Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.11.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-5917
Tsiviilasi
U O hagi Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveamet kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitiste saamiseks ja diskrimineerimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.05.2018 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik
Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus
ja
U
O
i
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus 3676,41 eurot
Menetlusosalised esindajad
(vastuapellant/vastustaja): U O (isikukood nende Hageja XXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX), volitatud esindaja Monica Orek
ja
U O i vastuapellatsioonkaebus 3500 eurot
Kostja (apellant/vastustaja): Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveamet kaudu (registrikood 70008747, asukoht Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn), volitatud esindajad Margit Maidla ja K A Istungi toimumise aeg
Jätta Harju Maakohtu 17.05.2018 otsus muutmata ning apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.U O (hageja) esitas 13.04.2017 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi Politsei- ja Piirivalveameti kaudu (kostja) vastu ning 15.05.2017 hagiavalduse täpsustuse. Hageja palus tunnistada tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine tühiseks ning lugeda, et leping ei ole tööandjapoolse ülesütlemisega lõppenud; lugeda tööleping jätkuvalt kehtivaks ja ennistada hageja tööle kohtulahendi jõustumise päevast alates; hüvitada hagejale töölt eemal oldud ajavahemikus saamata jäänud töötasu; kui kohus lõpetab töölepingu tööandja taotlusel töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel, siis palub hageja kostjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 10 000 eurot; hinnata töölepingu ülesütlemisel töötaja maine kahjustamise ja diskrimineerimisega tekitatud mittevaralise kahju suurust ja otsustada võimaliku hüvitise määramise üle võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 8 lg 1 alusel.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on kostjapoolne 26.01.2017 töölepingu ülesütlemine tühine seadusest tuleneva aluse puudumise ja seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu TLS § 104 lg 1 kohaselt, sest töölepingu ülesütlemise põhjendusena toodud asjaolud on tööandja poolt ebaõigesti esitatud. Töölepingu ülesütlemise näol on tegemist tööandja karistus- või kättemaksuaktsiooniga selle eest, et töötaja on julgenud hindamis- ja arenguvestluse kokkuvõttes ja 24.11.2017 märgukirjas kostja peadirektori asetäitjale varade alal välja öelda oma arvamuse seoses teda ja tema kolleege ahistava juhtimisstiili ning personaalse tagakiusamisega, samuti aga puudustega tööandja töökorralduses, personalitöös ning hindamis- ja arenguvestluse läbiviimisel.
3.Hagejat ei ole õiguspärasel viisil hoiatatud ning on jäetud tähelepanuta tema vastuväited. Kostja ei oleks tohtinud töölepingut üles öelda etteteatamise tähtaega järgimata. Hageja võis mõistlikult eeldada, et tööandja võimaldab lepingu jätkamise etteteatamise tähtaja lõppemiseni.
4.Hageja on seisukohal, et töö sisu ja iseloomu ning selle teostamise suhtes tööandja juures kehtivat korda silmas pidades võib mõistlikult eeldada, et tööandja kannab eksimuse riisikot tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg 5 tähenduses.
5.Hageja soovib hüvitisena 10 kuu töötasusummas 9140 (10 x 914) + kolme kvartali tulemustasu keskmiselt summas 300 eurot, kokku 900 eurot. Hüvitise summa on seega 10 040 eurot, mis on ümardatud 10 000 euroni.
6.Lisaks varalisele kahjule saamata jäänud tulu näol TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetava kahjuhüvitise määramisel leiab hageja, et kohus peaks hindama töölepingu ülesütlemisel töötaja maine kahjustamise ja diskrimineerimisega tekitatud mittevaralise kahju suurust ja otsustama võimaliku hüvitise määramise suhtes VõrdKS alusel. Töölepingu erakorraline ülesütlemine piisava faktilise aluseta ning kallutatud ja eksitava argumentatsiooni abil hea usu põhimõtte vastaselt on solvav ja kahjustab hageja mainet staažika tõlgi ja mitut keelt valdava spetsialistina. Osundatud viisil töölepingu lõpetamise näol on tööandja ühtlasi kahjustanud hageja väljavaateid tööturul uue töökoha leidmisel.
