasi 022/2016/5889 elatise sissenõudmiseks. Täiteasja aluseks on Pärnu Maakohtu 06.07.2015.a määrus tsiviilasjas 2-15-108585, mille alusel on M P kohustatud tasuma A A kasuks elatist 200 eurot kuus alates 23.04.2015 kuni A A täisealiseks saamiseni, so xxx.a. Sissenõudja seadusliku esindaja J A informatsiooni kohaselt ei ole võlgnik korrapäraselt täitnud täitedokumendist tulenevat kohustust (elatise tasumine) ega tasunud ka tekkinud elatise võlgnevust. Perioodil 01.08.2015-20.02.2018 tekkinud elatise võlgnevus summas 4898 eurot ning 30.08.2018 seisuga moodustab võlgnevus 5334,28 eurot (sh kohtutäituri tasu). Täitmisteade on võlgnikule isiklikult kätte toimetatud 10.11.2016 võlgniku antud ajahetkel olevale elukoha aadressile xxx. Võlgnik on teadlik täitemenetluse algatamisest kuna samal päeval 10.11.2017 võttis võlgnik kohtutäituriga ühendust küsimaks informatsiooni täitemenetluse kohta. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. 20.10.2016 esitas sissenõudja seaduslik esindaja kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 1772 lõikes 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning avalduse esitamiseks kohtule. Täitemenetluse raames on kohtutäitur tuvastanud, et võlgnik omab B kategooria juhtimisõigust kehtivusega kuni 08.08.2028 ning väikelaeva juhtimisõigust kehtivusega kuni 31.12.2027. Teisi TMS § 1772 lõikes 1 nimetatud õigusi ja lube ei ole tuvastanud. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku TMS § 1771 lõike 1 alusel 08.11.2016 hoiatuse edastamisega koos täitmisteatega võlgniku antud ajahetkel olevale elukoha aadressile xxx. Võlgnikule edastati 21.06.2017 teabenõue, milles juhiti võlgniku tähelepanu asjaolule, et oktoobris 2016 edastati koos täitmisteatega hoiatus, millega võib kohus sissenõudja nõusolekul peatada võlgniku juhtimisõiguse. Täitemenetluse raames on kohtutäitur arestinud võlgniku arvelduskontod, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnik töötab OÜ xxx (reg.kood xxx), kuid võlgniku suhtes ei ole töötasu väljamakseid deklareeritud. Täitemenetluse raames rakendatud abinõud ei ole viinud nõude täieliku rahuldamiseni. Avaldaja palub võlgniku järgmiste õiguste peatamist või nende andmise keelamist: mootorsõiduki juhtimisõigus, väikelaeva ja jeti juhtimisõigus. Puudutatud isiku 1 (võlgnik) seisukoht (t/l 19) Võlgnik leiab, et on osaliselt xxx ja töötab ainult minimaalselt, kuna tervislik seisund järjest halveneb, siis ei ole tal võimalik tasuda A Ale täies mahus elatisraha. Võlgnikul on veel kaks alaealist last ja sissetulek kuus on 250 eurot. Lootes tervise paranemisele, käis võlgnik kevadel kutselise kaluri eksamil, et millalgi saada uut tööd, mis eeldab ka väikelaeva juhtimise õigust ja ka autojuhi luba. Praegu õpib võlgnik vesiviljeluse erialal xxx kutsehariduse keskuses. Võlgnik teeb kõik selleks, et võlgadest vabaneda. Võlgniku sõnul
aasta alguses võeti kõik haigusrahad A A kasuks kohtutäitur Eha Nikkeri poolt. Võlgniku sõnul on ta võimeline maksma 20 eurot kuus elatisraha, kuna rohkem ei ole võimalik, sest kaks last P ja P P vajavad samuti toetust. Puudutatud isiku 2 seisukoht (t/l 14-15) Puudutatud isik 2 märgib oma seisukohas, et puudutatud isiku 1 ja tema praegune elukaaslane omavad ühist ettevõtet A OÜ (xxx). Ühtlasi märgib puudutatud isik 2, et A A sündis xxx ning kolmekuuselt diagnoositi tal xxx ja sellega seoses keskmine puue, mistõttu vajab ta pidevat ravi ja mille osas riik vaid osaliselt hüvitab. Puudutatud isik 1 peaks maksma igakuiselt 200 euro, kuid perioodil 01.08.2015-20.02.2018 eest on elatisvõlgnevus 4898 eurot. Puudutatud isik ei mõista, kuidas on võimalik mitte maksta elatist aga ülal pidada autot. Puudutatud isik 2 palub juhtimisõiguse peatada. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 17 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 p 1 on sätestatud, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ning tema suhtes on algatatud täiteasi nr 022/2016/5889 lapse elatise sissenõudmiseks. Seisuga 30.08.2018.a on elatisraha võlgnevus 5534,28 eurot. Ka ei ole vaidlust selle üle, et sissenõudja esitas 20.10.2016.a kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku võlgniku TMS § 1772 lõikes 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks (t/lk 4). Samuti puudub vaidlus selles, et kohtutäitur on elatisevõlgnikku hoiatanud mootorsõiduki
