1.Indrek Rohtla (hageja) esitas 13. oktoobril 2016 Harju Maakohtule osaühingu Krivest (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostja osanike 14. juuli 2016. a koosoleku protokolli järgi vastuvõetud otsuseid nr 1 ja 4–6 ei võetud vastu või et need otsused on tühised, või tunnistada need kehtetuks. Samuti palus hageja tuvastada, et kostja osanike 15. augusti 2016. a hääletusprotokolliga kinnitatud otsuseid nr 1 ja 2 ei võetud vastu või et need otsused on tühised, või tunnistada need kehtetuks. Muu hulgas tugines hageja asjaolule, et neid otsuseid ei võetud vastu või need on tühised või tuleb kehtetuks tunnistada põhjusel, et lepingud, millega Kristjan Vestung ja Ismo Olavi Saukkola andsid
2-16-15457 OÜ-le Krivest Group (KG) mitterahalise sissemaksena üle kostja osad, on heade kommete vastased ja tühised, mistõttu ei tohtinud KG nende otsuste tegemisel hääletada.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja arvates on KG kostja õiguspärane osanik.
3.Harju Maakohus rahuldas 27. juuni 2017. a otsusega hagi osaliselt ja tuvastas, et kostja osanike 14. juuli 2016. a koosoleku otsus nr 4 ning 15. augusti 2016. a otsused nr 1 ja 2 on tühised.
4.Nii hageja kui ka kostja esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ja hagi täielikult rahuldada või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati, ja jätta hagi täielikult rahuldamata. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
5.Hageja esitas 9. jaanuaril 2018 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse peatada menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-16-9415 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Hageja arvates tuleb menetlus peatada, et vältida vastuolulisi kohtulahendeid. Praegusel juhul on oht, et eri kohtukoosseisud annavad erineva õigusliku hinnangu küsimusele, kas KG on saanud kostja osanikuks.
6.Kostja vaidles hageja taotlusele vastu ja leidis, et menetluse peatamine ei ole põhjendatud, kuna tsiviilasjas nr 2-16-9415 tehtav lahend ei ole asjakohane. Lisaks on kostja eelviidatud tsiviilasjas tehtud ringkonnakohtu otsuse kassatsiooni korras vaidlustanud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus peatas 9. jaanuari 2018. a määrusega asja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-16-9415 tehtava lõpplahendi jõustumiseni ja tühistas 10. jaanuaril 2018 toimuma määratud kohtuistungi aja. Ringkonnakohus peatas menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel. Praeguses asjas on üheks vaidlusaluseks küsimuseks KG kui kostja ühe osaniku õiguslik staatus. Samade poolte vahel toimuvad vaidlused ka tsiviilasjades nr 2-16-11216 ja nr 2-16-9415, kus on samuti vaidluse all küsimus, kas kostja osanikud K. Vestung ja I. O. Saukkola võõrandasid oma osad KG-le õiguspäraselt. Ükski viidatud tsiviilasjades tehtud lahenditest ei ole jõustunud. Tsiviilasjas nr 2-16-9415 tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse ja leidis, et kõnealune võõrandamistehing oli vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Kuna tegemist on samade poolte vahel samadel elulistel asjaoludel toimuva vaidlusega sama õigusliku küsimuse üle, võib menetluse jätkamine praeguses asjas viia vastuoluliste lahendite tegemiseni ja kohtud võivad eri tsiviilasjades anda erineva hinnangu küsimusele, kas KG on saanud kostja osanikuks. Selle vältimiseks tuleb menetlus praeguses asjas peatada kuni kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-16-9415.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2(4)
2-16-15457
8.Kostja palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa sellest, et teise tsiviilasja pooled ja hagi aluseks olevad asjaolud on samad, järeldada, et praeguses asjas tehtav otsus sõltuks teises tsiviilasjas tehtavast lahendist. TsMS § 457 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik vaid osas, millega lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. Menetluse peatamine venitab põhjendamatult menetlust. Lisaks on juba olemas jõustunud lahendid, mille põhjendavas osas on kohus leidnud, et KG on kostja õiguspärane osanik. Menetluse peatamine ei võimalda vältida vastuoluliste lahendite tegemist eri tsiviilasjades.
9.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja asi tuleb saata samale ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
11.TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kohus võib peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui asjas tehtav otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Kolleegiumi arvates tuleneb eeltoodust, et menetluse peatamiseks on alust, kui teises asjas tehtavast lahendist oleneb arutatava asja tulemus. Õigussuhte olemasolu või puudumine peab selleks, et oleks alus menetlus peatada, olema teise menetluse ese, st selline küsimus, mis lahendatakse teises menetluses otsuse resolutsiooniga, mitte aga küsimus, mille kohta kohus teeb järeldusi üksnes lahendi põhjendavas osas. Üksnes nõuete näiline sarnasus, mis võib mh tuleneda sellest, et menetluses osalevad samad pooled või nõuete aluseks on samad või sarnased asjaolud, ei ole menetluse peatamiseks piisav. Kohtuasjaks, mille tõttu kohus võib TsMS § 356 lg 1 järgi teises kohtuasjas menetluse peatada, on eelkõige kohtuasi, milles taotletav lahend on TsMS § 457 järgi resolutsioonist tulenevalt samadele menetlusosalistele kohustuslik. Ainuüksi kohtulahendi põhjendavas osas tuvastatavad faktilised asjaolud ei saa teises asjas samade poolte vahel olla TsMS § 457 järgi kohustuslikud ning seda isegi siis, kui menetlusosalised teises asjas osaliselt tuginevad samadele faktilistele asjaoludele.
12.Hageja on tsiviilasjas nr 2-16-9415 esitanud nõude tuvastada osanike 14. juuni 2016. a otsuste tühisus või tunnistada samad otsused kehtetuks. Hageja ei ole selles tsiviilasjas esitanud nõuet tuvastada kostja osade KG-le üleandmise käsutustehingute tühisus ja kohus ei ole selle kohta resolutsioonis ka otsustust teinud. Kohus ei olekski saanud seda teha, sest TsMS § 442 lg 5 järgi saab kohus otsuse resolutsiooniga lahendada vaid poolte nõuded.
13.Iseenesest võib asjaolude väljaselgitamine või tõendite kogumine teises menetluses olla praeguses menetluses abiks, kuid see ainuüksi ei ole veel TsMS § 356 lg 1 järgi menetluse peatamise alus. Lõppastmes ei saa tsiviilasja lahendav kohus nagunii tugineda teises asjas tuvastatud asjaoludele, vaid peab need ise tuvastama.
3(4)
2-16-15457 Seega ei anna menetluse peatamiseks alust ainuüksi see, et teises tsiviilasjas võidakse tuvastada asjaolusid, millel võib olla tähtsus ka menetletava asja lahendamisel (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-15, p 12; 15. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-09, p 13;
4.aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-07, p 10).
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks ringkonnakohtule.
15.Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
16.Määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Malle Seppik
Villu Kõve
Tambet Tampuu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.