Aivo Vask kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 02.02.2018 otsuse peale täiteasjas nr 084/2014/4345
Tsiviilasja number
2-18-2455
Menetlusosalised ja nende esindajad
avaldaja Aivo Vask (isikukood XXX; elukoht
XXX);
puudutatud isik I Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (asendaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei büroo asukoht Jakobi 23, 51006 Tartu; [email protected]); puudutatud isik II sissenõudja Rein Abel (ik: XXX; elukoht: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta täies ulatuses rahuldamata Aivo Vask kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei abi Vladimir Kutšmei 02.02.2018 otsuse peale täiteasjas nr 084/2014/4345
2.Jätta menetluskulud Aivo Vase kanda. Kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
3.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.Aivo Vask (võlgnik) esitas Tartu maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 02.02.2018 otsuse peale. Võlgniku kaebuse ja täiendavate selgituste kohaselt edastati kohtutäitur Oksana Kutšmei büroost 10.01.2018 Sotsiaalkindlustusametile akt täiteasjas nr 084/2013/3367, nõude suurus 19,16 eurot ja nr 084/2014/4345, nõude suurus 1160,36 eurot. Kuna avaldajale kohtutäituri poolt koostatud akti saadetud ei olnud (ei ole endiselt saadetud) edastas Sotsiaalkindlustusamet 10.01.2018 dokumendihaldussüsteemi Postipoiss kaudu avaldajale teate pensioni arestimise kohta 20% ulatuses. 15.01.2018 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse. 02.02.2018 otsusega otsustas kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata jätta.
Tsiviilasi nr 2-18-2455
Kaebuse põhjenduste kohaselt ei saa TMS § 131 lg 1 p 2 ja p 10 tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata puudega inimese sotsiaaltoetusele ja riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Tulenevalt asjaolust, et avaldaja ülalpidamisel on kaks alaealist last, suureneb avaldaja mittearestitav määr kahe ülalpeetava võrra, mistõttu moodustab mittearestitav määr kokku 2018. aastal summas ca 473 eurot. Kinnipidamist pensionist kuni 20% saaks teostada juhul, kui pension ületab summat 473 eurot. Antud juhul on kohtutäitur kaebuse rahuldamata jätmise põhjenduses lähtunud asjaolust, et „kuna kaebuse esitaja sideaadressiks on Soome, Vantaa“ ei ole „objektiivselt usutav, et kaebuse esitaja ainsaks sissetulekuks on pension.“ Seda, kui suur on kohtutäituri hinnangul avaldaja sissetulek ja kas seejuures on arvestatud ülalpeetavatega, otsuse põhjendustest ei selgu. Pelgalt sideaadressi olemasolu ei saa anda kohtutäiturile õigust pensioni arestimiseks. Muud sissetulekud peale pensioni ja sotsiaaltoetuse avaldajal puuduvad ning samuti pidi kohtutäitur tema ülalpeetavatest teadlik olema. Seetõttu on arestimine ebaseaduslik.
2.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. A. Vask viibib regulaarselt pikemate ajavahemike kaupa Soomes ning on seal ka oma sideaadressi registreerinud, samuti sõidab regulaarselt Tallinna ja Helsingi vahet, mistõttu on alust eeldada, et ta käib seal tööl ning tal on täiendav sissetulek. Samuti ei ole praegu A. Vase õiguseid kuidagi rikutud. Kinnipidamisi Aivo Vase pensionist täiteasjas nr 084/2014/4345 tehtud akti alusel ei ole Sotsiaalkindlustusamet teinud. Sotsiaalkindlustusameti 23.03.2018 vastusest (vt lisa 3) nähtuvalt on kõnealune akt järjekorras neljas. Käesoleval ajal teostatakse avaldaja pensionist kinnipidamisi teise kohtutäituri poolt täiteasjas nr 82/2013/1352 tehtud arestimise akti alusel. Avaldaja pensioni arestimine on kooskõlas TMS § 131 lg 1 p-st 10 ja riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47 lg-st 3 tuleneva sissetuleku arestimise piiranguga. Avaldaja suhtes täiteasjas 084/2014/4345 läbiviidav menetlus, mis on kestnud juba üle kolme aasta, ei ole viinud sundtäimisel oleva võlgnevuse isegi osalise rahuldamiseni. Avaldaja pensioni 20% ulatuses arestimine on kooskõlas TMS § 131 lg 1 p-st 10 ja RPKS § 47 lg-st 3 tuleneva sissetuleku arestimise piiranguga.