juhtimisõiguse piiramise võimalusest ning võlgnikule on hoiatus isiklikult kätte toimetatud 21.06.2017.a (t/lk 9). Võlgnik on avaldusele vastu vaielnud. Võlgnik märgib, et elatisraha mittemaksmise põhjuseks on olnud muu hulgas osaline xxx, kuna tervislik seisund järjest halveneb. Ühtlasi on võlgnikul kaks alaealist last, keda samuti tuleb ülal pidada. Sissetulek kuus on 250 eurot. Võlgnik on kohtuni toonud, et juhtimisõiguse peatamine ei aita kuidagi edaspidisele elatisraha maksmisele kaasa vaid pigem raskendab seda, kuna võlgnik tegi kevadel kutselise kaluri eksamid, millega saaks uut tööd ning mis eeldab nii väikelaeva juhtimise õigust kui ka autojuhi luba. Puudutatud isik 2 on viidanud asjaolule, et võlgnik koos elukaaslasega omab ühist ettevõtet A OÜ (registrikood xxx). Kohus kontrollis (TsMS § 477 lg 5, 7) äriregistri andmebaasist eelnimetatud äriühingu majanduslikku seisu ning tuvastas, et osaühingu juhatuse liikmeks, osanikuks ega asutajaks ei ole võlgnik. Ühtlasi nähtub 2017.a majandusaasta aruandest, et äriühingu kasumiks 2017. aastal oli 76 eurot ning palgatud oli üks osalise töövõimega töötaja, kelle palgakulu oli 323 eurot. 2016. aasta majandusaruandest nähtuvalt töötajatele ja juhatuse liikmetele tasusid makstud ei ole (t/l 22-30). Maanteeameti andmebaasist ei nähtu, et võlgnikul oleks mootorsõidukit või väikelaeva (t/l 31-32). On ilmne ka, et võlgniku praegune töökoht ning sissetulek ei võimalda võlgnikul oma kohustusi lapse ees täita. Perekonnaseaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse mõiste all tuleb eelkõige mõista kohustatud isiku kohustust aktiivselt otsida tuluallikaid, mis võimaldavad anda oma alaealistele lastele ülalpidamist vajalikus mahus. Võlgnik on oma vastuväites välja toonud, et on omandanud väikelaeva juhtimise õiguse ning on omandamas vesiviljeluse eriala xxx kutsehariduskeskuses, sj teeb kõik selleks, et võlgadest vabaneda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgnik teeb endast oleneva, et otsida tuluallikaid, mis võimaldavad anda oma alaealistele lastele ülalpidamist vajalikus mahus. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 1 ja 2 sätestavad, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema xxx või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega on võlgnikul kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Võlgnikul on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Võlgnik peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Võlgnik on välja toonud ka, et tal on veel kaks alaealist last, kes vajavad samuti toetust. Nimetatud asjaolu kontrollis kohus ka rahvastikuregistri andmebaasist (t/l 21) ning tuvastas, et võlgnikul on alaealised lapsed P (sünd. xxx) ja P (sünd xx). TMS peatüki 8.1 muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk võlgnikku karistada tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma
või esitama mõjuva põhjuse. Antud meetme eesmärk peaks olema ennekõike nende võlgnike distsiplineerimine ja innustamine elatist maksma, kellel oleks vahendeid oma elatisekohustust täita, kuid kes ei soovi seda teha mingil muul põhjusel kui seda on vahendite nappus. Riigikohus on märkinud, et kohus ei või võlgniku õigusi piirata üksnes seetõttu, et võlgnikul on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud või ei ole seda teinud pikema aja jooksul (RK 2-17-4751 p 19, 20; RK 2-16-12071 p 12). Seega tuleb kohtu arvates asuda seisukohale, et võlgniku puhul esinevad TMS § 177.4 lg 2 p 3 sätestatud alused. Õiguse piiramine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane, kuivõrd tal on elatise osaliselt tasumata jätmiseks mõjuv põhjus, so. osaline xxx, mis ei ole võimaldanud temalt seaduses sätestatud väljamõistetud elatist täies ulatuses tasuda, ja samuti tervislikust seisundist põhjustatud raskused suurema koormusega töötamiseks. Lisaks takistaks õiguse piiramine oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut – ei ole välistatud, et juhtimisõiguse peatamine halvendaks nii puudutatud isiku kui ka võlgnikuga koos elavate alaealiste laste võimalusi ülalpidamist saada veelgi, st võlgnik jääks töötuks ja tema lapsed tema poolt täielikult ülalpidamiseta. Seetõttu ei ole juhiloa kehtivuse peatamine antud juhul sobiv abinõu elatise maksmise kohtuse täitmisele kaasaaitamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtutäituri avaldus lapse elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldamata. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.