Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.10.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-15457
Tsiviilasi
XX hagi OÜ Krivest vastu 14.07.2016 ja 15.08.2016 osanike otsuste mittevastuvõtmise tuvastamiseks, alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.06.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Krivest ja XX apellatsioonkaebused
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
OÜ Krivest apellatsioonkaebuse hind 7000 eurot XX apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv Artur Knjazev Kostja OÜ Krivest (registrikood 11069259), lepingulised esindajad v/adv Tanel Kalaus ja v/adv abi Eli Lahesoo
Kohtuistungi toimumise aeg
03.10.2018
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja 08.10.2018 taotlus ja parandada 03.10.2018 kohtuistungi protokolli 3-ndal lehel A.Knjazevi laused: „See tsiviilasi, mille tulemustega on käesoleval juhul seotud hageja kohustus tasuda oma esindajatele tasu, on veel maakohtu menetluses. See asi võib laheneda ka nt kompromissiga.“ lausetega: “See tsiviilasi, mille tulemustega võib tekkida hageja kohustus tasuda oma esindajatele tasu, on veel maakohtu menetluses. Tulemus võib saabuda ka muul viisil nt kohtuvälise kompromissiga.“
3.Jätta rahuldamata kostja 08.01.2018 taotlus kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmandate isikutena OÜ Krivest Group, KV ja IOS.
4.Jätta rahuldamata kostja 03.10.2018 alternatiivne taotlus kuulata tunnistajatena üle KV ja OÜ Krivest Group juhatuse liige RL.
5.Jätta rahuldamata OÜ Krivest taotlus jätta XX apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
6.Harju Maakohtu 27.06.2017 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
7.XX ja OÜ Krivest apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.
8.Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud jätta kummagi poole enda kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes puuduvad. Edasikaebekord ja -tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.13.10.2016 esitas hageja maakohtule kostja vastu hagi, milles taotleb kostja osanike 14.07.2016 otsuste nr 1 ja 4-6 ning 15.08.2016 otsuste nr 1 ja 2 mittevastuvõtmise tuvastamist või alternatiivselt tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja on alates 19.10.2006 kostja osanik 32,5% ulatuses. Kuni 29.03.2016 kuulus ülejäänud osakapital KV-le 35% ulatuses ja IOS-le 32,5% ulatuses. KV ja IOS võõrandasid 29.03.2016 osalused 23.03.2016 asutatud OÜ-le Krivest Group (reg/nr 14019457). OÜ Krivest Group on KV, IOS ja MH (kolmas osanik) ühise kontrolli all, kelle osalused jagunevad vastavalt 40%, 40% ja 20%. Samad isikud on ka kostja juhatuse liikmed. Seega valitsevad kostja juhatuse liikmed oma osalusi kostjas nende kontrolli all oleva osaniku kaudu. Kuna OÜ Krivest Group omab üle 2/3 kostja osalusest, kontrollivad KV ja IOS nii kostjat kui OÜ-d Krivest Group.
3.Hageja esitas 08.02.2016 ja 10.02.2016 teabenõuded kostja juhatusele saamaks infot kostja ja temaga seotud isikute vaheliste tehingute kohta. 07.03.2016 ja 10.03.2016 saadud vastustest ilmnes, et perioodil 08.02.2011-08.02.2016 tehti KV-le ja IOS-le põhjendamatuid väljamakseid vähemalt 277 940 euro ulatuses. Hageja esitas 31.03.2016 juhatusele nõude kutsuda kokku üldkoosolek otsustamaks kahjunõude esitamise üle juhatuse liikmete vastu. Mõni aeg pärast teabenõude esitamist võõrandasid KV ja IOS osalused kostjas. Ühtlasi otsustasid nad astuda juhatusest tagasi ja esitasid 08.06.2016
üldkoosolekule otsustamiseks otsuste eelnõud endale lahkumishüvitiste määramiseks kummalegi 133 000 eurot. Otsused võeti vastu kirjaliku hääletamise teel 14.06.2016. Hageja esitas 10.06.2016 vastuväited eelnõudele, kus nõudis mh kirjaliku hääletamise asemel hääletamist osanike koosolekul. 14.06.2016 otsuste vaidlustamiseks esitatud hagi arutatakse tsiviilasjas nr 2-16-9415.
4.Kostja edastas 05.07.2016 kutse 14.07.2016 toimuvale üldkoosolekule põhjendades seda hageja 10.06.2016 vastuväidetes sisalduva üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega. Kuna pakutud päevakord ei olnud kooskõlas hageja vastuväidetes esitatuga, teatas ta, et ei soovi üldkoosoleku kokkukutsumist. Juhatus ignoreeris hageja soovi. Kuna juhatuse poolt ettemääratud koosoleku päevakord nägi ette hüvitise tasumist KV-le ja IOS-le, kuid edastatud eelnõu mitte, edastas hageja 08.07.2016 nõude koosoleku päevakorra täiendamiseks kahe eelnõuga: „1) Mitte maksta KV-le hüvitist, tasusid, muid väljamakseid ega anda temale OÜ Krivest varade arvel mistahes vormis muid hüvesid seoses tema tegevusega OÜ Krivest juhatuse liikmena ega tema tagasikutsumisega OÜ Krivest juhatusest tema enda või juhatuse ettepanekul; 2) Mitte maksta IOS-le hüvitist, tasusid, muid väljamakseid ega anda temale OÜ Krivest varade arvel mistahes vormis muid hüvesid seoses tema tegevusega OÜ Krivest juhatuse liikmena ega tema tagasikutsumisega OÜ Krivest juhatuse tema enda või juhatuse ettepanekul.“ OÜ Krivest Group hääletas eelnõudele vastu. Samuti hääletas vastu otsusele nr 1 jätta põhikiri muutmata (14.06.2016 otsustega muudeti põhikirja, mis on tsiviilasja nr 2-16-9415 vaidluse esemeks). Kuna osanike nimekirja järgne enamusosanik hääletas vastu ettepanekule mitte maksta juhatuse liikmetele hüvitisi ja mitte muuta põhikirja, ei ole täielikult välistatud tõlgendus, mille kohaselt võivad 14.07.2016 vastuvõetud otsused kinnitada 14.06.2016 otsuseid, millega otsustati muuta põhikiri ning maksta KV-le ja IOS-le kokku 266 000 eurot. Seetõttu vaidlustab hageja 14.07.2016 otsused nr 1 ja 4-6. Otsus nr 1 puudutas põhikirja muutmata jätmist, otsus nr 4 14.07.2016 üldkoosoleku korraldamise kulude jätmist hageja kanda ning otsused nr 5 ja 6 hüvitise mittemaksmist kostja juhatuse liikmetele.
5.Hageja esitas 31.05.2016 juhatusele nõude kutsuda kokku osanike koosolek, mille päevakord näeb ette 2015.a majandusaasta aruande kinnitamise. Juhatus saatis 22.06.2016 osanikele teate, mille kohaselt toimub vastav koosolek 30.06.2016. Hiljem esitas kostja teate, et üldkoosolek jääb ära, sest audiitori haigestumise tõttu venib majandusaasta aruande auditeerimine. Vaatamata teadmisele, et hageja taotles majandusaasta aruande kinnitamise otsustamist osanike koosolekul, edastas juhatus 09.08.2016 otsuste eelnõud, millega sooviti aruanne kinnitada kirjaliku hääletamise teel. Hageja esitas 15.08.2016 vastuse koos vastuväidetega, taotledes aruande kinnitamise otsustamist koosolekul ning aruannet auditeerinud vandeaudiitori kohalolekut. Juhatus jättis taotluse rahuldamata, vastuväited 15.08.2016 hääletusprotokollile lisamata ning koostas samal päeval hääletusprotokolli, millest nähtub, et OÜ Krivest Group häältega kinnitati 2015.a majandusaasta aruanne kirjaliku hääletamise teel. Juhatus edastas 02.09.2016 hagejale ettepaneku loobuda nõudest kinnitada aruanne koosolekul, kuivõrd kirjaliku hääletamise kaudu on aastaaruanne juba kinnitatud. Hageja ei olnud sellega nõus, kuna soovib saada aruannet auditeerinud vandeaudiitorilt selgitusi. Hageja vaidlustab käesolevas menetluses 15.08.2016 hääletusprotokolliga kinnitatud osanike otsused nr 1 ja 2, millega vastavalt kinnitati kirjaliku hääletamise teel 2015.a majandusaasta aruanne ja otsustati jätta jaotuskõlblik kasum jaotamata.
6.Hageja leidis, et 14.07.2016 ja 15.08.2016 vaidlustatavad otsused olid mitteotsused, kuna KV ja IOS osaluste võõrandamine OÜ-le Krivest Group on vastuolus heade
kommetega ja seetõttu tühine. Kuna sellisel juhul ei ole OÜ Krivest Group kostja osanikuks, olid vastavad otsused vastu võetud isiku poolt, kes ei olnud osanikuks.
7.Alternatiivselt on 14.07.2016 otsused tühised, sest rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest päevakorrapunktide juurde ei olnud lisatud otsuste eelnõusid. Otsus nr 4 on tühine mh vastuolu tõttu heade kommetega, sest hageja ei soovinud koosoleku toimumist sellise päevakorraga nagu see toimus. Koosoleku kulude hageja kanda jätmine on pahatahtlik eesmärgiga tekitada talle kahju. Lisaks ei ole heade kommetega kooskõlas, et osanikult nõutakse üldkoosoleku korraldamisega seotud õigusabikulude hüvitamist. Üldkoosoleku korraldamine on juhatuse ülesanne ning juhatuse suutmatuse tõttu oma ülesandeid täita ei ole põhjendatud nõuda osanikult korraldamise kulude hüvitamist.
8.Eelnimetatud alused võivad olla ka otsuste kehtetuks tunnistamise alusteks, kuid lisaks esinevad täiendavad kehtetuks tunnistamise alused. Huvide konflikti tõttu ei saanuks OÜ Krivest Group hääletada KV-le ja IOS-le lahkumishüvitise määramise üle, sest sisuliselt hääletasid KV ja IOS selliselt iseendale hüvitise määramise üle. Hageja hinnangul ei saa osaluse võõrandamise kaudu formaalselt vältida äriseadustiku (ÄS) § 177 lõike 1 piirangut.
9.14.07.2016 üldkoosoleku otsuste nr 1 ja 5-6 puhul on võimalik tõlgendus, et need kinnitavad 14.06.2016 hääletusprotokollis märgitud otsuseid, mille alusel võidakse teha põhikirjas õigusvastaselt muudatusi ja ebaseaduslikke väljamakseid. 14.07.2016 üldkoosoleku otsus nr 4 puudutab otseselt hageja varalisi huve.
10.15.08.2016 otsused on tühised, sest otsusega nr 1 kinnitati 2015.a majandusaasta aruanne ja otsusega nr 2 otsustati jätta kasum jaotamata. Vaatamata hageja nõudele jäeti aruande kinnitamise juurde kaasamata audiitor, mis on oluline otsuse tegemise korra rikkumine. Hageja ei ole saanud audiitorilt ka kirjalikult vastuseid kõikidele küsimustele. Audiitori vahetu osalemine tagab tõhusa infovahetuse enne aruande kinnitamist ega ole võrdväärne kirjalike selgitustega aruande kinnitamise otsustamist. Majandusaasta aruande kinnitamise otsus on eelduseks kasumi jaotamise otsusele, mistõttu on aastaaruande kinnitamise otsuse tühisuse korral tühine ka selle alusel vastuvõetud otsus kasumi jaotamata jätmise kohta. 15.08.2016 üldkoosoleku otsustega rikuti hageja, kes on ettevõttesse enda vara investeerinud, õigusi. Hagejal on õigustatud huvi ebamäärase olukorra puhul saada adekvaatseid selgitusi audiitorilt otse üldkoosolekul.
