Avalikult teatavakstegemine
14. november 2018 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi Kohtunik
nr 2-18-10337; OÜ First Step hagi X.X.vastu leppetrahvi saamiseks; tsiviilasja hind 5623,48 eurot Kalev Kuningas
Hageja Hageja lepinguline esindaja
OÜ First Step (registrikood 10841019; Tähe 135B, Tartu) Hannes Kink (Lexar Õigusbüroo; e-post: [email protected])
Kostja Kostja esindaja
X.X.(isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx-x, xxxxxxx xxxxx; e-post:) vandeadvokaat Indrek Lillo (e-post [email protected])
Asja lahendamine
kohtuistungil 02. oktoobril 2018
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse kohaselt 27.07.2017 sõlmisid hageja ja kostja töölepingu, mille p-s 10 leppisid hageja ja kostja kokku konkurentsipiirangu kohaldamise tingimustes. Töölepingu p-s 10.1. kohaselt kohustus kostja töölepingu kehtivuse ajal ja kuue kuu jooksul pärast töölepingu lõppemist mitte osutama hagejale konkurentsi, st ilma hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta mitte töötama ega tegutsema muus vormis hageja konkurentide juures, sh töötajana, teenistujana, konsultandina, volinikuna, osanikuna, partnerina, kaastöötajana vms hageja tegevusalaga sarnaste valdkondadega seotud isikute juures, samuti mitte asutama iseseisvalt hagejaga konkureerivat äriühingut või ettevõtet. Töölepingu p-s 10.2. leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja konkurentideks on kõik Eesti Vabariigis asuvad või tegutsevad juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad tööriistade, tarvikute, kinnitusvahendite müümise, remontimise ja/või rentimisega. Hageja kohustus töölepingu p-s 10.4. maksma kostjale töölepingu lõppemisele järgneva 6-kuise konkurentsipiirangu kehtivuse ajal konkurentsipiirangu talumise eest igakuist hüvitist, mille suuruseks leppisid pooled kokku 10 % kostja töötasust enne töölepingu lõpetamist. Töölepingu p.-s 10.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist summas 6400 eurot, kui kostja rikub konkurentsipiirangut. 11.05.2018 sõlmisid hageja ja kostja töölepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt oli viimaseks tööpäevaks hageja juures 24.05.2018, kusjuures kostja kinnitas selles dokumendis oma soovi asuda tööle konkurendi juurde. Töölepingu lõpetamise kokkuleppe p-s 2 leppisid pooled kokku, et kui kostja täidab müügikäibe eesmärki, st. tema poolt teostatav neto müügikäive (s.o. hageja tooteportfellis olevate toodete ja teenuste müümine) perioodil alates 01.05.2018 kuni 24.05.2018 on vähemalt 30000 eurot, muutub konkurentsikeelu kokkulepe töölepingu lõppemisel täies ulatuses kehtetuks, mis tähendanuks, et kostjal olnuks õigus sõlmida töölepingu lõppemisele järgnevalt uus tööleping töölepingust tuleneva konkurentsipiiranguta ning leppetrahvi summas 6400 eurot ei pidanuks kohaldama. Juhuks kui kostja ei täida müügikäibe eesmärki, st. tema poolt teostatav neto müügikäive perioodil alates 01.05.2018 kuni 24.05.2018 jääb alla 30000 euro, leppisid hageja ja kostja töölepingu lõpetamise kokkuleppe p-s 3 kokku, et leppetrahv konkurentsipiirangu rikkumise eest moodustub eelnimetatud perioodil täitmata jäänud müügikäibe eesmärgi täitmata osalt proportsionaalselt leppetrahvi kogusummast, milliseks on 6400 eurot. Kostja neto müügikäive perioodil alates 01.05.2018 kuni töölepingu lõppemiseni 24.05.2018 oli 5515,12 eurot ehk 18,4% kokkulepitud müügikäibe eesmärgist, mistõttu töölepingu lõpetamise kokkuleppe kohaselt konkurentsipiirangu kokkulepe jäi jõusse, ehkki leppetrahvi summa proportsionaalselt täidetud müügikäibe eesmärgiga kahanes 5222,40 euroni. Vahetult pärast töölepingu lõppemist asus kostja tööle hageja konkurendi – AS-i Stokker juurde, mistõttu 06.06.2018 ütles hageja konkurentsipiirangu kokkuleppe VÕS 196 lg-te 1 ja 2 ning § 116 lg 2 p-i 2 alusel erakorraliselt üles, kuna kostja oli rikkunud töölepingu p-s 10 kokkulepitud konkurentsipiirangut, mille järgimine oli selle kokkuleppe ainuke eesmärk ning Tööandja huvi püsimise eeldus kokkuleppe täitmise vastu. Konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemise avalduse p-s 3 selgitas hageja, et hageja keeldub töölepingu p-s 10.4. kokkulepitud tasu maksmise kohustuse täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel, kuna kostja loobus omapoolse kohustuse - konkurentsipiirangu - täitmisest. Konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemise avalduses koosseisus esitas hageja kostjale ka konkurentsipiirangu kokkuleppe