3.Sissenõudja Rein Abeli hinnangul on kaebus alusetu ja põhjendamatu.
4.Asjas toimus kohtuistung 18.04.2018, kuhu A. Vask ei ilmunud. Enne kohtuistungit saatis võlgnik kohtule e-kirja, milles selgitas, et viibib välismaal ja nõustub asja lahendamisega ilma enda istungist osavõtuta. Võlgnik täpsustas, et laevaga sõitmine ei ole keelatud ega õigusta täitemenetluse seadustikus sätestatud piirangutega, sh alaealiste lastega arvestamata jätmist. Järgmisele kohtuistungile 03.05.2018 võlgnik samuti ei ilmunud. Kohus soovis võlgniku isiklikult ära kuulata A. Vask selgitas kohtule 02.05.2018 e-kirjas, et ei viibi Eestis, mistõttu pole võimalik istungil osaleda. Kinnitas, et enda viibimise kohta Soomes annab ütlusi Soomes ja Soome seaduste järgi ning on nõus, et lahend antud asjas tehakse ilma tema istungist osavõtuta.
KOHTU SEISUKOHT
5.Asja materjalidest nähtub, et võlgnik vaidlustab Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei abi Vladimir Kutšmei 02.02.2018 otsust täiteasjas nr 084/2014/4345, milles kohtutäitur jättis A. Vase kaebuse rahuldamata. A. Vase hinnangul on kohtutäitur tema pensionist kinni pidanud täitemenetluse seadustikus lubatust suurema summa. Võlgnik on palunud tühistada ka esialgse arestimisakti ehk 04.01.2018 riiklikust pensionist kinnipidamise akti. Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 10 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel. Tulenevalt RPKS
Tsiviilasi nr 2-18-2455
§ 47 lg-st 3 võib täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132 lg-ga 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Samuti puudub asjas vaidlus selles, et võlgnikul on kaks ülalpeetavat. TMS § 132 lõike 2 kohaselt kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2018 täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Sissetuleku arestimisel peab avaldajale alles jääma töötasu alammäär ja iga ülalpeetava kohta üks kolmandik palga alammäärast kuus, s.o 2018. aastal 833 eurot 33 senti (500+(500÷3)×2). Riigikohus on 15. märtsi 2017 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16 p-s 15 leidnud, et TMS §de 130-136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid.
6.Võlgnik A. Vase hinnangul ei oleks kohtutäitur tema pensioni suurust ning ülalpeetavate arvu arvestades saanud tema pensionist üldse kinnipidamisi teha. Kohus leiab, et võlgniku seisukohaga võiks nõustuda ehk juhul, kui pension oleks tõepoolest ta ainus sissetulek. TMS § 132 lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada aga kõiki avaldaja sissetulekuid. Kohus nõustub kohtutäituriga selles, et võlgniku tegelik sissetulek on ilmselt suurem ning võlgnikul on täiendavaid sissetulekuid Soome Vabariigis. Rahvastikuregistris on võlgniku sideaadressina märgitud Soome, XXX kehtivusajaga 25.08.2017 – 25.08.2018 (tlk 54), samuti on ta viibinud tihti Soomes (tlk 27-28). Kohtutäituri selgituste kohaselt ilmub Soome aadress Eesti rahvastikuregistrisse juhul, kui isik käib Soomes tööl. Tekkinud kahtluste kontrollimiseks tegi kohus päringu 28. mai 2001. aasata määruse EÜ nr 1206/2001 alusel Soome. Soomest tulnud kinnituse kohaselt oli aadress Soome, XXX registreeritud A. Vase ajutise viibimiskohana kehtivusajaga 25.08.2017 – 25.08.2018 (tlk 64). Selgitamaks välja, kas ja millises ulatuses on A. Vasel olnud Soomes sissetulekuid, tegi kohus päringu Maksu-ja Tolliametile. Saadud vastuse (tlk 73) kohaselt ei ole A. Vask Eestis tulu deklareerinud, kuid Soome käsitleb A. Vaske Soome maksuresidendina alates 23.08.2017, A. Vasel on sõlmitud Soomes töötamiseks tööleping ning tema tööandja on E.