11.Eelnimetatud alused võivad olla ka otsuste kehtetuks tunnistamise alusteks, kuid lisaks esinevad täiendavad kehtetuks tunnistamise alused. Hageja esitas 15.08.2016 koos hääletussedeliga oma vastuväited, ent juhatus ei lisanud neid hääletusprotokollile. Tegemist on ÄS § 173 lõike 3 punkti 4 rikkumisega, mistõttu on kõik 15.08.2016 otsused vastuolus seadusega ja seetõttu kehtetud. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja nõuded tulenevad pahatahtlikust soovist saada osaluse võõrandamise eest võimalikult suurt tasu ja/või survestada maksma kostjat välja dividende summades, mille väljamaksmine seaks ohtu ettevõtte eksisteerimise.
13.OÜ Krivest Group on kostja õiguspärane osanik ning 14.07.2016 ja 15.08.2016 otsused on käsitatavad osanike otsustena. Osaluste võõrandamine ei toimunud põhjusel, et KV ja IOS olid teadlikud oma väidetavalt probleemsest tegevusest seoses väljamaksetega ja
proovisid selliselt vältida vastutust. Vaidlusalused väljamaksed toimusid õiguspäraselt ja asjakohaste osanike otsuste alusel. Otsuseid ei ole üle antud hagejale ÄS § 166 lõikest 1 tulenevalt, kuid samas ei ole keeldutud hagejal nendega tutvuda. OÜ-l Krivest Group on kolm osanikku ning kõigi osalus annab maksimaalselt 850 häält põhikirja järgi. Selliselt on kõigi osanike häälte osakaal eraldivõetuna 33,3% ning KV ja IOS ei oma vältimatult kontrolli ettevõtte üle.
14.14.07.2016 osanike üldkoosoleku päevakorrapunktide 1, 5 ja 6 osas ei ole vastu võetud sisulisi otsuseid, sest eelnõudes kirjeldatud otsused jäid vastu võtmata. Seega väljendus üldkoosolekul lihtsalt see, et ei ole soovi selliseid otsuseid vastu võtta. Eeltoodust ei tekkinud õiguslikke tagajärgi, sh ei saa käsitleda neid otsuseid 14.06.2016 otsuste kinnitamisena.
15.14.07.2016 osanike otsused nr 1 ja 4-6 on kehtivad. Koosolekul osalesid kõik osanikud, mistõttu ei ole võimalik ÄS § 1721 kohaselt tugineda koosoleku kokkutsumise korra rikkumisele. Üldkoosoleku päevakorrapunktide osas olid eelnõud esitatud ning eelnõudes väljenduski tahe jääda antud küsimustes tegevusetuks. Sellist sõnastust seadus ei keela.
16.14.07.2016 koosoleku korraldamise kulud jäeti hageja kanda, sest see korraldati hageja 10.06.2016 vastuväidetes sisaldunud nõude alusel. Rohkem kui 2/3 osanikest hääletasid selle poolt, et hageja nõude alusel kokkukutsutud koosoleku kulud peavad jääma hageja kanda. Koosoleku kutsus reaalselt kokku juhatus ja sellest tulenevalt oli juhatusel pädevus määratleda koosoleku aeg, koht ja päevakord. Kui juhatus keeldunuks kokkukutsumisest, saanuks hageja ise koosoleku kokku kutsuda ja ise päevakorra määrata. Advokaatide kaasamine koosoleku korraldamisse ja seal osalemisele ning sellest tingitud kulud on hageja ise põhjustanud oma süüdistava ja pahatahtliku käitumisega.
17.14.07.2016 osanike üldkoosoleku otsuste nr 5 ja 6 puhul ei eksiteerinud hääletamise piirangut, sest OÜ-l Krivest Group on kolm osanikku ning kellelgi ei ole seal hääleõiguse osas enamust. OÜ Krivest Group tegevust ei saa samastada ühe või kahe konkreetse füüsilise isiku huvide realiseerimise vahendiga, sest lojaalsuskohustuse tõttu peavad juhtorganid järgima ettevõtte huve.
18.15.08.2016 otsuste puhul ei ole vahet, mismoodi võtavad osanikud otsuse vastu. Kui juhatus on otsustanud otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, puudub osanikul õigus nõuda teisel kujul otsuse vastuvõtmist. Kirjaliku hääletamise puhul ei ole võimalik kaasata audiitorit, seega ei omanud hageja vastav nõue tähendust ega saa olla otsuste tühisuse aluseks. Vaatamata piisavale ajale ei pöördunud hageja juhatuse ega audiitori poole selgituste saamiseks majandusaasta aruande kohta.
19.Puuduvad alused ka otsuste kehtetuks tunnistamiseks ÄS § 173 lõike 3 punkti 4 järgi, sest hageja ei nõudnud eriarvamuste kandmist hääletusprotokolli. Esimese astme kohtu otsus
20.27.06.2017 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja tuvastas kostja osanike 14.07.2016 otsuse nr 4 ning 15.08.2016 otsuste nr 1 ja 2 tühisuse. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse 07.06.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Menetluskulud jättis kohus 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja kanda. Kohus määras hageja menetluskulud kindlaks summas 500 eurot ja kostja menetluskulud
kindlaks summas 4529.17 eurot (käibemaksuta). Kohus tasaarvestas poolte menetluskulud, mille tulemusel mõistis hagejalt kostjale välja hüvitise 2014.59 eurot (käibemaksuta), samuti kohustas hagejat tasuma menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras.
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja osanike 14.07.2016 otsused nr 1 ja 4-6 ning 15.08.2016 otsused nr 1 ja 2 on tühised või alternatiivselt kehtetud. Kostjas jaotuvad osalused kahe osaniku vahel – hagejale kuulub 32,5% ja see annab 832 häält ning OÜ-le Krivest Group kuulub 67,5% ja see annab 1728 häält.
22.14.07.2016 üldkoosoleku puhul on vaidlus järgmiste otsuste üle: nr 1 „Jätta Osaühingu põhikiri muutmata”. Otsus jäi sellises sõnastuses vastu võtmata. Otsuse poolt hääletas hageja ning vastu hääletas OÜ Krivest Group; nr 4 „Jätta Osaühingu osanike koosoleku korraldamise kulud äriseadustiku § 170 lg 4 alusel XX kui osanike koosoleku kokkukutsumist taotlenud isiku kanda.” Otsus võeti vastu sellisel kujul. Otsuse poolt hääletas OÜ Krivest Group. Hageja hääletas vastu; nr 5 „Mitte maksta KV-le hüvitist, tasusid, muid väljamakseid ega anda temale Osaühingu varade arvel mistahes vormis muid hüvesid seoses tema tegevusega Osaühingu juhatuse liikmena ega tema tagasikutsumisega Osaühingu juhatusest tema enda või juhatuse ettepaneku alusel.” Otsus jäi sellises sõnastuses vastu võtmata. Otsuse poolt hääletas hageja ning vastu OÜ Krivest Group; nr 6 „Mitte maksta IOS-le hüvitist, tasusid, muid väljamakseid ega anda temale Osaühingu varade arvel mistahes vormis muid hüvesid seoses tema tegevusega Osaühingu juhatuse liikmena ega tema tagasikutsumisega Osaühingu juhatusest tema enda või juhatuse ettepaneku alusel.” Otsus jäi sellises sõnastuses vastu võtmata. Otsuse poolt hääletas hageja ning vastu OÜ Krivest Group.
23.15.08.2016 otsuste puhul on vaidlus neist järgmiste üle: nr 1 „Kinnitada Osaühingu 2015. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Osaühingu juhatuse poolt osanikele esitatud kujul.” Otsus võeti vastu sellisel kujul. Otsuse poolt hääletas Krivest Group OÜ. Hageja hääletas vastu; nr 2 puhul otsustati osanike vahel kasumit mitte jaotada. Otsus võeti vastu sellisel kujul. Otsuse poolt hääletas Krivest Group OÜ. Hageja hääletas vastu.
24.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-76-14 (punkt 21) selgitanud, et otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme (sh osaniku või aktsionäri) õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada. Ka kirjaliku hääletamise korral on sellisteks rikkumisteks eelkõige need rikkumised, mis takistavad osanikul saada teada hääletamisest, võtta vastu kaalutletud otsus ja hääletada. Selliste rikkumiste puhul on õigustatud huvi tuvastada otsuse tühisus igal osanikul olenemata sellest, kas tema suhtes on protseduurireegleid rikutud või mitte. Seoses üldkoosoleku kehtetuks tunnistamisega on Riigikohus samas lahendis märkinud, et hagemisõiguse välistab ÄS § 178 lõike 3 teine lause, mille järgi saab otsuse kehtetuks tunnistamist hageda üksnes selline hääletamisel osalenud osanik, kes on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Otsuse vastuvõtmisel osanike koosolekut kokku kutsumata tähendab see otsusele kirjalikult vastuhääletamist.
25.Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust, et hageja vastuväited on 14.07.2016 koosoleku protokollile lisatud ning 15.08.2016 otsuste protokolli on kantud hageja vastuhääled.
Seega on hageja õigustatud esitama osanikuna nii tuvastushagi otsuste tühisuse tuvastamiseks kui kehtetuks tunnistamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus, et oleks rikutud üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise hagi esitamise tähtaega (ÄS § 178 lõige 1).
26.Kohus analüüsis esmalt otsuste tühisuse aluste esinemist, sest tühisuse aluse tuvastamisel puudub vajadus edasi analüüsida kehtetuse aluseid. Kohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lõikele 2 ja ÄS § 1771 lõikele 1. Hageja leidis, et mõlema koosoleku kõik otsused on tegelikult mitteotsused, sest OÜ Krivest Group ei ole kostja õiguspärane osanik. Kohus märkis selgitavalt, et mitteotsuse puhul on õiguslikuks tagajärjeks otsuse tühisus.
27.Puuduvad tõendid, et OÜ Krivest Group ei oleks saanud kostja õiguspäraseks osanikuks. Äriregistrist nähtuvalt on OÜ Krivest Group kostja osanikuks alates 29.03.2016. Kohtu hinnangul omab tähendust ka asjaolu, et osaluse võõrandamine toimus enne hageja poolt 31.03.2016 nõude esitamist koosoleku kokkukutsumiseks. Puuduvad tõendid, et KV ja IOS oleksid olnud teadlikud hageja plaanist esitada kostja juhatusele 31.03.2016 nõue koosoleku kokkukutsumiseks, et arutada nõuete esitamist juhatuse liikmete vastu. Kohus ei nõustunud hagejaga, et tema poolt 08.02.2016 ja 10.02.2016 (t I kd lk 27-32) esitatud teabenõuetest tulenevalt toimus osaluse võõrandamine. See, et ajaliselt toimus osaluse võõrandamine pärast teabenõuete esitamist, ei tõenda automaatselt seda, et osalus võõrandati teabenõudest ja hääleõiguse piirangu kohaldumise vältimise soovist tulenevalt. Hageja ei ole veenvalt tõendanud, et osaluse võõrandamine toimus üksnes kaalutlusel, et vältida hääleõiguse piirangu kohaldumist (ÄS § 177) ning osaluse käsutustehing oleks selle kaudu tühine. Kohtu hinnangul ei ole praegune olukord võrreldav Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-156-12 käsitletuga, kus toimus korduv aktsiate võõrandamine ja joonistus välja selge eesmärk vältida hääleõiguse piirangu kohaldumist. Kohus nõustus kostjaga, et osaluse võõrandamata jätmisel saanuks KV ja IOS teoreetiliselt n-ö ebasobivate otsuste vastuvõtmist vältida ka selliselt, et oleks hääletanud vastavalt vajadusele teineteist puudutavate otsuste suhtes. Antud juhul ei ole tuvastatav osaluse võõrandamise käsutustehingu tühisuse aluste esinemine ning seega puudub alus järeldada, et OÜ Krivest Group ei ole tegelikult kostja õiguspärane osanik. Seega ei esine antud juhul otsuste tühisuse alusena asjaolu, et tegemist võiks olla mitteotsustega.
