Tori valla avaldus XX paigutamiseks tema tahtest olenemata kinnisesse asutusse ja haiglaravi kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11.09.2018 määrus kinnisesse asutusse paigutamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Tori vald (vallavalitsuse kaudu) Puudutatud isik: XX (isikukood XXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ants Nõmmik Raviasutus: SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 11.09.2018 määrus muutmata
2.XX määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (TsMS § 543).
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohus rakendas 03.08.2018 määrusega XX (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutas puudutatud isiku Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikusse tähtajaga kuni 4 päeva alates tema 02.08.2018 kell 14.20 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Kohus pikendas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud ravi tähtaega 40 päevani, s.o kuni 11.09.2018 kell 14.20.
2.Tori vald (vallavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 06.09.2018 Pärnu Maakohtule avalduse puudutatud isiku kinnisesse asutusse tema suhtes tahtest olenematu ravi pikendamiseks kuni kolmeks kuuks. Taotluse kohaselt on psühhiaatriakliinik esitanud seisukoha, et puudutatud isik vajab ravi jätkumist kontrollitud keskkonnas.
3.Maakohus määras kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Eksperdi 10.09.2018 arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire paranoidne skisofreenia (F20.02), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Puudutatud isik on eelkõige ohtlik teistele, kui tema suhtes tahtest olenematu ravi tähtaega ei pikendata. Ohtlikkus seisneb tema psühhootilisest seisundist tulenevast potentsiaalsest agressiivsusest teiste inimeste suhtes, mis võib ohtu seada nende elu ja tervise. Eksperdi arvates ei ole puudutatud isiku suhtes võimalik rakendada muid abimeetmeid peale tema paigutamise psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega tahtest olenematu ravi jätkuvaks kohaldamiseks ning puudutatud isik on vaja paigutada tema tahtest olenematule ravile kuni kolmeks kuus.
4.Maakohtu määruse kohaselt suhtles maakohus 07.09.2018 telefoni teel puudutatud isiku ema YY-ga, kes avaldas maakohtule, et poeg on tõsiselt haige ja vajab ravi pikendamist, kuid ei oska öelda, kas kolm kuud on põhjendatud. Puudutatud isiku esindaja arvamus
5.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse kohaselt on vajalik puudutatud isiku suhtes tahtest sõltumatu ravi pikendamine kuni 3 kuuks. Enda vaimse tervisliku seisundi tõttu on puudutatud isik jätkuvalt ohtlik iseendale, samuti kolmandatele isikutele. Puudutatud isiku seisukoht
6.Ärakuulamisel märkis puudutatud isik, et haiglasse tulles läks tal halvemaks, nüüd on parem. Teab, mis on tema vastu esitatud süüteokoosseisu sisu, aga ta ei ole sellist tegu
teinud. Puudutatud isiku sõnul on ta varem kaks korda sattunud Tallinna haiglasse, see oli ülepinge, mitte psüühiline probleem. Magistriõpe ongi raske õpe. Puudutatud isik vajus õpingute raskuse all kokku, see ei ole psühhiaatriline häire. Tuli sellest välja tänu vabale ajale. Ta ei ole ohtlik ühiskonnale. SS lõi üle tema naise, ähvardas puudutatud isikut ning sai kähmluses kriimustada. See oli pigem sõbralik müramine. Puudutatud isik elab üksi. Vanemad elavad lahus, isaga suhtleb vähem, emaga rohkem. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
7.Pärnu Maakohus rahuldas 11.09.2018 määrusega avaldaja taotluse ja paigutas puudutatud isiku tema tahtest olenemata SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikusse koos vabaduse võtmisega ja jätkuva haiglaravi kohaldamiseks kuni 3 kuud alates määruse tegemisest. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda. Maakohus märkis, et määrus kuulub täitmisele alates resolutsiooni kättetoimetamisest XX-le.
