2-18-8450/18 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtueelne menetlus Üxx Rxxxxx esitas 04.04.2018.a töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse töölepingu ülesütlemise õigustühiseks tunnistamise ja kolme kuu hüvitise nõudes. Töövaidluskomisjon tegi 22.05.2018.a otsuse, millega rahuldas avalduse, luges tuvastatuks, et Jõgeva valla poolt töölepingu erakorraline üles ütlemine TLS § 88 lg 1 alusel alates 06.03.2018 on tühine, lõpetas töölepingu TLS §107 lg 2 alusel 06.04.2018 ja mõistis Jõgeva vallalt avaldaja kasuks välja hüvitise 390 eurot. Jõgeva vald esitas 01.06.2018.a kohtule taotluse töövaidluse läbi vaatamiseks hagimenetluses. Kohus võttis ÜxxxRxxxxxxxavalduse töövaidluses 15.06.2018.a määrusega menetlusse. Kohus võttis asja juurde TVK materjalid. Hageja nõue ja põhjendused Üxx Rxxxxx esitas avalduse, milles palus tunnistada õigustühiseks tööandja poolt 05.03.2018. lõpetatud tööleping ning mõista tööandjalt välja hüvitis 3 kuu keskmise palga ulatuses summas 390 eurot seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega. TVK istungil esitas hageja nõude töösuhte lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel. Hagiavalduse ja lisade kohaselt on hageja ja Puurmani vallavalitsuse vahel sõlmitud 29.09.2014.a tööleping nr 171, mille kohaselt asus hageja alates 01.10.2014.a tööle Saduküla Vaba Aja Keskuse majahoidjana 0,25 töökoormusega määramata ajaks. Töötaja asus tööle palgaga 110 eurot kuus. Veebruaris 2018.a muudeti lepingut ja määrati alates 01.01.2018.a. hageja põhipalgaks 0,25 koormuse juures 130 eurot kuus (bruto). 12.12.2017.a Puurmani Vallavalitsuse teatise 21.1-10/929 kohaselt viidi avaldaja töökoht üle Jõgeva Vallavalitsuse koosseisu alates 01.01.2018.a. 16.03.2018.a laekus hageja kontole tööandjalt summa 30.73 eurot selgitusega ”Lõpparve”. Hageja sai pöördumisel MTA-sse teada, et Jõgeva vallavalitsus on lõpetanud temaga töölepingu ühepoolselt juba 05.03.2018.a. Tööandaja ei ole esitanud hagejale ei kirjalikus ega suusõnalises vormis töölepingu ülesütlemise avaldust ega ka mingis vormis sellest hagejat teavitanud. Kohtumenetluses esitas hageja seisukoha, milles teatas, et jääb TVK-s esitatud nõuete ja seisukohtade juurde. Tööandja rikkus töölepingu ülesütlemisel vorminõudeid ja seega on ülesütlemine õigustühine ja ülesütlemiseks puudub alus. 28.08.2018.a seisukohas rõhutas hageja, et tööandja ei teavitanud teda lepingu ülesütlemisest, ei küsinud selgitusi vaid lihtsalt lõpetas lepingu omavoliliselt. Hageja märkis, et nõustub TVK otsuses esitatud seisukohaga, et oma tööülesandeid täites ei olnud hagejal otsest kokkupuudet lastega. Hüvitise nõudes tugines hageja sellele, et on töötanud kostja juures 4 aastast ning tööandjal ei olnud talle seni mingeid etteheiteid. Kirjalikus menetluse esitatud seisukohas jäi hageja varem esitatu juurde. Kostja vastuväited Kostja esitas töövaidluskomisjonis avaldusele vastuväited. Kostja teatas, et hageja peeti töökohal Sxxxxxxx Lasteaed –Algkoolis kinni 05.03.2018.a kahtlustatuna laste vastu toime pandud seksuaalkuriteos. Sama päeva õhtul teavitas lasteaia juhataja tekkinud olukorrast vallavalitsust ja järgmise päeva hommikul saatis vallavalistus hageja meiliaadressil teate töölepingu üles ütlemisest. Kostjale teadaolevalt viibis hageja vahi all kuni 07.03.2018.a ja samal päeval sai ta telefonikõnest lasteaia juhatajaga teada, et temaga on tööleping lõpetatud. Kostja selgitas, et olid üles öelnud ka töölepingu, mis puudutas hageja töökohta lasteaias ning hageja oli ka selle TVK-s vaidlustanud, kusjuures nimetatud avaldusele oli hageja lisanud