28.Hageja leidis, et 14.07.2016 otsused on tühised, sest koosoleku teatega ei edastatud asjakohaseid otsuste eelnõusid ning sellega rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Hageja hinnangul on otsuste tühisuse alusteks ÄS § 1721 ja § 1771 lõige 1.
29.Osaühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse toovad kaasa raskekujulised otsuse sisu või otsuse vastuvõtmise protseduurilised rikkumised. Üldkoosoleku otsus saab olla tühine vaid olulise kokkukutsumise korra rikkumise puhul. Antud juhul ei ole põhjust asuda seisukohale, et otsuste eelnõude sõnastusest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et otsuste eelnõusid ei esitatud. Asjaolu, et hageja hinnangul oleks otsuste eelnõud pidanud olema sõnastatud teisiti, ei tähenda automaatselt kokkukutsumise korra rikkumist. Otsuste eelnõude esitamise mõtteks on anda osanikele teavet otsuste suhtes, mida kavatsetakse mingis küsimuses otsustada. Asjaolu, et päevakorrapunkt ja otsuse eelnõu ei ühti sõnastuselt, ei tähenda, et osanik oleks ilma jäetud teabest eelnõude osas. Käesolevat kinnitavad 14.07.2016 hageja esitatud vastuväited (t I kd lk 173-174), et ta on saanud koosoleku 05.07.2016 (t I kd lk 154-158) teate koos eelnõudega kätte, kuid vastuväidetes on sisulised vastuväited otsuse eelnõudele. Eeltoodu alusel leidis kohus, et
koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud otsuse eelnõude mitteedastamise kaudu ning vastav tühisuse alus puudub.
30.Hageja leidis, et 14.07.2016 otsus nr 4 on tühine heade kommetega vastuolu tõttu. Kohtuistungil 19.04.2017 hageja teatas, et 13.07.2016 andis ta teada, et ei soovi koosolekut (t III kd lk 185). Selle kinnituseks on esitatud ka 13.07.2016 e-kirjavahetus kostjaga (t I kd lk 159-161). Kostja ei ole vastu vaielnud, et on sellise teate hagejalt saanud. Kohus on tuvastanud, et kostja juhatus edastas 08.06.2016 osanikele otsuste eelnõud. Vastavad eelnõud edastati osanikele hääletamiseks koosolekut kokku kutsumata (t I kd lk 102-103). Päevakorras olid järgmised punktid: 1) osaühingu põhikirja muutmine; 2) KV tagasikutsumine osaühingu juhatusest ja hüvitise tasumine; 3) IOS tagasikutsumine osaühingu juhatusest ja hüvitise tasumine.
31.Hageja esitas 10.06.2016 vastuväited (t I kd lk 116-118) nimetatud dokumendile. Hageja esitas vastuväidetes ühtlasi nõude üldkoosoleku kokkukutsumiseks eelnimetatud päevakorrapunktide otsustamiseks. Hageja tegi 10.06.2016 ettepaneku langetada eraldi otsused isiku juhatusest tagasikutsumise kohta ja juhatuse liikmele hüvitise mittemaksmise kohta. Sealjuures esitas hageja ettepaneku otsuse sõnastuse kohta, millega jätta KV-le ja IOS-le lahkumishüvitis maksmata. Kostja on selgitanud, et kutsus 14.07.2016 toimunud üldkoosoleku kokku tuginedes hageja 10.06.2016 nõudele koosoleku kokkukutsumiseks (t I kd lk 154-158). Kostja edastas 05.07.2016 teate (t I kd lk 154-158), milles teavitati osanikke üldkoosoleku toimumisest 14.07.2016. Päevakord oli teates järgmine: 1) osaühingu põhikirja muutmine; 2) KV tagasikutsumine osaühingu juhatusest ja hüvitise tasumine; 3) IOS tagasikutsumine osaühingu juhatusest ja hüvitise tasumine; 4) osaühingu osanike koosoleku korraldamise kulude kandmise osas otsuse tegemine. Eespool on kohus toonud välja, missugused vaidlusalused otsused 14.07.2016 vastu võeti ja mis jäeti vastu võtmata.
32.Hageja on 13.07.2016 (t I kd lk 159-161) ja 14.07.2016 esitanud vastuväited 14.07.2016 koosoleku korraldamisele (t I kd lk 173-174), kuivõrd leidis, et esitatud otsuste eelnõude tõttu on see otstarbetu. Hageja tõi esile, et otsus „jätta põhikiri muutmata” ei oma mingisugust tähendust ettevõtte tegevusele ja on olemuselt ebaloogiline ning tarbetu. Samuti märkis hageja, et 04.07.2016 on KV ja IOS valitud juhatusse tagasi ning seetõttu puudub vajadus otsustada eraldi „mitte kutsuda neid juhatusest tagasi”. Kohus märkis esmalt, et otsus juhatuse liikmete tagasi kutsumata jätmise kohta ei ole antud juhul vaidluse esemeks ja seetõttu jättis kohus vastava hageja väite tähelepanuta. Lisaks on hageja esile toonud, et esitas 10.06.2016 nõude koosoleku kokkukutsumiseks tingituna asjaolust, et 08.06.2016 teate kohaselt sooviti otsused vastu võtta koosolekut kokku kutsumata vastavalt ÄS §-le 173. Sellele vaatamata viidi hääletus läbi koosolekut kokku kutsumata, mille kohta koostati 14.06.2016 protokoll (t I kd lk 121-123).
33.Kohus viitas ÄS § 170 lõikele 4. Hageja on veenvalt tõendanud, et tal puudus sisuline huvi 14.07.2016 üldkoosoleku kokkukutsumiseks vastava päevakorraga, sest 10.06.2016 vastuväited ja koosoleku kokkukutsumise nõue puudutas 14.06.2016 otsuste vastuvõtmist. Kohtu hinnangul on kostja meelevaldselt jätnud koosoleku kulud hageja kanda. Sealjuures ei kattu 14.07.2016 koosoleku päevakord hageja 10.06.2016 vastuväidetes välja pakutud päevakorraga. Hageja soovis 10.06.2016 vastuväidete kohaselt saada eelkõige aimu, mis asjaoludel üldse on vajadus 08.06.2016 teates märgitud põhikirja muutmiseks. Hageja ettepanek oli vastaval ajahetkel valitsenud olukorda arvestades lahutada juhatuse liikmete tagasikutsumise ja lahkumishüvitise tasumise otsused teineteisest ning kõige olulisem hageja ettepanek oli otsustada mitte
maksta hüvitist juhatuse liikmetele. 05.07.2016 teate saatmise ajaks olid senised juhatuse liikmed juba tagasi valitud ning selles mõttes olukord muutunud. Kohus pidas siiski vajalikuks rõhutada, et hageja soovis vältida 10.06.2016 vastuväidete esitamisega otsuste vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata, kuid nähtuvalt 14.06.2016 hääletusprotokollist (t I kd lk 121-123) see ei õnnestunud. Seega ei olnud kohtu hinnangul võimalik käsitleda hageja 10.06.2016 vastuväidetes sisaldunud koosoleku kokkukutsumise nõuet eraldiseisvalt 08.06.2016 teates avaldatud otsuste tegemise soovist. Eeltoodu valguses oleks mõistlik olnud kostja poolt enne 05.07.2016 teate edastamist veenduda hageja jätkuvas soovis üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Seda eriti kostja poolt hagi vastuse punktis 2.8.3 avaldatud seisukoha valguses, kus kostja ise on seisukohal, et koosoleku kokkukutsumise nõue on n-ö ühekordne. Kohtu hinnagul ei saanud järeldada 10.06.2016 vastuväidetes esitatud koosoleku kokkukutsumise nõude jätkuvat olemasolu ka 10.07.2016 esitatud päevakorra täiendamise nõudest tulenevalt (t I kd lk 162-163), sest päevakorra täiendamise nõue on eraldiseisev õigus osanikule ÄS § 1711 lõike 2 alusel. Ühtlasi pidanuks kostja, kui ta oli veendunud, et hageja jätkuvalt soovib koosoleku korraldamist, täpsustama, mis päevakorrapunkte soovib hageja koosolekul arutada. Viimast põhjusel, et ÄS § 171 lõike 2 punkti 3 mõte on tagada osanikele võimalus määrata küsimused, mida üldkoosolekul arutada. Viidatud säte ei omaks mingisugust õiguslikku tähendust, kui juhatusel oleks võimalik oma suva järgi päevakord määrata isegi olukorras, kus koosoleku kokkukutsumist nõuab osanik.
34.Kohtu hinnangul omab antud juhul tähendust ka see, et hageja on 13.07.2016 selgelt andnud teada, et ei soovi koosoleku kokkukutsumist ning kostja on sellest teadlik olnud (13.07.2016 e-kirjavahetus; t I kd lk 159-161). Arvestades, et kostjal on kaks osanikku, ei oleks olnud kohtu hinnangul keeruline koosolek ära jätta. Viimast eriti olukorras, kus kostja on ise hagi vastuse punktis 2.6.13 asunud seisukohale, et tegemist oli tarbetu koosolekuga. Puudub alus väita, et hageja oleks selle koosoleku initsieerinud ning oleks alus nõuda temalt kulude hüvitamist. Hageja ei pea ega saa vastutada selliste kulude eest, mis ei teki sellest, mida ta nõudis. Eelkirjeldatud olukorda arvestades ei olnud põhjendatud jätta koosoleku korraldamise kulud hageja kanda. Kohtu hinnangul ei vastanud kostja käitumine selles osas headele kommetele ning kohus luges tuvastatuks kulude jaotamise otsuse tühisuse.
35.Kohus viitas ÄS § 178 lõikele 1. Hageja leidis, et 14.07.2016 üldkoosoleku otsused on kehtetud vastuolu tõttu ÄS § 177 lõikega 1. Hageja leidis, et kostja hääli ei oleks kvoorumisse pidanud arvestama, sest kostja hääletas huvide konflikti olukorras. Hageja hinnangul omavad KV ja IOS kostja üle otsustavat mõju OÜ Krivest Group kaudu, kus nad samuti on enamusosanikud. Sisuliselt on tekkinud olukord, kus KV ja IOS saavad otsustada nendele endile rahalisi väljamakseid puudutavate asjaolude üle.
36.Kohus on eespool tuvastanud, et hageja väide, mille kohaselt ei oleks OÜ Krivest Group kostja õiguspäraseks osanikuks, ei ole tõendatud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et OÜ-l Krivest Group on kolm osanikku ja osaluste osakaal jaguneb järgmiselt: KV 40%, IOS 40% ja MH 20%. Sealjuures on kostja juhtinud tähelepanu asjaolule, et OÜ Krivest Group põhikirja punkti 2.3 kohaselt on kõigil eelnimetatud osanikel võrdselt hääli, st 850 häält (t III kd lk 1). Hageja ei ole häältejaotust vaidlustanud. Kohus on tuvastanud, et põhikiri seda sätestab ja kõigil osanikel on võrdselt hääli.
37.Kohus nõustus siinkohal kostjaga, et ei ole tõendatud, et OÜ Krivest Group ainsaks eesmärgiks on luua võimalus KV-le ja IOS-le hääletada hääletamispiirangut eirates endale sobivate otsuste kasuks. Kohtu hinnagul ei ole võimalik asuda seisukohale, et
olukorras, kus kolmel osanikul on võrdselt hääli, omavad KV ja IOS tingimata valitsevat mõju. Kohus möönis, et sellises olukorras on võimalik, et kumbki nimetatud isikutest hääletab hoopis kolmanda osanikuga mingi otsuse kasuks või vastu. Kuivõrd ei ole võimalik väita, et KV ja IOS omavad ja teostavad koos valitsevat mõju OÜ Krivest Group tegevuse üle, ei saa asuda seisukohale, et KV ja IOS eiravad OÜ Krivest Group kaudu neile kohalduvat hääleõiguse piirangut kostja osanike otsuste vastuvõtmisel. Kohtu hinnangul ei ole antud olukorras tõendatud, et KV ja IOS huvid on samastatavad OÜ Krivest Group huvidega.
