Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

ASJAOLUD

Tsiviilasi nr 2-18-2455

Kaebuse põhjenduste kohaselt ei saa TMS § 131 lg 1 p 2 ja p 10 tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata puudega inimese sotsiaaltoetusele ja riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Tulenevalt asjaolust, et avaldaja ülalpidamisel on kaks alaealist last, suureneb avaldaja mittearestitav määr kahe ülalpeetava võrra, mistõttu moodustab mittearestitav määr kokku 2018. aastal summas ca 473 eurot. Kinnipidamist pensionist kuni 20% saaks teostada juhul, kui pension ületab summat 473 eurot. Antud juhul on kohtutäitur kaebuse rahuldamata jätmise põhjenduses lähtunud asjaolust, et „kuna kaebuse esitaja sideaadressiks on Soome, Vantaa“ ei ole „objektiivselt usutav, et kaebuse esitaja ainsaks sissetulekuks on pension.“ Seda, kui suur on kohtutäituri hinnangul avaldaja sissetulek ja kas seejuures on arvestatud ülalpeetavatega, otsuse põhjendustest ei selgu. Pelgalt sideaadressi olemasolu ei saa anda kohtutäiturile õigust pensioni arestimiseks. Muud sissetulekud peale pensioni ja sotsiaaltoetuse avaldajal puuduvad ning samuti pidi kohtutäitur tema ülalpeetavatest teadlik olema. Seetõttu on arestimine ebaseaduslik.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilasi nr 2-18-2455

§ 47 lg-st 3 võib täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132 lg-ga 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Samuti puudub asjas vaidlus selles, et võlgnikul on kaks ülalpeetavat. TMS § 132 lõike 2 kohaselt kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2018 täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Sissetuleku arestimisel peab avaldajale alles jääma töötasu alammäär ja iga ülalpeetava kohta üks kolmandik palga alammäärast kuus, s.o 2018. aastal 833 eurot 33 senti (500+(500÷3)×2). Riigikohus on 15. märtsi 2017 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16 p-s 15 leidnud, et TMS §de 130-136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid.

Tsiviilasi nr 2-18-2455

tegemisel. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis annaksid alust selles kahelda. Võlgnik on keeldunud kohtuistungitel osalemast ning samuti keeldunud andmast selgitusi oma sissetulekute ja regulaarsete Soomes viibimiste kohta. 02.05.2018 e-kirjas kohtule on võlgnik väitnud, et selgitusi Soomes viibimiste kohta annab ta Soomes ja Soome seaduste kohaselt. Samuti on võlgnikule e-toimiku rakenduse kaudu nähtavaks tehtud ning saadetud e-maili aadressile, milliselt võlgnik on ise varem kohtuga suhelnud, hiljem menetluses kogutud tõendid ja dokumendid ning võlgnikult on küsitud nende osas seisukohta. Seega on kohus andnud võlgnikule võimaluse oma sissetulekute kohta täiendavaid selgitusi anda ning tõendada või põhistada, et tal Soomes täiendavat sissetulekut ei ole, kuid võlgnik ei ole seda võimalust kasutada soovinud. Võlgnik ei ole esitanud ka omapoolseid tõendeid nt selle kohta, et tegelikult oli ta sissetulek väiksem või et töösuhe Soomes on lõppenud või et ta sissetuleku arestimise ajal sellist sissetulekut enam ei saanud vms. Seega lähtus kohus asja lahendamisel toimikus olevatest tõenditest. Seega tuleb A. Vase kaebus jätta rahuldamata. Nii 04.01.2018 arestimisakt kui ka kohtutäituri 02.02.2018 otsus on õiguspärased. Kuna A. Vase sissetulek on Soomes saadava töötasu tõttu oluliselt suurem, üle 2000 euro kuus, ei ole kohtutäitur pensioni arestimisel rikkunud TsMS § 131 lg 1 p 10 ja § 132 lg-test 1 ja 2 tulenevaid arestimispiiranguid. Võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekuks on tagatud piisavad rahalised vahendid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.