Harju Maakohus
Kohtunik
Enely Sepp
Määruse tegemise aeg
21. november 2018, Tallinna kohtumaja
Kohtujurist
Marge Sillamaa
Tsiviilasja number
2-18-1772
Tsiviilasi
Tallinna linna (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) esindaja Ly Kark (e-post: [email protected])
esindajad
Puudutatud isik: X X (isikukood xxx, registreeritud elukoht xxx, viibimiskoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-18-1772
Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) esitas 22.10.2018 Harju Maakohtule avalduse eestkostetava nimel tehingu tegemiseks. Avalduse kohaselt soovib Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) nõusolekut eestkostetava X X kuuluva korteriomandi müümiseks. X X viibib xxx ning tema naasmist koju ei pea avaldaja võimalikuks, kuna xxx. Hooldekeskuse kuumakse on 700 eurot kuus, X X pension aga 428 eurot kuus. Ka on X X õigus igakuiselt teha pisitehinguid 50 euro ulatuses. Hetkel kannab tühjana seisva korteri kulud X X ise. Korteri seisukord ei ole nii heas korras, et seda oleks võimalik üürile anda. Tulevikus ei ole ette näha X X tervenemist, et isik saaks pöörduda tagasi koju. 07.11.2018 esitatud eestkostetava varade loetelu järgi kuulub X X eeltoodud korteriomand ning tema arvelduskontodel on kokku 7161,48 eurot.
Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt PKS § 202 kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 187 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut eestkostetavale kuuluva korteri müümiseks. Avalduse põhjendusena viibib eestkostetav hooldekodus ega vaja korterit, sest ei ole oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline korteris elama. Tervisliku seisundi olulist paranemist ei ole eestkostja hinnangul oodata. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud. Kohus nõustub avaldajaga, et parim lahendus on müüa eestkostetavale kuuluv korter, millest saadava tulu arvelt on võimalik tasuda eestkostetava hooldekoduarveid. Kuivõrd eestkostetav elab xxx, ei vaja ta ise nimetatud korterit elamiseks. Arvestades tema vanust (xx), tervislikku seisu eestkoste määramise hetkel ning seda, et eksperdiarvamuse kohaselt xxx, et X X võiks tulevikus siiski korterit vajada. Korteriga seondub igakuine kommunaalteenuste kulu, seda ka olenemata sellest, kas korterit kasutatakse või mitte. Kui lähtuda kontol praegu olevast summast ning igakuiselt xxx tasu jaoks puudu jäävast summast (mis ei ole kaetud pensioni arvelt), jaguks olemasolevast rahast 26 kuuks. Kui aga lisanduvad kommunaalteenused ning X X soovib igakuiselt kasutada ka temale lubatud summat meelepärase ostmiseks, siis on kontol olev raha peatselt otsas. Avaldus on seega esitatud eestkostetava huvides. Korteri ülalpidamisest tekkivate täiendavate kulutuste vältimiseks ning tulevikus hooldekodu kulude puudujääva osa katmiseks on vajalik nimetatud korteriomand müüa. Eestkostja ei pea võimalikuks korteri väljaüürimist, kuna selle seisukord ei ole piisavalt heas korras. Korteri müügist saadavad rahalised vahendid peab Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) paigutama X X arveldusarvele ning kasutama ülalpidamiskulude kandmiseks hooldekodus. Saadavat raha võib kasutada tehingu tegemisega ja X X isiklike esemete ümberpaigutamise ja hoiustamisega kaasnevate kulutuste katteks, sh notaritasu, riigilõiv.
2-18-1772
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.