7.Faktilised asjaolud, mille alusel tööandja on hagejat diskrimineerinud VõrdKS § 2 lg 2 p-i 2, lg 3 ja § 3 lg-te 3, 6 kohaselt, seisnevad asjaomaste juhtide ahistava juhtimisstiili, hageja töös hea usu põhimõtte vastaselt ja hagejat teistest töötajatest halvemini koheldes vigade otsimise ning töökorralduslike meetmete rakendamises, mille eesmärk on olnud hageja väärikuse alandamine ja ähvardava, halvustava ning solvava õhkkonna loomine. Ühtlasi on tööandja kohelnud hagejat teistest halvemini seetõttu, et hageja oli esitanud kaebuse diskrimineerimise kohta ning sellega kaasnesid hagejale negatiivsed tagajärjed töölepingu ülesütlemise näol VõrdKS § 3 lg-te 3, 6 tähenduses. Kostja vastuväited hagile
8.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
9.2016. a jooksul on hagejale nii vahetute juhtide kui talituse juhataja poolt saadetud korduvaid e-kirju, kus on kutsutud teda üles järgima töödistsipliini ning täitma tööülesandeid tõlgile ettenähtud vajaliku hoolsusega. 30.08.2016 toimus hagejaga vestlus peatõlk K A e ja K juhtivtõlk K R i vahel, kus räägiti tema töös esinevatest lohakusvigadest. 03.11.2016 toimunud arenguvestlusel juhiti hageja tähelepanu tema nii suulistes kui kirjalikes tõlgetes esinevatele puudustele ning töödistsipliini järgimise kohustusele, lisaks toodi välja menetlejatelt laekunud pretensioonid. 18.11.2016 saatis peatõlk hagejale e-kirja, milles nõudis töökorrast ja kehtestatud reeglitest kinnipidamist ning hoiatas, et vastasel korral öeldakse temaga tööleping üles.
10.20.01.2017 laekus abiprokurörilt e-kiri, milles paluti ülekuulamise protokolli tõlke parandamist. 26.01.2017 tutvustati hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust. Töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli hageja poolt töökohustuste jätkuv rikkumine, kuigi eelnevalt oli korduvalt tema tähelepanu juhitud puudustele tema töös – suulistes ja kirjalikes tõlgetes.
11.Juhul, kui kohus siiski leiab, et hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, siis palub kostja lõpetada töösuhe TLS § 107 lg 2 alusel.
12.Hageja töölt vabastamine ei saa hageja mainet kahjustada, seda enam, et ta on ise vabastamise põhjustanud. Hageja ei ole toonud ühtegi viidet olukorrast, kus teda oleks koheldud teiste töötajatega võrreldes halvemini.
13.Hagejaga töölepingu lõpetamine oli õiguspärane, mistõttu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisusest tuleneva hüvitise nõudel puudub õiguslik alus. Juhul, kui kohus siiski leiab, et hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, palub kostja vähendada TLS § 109 lg 1 ettenähtud hüvitist nullini, kuna töölepingu lõpetamine oli temast tingitud. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
Esimese astme kohtu otsus
14.Harju Maakohtu 17.05.2018 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning tuvastati poolte vahel 27.02.2013 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus ja lõpetati poolte vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 28.01.2017. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 3676,41 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata osas, milles hageja palus lugeda, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud, hüvitada töölt eemal oldud ajavahemikus saamata jäänud töötasu ning hinnata töölepingu ülesütlemisel töötaja maine kahjustamise ja diskrimineerimisega tekitatud mittevaralise kahju suurust ja otsustada võimaliku hüvitise määramise suhtes VõrdKS § 8 lg 1 alusel. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
15.Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist nähtub, et poolte vahel on sõlmitud 27.02.2013 soodustingimustel tööleping, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle administratsiooni tõlkebüroo peatõlgi töökohal. Osundatud töölepingut on muudetud 14.12.2015 ja nimetatu kohaselt asus hageja tööle administratsiooni dokumendihaldusja tõlkebüroo tõlketalituse tõlgi töökohale. Tööleping on üles öeldud TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 28.01.2017.
16.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal oli õigus öelda hagejaga sõlmitud tööleping üles erakorraliselt alates 28.01.2017.