38.Kohus märkis selgitavalt, et hääleõiguse puhul on tegemist ühe oluliseima osaniku õigusega, mille kaudu ta reaalselt saab teostada enda õigusi ja selle õiguse piiramine on iseloomult äärmuslik meede osaniku suhtes. Seega peavad selleks esinema selged ja konkreetsed alused. Hageja ei ole suutnud tõendada selliste aluste esinemist. Antud olukorras ei kohaldu kostjale hääletamise piirang ning seega ei esine vastavat otsuse kehtetuks tunnistamise alust.
39.Kohus oli ühtlasi seisukohal, et 14.07.2016 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise aluseid ei tulene ka eespool kirjeldatud tühisuse alustest.
40.Hageja leidis, et 15.08.2016 otsused on tühised, sest majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisele ei kaasatud audiitorit osanikele selgitusi andma. Kuivõrd majandusaasta aruande kinnitamine on tühine, on ka tühine selle alusel vastu võetud otsus kasumi jaotamise kohta.
41.Kohus viitas ÄS § 179 lõikele 3. Poolte vahel puudub vaidlus, et kõnealused otsused võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Seda kinnitavad juhatuse 09.08.2016 saadetud teade ja otsuste eelnõud (t I kd lk 186-187) ning 15.08.2016 vormistatud hääletusprotokoll (t II kd lk 33-34). Sealjuures ei vaidle pooled iseenesest ka selle üle, et hageja on esitanud nõude arutada majandusaasta aruande kinnitamist üldkoosolekul ja ÄS § 179 lõike 3 alusel kaasata audiitor koosolekule (t I kd lk 175, II kd lk 29-30). Kostja leidis, et ei ole oluline, missuguses korralduslikus vormis vastu võetud osanike otsusega majandusaasta aruanne kinnitatakse ning audiitorile oli võimalik esitada kirjalikult küsimusi.
42.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-155-12 (punkt 11) märkinud, et olukorras, kus osanik on ÄS § 179 lõike 3 järgi nõudnud osaühingult, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor osaleks majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja annaks selgitusi, toob vandeaudiitori puudumine koosolekult kaasa majandusaasta aruande kinnitamise otsuse tühisuse ÄS § 1771 lõike 1 kohaselt, kuna on rikutud oluliselt otsuse tegemise korda. Audiitori koosolekul viibimine ning selgituste andmine on vajalik selleks, et osanikud saaksid teha majandusaasta aruande kinnitamise kohta informeeritud otsuse.
43.Kohus leidis, et audiitori viibimine koosolekul ja võimalus esitada talle kirjalikult küsimusi ei ole samaväärsed võimalused osanikele saada vastuseid majandusaasta aruannet puudutavates küsimustes. Osanikele antud õigus nõuda audiitori viibimist majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures eeldabki seda, et kui osanik seda nõuab, on osaühingul kohustus korraldada koosolek, kuhu kaasatakse audiitor. Kohtu hinnangul ei saa osaühing oma suva järgi otsustada, et osanikele piisab kirjalike päringute tegemise võimalusest. Seega olukorras, kus hageja on selgelt avaldanud soovi audiitori kaasamiseks ettevõtte majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juurde ÄS § 179 lõike 3 alusel ja seda ei tehtud, on tegemist tühise otsusega. Kostja väidab
17.11.2016 menetlusdokumendi punktis 1.4, et hageja on kinnitanud oma 07.11.2016 väidetes majandusaasta aruande kinnitamise otsuse kehtivust. Kohus selgitas, et tühist otsust ei saa muuta kehtivaks. Seega ei oma vastav kostja väide õiguslikku tähendust.
44.Kohus viitas ÄS § 179 lõikele 5 ja § 335 lõikele 1. Kuivõrd kohus tuvastas majandusaasta aruande kinnitamise otsuse tühisuse, on tühine ka kasumi jaotamise otsus. Kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmise võimalikkus pärast majandusaasta aruande kinnitamist kaitseb mh ettevõtte võlausaldajaid, kuna aitab vältida tegelikkusele mittevastavate kasuminäitajate põhjal põhjendamatuid väljamakseid ja võlausaldajate huvide kahjustamist.
45.Kuivõrd kohus tuvastas 15.08.2016 otsuste tühisuse, puudub vajadus analüüsida täiendavalt vastavate otsuste kehtetuse aluseid.
46.Kohus märkis tulenevalt tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 238 lõikest 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jättis kohus need otsuse tegemisel arvestamata.
47.Kuivõrd hageja vaidlustas kokku 6 üldkoosoleku otsust ning 3 osas neist pidas kohus vaidlustamist põhjendatuks, jättis kohus menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 järgi võrdsetes osades poolte kanda, st hageja kanda jääb 50% kostja menetluskuludest ja kostja kanda 50% hageja menetluskuludest.
48.Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 07.06.2017 ja 07.06.2017 toimunud istungiga seotud kulude osas 12.06.2017. Kostja menetluskulude suuruseks on kokku 4800 eurot (käibemaksuta), mille kostja palus hagejalt välja mõista. Avalduse kohaselt on õigusteenust osutatud 38,4h ning tunnitasu määr on olnud 125 eurot (käibemaksuta). Hageja esitas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldustele vastuväite 12.06.2017, milles leidis, et kulud on ülepaisutatud.
49.Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 07.06.2017 ja 07.06.2017 toimunud istungiga seotud kulude osas 12.06.2017. Hageja menetluskulude suuruseks on kokku 14 249.60 eurot (käibemaksuga). Nimetatud kulude hulgas on ka riigilõiv 500 eurot hagi esitamise eest. Hageja palus need välja mõista kostjalt. Hageja märkis, et on lepingulise esindajaga kokku leppinud tulemustasus ning menetluskulude tasumise kohustus on kokku lepitud tingimuslikult ja praegusel hetkel ei ole esindaja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja on esitanud vastuväited hageja menetluskuludele, leides, et esindaja tasu ei saa väljamõistmisele kuuluda, sest hageja deklareeris, et tal ei ole veel tekkinud menetluskulude kandmise kohustust ja vastav kohustus tekib teise tsiviilasja resultaadist sõltuvalt.
50.Mõlemad pooled on palunud välja mõista ka viivise menetluskuludelt TsMS § 177 lõike 4 kohaselt.
51.Kohus, analüüsinud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusi, leidis, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused tuleb rahuldada osaliselt. 07.06.2017 istungi kestus oli 1h 20min ehk 1,33h. Kostja on märkinud avalduses istungi kestuseks 1,5h. Kohus vähendas selles osas kostja menetluskulusid 20.83 eurot. Kohus jättis kostja taotluse hagejalt menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks rahuldamata ning kostja on avalduse kohaselt tegelenud vastava taotluse koostamisega paralleelselt omapoolse
22.02.2017 esitatud vastuse koostamisega 30.01-22.02.2017. 22.02.2017 vastuse koostamiseks, milles sisaldus ka tagatise nõudmise taotlus, on kostja kulutanud kokku 5,1h. Arvestades tagatise nõudmise taotluse mahtu ja keerukust oli kohus seisukohal, et 30.01-22.02.2017 toimingutest on põhjendatud maha arvata 2h. Seega vähendas kohus kostja menetluskulusid täiendavalt 250 eurot. Kokku vähendas kohus seega kostja menetluskulusid 270.83 eurot ja määras kostja menetluskulud kindlaks summas 4529.17 eurot (käibemaksuta). Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust luges kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusteenuse osutamise ajakuluks 36,24h. Kohtu hinnangul vastab lepingulise esindaja tunnitasumäär 125 eurot tavapärasele turuhinnale ning on mõistlik.
52.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused rahuldas kohus osaliselt, st üksnes riigilõivu osas summas 500 eurot. Kohus märkis, et olukorras, kus hageja ise on kinnitanud, et lepingulise esindaja tasu sissenõutavus sõltub tingimuse saabumisest ning tingimuse saabumine ei ole kindel, ei saa hageja esindaja tasu kostjalt väljamõistmisele kuuluda. TsMS-i kohaselt saab vastaspoolelt välja mõista üksnes need kulud, mis on menetlusosalisel tekkinud, st üksnes need kulud, mida pool, kelle kasuks menetluskulude jaotis määrati, ise kandma peab. Praegusel juhul ei ole hagejal menetluskulude kandmise kohustust tekkinud. Seega ei saa järeldada, et hageja peaks vastavad kulud kandma. Ei ole teada, kas hagejal üleüldse kunagi käesoleva tsiviilasjaga seotud esindaja tasu kandmise kohustust tekib. On arvestatav võimalus, et vastavat kohustust hagejal ei teki. Seega ei saa praegusel hetkel järeldada, et hagejal oleks kulude kandmise kohustus tekkinud või see kindlasti tulevikus mingil ajahetkel tekib. Kohtul tuleb menetluskulude summaarse väljamõistmise küsimus lahendada käesoleva otsuse raames käesoleva ajahetke seisuga. Sellest tulenevalt ei saa kostjalt hageja kasuks esindaja tasu välja mõista. Hagejal tekkis ka menetluskulu, mis seisnes tasutud riigilõivus. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 500 eurot. Vastavas summas määrab kohus hageja menetluskulud kindlaks.
53.Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 50% hageja kanda ja 50% kostja kanda, siis mõistis kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulud välja 250 eurot ja hagejalt kostja kasuks 2264.59 eurot (käibemaksuta).
54.Kohus rahuldas poolte taotlused välja mõista menetluskuludelt viivis kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4.
55.Kohus tasaarvestas TsMS § 445 lõike 1 alusel poolte menetluskulude nõuded, mis kuuluvad väljamõistmisele. Tasaarvestuse tulemusena mõistis kohus hagejalt kostjale välja menetluskulud 2014.59 eurot (käibemaksuta). Vastav summa tuleb võtta aluseks ka TsMS § 177 lõike 4 alusel viiviste arvestamisel. Tasaarvestuse tõttu puudub vajadus mõista TsMS § 177 lõike 4 alusel välja viivist kostjalt hagejale. Kostja apellatsioonkaebus ja seisukoht hageja apellatsioonkaebusele
56.27.07.2017 kaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati, menetluskulud jaotati ja kindlaks määrati, ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning määrata kostja menetluskuludena täiendavalt kindlaks 270.83 eurot.
57.Kohus on vääralt leidnud, et 14.07.2016 osanike koosoleku korraldamise kulude hageja kanda jätmine oli põhjendamatu. Kulude hageja kanda jätmine oli õiguspärane ja põhjendatud, kuna olid täidetud ÄS § 170 lõikes 4 sätestatud tingimused. Viidatud sätte
kohaldamise eelduseks on, et koosolek kutsuti kokku osaniku nõudel. Samuti vastas kulude hageja kanda jätmine ÄS § 170 lõike 4 eesmärgile. Nimelt esitab hageja pidevalt juhatusele erinevate päevakordadega, sh täiesti otstarbetutes küsimustes, osanike koosolekute kokkukutsumise nõudeid. Seetõttu on väärad ja pahatahtlikud hageja väited, et antud otsus on suunatud talle kahju tekitamisele. Oleks äärmiselt ebaõiglane, kui kostjal tuleks hageja pidevate pahatahtlike ning otstarbetute koosolekute kokkukutsumise nõuete tõttu kanda täiendavaid kulusid.
