XX kaebus kohtutäitur Kersti Seisleri 15.02.2018 otsusele täiteasjades nr 011/2018/93 ja 011/2018/95
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. mai 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
XX määruskaebus Avaldaja (võlgnik) XX (isikukood XXXXXXXX) Puudutatud isik (sissenõudja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) Puudutatud isik (sissenõudja) CC (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Kersti Seisler
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 7. mai 2018. a määrus muutmata.
2.XX määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulud jätta XX kanda. Sissenõudjatel menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
XX (avaldaja, võlgnik) esitas 1. märtsil 2018 Harju Maakohtule kaebuse ja 15. märtsil 2018 täpsustatud kaebuse Tallinna kohtutäituri Kersti Seisleri (puudutatud isik III, kohtutäitur) 15. veebruari 2018. a otsusele täiteasjades nr 011/2018/93 ja nr 011/2018/95.
2.Võlgniku kaebuse kohaselt ei ole täitemenetlused algatatud õiguspäraselt. Kohtutäitur on kahel järjestikusel korral esitanud nõuded, millest nähtub, et rahalise nõude suurus on püsinud muutumatul kujul, s.o kohtutäituri tasu 416 eurot 40 senti ning põhinõue 1965 eurot 51 senti. Tartu Vangla K-raha-st nähtub täitmisel olevatest nõuetest, et kohtutäituri arveldusarvele on vangla raamatupidamise poolt ülekandeid tehtud, kuid sellest asjaolust kohtutäitur oma otsuses ei kõnele. Võlgnik kannab karistust Tartu vanglas, osaleb õppetöös ning tal puudub regulaarne sissetulek ja tööga kindlustatus. Seega ei ole võlgnik võimeline vanglast taotlusaluseid nõudeid täitma. Võlgnik peab põhjendamatuks võlgniku isikliku arveldusarve/kasutuskonto arestimist kohtutäituri poolt. Kohtutäituri seisukoht
3.Puudutatud isik III (kohtutäitur) on seisukohal, et võlgniku esitatud kaebus ei anna alust kohtutäituri 15. veebruari 2018. a otsuse tühistamiseks ega muude võlgniku kaebuses toodud nõuete rahuldamiseks. Kohtutäitur jääb oma otsuses toodud seisukohtade juurde.
4.Täitemenetluse kulude kohta märgib kohtutäitur, et täitemenetluses kehtib tasulisuse põhimõte, mis tuleneb asjaolust, et kohtutäitur on täielikult isemajandav isik, kuigi täidab avalik-õiguslikku ametit, kusjuures kohtutäituri ametitegevus ei ole finantseeritav täitemenetluse välistest finantseerimisallikatest. Täitemenetluse läbiviimine ja kohtutäituri tegevus peavad saama kaetuks seaduses sätestatud tasudega. Kohtutäituril puudub igasugune ratsionaalne õigustus või motiiv, aga ka võimalus, loobuda täitekulude nõuete (otsesed täitekulud, kohtutäituri tasud) sissenõudmisest.
5.Kohtutäitur koostas täiteasjades täitmisteated, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused ja täitekulu väljamõistmise otsused 17. jaanuaril 2018. Täitmisteated on mõlemas täiteasjas võlgnikule kätte toimetatud 19. jaanuaril 2018. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega mõistis kohtutäitur võlgnikult välja kohtutäituri põhitasuna mõlemas täiteasjas 416 eurot 40 senti, võttes aluseks sissenõudja täitmisavaldustes esitatud 1645 euro suuruse võlgnevuse (lisanduvad perioodilised elatisemaksed ei sisaldunud nimetatud summas). Võlgniku väide põhinõude suuruse 1965 euro 51 sendi osas on eksitav, kuivõrd täitmisteate kohaselt kuulus võlgnikul vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tasumisele 1946 eurot 31 senti, milles sisaldus elatise võlgnevuse nõue 1645 eurot, kohtutäituri menetluse alustamise tasu nõue 300 eurot ja täitekulu 1 euro 31 senti. Pärast vabatahtlikuks nõude täitmiseks antud tähtaega lisandus täiendavalt kohtutäituri põhitasu nõue 416 eurot 40 senti.
6.Kohtutäitur leiab, et pangakontode ja muu vara arestist vabastamiseks puuduvad alused.
1.veebruaril 2018 arestiti võlgniku pangakontod krediidiasutustes null miinimummääraga ja edastati rahalise nõude kinnipidamise akt vanglate osakonda kinnipeetava sissetulekust kinnipidamiseks. Kohtutäituril on õigus pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur on õigustatud ja kohustatud pöörama sissenõude võlgniku pangakontodele ning võimalikele sissetulekutele kinnipidamisasutuses, kuivõrd muu vara võlgnikul teadaolevalt puudub. Võlgniku pangakontode arestimine ei ole tema jaoks ülemäära koormav, sest võlgnik viibib vanglas riigi ülalpidamisel.