-S. T. Oy, töötasu perioodil 24.8.2017-31.12.2017 summas 10 634,46 eurot, lisaks päevaraha toitlustuskulude katteks 1491 eurot. Kohtule esitati ka A. Vase tööleping (tlk 76) ja avaldus registreerimaks välismaalase ajutist viibimist Soomes (tlk 74). Töölepingust ei nähtu, et see oleks sõlmitud tähtaegselt. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgniku sissetulek on tegelikult oluliselt suurem ega piirdu üksnes väidetud pensioniga. Võttes arvesse kohtule esitatud andmeid võlgniku töötasu kohta, ületab A. Vase igakuine sissetulek aga oluliselt mittearestitava sissetuleku. Kohtutäituri arvestuste kohaselt sai A. Vask perioodil 23.august – 31. detsember 2017 ca 4,25 kuu jooksul kokku 11 947,81 (= 10634,46 + 1491 - 177,65) eurot, mis teeb Aivo Vase kuus keskmiselt saadava sissetuleku suuruseks 2811,25 (= 11947,81 / 4,25) eurot. Arvestades, et töölepingust ei nähtu, et see oleks sõlmitud tähtajaliselt, ning A. Vase Soomes viibimine registreeriti kuni 25.08.2018, eeldab kohus, et A. Vask sai sarnases ulatuses sissetulekut ka arestimisakti
Tsiviilasi nr 2-18-2455
tegemisel. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis annaksid alust selles kahelda. Võlgnik on keeldunud kohtuistungitel osalemast ning samuti keeldunud andmast selgitusi oma sissetulekute ja regulaarsete Soomes viibimiste kohta. 02.05.2018 e-kirjas kohtule on võlgnik väitnud, et selgitusi Soomes viibimiste kohta annab ta Soomes ja Soome seaduste kohaselt. Samuti on võlgnikule e-toimiku rakenduse kaudu nähtavaks tehtud ning saadetud e-maili aadressile, milliselt võlgnik on ise varem kohtuga suhelnud, hiljem menetluses kogutud tõendid ja dokumendid ning võlgnikult on küsitud nende osas seisukohta. Seega on kohus andnud võlgnikule võimaluse oma sissetulekute kohta täiendavaid selgitusi anda ning tõendada või põhistada, et tal Soomes täiendavat sissetulekut ei ole, kuid võlgnik ei ole seda võimalust kasutada soovinud. Võlgnik ei ole esitanud ka omapoolseid tõendeid nt selle kohta, et tegelikult oli ta sissetulek väiksem või et töösuhe Soomes on lõppenud või et ta sissetuleku arestimise ajal sellist sissetulekut enam ei saanud vms. Seega lähtus kohus asja lahendamisel toimikus olevatest tõenditest. Seega tuleb A. Vase kaebus jätta rahuldamata. Nii 04.01.2018 arestimisakt kui ka kohtutäituri 02.02.2018 otsus on õiguspärased. Kuna A. Vase sissetulek on Soomes saadava töötasu tõttu oluliselt suurem, üle 2000 euro kuus, ei ole kohtutäitur pensioni arestimisel rikkunud TsMS § 131 lg 1 p 10 ja § 132 lg-test 1 ja 2 tulenevaid arestimispiiranguid. Võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekuks on tagatud piisavad rahalised vahendid.
7.Kohus selgitab avaldajale, et arestimisakti kehtivust tuleb hinnata arestimisaja seisuga, seetõttu ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust, kui võlgniku sissetulekute suurus on menetluse ajal muutunud. A. Vase viited tema varasematele kohtuvaidlustele ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kuna need puudutavad olukorda, kus puudusid tõendid A. Vasel töötasu näol täiendava sissetuleku olemasolu kohta.
8.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 172 lg 2 ja teise lause ja lg 10 alusel A. Vase kanda. Kuna kohtutäituril hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud ei ole, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.