rikkumise eest leppetrahvi nõude summas 5222,40 eurot, milline summa moodustub järgmiselt: töötaja netokäive oli töölepingu lõppemisel 5515,12 eurot ehk 18,4 % 30000 eurost, mistõttu on ka töötaja leppetrahvi suurus vastavalt 11.05.2018 töölepingu lõpetamise kokkuleppele 18,4 % leppetrahvi täismäärast 6400 eurot. Arvestades asjaolusid, et kostja: - suhtes kehtib konkurentsipiirangu kokkulepe, - on asunud tööle hageja konkurendi (AS Stokker) juurde, - on konkurentsipiirangut rikkunud, - on kostja kohustatud tasuma konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise eest hagejale leppetrahvi; nõuab hageja kostjalt konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise eest leppetrahvi tasumist. Hageja palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise eest leppetrahvi 5 222,40 eurot tasumist. Hageja nõuab kostjalt viivist leppetrahvi nõude esitamisest kuni käesoleva hagiavalduse esitamiseni kohtule summas 19,85 eurot (5222,40/100*0,02*19), samuti hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmist kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena õigusabikulu 36,50 eurot ja riigilõiv 450 eurot. Kostja põhjendused Kostja ei tunnista hageja nõuet. Kehtiva õiguse kohaselt saaks töölepingulises suhtes konkurentsipiirangu rikkumisel leppetrahvinõudele alus tekkida üksnes juhul, kui on sõlmitud seaduslik konkurentsipiirangu kokkulepe ja seda tagavas leppetrahvis ning on toimunud konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumine. Käesoleval juhul ei ole täidetud eelnimetatud eeldusi leppetrahvi nõudeks. Esimene eeldus töösuhte osapooli siduvaks konkurentsipiiranguks ja sellele kohalduvaks leppetrahviks on kokkuleppe seaduslikkus. Seadusandja on töötaja kui töösuhtes nõrgema poole kaitsevajadust ette näinud ning seetõttu expressis verbis seaduses sätestanud kohustuslikud tingimused konkurentsipiirangu kokkulepe sõlmimiseks. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt leppetrahvi põhjusel, et kostja ei suutnud hagejale teenida 30000 eurot. Kostjale ei saa keelata tööturul aktiivset osalemist selliste sanktsioonide ja skeemide najal. Selline kokkulepe on tulenevalt TLS § 2 ja § 23 lõikest 4 tühine. Teine eeldus on leppetrahvi kokkuleppe olemasolu ning kehtivus. Käesoleval juhul olemas kokkuleppe lepetrahvis juhuks, kui töötaja rikub töölepingu p-s 9.1 sätestatud konkurentsipiirangut ehk saladuse hoidmise kohustust. Kolmandaks eelduseks on kokkulepe rikkumine. Kostja ei ole rikkunud töölepingu p 9.1 kokkulepitud saladuse hoidmise kohustust ning tööandja ei ole vastupidise kohta esitanud tõendeid. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja palunud välja mõista hagejalt menetluskuludena 2359,90 eurot. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TLS § 2 kohaselt töölepinguseaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on TLS-s ette nähtud.
TLS § 23 lg 1 kohaselt konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. TLS § 23 lg 3 kohaselt konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. TLS § 23 lg 4 kohaselt TLS § 23 sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe on tühine. TLS § 24 lg 1 p 3 kohaselt pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui selle eest makstakse hüvitist vastavalt TLS § 24 lõikele 3. TLS § 24 lg 3 kohaselt tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist. Kohus nõustub kostja esindaja poolt esitatud seisukohtadega. Õige on kostja esindaja seisukoht, et töölepingu p-s 9.1 (tl 5 pöördel) on pooled kokku leppinud saladuse hoidmise kohustuse täitmises kostja poolt. Töölepingu p-s 10.5 (tl 6) on eelnimetatud kohustuse rikkumine seotud leppetrahviga 6400 eurot. Pooled on kokku leppinud leppetrahvis olukorraks, kus kostja rikub saladuse hoidmise kohustust. Pooled ei ole kokku leppinud töölepingus (tl 5-6) leppetrahvis olukorraks, kus kostja asub tööle teise tööandja juurde, st rikub võimalikku konkurentsikeeldu. Seega on välistatud töölepingu (tl 5-6) alusel nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist võimaliku konkurentsikeelu rikkumise puhul ja töölepingu tõlgendamine ei vii teistsuguse järelduseni. Hageja on esitanud dokumentaalse tõendina dokumendi, mis on sõlmitud 11.05.2018 ja pealkirjastatud pooltevahelise töölepingu nr 41 lõpetamise kokkuleppena (tl 7). Nimetatud töölepingu nr 41 lõpetamise kokkuleppes on pooled sidunud konkurentsipiirangust vabanemise tingimusega täita kostja poolt müügikäibe eesmärki selliselt, et kostja müüb kaupa 01.05.2018 kuni 24.05.2018 vähemalt 30000 euro eest. Samuti on pooled võimaliku müügikäibe nimetatud perioodil sidunud proportsionaalselt võimaliku leppetrahvi vähendamisega. Hageja esindaja leidis (tl 48), et töölepingu nr 41 lõpetamise kokkuleppes sätestatu võimaldas kostjal leppetrahvi kahandada või sellest vabaneda ja hageja tuli kostjale selliselt vastu, sest hageja jaoks sellest midagi kasulikku sisuliselt ei tulenenud. Kokkulepe motiveeris kostjat saavutama paremat müügitulemust. Kohus leiab erinevalt hageja esindajast, et suurem müügikäive töötaja poolt on tööandja võimaliku kasumi allikaks. Seega oli töölepingu nr 41 lõpetamise kokkuleppe hagejapoolseks eesmärgiks võimalikult suure müügikäibe saavutamine. Õige on kostja esindaja seisukoht, mille kohaselt nõude aluseks on asjaolu, et kostja endise töötajana ei suutnud hagejale teenida 30000 eurot müügikäivet ja seetõttu ei vabanenud konkurentsipiirangust, kuid sellegipoolest asus tööle hageja konkurendi juures. Sisuliselt on tegemist töömahuga seotud tingimusliku konkurentsipiiranguga. Leppetrahvi nõudekirjas (tl 8) leidis hageja, et kostja netokäive töölepingu nr 41 lõpetamise kokkuleppes nimetatud perioodil oli 18,4% 30000 eurost.