17.Käesoleval juhul vastab kostja poolt 26.01.2017 hagejale esitatud töölepingu ülesütlemisavaldus TLS § 95 sätestatud vorminõuetele.
18.Kostja poolt 26.01.2017 koostatud töölepingu ülesütlemisavaldusest nähtub, et hagejaga on lõpetatud pooltevaheline tööleping erakorraliselt seetõttu, et 23.01.2017 kostjale teatavaks saanud viga kirjalikus tõlkes näitab, et hageja ei ole tööülesandeid täites olnud piisavalt põhjalik ja hoolikas ning on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Kostja on kohtu ette toonud asjaolu, et hageja töös on esinenud puudusi nii kirjalike kui ka suuliste tõlgete osas, tuues välja mh ka hageja poolt 10.08.2016 teostatud tõlke nr 2016K13165. Samuti nähtub kostja poolt hagejale edastatud 16.09.2016 e- kirjadest, et hagejal on palutud olla oma töös hoolsam ja tähelepanelikum. Hageja on nimetatud kostja e- kirjadele vastanud ning lubanud olla edaspidi hoolsam ja parandanud oma kirjalikus tõlkes olnud vea. Hagejale on kostja poolt 18.11.2016 edastatud e-kiri, millises on juhitud hageja tähelepanu sellele, et viimasel tuleb järgida kehtivat töökorda ja tõlketalituses kehtivaid nõudeid ning oluliselt parandada tõlgete kvaliteeti. Samuti on juhitud hageja tähelepanu sellele, et töökohustuste rikkumisel öeldakse hagejaga sõlmitud tööleping üles TLS § 88 lõike 1 punkti 3 alusel. Abiprokurör Meelis Sentifoli on edastanud 20.01.2017 Irina Jaanile ekirja, millises palub parandada kriminaalasjas hageja poolt 24.11.2016 koostatud protokolli tõlge. Kohtuistungil tunnistaja K R i poolt antud ütluste kohaselt oli hageja nõus vigadega, kui viga oli mustvalgel olemas, parandas selle ära, pani parandatud tõlke registrisse ja teavitas sellest tellijat.
19.Maakohtu hinnangul ei ole kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine kooskõlas TLS § 88 lg 1 p 3 toodud eeldusega, et töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Kohtule esitatud tõenditest (I kd, lk 34, 35-36, 37) ja tunnistaja K R i ütlustest (Ikd, lk 165-168) tuleneb, et olukordades, kus hageja tähelepanu on juhitud ebatäpsustele, on viimane oma vead ka parandanud. Tunnistaja I B ütluste kohaselt ei ole hageja tema alluvuses midagi rikkunud (I kd, lk 192). Seega ei ole kohtulikul asja arutamisel leidnud tõendamist asjaolu, et hageja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud oma töökohustusi. Lisaks märgib kohus, et hagejale on makstud regulaarselt lisatasu (I kd, lk 122, 124). Kohus nõustub hagejaga selles, et töökohustuseks ei saa olla nõue mitte teha vigu.
20.Tööandja poolt on antud juhul hagejat hoiatatud töölepingu ülesütlemisega 18.11.2016 e-kirjas (I kd, lk 50). Hagejaga 03.11.2016 läbiviidud arengu- ja hindamisvestluse/ katseaja lõpu vestluse kokkuvõttest nähtub, et kostja on rahul hageja professionaalsusega ja vahetu juht on hinnanud hageja tööd tõlgina rahuldavaks. Samas on tööandja märkinud arenguarutelu ja arenguperspektiivi juures, et hagejal tuleb areneda inimesena kostja põhiväärtusi järgides ja oma vajakajäämisi ületades (I kd, lk 45-47). Seega nähtub, et hageja töö osas ei ole kostjal olnud selliseid etteheiteid, mis tingiksid hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise viivitamatult. Hagejale kostja poolt etteheidetav rikkumine, mille tulemusena on tööleping erakorraliselt ülesöeldud, on toimunud 2016. a seoses kriminaalasjas hageja poolt 24.11.2016 koostatud protokolli tõlkega (I kd, lk 34, 35-36, 37, 77). Tõlkeveast on prokurör kostjat teavitanud 20.01.2017 kell 1:56 e-kirjaga (I kd, lk 77) ning hageja on selle parandanud ning edastanud prokurörile 20.01.2017 kell 14:21 e-kirjaga (I kd, lk 34). Seega on hageja tõlkevea koheselt parandanud. Seega ei ole antud juhul kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine proportsioonis hagejale etteheidetava rikkumisega ning sellest tulenevalt tuleb rahuldada hageja nõue tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, kuna ülesütlemine on toimunud seadusest tuleneva aluseta.