vastava ülesütlemisavalduse, mis on talle saadetud meiliaadressil e, kuid mõned tunnid hiljem. Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi logiandmete alusel on ülesütlemine adressaadini jõudnud. Seega on ebatõenäoline, et hageja ei ole ülesütlemisavaldust kätte saanud. E-postiga saadetud avaldus on vormikohane, kuna TLS § 95 ei nõua selle allkirjastamist. Kohtumenetluses esitas kostja järgmised vastuväited hagile. Kostja jäi TVK-s esitatud seisukohtade juurde. Kostja märkis, et kuigi hageja ei ole oma kaebuses tuginenud ülesütlemisel seadusest tuleneva aluse puudumisele, asus töövaidluskomisjon kontrollima ülesütlemist õigustavaid asjaolusid. Ka edasises kohtumenetluses ei ole hageja oma nõuet muutnud ega täpsustanud. Kostja teatas, et juhul, kui kohus soovib väljuda hageja esitatud nõude piiridest, annab kostja oma hinnangu esitatud sõnastamata etteheidetele. Kuna Üxx Rxxxxxxx kahtlustati (praegusel hetkel on esitatud süüdistus) laste vastu toime pandud seksuaalkuriteos, pidas Jõgeva Vallavalitsus enesestmõistetavaks, et töösuhe ÜxxxRxxxxxxxx jätkuda ei saa. Kostja leidis, et töötaja tegu, mis andis õiguskaitseorganitele põhjuse tema varjatud jälgimiseks ja sellele järgnevaks kinnipidamiseks, on piisav usalduse kadumiseks. Töölepingu seadus ei seosta tööandja usalduse kaotust ja klientide usaldamatuse teket süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega. Vaatamata sellele, et hageja töökohustused ei olnud seotud lastega, on võimatu lasteasutuse heakorda tagaval isikul vältida lastega kokkupuutumist. Majahoidja töökohustusi täites ei ole hagejal lastele võimalik nii lähedale pääseda kui õpetaja abi kohal ning tõenäoliselt ta kahtlustuses kirjeldatud tegusid majahoidja töökohal jätkates toime panna ei saa. Samas, koos esitatud kahtlustusega langeb kahtluse alla laste turvalisus valla teenuste kasutamisel Sxxxxxxx vaba aja keskuses. Mõistlik lapsevanem ei saa nõustuda olukorraga, kus väidetavalt lapsi väärkohelnud isik jätkab sama tööandja heaks samas hoones töötamist. Jõgeva Vallavalitsus jäi seisukohale, et hagejaga on töösuhe üles öeldud õiguspäraselt, seadusest tuleneval alusel ja vastavuses seaduse nõuetega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus töölepingu kehtivuse ja tööandja õigusjärgluse üle: tööleping nr 171 oli sõlmitud 29.09.2014.a Puurmani Vallavalitsuse ja Üxx Rxxxxxxxvahel määramata ajaks (t lk 15-16). Lepingu kohaselt töötas hageja koormusega 10 tundi nädalas (0,25) Sxxxxxxx Vaba Aja keskuse majahoidjana. Puurmani Vallavalitsus teatas 12.12.2018.a hagejale, et tema töökoht on üle viidud Jõgeva vallavalitsuse koosseisu alates 01.01.2018s (t lk 17). Vastav lepingumuudatus on vormistatud ka Jõgeva Vallavalitsuse ja hageja vahel (t lk 18). Hageja on esitanud nõude asjaolu alusel, et talle ei toimetatud kätte töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust. Hageja ei ole esitanud nõuet alusel, et ülesütlemise materiaalõiguslikud eeldused ei olnud täidetud. Hageja ei ole oma nõuet hagimenetluses muutnud. Kohus leiab, et TVK on väljunud lepingu lõpetamise materiaalõiguslikke aluseid hindama asudes nõude piiridest. Kohus ei lahenda töövaidlust aga mitte kui kaebust TVK otsusele vaid võtab aluseks TVK-le esitatud nõuded ja välja toodud asjaolud ning vastaspoole vastuväited ja lahendab nimetatud nõuded. Seetõttu jätab kohus hindamata kostja esitatud seisukohad seoses töötaja võimalikule usalduse kaotusele hinnangu andmisega, so küsimuses, kas ülesütlemine oli põhjendatud või mitte. Kohus leiab, et käesolevalt ei ole tööandja täitunud lepingu ülesütlemise formaalnõudeid.