7.28. veebruaril 2018 laekus mõlemas täiteasjas kohtutäituri menetlustoimingute tulemusena kohtutäituri ametialasele kontole vanglate osakonnas 2 eurot 50 senti ning
12.märtsil 2018 täiendavalt 5 eurot. Nimetatud laekumised on toimunud pärast kaevatava otsuse tegemist, mistõttu ei saagi kohtutäituri otsuses nimetatud laekumiste kirjeldust nähtuda. Lisaks ei saa võlgnik eeldada, et ühes kuus võlgniku vangla sissetulekust 8 eurot + 8 eurot kinnipidamine vähendaks märgatavalt tasumisele kuuluvat nõudesummat. Võlgnik peab arvestama asjaoluga, et perioodilise nõude korral (igakuine elatisenõue) suureneb põhinõue aga ka kohtutäituri põhitasu ja täitekulude nõue, kui sissenõudjate eestkostja vastava avalduse kohtutäiturile täiendavalt esitab. Sissenõudjate seisukohad
8.Puudutatud isikud I ja II (sissenõudjad) leidsid, et võlgniku avaldus elatisenõuete ajatamiseks ei ole põhjendatud. Maakohtu määrus
9.Harju Maakohus jättis 7. mai 2018. a määrusega võlgniku kaebuse rahuldamata, kohtutäituri menetluskulud tema enda kanda ja kõik ülejäänud menetluskulud võlgniku kanda.
10.Määruse põhjenduste kohaselt oli maakohtus poolte vahel vaidlus selle üle, kas täitemenetlused on algatatud õiguspäraselt ning kas kohtutäituri tegevus täitekulude suuruse ning võlgniku pangakontodele ja muule varale aresti seadmise osas on tehtud õiguspäraselt.
11.Maakohus tuvastas, et mõlemas täiteasjas on täitedokumendiks jõustunud kohtulahend ning vaidlust ei ole selles, et sissenõudjate eestkostja esitas 11. jaanuaril 2018 kohtutäiturile täitmisavaldused Pärnu Maakohtu 10. juulil 2017 tehtud lahendite täitmiseks (tsiviilasjades nr 2-17-111082 ja nr 2-17-111087). Täitmisteated on mõlemas täiteasjas võlgnikule kätte toimetatud 19. jaanuaril 2018. Kohus asus seisukohale, et eeldused täitemenetluse algatamiseks on täidetud ja täitemenetlus algatatud õigesti.
12.Vastuseks võlgniku väitele, et ta ei ole võimeline vanglast taotlusaluseid nõudeid täitma, märkis maakohus, et seadusest ei tulene erisusi täitemenetluste algatamata jätmise kohta isikute suhtes, kes viibivad kinnipidamisasutuses või kes on majanduslikult vähe kindlustatud. Kohus leidis, et võlgniku kaebuses väljatoodud väited kinnipidamisasutuses viibimise, regulaarsete sissetulekute puudumise, töö puudus ja rahaliste vahendite puudumine ei anna alust ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 kohaselt täitemenetluste lõpetamiseks.
13.Seoses kohtutäituri tasu ja täitekuluga selgitas maakohus, et kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Vastavalt KTS § 29 lg-le 1 koosneb kohtutäituri tasu menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt tasub menetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluse tasude suurused on sätestatud KTS §-des 34 – 42. Elatise sissenõudmise eest makstava tasu suurus on sätestatud KTS §-s 37. Nimelt on KTS § 37 lg-s 1 sätestatud, et elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu on ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Menetluse alustamise tasu nõutakse sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Kui võlgnik tasub elatusraha esimese igakuise makse osaliselt, võtab kohtutäitur menetluse alustamise tasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Kohtutäituri tasu nõutakse rahalise nõude puhul sisse koos nõudesummaga.
14.Maakohus leidis, et kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulude väljamõistmise otsused kõnealustes täitemenetlustes on kooskõlas seadusega. Kohtutäituril on õigus mõista
võlgnikult välja kohtutäituri tasu ja täitekulu ning kohtu hinnangul on kohtutäitur õiguspäraselt mõistnud 17. jaanuari 2018. a otsustega võlgnikult välja mõlemas täiteasjas kohtutäituri põhitasuna 416 eurot 40 senti koos käibemaksuga (kooskõlas KTS § 37 lg-ga 2 ja §-ga 35), kohtutäituri menetluse alustamise tasu summas 300 eurot koos käibemaksuga (kooskõlas KTS § 37 lg-ga 1) ja täitekulu summas 1 euro 31 senti (kooskõlas TMS § 37 lg 1 p-ga 2). Samuti on seadusega kooskõlas kohtutäituri täiendava põhitasu suurus 416 eurot 40 senti pärast vabatahtlikuks nõude täitmiseks antud tähtaja möödumist. Kohus asus seisukohale, et põhjendatud ei ole avaldaja kaebus osas, milles avaldaja hinnangul on kohtutäitur kahel järjestikusel korral esitanud muutumatul kujul püsinud rahalised nõuded, kuigi kohtutäituri arveldusarvele on vangla raamatupidamise poolt ülekandeid tehtud. Kohtutäitur on välja toonud, et kohtutäituri ametialasele pangakontole on vanglate osakonnast laekunud maksed 28. veebruaril 2018 ning 12. märtsil 2018. Seega on laekumised toimunud pärast kaevatava kohtutäituri otsuse tegemist ning avaldaja kaebuses esitatud väited nagu oleks kohtutäitur mõistnud võlgnikult korduvalt välja kohtutäituri tasu või jätnud põhinõude arvestamisel laekumised arvestamata, on põhjendamatud.