21.Kohus arvestab siinjuures asjaoluga, et hageja on kostja juures töötanud tõlgina alates 26.11.2008 ning tegemist on kauaaegse ja kogenud töötajaga, kelle töö osas on tekkinud etteheited vähem kui aasta jooksul enne töölepingu erakorralist ülesütlemist kostja poolt. 26.11.2015 arengu- ja hindamisvestluse/katseaja lõpu vestluse kokkuvõtte kohaselt on kostja hinnanud hageja professionaalsust väga heaks (I kd, lk 66-67).
22.Kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 28.01.2017. Sellest tulenevalt ei kuulu rahuldamisele hageja nõue hüvitada viimasele töölt eemal oldud ajavahemikus saamata jäänud töötasu.
23.Kohus arvestades asjaoluga, et kostjapoolne töölepingu ülesütlemine on tühine ning seda, et hageja on kostja juures töötanud tõlgina alates 26.11.2008 ning tegemist on kauaaegse ja kogenud töötajaga, siis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 sätestatud määras. Kostja poolt kohtu ette toodud põhjendused hüvitise vähendamiseks ei ole antud juhul kohased. Kostja poolt kohtule esitatud keskmise töötasu tõendi kohaselt on hageja ühe kuu keskmine töötasu 1225,47 eurot. Hageja seda vaidlustanud ei ole. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 3676,41 eurot (1225,47 x 3).
24.Antud juhul on tõendamata, et kostja poolt on toimunud hageja diskrimineerimine. Hageja pole toonud välja ühtegi võrreldavat gruppi või eritunnust, mille alusel hagejat on väidetavalt diskrimineeritud. Hageja on heitnud kostjale ette, et viimane ei ole järginud hagejaga läbiviidud arenguvestluse etteteatamisel sätestatud kahenädalast etteteatamistähtaega. Tunnistaja K R i poolt antud ütluste kohaselt oli etteteatamistähaeg napp, kuid samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks palunud kostjal muuta arenguvestluse toimumise aega. Seega on hageja ise pakutud arenguvestluse läbiviimise ajaga nõustunud ja hilisemad etteheited lühikese etteteatamise aja osas ei saa olla ebavõrdse kohtlemise aluseks. Hageja ei ole kohtule esitatud hagiavalduses välja toonud, milles seisnes hageja maine kahjustamine. Hageja on hagis märkinud, et kostjapoolne töölepingu lõpetamine on ühtlasi kahjustanud tema väljavaateid tööturul uue töökoha leidmisel. Samas ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hagejal on olnud konkreetseid takistusi uue töölepingu sõlmimisel ja seda seetõttu, et kostja on hagejaga töölepingu üles öelnud TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Sellest tulenevalt jääb rahuldamata hageja nõue hüvitise määramiseks VõrdKS § 8 lg 1 alusel.
Apellatsioonkaebus
25.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
26.Maakohus on hinnanud tõendeid valikuliselt. I B ütlustest nähtub, et põhjus, miks töötaja tõlketöödes vigu töötamise koha vahetamise järgselt ei leitud oli selles, et tema töid ei kontrollitud, mitte selles, et ta neid ei teinud. Kohus on tunnistaja ütlused kontekstist välja rebinud ja ei ole neid hinnanud koosmõjus teiste tõenditega. Lisaks on jäetud tööandja selgitused tähelepanuta. Samuti ei saa pidada lisatasu kvaliteedi näitajaks, kuna selle tasu maksmine ei tõenda puuduste mitteesinemist, vaid see näitab töö mahtu.