58.Kohus on vääralt tuvastanud, et 14.07.2016 osanike koosoleku päevakord ei kattunud hageja välja pakutud päevakorraga. Koosolek oli kokku kutsutud hageja soovitud päevakorraga, millele oli lisatud koosoleku kokkukutsumise asjaoludest lähtuv päevakorrapunkt koosoleku korraldamise kulude kandmise osas. Seega on kohus hinnanud vääralt tõendeid.
59.Maakohus väitis, et 14.07.2016 osanike koosolekul ei pandud hääletusele hageja nõutud otsuste eelnõusid. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja 10.07.2016 esitatud päevakorra täiendamise nõudes esitatud eelnõud pandi 14.07.2016 osanike koosolekul hääletamisele täpselt sellises sõnastuses, nagu seda oli nõudnud hageja. Seega on koosolekul tehtud sisulistest otsustest, mida hageja on vaidlustanud (otsused nr 1, 5 ja 6), pandud hageja soovitud sõnastuses hääletusele kaks. Ka otsuse nr 1 eelnõu oli esitatud sellises sõnastuses, mis vastas hageja varem väljendatud seisukohale (st jätta põhikiri muutmata). Osanikul puudub ÄS-i kohaselt õigus nõuda kindla päevakorra ning otsuste eelnõudega koosoleku kokkukutsumist.
60.Lisaks on kohus vääralt leidnud, nagu oleks kostja juhatusel tulnud hagejaga enne koosoleku toimumist suhelda ning välja selgitada, kas hageja jätkuvalt soovib koosoleku kokkukutsumist. Sellist osanikuga konsulteerimise kohustust ÄS-ist ei tulene. Samuti on kohus vääralt leidnud, et kostja juhatusel oleks olnud võimalik 14.07.2016 koosolek ära jätta. Hageja pahatahtlik käitumine on viinud olukorrani, kus kostja juhatusel ei ole sisuliselt võimalik võtta riski jätta taotletud koosolek kokku kutsumata või korraldamata. Seda isegi olukorras, kus objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ei ole koosoleku korraldamine otstarbekas, kuna hageja kasutab seejärel koheselt pahatahtlikult õigust ise osanike koosolek kokku kutsuda.
61.Lisaks on kohus vääralt leidnud, et koosoleku kokkukutsumise nõude olemasolu ei olnud võimalik tuletada hageja 10.07.2016 esitatud osanike koosoleku päevakorra täiendamise nõudest. Hageja ei esitanud vastavas nõudes vastuväiteid koosoleku kokkukutsumisele, kuigi kokkukutsumise teates oli selgitatud, et tegemist on hageja nõudel kokkukutsutava koosolekuga. Samuti nähtub päevakorra täiendamisest, et kostja 14.07.2016 osanike koosoleku päevakord, mis oli 05.07.2016 teates välja toodud, oli hagejale meelepärane ning kajastas kõiki hageja 10.06.2016 vastuväidetes soovitud küsimusi, millele hageja soovis lisada täiendavad kaks küsimust.
62.Kohus on vääralt leidnud, et esinevad alused kostja 15.08.2016 osanike otsuste tühisuse tuvastamiseks. Juhatus tegi kostja osanikele ettepaneku võtta koosolekut kokku kutsumata vastu otsus, millega kinnitada kostja 2015.a majandusaasta aruanne. ÄS ei näe ette võimalust, et sellisel viisil otsuse vastuvõtmisel osaleks audiitor või et üks osanik saaks takistada osanike otsuse sellisel viisil vastuvõtmist. Mh ei anna ÄS osanikule õigust nõuda kirjaliku hääletamise asemel osanike koosoleku korraldamist. Kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata, et hageja ei olnud enne 15.08.2016 esitanud kostja juhatusele audiitori osalemist ja temalt selgituste nõudmist puudutavat
nõuet. Seega on kohus jätnud põhjendamatult arvestamata, et hetkel, kui kostja juhatus tegi osanikele ettepaneku kinnitada 2015.a majandusaasta aruanne osanike koosolekut kokku kutsumata, ei saanud kostja juhatus teada, et hageja soovib audiitori osalemist aruande kinnitamisel.
63.Samuti on seega väärad hageja väited, et audiitori puudumine takistas temal võtta majandusaasta aruande kinnitamise osas vastu kaalutletud otsus. Hagejal oli 26.07.2017 osanike koosolekul võimalik küsida audiitorilt ÄS-ist tulenevalt selgitusi mh ka 15.08.2016 kinnitatud majandusaasta aruande kohta. Pärast seda kui hageja oli kõik oma küsimused esitanud ning audiitor oli neile vastanud, esitas hageja siiski eelnevalt trükitud umbmäärased kirjalikud vastuväited, mille kohaselt ei andnud audiitor nimetatud koosolekul ammendavaid ega asjakohaseid selgitusi aruande kohta ja sellest tulenevalt ei olnud hagejal võimalik teha majandusaasta aruande kinnitamise üle otsustamisel kaalutletud otsust. Seega oli hageja juba enne 26.07.2017 koosoleku toimumist ja audiitorilt selgituste küsimist kujundanud seisukoha, et audiitori selgitused ei ole ammendavad ja asjakohased. See viitab selgelt, et hageja seisukoht, kas tal oli võimalik majandusaasta aruande osas kaalutletud otsus vastu võtta või mitte, ei sõltunud sellest, kas tal on olnud võimalik audiitorilt selgitusi küsida või millised vastavad audiitori selgitused on olnud. Seega ei saanud asjaolu, et hageja ei saanud enne 15.08.2016 hääletusprotokolliga kinnitatud kostja osanike otsuste vastuvõtmist audiitorilt tema arvamuse osas selgitusi küsida, omada kostja osanike otsuse kehtivuse osas tähendust.
64.Pahatahtlikud on hageja väited, et tal ei olnud võimalik majandusaasta aruande kohta informeeritud otsust teha, kuna talle ei võimaldatud piisavat aega majandusaasta aruandega tutvumiseks ning tekkinud küsimuste osas kostja juhatuse poole pöördumiseks. Kohus on põhjendamatult jätnud arvestama, et hageja ise on oma 15.08.2016 vastuettepanekuga teinud osanikele ettepaneku hääletada otsuse eelnõu poolt, millega mh jaotada kostja osanike vahel 2015.a majandusaasta aruande alusel kasum kokku 2 084 244 eurot. Lisaks on kohus vääralt tõlgendanud kostja 17.11.2016 menetlusdokumendi punktis 1.4 väljendatud seisukohta, et kuna hageja tugines oma vastavas kasumi jaotamise ettepanekus kostja osanike 15.08.2016 otsusega kinnitatud 2015.a majandusaasta aruandele ja kinnitas vastava 15.08.2016 otsuse kehtivust, on hageja selgelt hinnanud kostja 2015.a majandusaasta aruannet ja pidanud seda sobivaks, et selle alusel kasumit jaotada. Samuti nähtub hageja 07.11.2016 väidetest majandusaasta aruande kinnitamise otsuse kehtivuse osas, et hageja on 15.08.2016 hääletusprotokolliga kinnitatud otsuse nr 1 heaks kiitnud ÄS § 1721 mõistes. Igal juhul on hageja oma vastuolulise ja halvas usus toimunud käitumisega minetanud õiguse nõuda 15.08.2016 hääletusprotokolliga kinnitatud otsuste tühisuse tunnustamist. Vastavate asjaoludega soovis kostja näidata hageja seisukohtade vastuolulisust ja pahatahtlikkust käesoleva menetluse raames.
65.Kohus on vääralt leidnud, et kostja on oma suva järgi otsustanud, et osanikele piisab kirjalike päringute tegemise võimalusest. Audiitoril ei olnud tervislikel põhjustel võimalik hageja 15.08.2016 esitatud nõude alusel korraldatud koosolekul osaleda. Samas püüdis kostja siiski hageja soovidele vastu tulla ning pakkus võimalust audiitoriga suhelda koosoleku käigus nii kommunikatsioonivahendi abil kui kirjalikult audiitorilt küsimusi küsida. Hageja nimetatud võimalust ka kasutas ja audiitor vastas hageja küsimustele. Hageja ei ole peale vastuste saamist kostjale avaldanud, et tal on täiendavaid või vastuseta jäänud küsimusi. Vastava väite esitas hageja esmakordselt käesolevas asjas toimunud istungil, kus ta kinnitas, et ei ole vastavat väidet varem
kostjale ega audiitorile esitanud. Seega andis kohus faktilistele asjaoludele ja kostja selgitustele ebakohase hinnangu. Eeltoodu näitab hageja pahatahtlikkust, tema seisukohtade vastuolulisust ja viitab soovile saada oma õiguste seadusevastase kasutamise läbi võimalikult suures ulatuses varalist kasu.
66.Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta kostja selgitused, et hageja 31.05.2016 esitatud nõue on ammendunud, kuna kostja juhatus on hageja nõudel kostja osanike koosoleku kokku kutsunud, mis tuli aga objektiivsetel põhjustel ära jätta. Hageja 31.05.2016 nõue on ammendunud ka seetõttu, et hageja on ise ebaseaduslikult oma nõudele tuginedes 30.06.2016 saadetud teate alusel kostja osanike koosoleku kokku kutsunud ning vastav koosolek on ka 12.07.2016 aset leidnud. Kohus on vääralt leidnud, et asjaolu, et hageja esitas 31.05.2016 nõude koosoleku kokkukutsumiseks, tähendab, et sellises küsimuses tulebki kogu aeg otsuseid vaid osanike koosolekutel vastu võtta.
67.Menetluskulud tuleks jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohus leidis põhjendamatult, et kõik kostja menetluskulud ei ole vajalikud ega põhjendatud. Seejuures märgib kostja, et väike erinevus kohtuistungi tegeliku aja ja kostja menetluskulude nimekirjas viidatud aja vahel tuleneb sellest, et lähtuvalt üldlevinud praktikast ei pea kostja lepinguline esindaja ajaarvestust minutilise täpsusega, vaid kasutab selleks suuremaid ajaühikuid ning ümardab vastavaid ajaühikuid ülespoole. Seega tuleks kostja menetluskuludena lisaks otsuses kindlaks määratud menetluskuludele täiendavalt kindlaks määrata 270.83 eurot ning mõista hagejalt kostjale välja täiendavalt 2785.41 eurot (käibemaksuta).
68.Hageja apellatsioonkaebusele vaidleb kostja vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus ja seisukoht kostja apellatsioonkaebusele
69.31.07.2017 kaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõuded kostja 14.07.2016 osanike otsuste nr 1, 5 ja 6 mittevastuvõtmise tuvastamiseks, alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ning millega kohus jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Hageja palub teha selles osas uue otsuse, millega hagi nimetatud nõuetes rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning kostjalt välja mõista.
70.Kohus on vääralt leidnud, et 14.07.2016 ja 15.08.2016 otsuste puhul on tegemist osanike otsustega. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-55-14 (punkt 21) tulenevalt ei saa õiguslikult rääkida osanike otsusest olukorras, kus otsus on vastu võetud mitteosaniku poolt ning koosoleku juhataja või otsuste protokollija on alusetult arvestanud mitteosaniku häältega. Õiguspraktika eristab selgelt mitteotsust tühisest otsusest.