15.Maakohtu hinnangul koostas kohtutäitur TMS § 8 lg 1 kohaselt 1. veebruaril 2018 õiguspäraselt võlgniku pangakontode arestimise aktid, kuivõrd nimetatud tähtajaks nõude vabatahtlikku täitmist ei toimunud. TMS § 115 lg 1 kohaselt võib sissenõude pöörata võlgniku kontole. TMS § 115 lg 2 kohaselt arestitakse konto arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses ning kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Asjaolu, et kohtutäitur arestis võlgniku pangakontod, ei aseta võlgnikku meelevaldselt majanduslikult halvemasse olukorda. TMS §-d 130 – 136 sätestavad erisused sissetuleku arestimise osas ja eeltoodud sätete põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. TMS §-dest 130 – 136 tulenev miinimumkaitse ei laiene võlgnikule, kes on teise isiku ülalpidamisel või viibib kinnipidamisasutuses. Käesoleval juhul viibib avaldaja kinnipidamisasutuses riigi ülalpidamisel ja TMS §-dest 130 – 136 tulenevad sissetuleku arestimise erisused võlgnikule ei laiene. Avaldaja isiklikku arveldusarve/kasutuskonto arestimist kinnipidamisasutuses ei saa pidada põhjendamatuks ja meelevaldseks. Määruskaebus
16.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
17.Võlgnik on jätkuvalt seisukohal, et täitemenetlused ei ole olnud õiguspärased. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kohtutäituri esitatud põhinõude suurus on olnud kahel korral muutumatu, kuigi on vangla raamatupidamisest kanti võlgnikule laekunud rahast 50 % täitenõueteks. Võlgnik rõhutab, et kannab karistust Tartu vanglas, osaleb õppetöös ning tal puudub sissetulek ja tööga kindlustatus. Seega ei ole võlgnik võimeline vanglast taotlusaluseid nõudeid täitma. Võlgnik peab põhjendamatuks tema isikliku arveldusarve/kasutuskonto arestimist kohtutäituri poolt. Maakohus on tuginenud määruse motiveerimisel üksnes kohtutäituri seisukohtadele ega ole võlgniku esile toodud asjaolusid ja väiteid arvestanud. Menetluse edasine käik
18.Puudutatud isikud vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
19.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu põhjendused
20.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
21.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kaebuses esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ja teinud põhjendatud kohtulahendi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti käsitlenud kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise ning võlgniku pangakontode arestimise eeldusi ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks praegusel juhul tuleb pidada kohtutäituri 15. veebruari 2018. a otsust õiguspäraseks. Maakohtu määrus vastab TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus.
22.Määruskaebuses on võlgnik üksnes korranud maakohtus esitatud väiteid ega ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaks alust maakohtu määruse tühistamiseks ja järelduseks, et kohtutäitur on rikkunud võlgniku õigusi või et täitemenetlusi oleks alustatud või viidaks läbi õigusvastaselt. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei tulene seadusest erisusi täitemenetluste algatamata jätmise kohta isikute suhtes, kes viibivad kinnipidamisasutuses või kellel puudub regulaarne sissetulek. Samuti ei anna need asjaolud alust TMS § 48 kohaselt täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldajalt elatisevõla sissenõudmist ja selleks arveldusarve arestimist kinnipidamisasutuses ei saa seetõttu pidada põhjendamatuks ja meelevaldseks. Kolleegium on samuti nõus sellega, et kohtutäitur on KTS §-de 35 ja 37 alusel õiguspäraselt otsustanud võlgnikult nõuda mõlemas täiteasjas kohtutäituri põhitasu, kohtutäituri menetluse alustamise tasu, täitekulu ja täiendavat põhitasu pärast vabatahtlikuks nõude täitmiseks antud tähtaja möödumist. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et vanglate osakonna maksed, millele kaebaja viitab, on laekunud
28.veebruaril 2018 ning 12. märtsil 2018 ehk pärast kaevatava kohtutäituri otsuse tegemist ja seepärast ei ole õige avaldaja väide, nagu oleks kohtutäitur jätnud põhinõude arvestamisel need laekumised arvestamata. Ringkonnakohus nõustub eeltoodu põhjal kõigi maakohtu seisukohtadega ega pea TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata.
23.Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti (TsMS § 172 lg 10). TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Toimikust nähtuvalt puuduvad sissenõudjatel TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi hüvitatavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.