TLS §95 lg 1 kohaselt tuleb töölepingu ülesütlemise avaldus esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus märgib, et nimetatu ei tähenda, et see peab olema allkirjastatud. Vastavalt TsÜS § 69 lg 1 tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda Riigikohus on selgitanud, et e-postiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus teatega tutvuda. Kolleegiumi arvates on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid ekiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Millal on isikul mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda, sõltub muuhulgas ka sellest, kas saajal on Internetipüsiühendus või mitte (lahend 3-2-1-123-07, p 12). Käesolevalt on kostja esitanud tõendi: 06.03.2018.a kell 9.10 saadetud meili (t lk 29), milles teatab, et ei pea võimalikuks jätkata hagejaga töösuhet ja ütleb lepingu TLS § 88 lg 1 alusel üles. Nimetatud meil on saadetud aadressile e. Hageja selgitas, et ei ole nimetatud meili saanud ja sai lepingu ülesütlemisest teada alles 16.03.2018.a. Hageja ei ole eitanud, et on saanud meili teel avalduse, millega öeldi üles tema tööleping lasteaia abikasvatajana. TsMS § 230 lg 1 peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega pidi kostja käesolevalt tõendama, et tema poolt 06.03.2018 kell 9.10 saadetud meil on jõudnud hageja postkasti või tal oli muul viisil võimalik sellega tutvuda. Kohus leiab, et kostja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud: ainuüksi asjaolu, et kostja on meili oma serverist välja saatnud, ei tõenda, et see jõudis hageja serverisse ja sealt edasi ka hageja postkasti. Kohus märgib, et meili teel tahtevalduse edastamise valik on saatja valik ja seega ka tema risk ning vaidluse korral peab just saatja tahteavalduse saajani jõudmist tõendama. Kuna käesolevalt puuduvad tõendid isegi selle kohta, et meil jõudis hageja postkasti, puudub vajadus hinnata seda, kas tal oli võimalus sellega tutvuda. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kuna kostja tahteavaldus ei ole jõudnud hagejani, on 06.03.2018.a tehtud tahteavaldus tühine. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kuna ülesütlemine oli tühine, ei hageja ja kostja vaheline tööleping nr 171 lõppenud. Hageja palus lõpetada lepingu 06.04.2018.a lähtudes TLS § 107 lg 2. Nimetatud sätte kohaselt lõpetab kohus sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus leiab, et hageja nõude saab rahuldada ja lähtudes TLS § 107 lg lugeda töölepingu nr 171 lõppenuks 06.03.2018.a. Hageja palus välja mõista hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, milleks oli 390 eurot. TLS § 109 lg 1 sätestab: kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, mille alusel peaks kohus kaaluma hüvitise määra vähendamist. Samuti ei ole hageja esitanud asjaolusid, mille tõttu tuleks hüvitise määra tõsta.