71.KV ja IOS poolt neile kuuluvate osaluste üleandmine OÜ-le Krivest Group, mis on nende ühise kontrolli all, on tehtud TsÜS § 86 lõike 1 mõttes heade kommetega vastuolus olevatel eesmärkidel. Maakohus on jätnud enamusosaluse üleandmise tehingu tühisuse alusetult tuvastamata. Osaluste formaalse tõstmisega OÜ-sse Krivest Group on KV ja IOS selgelt soovinud vältida ÄS § 177 lõikes 1 sätestatud hääleõiguse piirangu kohaldumist. Kohus ei ole KV ega IOS poolt osaluste OÜ-sse Krivest Group viimise eesmärke menetluses välja selgitanud ning kostja ei ole tõendanud ühtegi eluliselt usutavat asjaolu, miks olukorras, kus on tõendatud osanike vaheliste erimeelsuste puhkemine ning ühingust tehtud väljamaksete seaduslikkuse küsimuse aktuaalseks muutumine, oli KV-l ja IOS-l vaja oma osalused üle anda nende ühise kontrolli all olevale OÜ-le Krivest Group. Viidatud tegevus on toimunud järgnevatel heade
kommetega vastuolus olevatel eesmärkidel: välistada enda vastutust suure varalise nõude eest vähemalt summas 277 940 eurot; saada kostjast täiendavaid rahalisi vahendeid suures ulatuses ühekordse maksena vähemalt summas 266 000 eurot; kiita heaks seni õigusliku aluseta endale makstud juhatuse liikme tasud nii tagasi- kui edasiulatuvalt. Lisaks tuleb arvestada, et nii kostja juhatus kui enamusosanikuna näiv OÜ Krivest Group on aktiivselt vastu seisnud kostja vaba kasumi jaotamisele õiglaselt kõigi osanike vahel dividendidena.
72.Väär on kohtu seisukoht nagu saaks osaluste üleandmise heade kommete vastasuse tuletada üksnes juhul, kui oleks olnud tõendatud asjaolu, et KV ja IOS oleksid olnud enne osaluste üleandmist teadlikud hageja plaanist esitada kostja juhatusele 31.03.2016 nõue koosoleku kokkukutsumiseks arutamaks nõuete esitamist juhatuse liikmete vastu. KV ega IOS teadmine hageja konkreetsest tegevuskavast ei ole määrava tähendusega. Määravaks on, et hagejani on jõudnud kostja juhatuse väljastatud info KV ja IOS poolt kostja juhatuse liikmetena toimepandud võimalike rikkumiste kohta väljamaksete tegemisel suures ulatuses. Nimetatud asjaolu on tõendatud ning seega on olemas alus nõuete esitamiseks juhatuse liikmete vastu. Vastavate nõuete esitamise otsuseni on seaduse järgi võimalik jõuda ka ainult väikeosaniku algatusel ja häältega. Kostja ei ole tõendanud ühtegi eluliselt usutavat põhjust, miks oli KV-l ja IOS-l vaja vahetult pärast hageja poolt KV ja IOS toime pandud rikkumistest teadasaamist asutada uus äriühing ja anda viimasele üle oma osad kostjas. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-156-12 asjaolud ei ole küll identsed praeguses asjas esitatud asjaoludega, ent siiski sisaldab viidatud lahend olulist suunist TsÜS § 86 lõike 1 kohaldamiseks käsutustehingutele, millega võõrandatakse osaühingu osad heade kommetega vastuolus olevatel eesmärkidel.
73.Hageja ei nõustu kohtuga, mille kohaselt ei ole KV ja IOS poolt osaluste üleandmisel OÜ-le Krivest Group sisulist tähendust ühingusiseselt hääleõiguse teostamise küsimustes, mis puudutavad KV ja IOS ennast. Kohus on jätnud tähelepanuta, et juhul kui OÜ-d Krivest Group ei oleks asutatud, oleks kostja osanikeks endiselt KV, IOS ja hageja. Juhul kui hääletusele oleks pandud otsus maksta KV-le hüvitist 133 000 eurot, ei oleks saanud KV selle otsuse poolt ÄS § 177 lõike 1 tõttu hääletada ning hageja häälteta jääks otsus vastu võtmata, kuivõrd ainuüksi IOS häältest ei oleks piisanud otsuse vastuvõtmiseks. Samamoodi oleks hääleõiguse piirangu tõttu olnud KV ja IOS hääled jäänud arvesse võtmata kostja nimel nende vastu kahjunõude esitamise üle otsustamisel. Kuigi hageja nõudis 31.03.2016 koosoleku kokku kutsumist, et esitada kostja nimel kahjunõue ühiselt kostja juhatuse liikmete KV, IOS ja MH vastu, siis KV-le ja IOS-le oleks laienenud hääleõiguse piirang nendes küsimustes ÄS § 177 lõike 1 alusel. Samas kostja juhatuse liikmed muutsid omavoliliselt koosoleku päevakorda ja otsuste eelnõud, mis nägid kahjunõude mitteesitamist nimetatud isikute vastu eraldiseisvalt. Hääletamisele pandi hageja poolt esitatutega võrreldes teised otsuste eelnõud ning eelnõude sisu muutmise tõttu ei olnud hagejal mingit võimalust saavutada otsuse vastuvõtmine, mis näinuks ette nõude esitamise juhatuse liikmete vastu. Eeltoodust tulenevalt on kostja osanikeks jätkuvalt KV, IOS ja hageja.
74.Kohus on vääralt leidnud, et 14.07.2016 koosoleku otsused nr 1, 5 ja 6 ei ole tühised ning et 14.07.2016 otsuste osas ei ole oluliselt rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Vale on kohtu lähenemine, mille kohaselt piisab ÄS §-st 1712 lõikest 1 tuleneva kohustuse täitmiseks mistahes sõnastuses otsuse eelnõust. Otsuse eelnõu koostamise nõue ei ole üksnes formaalse, vaid ka sisulise tähendusega. Päevakorrapunkti osas koostatav eelnõu peab toetama ja sisult vastama päevakorrapunktile. Antud juhul ei koostanud juhatus ühtegi eelnõud päevakorrapunktide 5 ja 6 all arutamisele pandud
küsimuste osas, mis puudutasid KV-le ja IOS-le hüvitise tasumist. Koosoleku 05.07.2016 kokkukutsumise teatest tuleneb selgelt, et kuigi kokkukutsumise teates päevakorrapunktide 2 ja 3 osas nähti ette vastavalt KV ja IOS tagasikutsumine kostja juhatusest ja hüvitise tasumine, siis kutsele juurde lisatud otsuste eelnõude kohaselt hüvitise küsimuse osas eelnõud puudusid. Kohus ei lugenud nimetatud rikkumist oluliseks, rakendades ebaõigesti materiaalõiguse normi ja hinnates ebaõigesti hagi lisaks 14 olevat tõendit. Kohus jättis tähelepanuta, et koosoleku kokkukutsumise teates märgitud päevakorrapunktide 2 ja 3 sisusse kuulusid kaks sisulist otsustamist vajavat küsimust, s.o juhatuse liikme tagasikutsumine ja temale hüvitise tasumine. Kohus seda otsuses ei analüüsinud. ÄS § 1712 lõikest 1 koostoimes lõikega 6 tuleneb üheselt, et juhatuse poolt otsuste eelnõude koostamata jätmine sisulist otsustamist vajavas küsimuses on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Lisaks, olukorras, kus päevakorras oli mh juhatuse liikmete tagasikutsumine, ei võimalda juhatuse lisatud eelnõud (jätta liikmed tagasi kutsumata) päevakorras märgitud eesmärki (nende tagasikutsumist juhatusest) saavutada sõltumata sellest, kas hääletada vastava otsuse poolt või vastu. Seetõttu ei saa ka juhatuse liikmete tagasikutsumise küsimuste osas koostatud eelnõusid lugeda seaduse nõuetele vastavaks. Lisaks on koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisena käsitletav juhatuse liikme tagasikutsumise ja temale hüvitise maksmise kohustuse sätestamine ühe päevakorrapunkti all. Kuna tagasikutsumine ja hüvitise maksmine on iseseisva õigusliku tähendusega küsimused, siis nende kokkusulatamine on käsitletav samuti koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisena.
75.Väär on kohtu seisukoht nagu ei avaldaks päevakorrapunkti osas esitatava eelnõu sõnastus mõju otsuse kehtivusele, sh asjaolu, kas eelnõu esitatakse sellisena, et päevakorrapunkti all on sisulise otsuse vastuvõtmine otsustamisele pandud küsimuses võimalik või mitte. Päevakorrapunkti 1 all pidi tulema hääletusele põhikirja muutmise küsimus. Kostja juhatus esitas aga eelnõu, mille sisuks oli jätta kostja põhikiri muutmata. Nimetatud otsuse eelnõu osas mistahes viisil hääletamine ei saa tuua kaasa põhikirja muutmise otsustamist. Eeltoodust tulenevalt on kostja juhatus rikkunud ka 14.07.2016 koosoleku päevakorra punkti 1 osas oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda.
76.Kohus on vääralt leidnud, et 14.07.2016 koosoleku otsused nr 1, 5 ja 6 ei ole kehtetuks tunnistatavad. Kohus on jätnud sisuliselt kontrollimata, kas kohtu poolt otsuste tühisuse juures analüüsitud asjaolud võivad olla käsitletavad otsuse kehtetuks tunnistamise alustena, millele hageja tugines hagi punktis 2.4.7. Maakohus on vääralt asunud seisukohale, et 14.07.2016 otsuste nr 5 ja 6 osas ei esinenud OÜ-l Krivest Group huvide konflikti, temale ei laienenud hääleõiguse piirang ning tema antud hääli tuli antud küsimuste hääletamisel arvesse võtta.
77.Maakohtu järeldus hääleõiguse piirangu puudumise osas nii KV-l, IOS-l kui OÜ-l Krivest Group päevakorrapunktide 5 ja 6 osas on vastuolus tõenditega ning ÄS § 177 eesmärgiga. Hageja on kaebuses analüüsinud asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid, mille kohaselt on OÜ Krivest Group tegutsenud (sh kasutanud oma fiktiivset hääleõigust) heade kommetega vastuolus olevatel eesmärkidel KV ja IOS huvides. Häälte arvust tulenevalt on KV-l ja IOS-l ühine kontroll OÜ Krivest Group ja seeläbi kostja üle. Hageja on ühise kontrolli kohta esitanud põhjendused lisaks hagile ka oma 05.01.2017 menetlusdokumendi punktis 2.3.3jj. Arusaamatuks ja vastuoluliseks jäävad kaevatava otsuse põhjendused, mille kohaselt ei ole võimalik väita, et KV ja IOS (vaatamata 80%-lisele osalusele OÜ-s Krivest Group ning 2/3 suurusele häältearvule) ei oma üheskoos ühingu üle valitsevat mõju. Kostja juhatuse liige ja OÜ Krivest Group
kolmas osanik MH tegutseb samuti KV ja IOS huvides. Nt on MH saatnud kostja osanikele 08.06.2016 otsuste eelnõud, mille alusel viiakse kostjast 266 000 eurot välja KV ja IOS käsutusse, hiljem koostas MH ka vastava hääletusprotokolli otsuste vastuvõtmise kohta. MH on otseselt kaasa aidanud KV-l ja IOS-l eelnevalt nimetatud heade kommetega vastuolus olevaid eesmärke saavutada. Seega on MH tegutsenud KV ja IOS huvides. Kohus on vääralt jätnud vastavad tõendid hindamata ja eeltoodud asjaolud tuvastamata. Kuna lahkumishüvitiste maksmist otsustati nii KV kui IOS osas, on tõendatud, et mõlemal oli otsene huvi vastavate otsuste vastuvõtmiseks ning ühiseks tegutsemiseks sellekohaste otsuste vastuvõtmise nimel. Kohus on nimetatud asjaolu jätnud tähelepanuta. Seega olid KV ja IOS otseselt isiklikult huvitatud päevakorrapunktide 5 ja 6 all arutamisele pandud otsuste sisust ning nende huvi vastandus kostja kui äriühingu huvile. Tegemist on seega selge olukorraga, kus KV, IOS ega nende poolt kontrollitav OÜ Krivest Group ei saanud ÄS §-st 177 tulenevalt teostada hääleõigust vastavate päevakorrapunktide all otsustavate küsimuste üle hääletamisel. Sellele vaatamata võimaldati OÜ-l Krivest Group nimetatud küsimustes hääletada ja tema hääled võeti arvesse.