27.Töötajale anti hoiatus pärast arenguvestlust, sest siis saabus piir. TLS-s ei ole töötaja vabastamisel seatud tingimuseks, et etteheited tuleb fikseerida arenguvestluse kokkuvõttes. Maakohus on arvestanud 2016. aasta arenguvestluse kokkuvõtet valikuliselt ja seda põhjendamata. Arenguvestluse kokkuvõtte p-s 6 on pikk loetelu etteheidetest töötaja töö kvaliteedile. Juhi täidetud arenguvestluse kokkuvõttele lisas töötaja oma hinnangu ja selgitused. Lugenud töötaja kommentaare ja hinnates asjaolusid kogumis, jõudis tööandja punkti, kus oli selge, et lihtsalt rääkimisest ja e-kirjade vahendusel korrale kutsumisest enam ei piisa, vaid tuleb liikuda edasi ja anda töötajale teada, millega ta riskib kui ta oma suhtumist ei muuda ja jätkab kehtestatud reeglite eiramisega.
28.Vigade hilisem parandamine ei tee rikkumist olematuks. Lisaks ei ole hiljem võimalik parandada suulisel tõlkel tehtud viga. Töötaja töö suhtes esitatud pretensioonidest pooled olid tema suuliste tõlgete osas.
29.Hageja on oma töökohustusi korduvalt rikkunud ning vaatamata hoiatusele tööandja korraldusi eiranud. Sündmuste kronoloogia näitab, et tööandja on töötaja suhtes olnud pika aja jooksul kannatlik ja abivalmis, kuid töötaja ei ole teinud omalt poolt pingutusi, s.t teha tööd vastavalt etteantud juhistele. Seega esines TLS § 88 lg 1 p 3 sätestatud seaduslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töölepingu erakorraline ülesütlemine pärast hoiatuse tegemist oli proportsioonis töötaja rikkumise raskusega. Kaebaja hinnangul oli 2017. aasta jaanuaris leitud viga oma raskusastmelt sarnane 2016. aastal varasemalt fikseeritud rikkumistega. Arvestades tõlketeksti, milles viga leiti, on kohus otsuses teinud meelevaldse järelduse nagu oleks tegemist ühekordse lihtveaga, mis ei vääri tööandja reaktsiooni. Arvestades, et töötajat oli varasemalt hoiatatud ja tegemist oli oma sisult niivõrd raske rikkumisega, mille alusel võis järeldada, et töötaja jätkab hoiatusest hoolimata endistviisi, ei olnud töösuhte jätkumine enam võimalik.
30.Kaebajale jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, mille järgi loeb ta rikkumist liiga väikeseks, sest kohus ei põhjenda ega selgita, kuidas ta sellele järeldusele jõudis. Hinnangu vea tähtsusele on andnud ka töötaja ise töövaidluskomisjoni istungil (vt 07.03.2017 istungi protokolli lk 2 alt kolmas rida): „Ei eita, et viga oli ja lause omas tähtsust.“ Olukorras, kus tõlk järjepidevalt tahtlikult kirjutab teksti juurde, sekkub ülekuulamisel menetlusse või teeb kirjalikus tekstis, kus tal on võimalik (ja ka kohustus) oma tööd üle kontrollida põhimõttelisi tõlkevigu, ja töötajaga on püütud nii suuliste kui kirjalike juhiste abil lahendusi leida, on tööandja jaoks meetmed ammendunud.
