Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid seisukoha kõik võlausaldajad. Võlausaldajal Swedbank AS puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamisele, kuivõrd võlausaldajal puudub võlgniku vastu nõue. Võlausaldajad AS SEB Pank ja Danske Bank A/S Eesti filiaal paluvad menetlus lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kuna võlgnik ei ole võlausaldajatele terve kohustustest vabastamise menetlusel kestel ühtegi väljamakset teinud. 08.05.2018 esitas T. G. taotluse vabastada end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 30.08.2018 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku T. G. ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et tema igakuine sissetulek on umbes 700 eurot. Tal ei ole ametlikke ülalpeetavaid, kuid ta hoolitseb oma ema eest, kellel on sügav puue ning kogu tema raha kulub selle peale. Kuna võlgnik peab oma ema eest hoolitsema, ei tööta ta täiskohaga. Võlgnik on teinud väljamakseid vaid võlausaldajale Swedbank AS, teistele võlausaldajatele ei ole olnud võimalik võlgnikul väljamakseid teha. 30.08.2018 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku T. G. kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku T. G. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 30.08.2018.a ära võlgniku. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 30.08.2018.a andis võlgnik T. G. kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et T. G. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg’s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik on töötanud terve kohustustest vabastamise perioodi ühel töökohal – Ehte Humanitaargümnaasiumis õpetajana. Võlgniku poolt esitatud aruannetest nähtuvalt on tema töötasu igakuiselt muutlik, näiteks kohustustest vabastamise menetluse alguses oli see 513 eurot, hiljem keskmiselt 900 kuni 1000 eurot kuus. Käesolevalt on võlgniku sõnul tema töötasu umbes 700 eurot kuus ning ta ei tööta täiskoormusega. Võlgnik väidab, et tal ei ole olnud võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks vahendeid. PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei ole põhjendanud ega esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud püsiva ja tasuva töökoha otsimiseks. Võlgnik on toonud esile, et tema ema tervislik seisund ei võimalda tal täiskoormusega tööl käia, kuna ta peab tema eest hoolitsema. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks aktiivselt tasuvama töö või lisatöö võimalust otsinud, mida ta saaks teha osalise koormuse või paindliku graafikuga, samuti võimalusel kodus, oleks see tal ka õnnestunud. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud tema koormusega sobivamat ja tasuvamat tööd, mis võimaldanuks lisaks enda ja oma hoolealuste igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist. Võlgniku pahatahtlikkust võlausaldaja nõuete rahuldamisel näitab ka asjaolu, et võlgnik on teinud ühele võlausaldajale, AS-le Swedbank, tema nõude suuruses väljamakse ning teistele võlausaldajale ei ole võlgnik hea tahte märgiks kogu kohustustest vabastamise menetluse, s.o 5 aasta, jooksul teinud ühtegi makset võlgnevuse katteks. Sellega on võlgnik eelistanud ühte võlausaldajat teistele, seega kahjustanud teiste võlausaldajate huve. Kuivõrd PankrS 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et T. G. ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldaja huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku T. G. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti

raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd T. G. ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb T. G. kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku T. G. (pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate T. G. (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK 27.11.2019 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.