78.Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja vastavalt kohtule esitatud (esitatavale) menetluskulude nimekirjale. Maakohtu menetluskulude jaotamise otsus on ka hagi osalise rahuldamise puhul väär. Hageja esitas 07.06.2016 menetlusdokumendis taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks järelmenetluses juhul, kui kohus leiab, et hageja ja tema advokaadibüroo vahelise tulemustasu kokkuleppe alusel ei ole hageja lepingulise esindaja kulusid võimalik kindlaks määrata. Kohus jättis hageja vastava taotluse rahuldamata otsust selles osas motiveerimata ning määras menetluskulud kindlaks põhimenetluses. Seejuures ei määranud kohus kindlaks hageja lepingulise esindaja kulusid, küll aga vastaspoole lepingulise esindaja kulud. Selle tulemusel tekkis hagejal suures ulatuses menetluskulude kandmise kohustus, olgugi et menetluskulud jäid 50% hageja ja 50% kostja kanda. Selline otsus on ebaõiglane hageja suhtes, kes ei saa advokaadibürooga sõlmitud tulemuslepingu tõttu büroo arveid veel esitada. Seega ei saa maakohtu määratud menetluskulude jaotust pidada õigeks ega kooskõlas seadusega. Kuivõrd kohus jättis rahuldamata hageja taotluse määrata menetluskulud kindlaks järelmenetluses, siis õige lahendus oleks hagi osalise rahuldamise korral jaotada TsMS § 162 lõike 4 ja § 163 lõike 1 alusel menetluskulud nii, et need jäävad poolte endi kanda. Vastasel juhul, kui kohus rahuldab hagi 50% ulatuses (nagu käesolevas asjas), tekib hagejal vaatamata sellele kohustus kanda suures ulatuses vastaspoole menetluskulusid ainuüksi seetõttu, et tulemustasu kokkulepe ei võimalda tema advokaadibürool arveid veel esitada, mida saaks vastaspoole lepingulise esindaja kulude nõudega tasaarvestada.
79.Kostja apellatsioonkaebusele vaidleb hageja vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
80.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus ei rikkunud asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme, mis oleks toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise ning otsuse resolutsioon jääb muutmata. Küll aga kohaldas maakohus osaliselt ebaõigesti materiaalõiguse normi ning selles osas tuleb lahendi põhjendusi muuta (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2 1). Muutmata osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab apellatsiooni- ja kassatsioonimenetlusega seotud kulud.
81.TsMS § 442 lõike 5 alusel lahendab kolleegium esmalt seni apellatsioonimenetluses lahendamata taotlused. Lahendamata on hageja 08.10.2018 taotlused 03.10.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks ja kostjalt menetluskulusid tõendavate dokumentide väljanõudmiseks ning kostja 08.01.2018 taotlus kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmandate isikutena OÜ Krivest Group, KV ja IOS, eelmise taotluse suhtes 03.10.2018 kohtuistungil esitatud alternatiivne taotlus kuulata tunnistajatena üle KV ja OÜ Krivest Group juhatuse liige RL ning vastuses hageja kaebusele esitatud taotlus jätta hageja apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
82.Hageja 08.10.2018 taotlus 03.10.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks kuulub TsMS § 53 lõigete 2 ja 4 alusel rahuldamisele. Kostja taotlusele vastu ei vaidle. Kolleegium on seisukohal, et kuigi parandus ei muuda juba protokollis fikseeritu sisu, vastab see selgemalt hageja esindaja selgituste sõnastusele kohtuistungil. Seega asendab kolleegium protokolli 3-ndal lehel A.Knjazevi laused: „See tsiviilasi, mille tulemustega on käesoleval juhul seotud hageja kohustus tasuda oma esindajatele tasu, on veel maakohtu menetluses. See asi võib laheneda ka nt kompromissiga.“ lausetega: “ See tsiviilasi, mille tulemustega võib tekkida hageja kohustus tasuda oma esindajatele tasu, on veel maakohtu menetluses. Tulemus võib saabuda ka muul viisil nt kohtuvälise kompromissiga.“
83.Hageja 08.10.2018 taotluse kostjalt tema menetluskulusid tõendavate dokumentide väljanõudmiseks rahuldamise vajadust kolleegium ei näe. Hageja põhjendab taotlust sellega, et kostja taotleb kulude hüvitamist mitte endale, vaid advokaadibüroole, mis tekitab küsimusi, kas kostja on ikka kohustatud õigusabikulusid kandma. Samuti sellega, et hageja suhtes on tema kulude kandmise üksikasju selgitatud. Kostja selgitab vastuseks taotlusele, et kulud kantakse advokaadibüroo poolt spetsiaalselt klientide vara hoidmiseks avatud kliendikontole kokkuleppel kliendiga eesmärgiga, et klient ise ei peaks tegelema väljamõistetud summade laekumise kontrollimisega. Laekunud summad kannab büroo edasi kliendile. Tegemist on AB TRINITI tavapärase praktikaga. Kolleegium on seisukohal, et TsMS § 176 lõike 6 kohaselt on menetluskulusid tõendavate dokumentide nõudmine menetlusosaliselt kohtu kaalutlusotsustus, mille kohus teeb olukorras, kus on esitatud nimekirja vm asjaolude alusel tekkinud kahtlus või ebaselgus esitatu õigsuse suhtes. Käesolevas asjas puudub kohtul alus kahelda kostja menetluskulude taotluses ja nimekirjas esiletoodu suhtes. Ka vastab vastuses taotlusele esiletoodu kohtule teadaolevale advokaadibüroode (vähemalt osade neist) tavapärasele praktikale.
84.Kolleegium on seisukohal, et puuduvad TsMS § 216 lõikes 1 sätestatud alused kostja 08.01.2018 taotluse kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmandate isikutena OÜ Krivest Group, KV ja IOS rahuldamiseks. Taotluse kohaselt on selle rahuldamine seatud sõltuvusse asjaolust, kas käesolevat asja lahendav kohtukoosseis on sarnaselt tsiviilasja nr 2-16-9415 lahendanud koosseisuga (Tallinna Rimngkonnakohtu 06.12.2017 otsus) seisukohal, et osade mitterahalise sissemaksena üleandmise tehingud on tühised. Viidatud tehingu tühisuse tuvastamise korral otsustataks käesolevas asjas menetlusväliste isikute omandiõiguse üle. Otsuses allpool asub kolleegium sarnaselt Riigikohtuga asjas nr 2-16-9415 seisukohale, et ka käesolevas asjas ei ole hageja õigustatud tuginema osade üleandmise tehingute tühisusele, kuna tal puudub selleks õiguslik huvi. Seega langeb ära vajadus kaaluda, kas taotletud isikute kaasamine menetlusse oleks TsMS § 216 lõike 1 mõttes kohane. Samuti puudub sellisel juhul vajadus kuulata (alternatiivselt) tunnistajatena üle KV ja OÜ Krivest juhatuse liiget,
mistõttu jätab kolleegium ka selle taotluse rahuldamata ega kaalu alternatiivse taotluse 03.10.2018 kohtuistungil esitamise ajalist põhjendatust.
85.Kolleegium on seisukohal, et puuduvad alused jätta XX apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Hageja 31.07.2017 kaebuse resolutsioonist nähtub, et tema taotlused apellatsioonikohtule tulenevad 14.07.2016 osanike otsuste kohta tehtud maakohtu lahendiga mittenõustumisest. Seega määratles hageja ise ja apellatsioonikohus kaebust menetlusse võttes õigesti, et kaebuse hinnaks on TsMS § 137 lõikest 1 tulenevalt vastavalt TsMS § 132 lõike 4 punktile 8 3500 eurot. Menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise vaidlustamise osas on kaebuse hinnaks 0 eurot. Seega tasus hageja kaebuse esitamisel õigesti riigilõivu 300 eurot. Isegi juhul, kui kaebuse menetlusse võtmisel oleks tasutud riigilõivuseaduses (RLS) ettenähtust vähem riigilõivu, tuleks selline minetus praeguses menetlusstaadiumis kõrvaldada TsMS § 179 lõike 1 alusel hagejalt täiendava riigilõivu sissenõudmisega riigituludesse.
86.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu selgitav märkus vaidlustatud otsuse 8-ndal lehel selle kohta, et mitteotsuse puhul on õiguslikuks tagajärjeks otsuse tühisus, ei ole õige ja tuleb jätta otsuse põhjendustest välja. Asjakohane on seejuures hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-55-14 (punktile 21), milles on selgitatud, et kui juriidilise isiku organi nimel on otsuse teinud isikud, kes selleks õigust ei oma (nt ei ole osanike otsuse puhul tegemist üldse osanikega), ei ole alust käsitleda seda tehingut organi otsusena, mille tühisust või kehtetust saab hinnata, vaid tegemist on mitteotsusega. Samas on kolleegium seisukohal, et selline ebaõige materiaalõiguse tõlgendus ei toonud käesolevas asjas kaasa ebaõige otsuse tegemist, kuna maakohus tuvastas asjakohaselt OÜ Krivest Group kui kostja osaniku õigusliku staatuse.
87.Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja jaotas ning määras rahaliselt kindlaks menetluskulud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohtu ette toodud faktilised asjaolud ei anna alust nõustuda hagejaga, et OÜ Krivest Group ei ole õiguslikult saanud kostja osanikuks ning et seetõttu tuleb kõik vaidlustatud otsused lugeda mitteotsusteks. Riigikohus andis samade poolte vaidluses tsiviilasjas nr 2-169415 hageja seisukohale õigusliku hinnangu ja ringkonnakohtu arvates tuleb samale seisukohale asuda ka käesolevas asjas. Riigikohus selgitas, et hageja kui KV ja IOS ning OÜ Krivest Group vahel sõlmitud kostja osade üleandmise lepingute suhtes kolmas isik saab tehingute tühisusele tugineda juhul, kui tal on tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi ja tehingute kehtivusest sõltuvad tema õigused ja kohustused. Hageja on seisukohal, et osade üleandmise tehingud on heade kommete vastasuse tõttu tühised, kuna OÜ Krivest Group asutamise ja sellele kostja osade mitterahalise sissemaksena üleandmise eesmärgiks oli hääletuspiirangu vältimine KV ja IOS poolt kostja osanike otsuste vastuvõtmisel. Juhtumid, millele laieneb osaühingu osaniku hääletuspiirang, on sätestatud ÄS § 177 lõikes 1. Kirjeldatud juhtumite hulka ei kuulu äriühingu põhikirja (mitte)muutmise, osaniku juhataja liikme kohalt tagasi (mitte)kutsumise ja talle lahkumishüvitise (mitte)määramise (14.07.2016 koosoleku vaidlustatud otsused) ega majandusaasta aruande kinnitamise ja kasumi jaotamata jätmise (15.08.2016 vaidlustatud otsus) küsimustes otsustamine. Seega kuna nii KV kui IOS oleksid võinud osanikena 14.07.2016 ja 15.08.2016 otsuste vastuvõtmisel hääletada, ei saa hageja käesolevas asjas tugineda OÜ Krivest Group ning KV ja IOS vahel sõlmitud kostja osade mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingute tühisusele. Hagejal ei ole tehingute tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi, sest need ei saanud tema kui kostja osaniku õigusi rikkuda. Hageja vastupidised väited ei ole asjakohased ega anna alust
teistsuguse otsustuse tegemiseks. Käesoleva tsiviilasja raames ei võta kohus seisukohta, kas mõnes muus pooltevahelises vaidluses võib osutuda hageja õigustatud isikuks taotleda osade võõrandamistehingute tühisuse tuvastamist või mitte.