31.Kaebaja ei nõustu kohtuga nagu ei võiks erakorraliselt öelda lepingut üles kauaaegse töötajaga, kes oma tööga nõutud tasemel enam hakkama ei saa. Maakohus on jõudnud valele järeldusele, et etteheited töötaja töö osas on tekkinud vähem kui aasta jooksul. Isegi, kui töötaja töövõime langus tekib või keskendumisvõime väheneb lühema ajaperioodi kui aasta jooksul, ei tohiks see olla tööandjale takistuseks anda selles osas esmalt tagasisidet töötajale ning vajadusel võtta tarvitusele rangemad meetmed. Kaebaja märgib, et 2015. aasta arenguvestlus viidi töötajaga läbi olukorras, kus ta oli
eelnevalt töötanud peatõlgina ning hinnang on antud tema juhtimisalastele oskustele ning töökorraldusele oma piirkonnas. 2015. aastal hinnati töötaja tööd oma piirkonnas tõlketeenuse korraldamisel, osutamisel ja tõlkide juhtimisel kuni 2015. aasta suveni heaks ja arenguvestluse läbiviimise ajal rahuldavaks. 2016. aasta arenguvestlusel on märgitud töötaja koostöövalmiduse hinnanguks „kasin“ ja hinnatud töötaja professionaalsust tasemega „rahuldav“. Seega on vahe 2015. aasta ja 2016. aasta arenguvestluste kokkuvõtete ja hinnangute vahel märgatav. Vastuapellatsioonkaebus
32.Hageja palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude hinnata töölepingu ülesütlemisel töötaja maine kahjustamise ja diskrimineerimisega tekitatud mittevaralise kahju suurust ja otsustada võimaliku hüvitise määramise üle VõrdKS § 8 lg 1 alusel. Hageja palub teha asjas uue otsuse, millega kinnitada, et seoses töölepingu ülesütlemise ja selleni viinud tööandja tegevusega toimus apellandi diskrimineerimine VõrdKS § 3 lg 3 kohaselt ning VõrdKS § 1 lg-s 1 nimetatud tunnuse alusel. Hageja jätab diskrimineerimisega tekitatud mittevaralise kahju suuruse ja hüvitise väljamõistmise kohtu hinnata.
33.Hagejat on teiste töötajatega võrreldes ebavõrdselt koheldud. Hageja on selgelt välja toonud võrreldava grupi ja eritunnuse, mille alusel on hagejat diskrimineeritud. Lisaks on põhjendatud hageja etteheited arenguvestluse läbiviimise aja lühikese etteteatamise osas. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja väited arenguvestlusele järgnenud tööandja diskrimineeriva reaktsiooni ehk n-ö hoiatuse suhtes. Kõnealune hoiatus ei ole seaduspärane ega täida sellisena kohaldatud seadusesätte (TLS § 88 lg 1 p 3) materiaalõiguslikke eeldusi. Konteksti silmas pidades on tegemist pigem töötaja ahistamise ja ähvardamise kui õiguspärase hoiatamisega.
34.Kohus ei ole võtnud seisukohta hageja hinnangu suhtes kostja väitele, mille kohaselt ei ole hageja suutnud teha tööd senisel tasemel. Lisaks ei ole käesoleva vaidluse esemeks hageja töö peatõlgi, vaid hoopis tõlgina. Kohus ei ole võtnud seisukohta ka kostja vastuse p-des 31 ja 32 toodud eksitamise ja hageja diskrimineerimise suhtes. Hageja väite, et ta on heade töötulemuste eest 2016. a saanud tulemustasu tükitöötasu näol neli korda, on kohus tähelepanuta jätnud.
35.Kostja esindaja istungil öeldud väidet, et „peatõlk juhtis kõikide tõlketalituse tõlkide tähelepanu sellele, et normidest tuleb kinni pidada ja vestlused hagejaga olid erakorralised“, tuleb tõlgendada hageja ahistamise ja tema ebavõrdse kohtlemisena, kuna, miks pidi peatõlk lisaks normidest kinnipidamise vajadusele juhtima kõikide tõlketalituse tõlkide tähelepanu sellele, et hagejaga toimusid vestlused ja need olid lisaks erakorralised. Samuti tuleb hageja ahistamise kontekstis käsitleda diskrimineerimisena tema sildistamist seoses kostja korduvate etteheidetega justkui pretendeeriks hageja jurist-lingvisti staatusele, eirates seejuures asjaolu, et hageja on tööandja koolitusmeetme raames läbinud Tartu Ülikooli täiendõppe programmi õigustõlke alal. Vastustaja seisukoht
36.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
37.Kostja palus jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
38.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited
ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
39.Esmalt käsitleb kolleegium protokolli parandamise taotlust.
40.Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse 16.10.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotluses palub hageja täpsustada protokolli hageja esindaja ütluste osas. Kostja palub jätta protokolli parandamise taotluse rahuldamata. Kostja leiab, et protokollis on istungil väljendatut kajastatud piisavas ulatuses.