Hageja nõue on sellisena leppetrahvi summa (6400 eurot) nimetatud protsendi võrra vähendamise tulemus. Seega saab jaatada kostja esindaja seisukoha (lähtudes töölepingu nr 41 lõpetamise kokkuleppe sõnastusest ja sisust) õigsust, mille kohaselt hageja ei nõua leppetrahvi konkurentsipiirangu rikkumise eest, vaid selle eest, et kostja ei täitnud müügikäibe eesmärki. Nimetatud töölepingu nr 41 lõpetamise kokkuleppe sõlmisid pooled hageja initsiatiivil pärast kostja poolt hageja teavitamist asuda tööle teise tööandja juurde. Nimetatu on järeldatav töölepingu nr 41 lõpetamise kokkuleppe sissejuhatavast sõnastusest. Pooltevahelisest töösuhtest, mis on sisult alluvussuhe, lähtudes on õige kostja esindaja järeldus, et töölepingu konkurentsipiirangut puudutav ebapiisav sõnastus, mitte soov võimaldada kostjal veelgi motiveeritumalt töötada, tõi kaasa töölepingu nr 41 lõpetamise kokkuleppe esitamise hageja poolt kostjale allkirjastamiseks. Õige on kostja esindaja seisukoht, mille kohaselt konkurentsipiirangu osa, mis kohustab töötajat tööandjale garanteerima, et tema sugulased ja lähedased isikud tööandja konkurendi juures ei töötaks, on tühine. Samuti on õige kostja esindaja seisukoht, mille kohaselt konkurentsipiirang, mis on sätestatud töölepingus, ei ole esemeliselt mõistlikult ning kostjale äratuntavalt piiritletud. Ei ole üheselt võimalik järeldada, kes on tööandja konkurendid. Piirang sisaldab liiga üldsõnalist loetelu asjadest, mida töötaja müüa ei tohi. Õige on kostja esindaja seisukoht, mille kohaselt hageja ei ole kostjale hüvitist konkurentsipiirangu talumise eest maksnud. Eelnimetatu alusel ja lähtudes konkurentsipiirangust vabanemise tingimuslikust seotusest müügitulemustega ja selle kaudu konkurentsipiirangu tingimuslikkusest, leiab kohus, et konkurentsipiirangu kokkuleppe ei vasta TLS § 23 nõuetele. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, et töölepingu nr 41 lõpetamise kokkulepe on tulenevalt TLS § 2 ja § 23 lg 4 koostoimest tühine. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
Arvestades asja keerukuse astet on põhjendatud õigusabi tunni hind 156 eurot koos käibemaksuga. Õigusdokumentide koostamisega seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: hagimaterjalidega tutvumine, analüüs 1 h 15 min., so 195 eurot; kostja vastuse koostamine 3 h, so 468 eurot; hageja 29.10.2018 arvamusega tutvumine 30 min, so 78 eurot; kohtukõne lõplike seisukohtade koostamine 2 h, so 312 eurot; kokku: 1053 eurot. Kohtuistungitest osavõtuga seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: 02.10.2018 kohtuistung 1 h 40 min., so 260 eurot; kohtuistungiks ettevalmistamine 30 min., so 78 eurot, kokku 338 eurot ning lepingulise esindaja sõidukulud kulud 134,40 eurot. Menetluskuludena ei arvesta kohus sõidule kulunud aega. Põhjendatud menetluskuluks ei ole menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulud kokku on 1525,40 eurot. Kohus leiab, et OÜ-lt First Step tuleb välja mõista X.X.kasuks menetluskulud 1525,40 eurot ja viivis menetluskuludelt (s.o 1525,40 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude (s.o 1525,40 eurot) ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.