8.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on täidetud psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused. Ekspert kinnitas vajadust paigutada puudutatud isik tema tahtest olenematut ravi saama, kuna vastasel juhul võib ta olla ohtlik eelkõige teistele, kuid ka iseendale. Ekspertiisiakti kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire paranoidne skisofreenia. Ohtlikkus seisneb tema psühhootilisest seisundist tulenevast potentsiaalsest agressiivsusest teiste inimeste suhtes, mis võib ohtu seada nende elu ja tervise. Puudutatud isiku psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik rakendada muid abimeetmeid peale tema paigutamise psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega tahtest olenematu ravi jätkuvaks kohaldamiseks.
9.Kliiniku juhataja 30.08.2018 taotlusest vallale nähtub, et puudutatud isikul püsivad luulumõtted, haiguskriitikat kujunenud ei ole, ravisoostumus on puudulik. Puudutatud isikul esineb haigluslik veendumus, et tema konkreetseid inimesi füüsiliselt karistav käitumine on õigustatud. Ta on paranoiline, et need konkreetsed inimesed soovivad talle halba, süüdistab neid asjades, mis reaalselt pole aset leidnud. Puudutatud isik avaldab, et esimesel võimalusel jätkab nendega arvete õiendamist. Kuna ohtlikkus teiste inimeste suhtes ilmselgelt püsib, siis vajab ta psühhoosivastase ravi jätkumist rangelt kontrollitud ravikeskkonnas. Kuna haigusteadvust ega ravisoostumust pole kujunenud, siis püsib olukord, et ravita jäämisel jätkuvalt kahjustub puudutatud isiku vaimne tervis, halvenevad sotsiaalsed suhted ning tõenäosus iseseisvaks toimetulekuks väheneb veelgi. Psühhiaatriakliiniku juhataja taotleb puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi pikendamist kuni 3 kuuks.
10.Maakohtu hinnangul on tõendatud, et puudutatud isik on raske psüühikahäirega isik, paranoidne skisofreenia piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. See mõjutab olulisel määral tema käitumist ning tingib muuhulgas konfliktsituatsioone ja agressiivset käitumist. Puudutatud isiku suhtes on alustatud süüteomenetlust teiste isikute ründamise eest. Puudutatud isik kinnitas, et teab talle esitatud süüteokoosseisu sisu, kuid ei leia end süüdi olevat, sest ründas isikut, kes lõi temalt naise üle. Samas nähtub asjaoludest, et väidetav naise ülelöömine on aastatetagune sündmus. Esitatud kahtlustuse kohaselt on puudutatud isik rünnanud SS kahel korral (2018. a märtsis ja juulis). Lisaks on kahtlustuse kohaselt puudutatud isik 2018. aasta juuli lõpus rünnanud avalikul kergliiklusteel meesterahvast viimase kahe lapse ja juhusliku mööduja nähes. Seega takistab haigus puudutatud isikul asjaolusid ja ümbritsevat tegelikkust adekvaatselt hinnata, paranoidsetest elamustest tingitult võib puudutatud isik käituda ootamatult agressiivselt.
11.Ärakuulamisel kordas puudutatud isik samu asjaolusid ja argumente, mis 2018. a augusti alguses esialgse õiguskaitse korras kuni 40 päevaks ravile paigutamise menetluses. Tuntavat seisundi paranemist ei ole toimunud. Seega on puudutatud isiku enda tervise huvides vajalik tema paigutamine kliinikusse ja talle ravi kohaldamine. Puudutatud isiku pikka aega vajaliku ravita jäämine on juba halvendanud ning võib halvendada ka edaspidi tema tervise seisundit. Puudutatud isik jätkuvalt endal psüühilise haiguse olemasolu ega ravivajadust ei tunnista, s.t temal puudub haigusteadvus ja ravisoostumus, seega muu psühhiaatriline abi ei ole võimalik ega küllaldane. Ravita jäämine põhjustaks puudutatud isiku vaimse tervise seisundi halvenemist ning psüühikahäire jätkuvat süvenemist. Põhjendatud on puudutatud isiku paigutamine tema tahtest olenemata kinnisesse asutusse ja tema suhtes haiglaravi kohaldamine 3 kuuks.
12.TsMS § 541 lg 1 teise lause alusel toimetab kohus puudutatud isikule kätte määruse resolutsiooni, kuna kohtumääruse põhjendused võivad süvendada tema usaldamatust arstide suhtes ja pingestada suhteid lähedastega. Sellega kahjustatakse ravitulemusi ja võimalusi leida kokkuleppel puudutatud isikuga lahendusi tema elu korraldamiseks.