41.Ringkonnakohus jätab taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. TsMS § 53 lg-te 2 ja 3 mõtte kohaselt saab esitada taotluse protokolli parandamiseks, kui tegemist on sisuliste parandustega ja sellest olenevad õiguslikud tagajärjed edasikaebamise seisukohalt või tõendamise aspektist. Ringkonnakohus leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ja vastab seaduse nõuetele. Seadus ei näe ette võimalust täiendada protokolli menetlusosalise soovitu kohaselt. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.
42.Järgnevalt vastab kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidetele.
43.Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, mille alusel maakohus jõudis järeldusele, et kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole kooskõlas TLS § 88 lg 1 p-s 3 toodud eeldusega, et töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Ringkonnakohtul ei ole alust hinnata tõendeid teisiti ja teha neist teistsugust järeldust, kui seda tegi maakohus.
44.Maakohus ei ole hinnanud tõendeid valikuliselt ega ole tunnistaja I B, ütlusi kontekstist välja rebinud. Nimetatud tunnistaja ütlustega soovis hageja tõendada asjaolu, et 18.11.2016 hoiatusele järgnenud ajavahemikus 2016 detsember kuni 2017 jaanuar täitis hageja oma töökohustusi vajaliku hoolsuse ja nõutava kvaliteediga. I B andis ütlusi, et oli hageja vahetu juht sel ajavahemikul, hageja täitis tema töökorraldusi. Tunnistaja ei märganud, et hageja oleks midagi selle aja jooksul rikkunud. Tunnistaja ei teadnud midagi prokuröri pretensioonist, samuti ei osalenud ta töölepingu lõpetamise analüüsil, temaga ei kooskõlastatud hageja töölepingu ülesütlemise kavatsusi, see oli tema jaoks ootamatu (I kd, lk 192). Maakohus kajastas tunnistaja ütlusi õigesti, leides, et tunnistaja I B ütluste kohaselt ei ole hageja tema alluvuses midagi rikkunud. Tunnistaja ei andnud ütlusi hageja tõlketöödes vigade olemasolu kohta, vaid selle kohta, kas tema alluvuses töötades oli temal hagejaga probleeme töökohustuste täitmise osas.
45.Kostja poolt 26.01.2017 koostatud töölepingu ülesütlemisavaldusest nähtub, et hagejaga on lõpetatud pooltevaheline tööleping erakorraliselt seetõttu, et 23.01.2017 kostjale teatavaks saanud viga kirjalikus tõlkes näitab, et hageja ei ole tööülesandeid täites olnud piisavalt põhjalik ja hoolikas ning on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.
46.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole K A e 18.11.2016 e-kiri käsitletav varasemate töökohustuste rikkumise eest tehtud hoiatusena, mis töökohustuste jätkuval rikkumisel annab tööandjale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Ekirjas märgitakse üldsõnaliselt, et hagejal tuleb tööülesannete täitmisel järgida kehtivat töökorda ja tõlketalituses kehtivaid nõudeid ning oluliselt parandada enda tõlgete kvaliteeti. Edasi on loetletud 9 punkti, millest tõlkimisel tuleb lähtuda ja mida peab tõlk järgima. Kirja lõpus annab K A teada, et edaspidi jälgib ta hoolikalt hageja
töödistsipliinist kinnipidamist ja tööülesannete täitmise kvaliteeti ning hoiatab, et töökohustuste ning nõuete rikkumisel öeldakse hagejaga sõlmitud tööleping üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel (I kd, lk 50). Nimetatud e-kirjas ei ole viidet ühelegi konkreetsele töökohustuse rikkumisele hageja poolt, mida hageja oleks saanud kas õigeks võtta või ümber lükata. Kostja märgib apellatsioonkaebuses, et töötajale anti hoiatus pärast arenguvestlust, sest siis saabus piir. Kostja selgituse kohaselt oli 18.11.2016 hoiatuse tegemine tingitud hageja poolt arenguvestluse kokkuvõttele lisatud hinnangust ja selgitustest. Sellest ilmneb, et hoiatuse tingis mitte konkreetne töökohustuste rikkumine, vaid hagejapoolne tagasiside arenguvestluse kokkuvõttele.