88.Hageja on jätkuvalt seisukohal, et 14.07.2016 koosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda, mistõttu on vastuvõetud otsused nr 1, 5 ja 6 ÄS § 1771 alusel tühised. Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi kui väidetud rikkumised oleksid tuvastatavad, olid need kõrvaldatud sellega, et hageja läks koosolekule kohale ja nõustus koosolekut pidama. Käesolevas asjas on koosoleku protokolliga ja sel osalenud osanike nimekirjaga (t I kd lk 165-172) tõendatud, et koosolekust võtsid osa ja seal hääletasid kõik osanikud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-44-17 (punktides 15-17) selgitanud, et ÄS § 1721 tuleb tõlgendada selliselt, et selles normis on sätestatud kaks võimalust, lugemaks koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks; esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et vaatamata rikkumisele nõustutakse koosolekut pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale koosoleku toimumist) sisuliselt heaks kiites; kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama; see, kas kohale tulnud osanik hääletab otsuse poolt või vastu, ei ole ÄS § 1721 esimese lause järgi oluline; kui osanik annab allkirja koosolekul koostatavale osalenud osanike nimekirjale, kinnitab ta sellega oma kohalolu ja nõustumist koosoleku pidamisega; ÄS § 1721 võimaldab kõrvaldada koosoleku kokkukutsumise korra olulisest rikkumisest tuleneva tühisuse.
89.Samuti on hageja apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et 14.07.2016 koosoleku otsused on kehtetud, kuna OÜ Krivest Group hääletas häälepiirangu olukorras ja kasutas oma fiktiivset hääleõigust. Eelnevalt nõustus kolleegium maakohtuga, et käesolevas asjas vaidlustatud osanike otsused ei ole sellised, mille puhul oleks KVile ja/või IOSle laienenud ÄS § 177 lõikest 1 tulenev hääletamispiirang. Seega ei olnud tegemist ka otsustega, millele laienes OÜ Krivest Group hääletamispiirang, mistõttu ei ole tegemist ÄS § 178 lõikes 1 sätestatud alustel kehtetute otsustega.
90.Vastuseks hageja kaebusele menetluskulude jaotamise kohta selgitab kolleegium järgmist. Maakohus rahuldas hagi osaliselt (arvestusega, et rahuldas hagetud 6-st otsusest 3 osas hagi) ja jättis TsMS § 163 lõike 1 esimese alternatiivi alusel kummagi poole menetluskuludest 50% vastaspoole kanda. Ringkonnakohtul puudub alus sekkuda maakohtu otsustusse. Hagi osalise rahuldamise korral on kohtul valida TsMS § 163 lõike 1 kohaselt ühe esmase ja kolme alternatiivse kulude jaotamise võimaluse vahel. Käesolevas asjas valis kohus esmase võimaluse ja seda valikut, erinevalt alternatiivsetest, kohus põhjendama ei pea. Tegemist on kaalutlusotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui on rikutud diskretsioonipiire. Käesolevas asjas sellist rikkumist tuvastada võimalik ei ole. Asjaolu, et konkreetses asjas tekib hageja jaoks tema poolt lepingulise esindajaga sõlmitud tasukokkuleppe tingimuse (tasu saamine on kokku lepitud seonduvalt teise vaidluse, mis on alles maakohtu menetluses, tulemusest) tõttu menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ebasoodne olukord, ei pidanud olema maakohtule aluseks kulude jaotamisel. Hagejal ja advokaatidel oli võimalik käsunduslepingu sõlmimisel ette näha võimalikke probleeme menetluskulude hüvitamisel ning sõlmida tavapärane tulemustasu kokkulepe, st panna tasu maksmine/saamine sõltuvusse käesoleva tsiviilasja tulemusest.
91.Vastuseks hageja kaebusele menetluskulude kindaksmääramise kohta maakohtu poolt selgitab kolleegium järgmist. Ringkonnakohtul puudub alus sekkuda maakohtu
otsustusse määrata menetluskulud kindlaks asja sisulises lahendis ja mitte kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lõige 2). Vastavalt TsMS § 174 lõikele 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Otsustus määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks ühel või teisel viisil on maakohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui on rikutud diskretsioonipiire. Käesolevas asjas sellist rikkumist tuvastada võimalik ei ole. Seaduse kohaselt on esimeseks menetluskulude kindlaksmääramise viisiks nimelt nende rahalise suuruse kindlaksmääramine põhiasja lõpplahendis.
92.Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus hagi rahuldas. Samuti osas, milles kohus jaotas ja määras rahaliselt kindlaks kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et 14.07.2016 vastuvõetud otsus nr 4 jätta koosoleku korraldamise kulud XX kanda ei olnud heade kommetega vastuolus ega tühine ÄS § 1771 lõike 1 alusel. Kostja leiab kokkuvõtvalt, et koosolek oli kokku kutsutud XX 10.06.2016 nõude alusel, et tegemist oli täiesti otstarbetu koosolekuga ja et pidevate pahatahtlike ning otstarbetute koosolekute kokkukutsumise kulude jätmine kostja kanda oleks tema suhtes ebaõiglane. Hageja on kokkuvõtvalt seisukohal, et esitas 10.06.2016 nõude koosoleku kokkukutsumiseks vastuseks juhatuse 08.06.2016 eelnõule, kuid kuna 14.06.2016 otsuste vastuvõtmisega oli faktiline olukord muutunud (14.06.2016 otsustati koosolekut kokku kutsumata ära küsimused, mille arutamist ta koosoleku soovis), teatas ta 13.07.2016 juhatusele, et ei soovi koosoleku toimumist.
93.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ega näe tõendite ümberhindamiseks alust. Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et konkreetses elulises olukorras, kus nii äriühingu juhatus isikus, kes samal ajal kuulus enamusosaniku juhatusse, kui koosoleku kokkukutsumise nõude esitaja said enne koosoleku toimumise päeva aru, et tegemist on otstarbetu koosolekuga ning vahetasid vastastikku (lepinguliste esindajate kaudu) mõistlikke tahteavaldusi koosoleku ärajätmiseks, kusjuures sellesisulise 13.07.2016 ekirjavahetuse (t I kd lk 159-161) algatus tuli kostja esindajalt, kuid siiski nimelt kostja juhatus otsustas koosoleku läbi viia, ei olnud heade kommetega kooskõlas jätta koosoleku läbiviimise kulusid hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt ei ole konkreetses olukorras alust hinnata hageja käitumist koosoleku kokkukutsumisel pahatahtlikuks. Maakohtu põhjendust toetab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32, mille kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, samuti juhtorganite liikmed järgima omavahelistes suhetes hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huvidega. Seega ei saa nõustuda kostjaga, nagu ei näeks seadus ette äriühingu juhatusele kohustust osanikega suhelda, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu on juhatuse jaoks ette näha, et nõutud koosolek ei vasta tegelikult kummagi poole huvidele ega vasta ka sisuliselt asjaolude muutumise tõttu enam nõude esitanud osaniku tahtele. Sellises olukorras koosoleku ärajätmiseks, eriti arvestades, et äriühingul ongi ainult 2 osanikku, kokkuleppe saavutamisel ei ole juhatusel kohustust koosolek mistahes põhjendustel siiski läbi viia ja sellega osalistele kulusid tekitada. Kolleegium on seisukohal, et 10.06.2016 avalduse koosoleku kokkukutsumiseks ja 14.07.2016 koosoleku ärajätmiseks tahteavalduse esitamise osas ei ole alust hagejale pahatahtlikkust ette heita.
94.Kostja on jätkuvalt seisukohal, et 15.08.2016 koosolekut kokku kutsumata vastuvõetud otsused majandusaasta aruande kinnitamise ja sel alusel kasumi jaotamata jätmise kohta ei ole tehtud otsuste tegemise korda oluliselt rikkudes ega olnud ÄS § 1771 lõike 1 alusel
tühised. Kostja on kokkuvõtvalt seisukohal, et hageja 31.05.2016 nõue koosoleku kokku kutsumiseks oli ammendunud, et enne 15.08.2016 ei olnud hageja esitanud juhatusele nõuet audiitori osalemiseks, et peale 15.08.2016 sai hageja esitada audiitorile kirjalikke küsimusi ja et tema hilisem käitumine näitab, et väited takistustest audiitori puudumise tõttu võtta vastu aruande kinnitamise osas kaalutletud otsus on pahatahtlikud. Hageja heidab kokkuvõtvalt kostjale ette, et vaatamata tema nõudele arutada 2015.a majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamist koosolekul ning kutsuda otsustamise juurde audiitor, kes andis vandeaudiitori aruande, otsustas juhatus küsimused lahendada osanike koosolekut kokku kutsumata.
95.Kolleegium nõustub ka siinkohal maakohtu põhjendustega. Kolleegium selgitab, et hageja 31.05.2016 nõue oli esitatud konkreetses küsimuses – 2015.a majandusaasta aruande kinnitamiseks (t I kd lk 175-176). Puudub vaidlus, et juhatus reageeris nõudele ja koosolek pidi toimuma 30.06.2015 (teade t I kd lk 177-180). Samuti puudub vaidlus, et 28.06.2016 teatas kostja, et audiitor on haigestunud, mistõttu auditeerimine venib ja 30.06.2016 ei ole võimalik aruannet kinnitada (t I kd lk 181-185). Seega ei saa asuda seisukohale, et osaniku 31.05.2016 nõue oli sellega ammendunud – nõude eesmärk oli saavutamata, st aruanne oli koosolekul arutamata ja kinnitamata. Osaniku tahe ei ammendunud ka tema enda poolt 12.07.2016 koosoleku kokkukutsumisega majandusaruande kinnitamise eesmärgil, kuna ka selleks ajaks ei olnud aruanne audiitori poolt kinnitatud. Osanik ei olnud ka loobunud nimetatud eesmärgil koosoleku kokkukutsumise nõudest. Sellises olukorras ei olnud juhatuse poolt kooskõlas ÄS § 171 lõike 2 punktiga 3 otsustada siiski aruande kinnitamiseks osanike koosolekut kokku mitte kutsuda. Vandeaudiitori aruande andnud audiitori majandusaasta aruande kinnitamise juures viibimise nõudeõigus tuleneb osanikule ÄS § 179 lõikest 3. Kuna juhatus ei olnud seisuga 15.08.2016 uut koosolekut majandusaasta aruande kinnitamise otsustamiseks kokku kutsunud, ei olnud osaniku nõue audiitori osalemiseks hilinenud. Kuna 15.08.2016 rikuti oluliselt otsuse tegemise korda ja tegemist on tühise otsusega, ei oma tähtsust, kas ja kui, siis millal ja kuidas sai osanik peale nimetatud kuupäeva esitada küsimusi audiitorile. Ka ei saanud osanik tühist otsust tagantjärgi heaks kiita.
96.Ringkonnakohus ei näe alust ka kostja kaebuse rahuldamiseks osas, milles maakohus jaotas ja määras rahaliselt kindlaks kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Kuna ringkonnakohus hagi rahuldamise proportsiooni ei muuda, puudub alus ka kulude jaotuse muutmiseks. Hüvitamisele kuuluvate kulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui rikutud on kaalutluspiire. TsMS § 175 lõige 1 annab kohtule õiguse hinnata esindaja tasu põhjendatust ja vajalikkust. Maakohtu otsustus vähendada taotletavat tasu on põhjendatud ja loogiline. Seega puudub ringkonnakohtul alus sekkuda maakohtu otsustusse.
97.Eelnevalt käsitlemata poolte väited/vastuväited asja lahendamisel tähtsust ei oma ja kohus jätab need menetlusökonoomia põhimõtet rakendades käesolevas lahendis käsitlemata.
98.Kuna mõlemad apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad nii apellatsiooni- kui kassatsioonimenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 alusel kummagi poole enda kanda. Seega puuduvad apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.