13.TsMS § 172 lg 3 kohaselt kannab menetluskulud riik. Määruskaebus
14.Puudutatud isiku esindaja esitas puudutatud isiku soovil maakohtu määruse peale 24.09.2018 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata.
15.Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isik seisukohal, et tema suhtes tahtevastase ravi pikendamine kuni kolmeks kuuks on ebaõige ja põhjendamatu, kuna ta on isik, kes on täielikult töö- ja vastutusvõimeline. Puudutatud isik paigutati arusaamatutel põhjustel arestikambrisse, kuigi SS ajas tema perekonna lahku ning puudutatud isik tahtis teda eelkõige lihtsalt nahutada – keegi ju vigastada ei saanud. Puudutatud isik on endale selgeks teinud, millises süüteos teda kahtlustatakse, kuid endal ta mingit süüd ei näe, sest ta ei ole mitte midagi õigusvastast toime pannud. Seetõttu on ka ebaproportsionaalseks meetmeks teda veel täiendavad kolm kuud tahtest olenematul ravil hoida.
16.Puudutatud isik on süsteemne mõtleja, kes lõpetas XXX ja kelle õppeedukuseks oli 5,0-st 4,9. Puudutatud isik asus edasi õppima, saamaks finantsametniku rahvusvahelist kvalifikatsiooni. Ta soovib jätkata vaba inimesena õpinguid nii endale sobival viisil kui ka kohas, sõltumata seejuures meedikute ebapädevatest otsustest tema tervise suhtes. Puudutatud isik soovib jätkata enda normaalset igapäevast elu. Vastused määruskaebusele
17.Avaldaja ja psühhiaatriakliinik leidsid, et määruskaebus on põhjendamatu. Edasine menetluse käik
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
19.Puudutatud isiku ema esitas 08.10.2018 ringkonnakohtule kirja, milles palus võimalusel kohaldada puudutatud isiku suhtes kodusele ravile saatmist.
Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
21.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku puhul on täidetud (PsAS) § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Maakohus on tuvastanud, et esialgse õiguskaitse korras 40 päevaks ravile paigutamise tulemusel ei ole puudutatud isiku seisundi tuntavat paranemist toimunud. Eksperdi 10.09.2018 arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire paranoidne skisofreenia (F20.02), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Puudutatud isik on eelkõige ohtlik teistele, kui tema suhtes tahtest olenematu ravi tähtaega ei pikendata. Ohtlikkus seisneb tema psühhootilisest seisundist tulenevast potentsiaalsest agressiivsusest teiste inimeste suhtes, mis võib ohtu seada nende elu ja tervise. Eksperdi arvates ei ole puudutatud isiku suhtes võimalik rakendada muid abimeetmeid peale tema paigutamise psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega tahtest olenematu ravi jätkuvaks kohaldamiseks. Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku 30.08.2018 taotlusest Tori vallale nähtub, et puudutatud isiku luulumõtted püsivad ning tal esineb haiguslik veendumus, et temapoolne konkreetseid inimesi füüsiliselt karistav käitumine on õigustatud. Maakohus on tuvastanud, et puudutatud isikut kahtlustatakse teiste isikute ründamises. Määruskaebuses on puudutatud isik möönnud, et ta tahtis SS nahutada. Eeltoodust tulenevalt võib puudutatud isik olla haiglaravita ohtlik teistele inimestele.
22.Maakohus on tõendite pinnalt õigesti tuvastanud, et puudutatud isikul puuduvad haigusteadvus ning ravisoostumus, mistõttu ei ole muu psühhiaatriline ravi võimalik. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et haiglaravita jäämine põhjustaks puudutatud isiku vaimse seisundi halvenemist ja psüühikahäire süvenemist.
23.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
24.TsMS § 172 lg 3 alusel tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta riigi kanda.
25.Maakohus edastas puudutatud isikule määruse sissejuhatuse ja resolutsiooni. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ning arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit, teeb ka ringkonnakohus puudutatud isikule teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni (TsMS § 541 lg 1 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.