47.Ülesütlemisavalduses (I kd, lk 12) on kostja märkinud, et 2016. aastal esitati hageja tõlketööde kohta kokku neli pretensiooni, mis arvestades hageja töö kogumahtu, ei ole nii suur vigade hulk, millest saaks järeldada, et hageja eirab tööandja mõistlikke korraldusi ega järgi kehtestatud reegleid. Olukordades, kus hageja tähelepanu on juhitud ebatäpsustele, on ta oma vead koheselt ka parandanud.
48.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et töölepingu erakorraline ülesütlemine pärast hoiatuse tegemist oli proportsioonis töötaja rikkumise raskusega. Viga seisnes venekeelse fraasi „... Potom uslõshal silnõi hlopok dverju ...“ tõlkimises, kui „ Pärast kuulsin ma tugevat pauku vastu ust“ , mille hageja parandas kui „Pärast kuulsin ma ukse tugevat paugatust“ ( I kd, lk 77 ja 38). Tööandja ei väida, et sellele ebatäpsel tõlkel oleks olnud kriminaalasjas mingeid tagajärgi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka ühekordset tõlkeviga iseenesest pidada töökohustuste oluliseks rikkumiseks ega kehtestatud reeglite järgimata jätmiseks.
49.Maakohus arvestas põhjendatult asjaoluga, et hageja on kauaaegse ja kogenud töötajaga, kelle professionaalsust on kostja hinnanud väga heaks ning hageja töö osas on tekkinud etteheited vähem kui aasta jooksul enne töölepingu ülesütlemist. Seejuures hageja vahetul ülemusel ei olnud hageja töö suhtes mingeid pretensioone ning ta ei olnud üldse teadlik töölepingu aluseks olnud etteheidetest. Tulemusliku töö eest on kostja maksnud hagejale regulaarselt lisatasu. Sellise lisatasu maksmise eelduseks ei ole mitte ainult tõlkenormi täitmine, vaid ka töö kvaliteet. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et tööandja poolt väljatöötatud hindamiskriteeriumide kohaselt tõlgi töö kohta laekunud pretensioone hinnatakse lisatasu vähendavate miinuspunktidega. Asjaolu, et avaldaja on saanud regulaarselt lisatasu, viimati veel 2016. aasta detsembris, tõendab ringkonnakohtu hinnangul seda, et hageja on täitnud oma tööülesanded üldiselt nõutava kvaliteediga.
50.Lõpuks vastab kolleegium hageja apellatsioonkaebuse väidetele.
51.Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemise ja selleni viinud tööandja tegevusega toimus hageja diskrimineerimine VõrdKS § 3 lg 3 kohaselt ning VõrdKS § 1 lg-s 1 nimetatud tunnuse alusel.
52.VõrdKS § 3 lg 3 kohaselt on otsene diskrimineerimine ka ahistamine, mis on VõrdKS § 1 lg-s 1 nimetatud tunnuse alusel isikule soovimatu käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine. VõrdKS § 1 lg-s 1 loetletakse kaheksa tunnust, mille alusel isikuid ebavõrdselt koheldes on tegemist diskrimineerimisega. Nendeks on rahvus (etnilise kuuluvus), rass, nahavärvus, usutunnistus, vanus, puue, seksuaalne sättumus ja sugu.
53.Hageja poolt esile toodud asjaoludest, et kostja on esitanud halvustavaid väiteid hageja töö kohta, et hageja ei suutnud teha tööd senisel tasemel, sildistas hagejat justkui pretendeeriks hageja jurist-lingvisti staatusele, teatas arenguvestluse läbiviimise aja liiga lühikese etteteatamisega, saatis hagejale ahistavas ja ähvardavas vormis hoiatuse,
ei nähtu, kellega hageja on end võrrelnud ja millise VõrdKS § 1 lg-s 1 loetletud tunnuse alusel toimus hageja ebavõrdne kohtlemine.
54.Seega leidis maakohus õigesti, et hageja pole toonud välja ühtegi võrreldavat gruppi või eritunnust, mille alusel on teda väidetavalt diskrimineeritud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
55.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Seoses nii apellatsioonkaebuse kui vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakogus TsMS § 171 lg 1 alusel ka apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
56.Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.