lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-16390/40

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 22.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-16390/40
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1599
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing Krivest11069259(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

Mille kohta määrus tehakse

Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 22.aprill 2020, Paide kohtumaja 2-17-16390 OÜ Krivest hagi XX vastu võlgnevuse nõudes 420 eurot Hageja: Osaühing Krivest, registrikood 11069259, asukoht Vabaõhumuuseumi tee 4/1, 13522 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tanel Kalaus, e-post: x Kostja: XX, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Artur Knjazev, e-post: x Menetluse lõpetamine hagist loobumise vastuvõtmisega

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu OÜ Krivest loobumine hagist XX vastu 14.07.2016 osanike otsusest tuleneva nõude osas, so seni lahendamata nõude osas.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-16390 seni lahendamata nõude osas.
3.Jätta rahuldamata kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramise menetluse peatamiseks.
4.Määrus toimetada kätte pooltele.

MENETLUSKULUD

1.Tagastada hagejale pooles ulatuses riigilõiv, so 18,30 (kaheksateist eurot ja 30 senti) eurot Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (SEB).
2.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
Menetluskulud jätta hageja kanda.
3.Määrata kindlaks, et hageja hüvitamisele kuuluv menetluskulu on kostja lepingulise esindaja kulu 1000 (üks tuhat) eurot ja riigilõiv 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot.
4.Välja mõista OÜ-lt Krivest XX kasuks 1325 (üks tuhat kolmsada kakskümmend viis) eurot kostja menetluskulude hüvitamiseks.
5.Välja mõista OÜ-lt Krivest XX kasuks viivis menetluskuludelt (1325 eurot) alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Määrusega puudutatud menetlusosaline võib määruse peale menetluse lõpetamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg menetluse lõpetamise määruse puhul on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates (TsMS § 661 lg 2). Asjaolud

2-17-16390 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 14.06.2018 määrusega peatas kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse osaliselt nõude osas, mis oli esitatud 14.07.2016 osanike otsusest tuleneva kohustuse täitmiseks tsiviilasja nr 2-16-15457 menetluse lõppemiseni. 13.01.2020 kohtumäärusega uuendas kohus tsiviilasja nr 2-17-16390 menetluse nõude osas, mis Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 14.06.2018 määrusega oli peatatud, menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu äralangemise tõttu. 03.02.2020 esitas hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel avalduse hagist loobumiseks 14.07.2016 osanike otsusest tuleneva nõude osas ja palus seni lahendamata nõude osas menetluse lõpetada, paludes ka pool menetluses tasutud riigilõivust tagastada. 13.02.2020 teate kohaselt ei ole kostjal vastuväiteid hageja avaldusele hagist loobumiseks. Kostja soovib kõikide menetluskulude väljamõistmist hagejalt (TsMS § 429 lg 3). 13.02.2020 on kostja esitanud ka taotluse peatada käesolevas tsiviilasjas menetlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuni tsiviilasjas nr 2-18-18916 sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. Juhul kui kohus jätab kostja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata, siis määrata XX menetluskulud rahaliselt kindlaks summas 1325 eurot, st Riigikohtus kantud lepingulise esindaja kulud summas 1000 eurot (ilma käibemaksuta) ja ringkonnakohtus tasutud riigilõiv summas 325 eurot. Kostja märgib, et esitas ka 22.11.2019 Riigikohtus enda menetluskulude nimekirja, millest nähtub lepingulise esindaja kulu summas 1 000 eurot. 11.03.2020 vastuväite kohaselt vaidleb hageja menetluse peatamisele vastu ning palub jätta taotlus rahuldamata. 25.09.2018 kohtumäärusega rahuldas kohus kostja taotluse TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel menetluskulude kindlaksmääramiseks ning nende väljamõistmiseks pärast käesoleva tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. 18.12.2019 kohtuotsuse (osaotsus) kohaselt on käesolevas asjas kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud jäetud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maa- ega ringkonnakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, määrab selle TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht

1.Hagist loobumine on hageja TsMS § 206 lg-st 1 tulenev õigus. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Asjaolusid, mis välistaksid loobumise vastuvõtmise hagist 14.07.2016 osanike otsusest tuleneva nõude osas, kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hagist loobumise selles osas vastu ja lõpetab asjas ka seni lahendamata nõude osas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
2.13.02.2020 kostja taotluse kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-18-18916 sisulise kohtulahendi jõustumiseni viitab kostja TsMS §-le 355. Kostja märgib, et tal tekib kohustus kanda käesolevas asjas lepingulise esindaja kulusid siis, kui saabub advokaadibürooga kokkulepitud tulemuse saavutamine (vt 23.11.2017 kostja menetlusdokumendi p 5), mis võib saabuda hetkel Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjas nr 2-18-18916 tehtava lõpplahendi jõustumisel. Nimetatud lahendiga mõistetakse kostja kasuks välja rahaline hüvitis ning kostja saab käesolevas asjas menetluskulusid kinnitavaid dokumente

2-17-16390 esitada pärast tsiviilasjas nr 2-18-18916 lõpplahendi jõustumist. Hageja vaidleb menetluskulude kindlaksmääramise menetluse peatamisele vastu, kuna tulemustasu kokkuleppe tingimus ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga, mistõttu ei saa ka selle kokkuleppe alusel tasumisele kuuluvaid summasid pidada käesoleva tsiviilasjaga seotud menetluskuludeks. Käesolevas asjas käib vaidlus koosoleku kulude hüvitamise üle XX poolt, mille tagajärjel ei saa mingil juhul saabuda XX ja Advokaadibüroo COBALT tulemustasu kokkuleppes kokkulepitud tulemus. Väidetava kokkuleppe kohaselt tasu maksmise kohustuse tekkimise edasilükkavaks tingimuseks on Krivesti osaga seotud väärtuse saamine, sh Krivesti enamusosanike poolt XXle põhjustatud väidetava kahju hüvitamine, millise eesmärgiga ei ole aga käesolev tsiviilasi seotud ega aita vastava tulemuse saavutamisele kaasa. Isegi kui mingi tasu maksmise kohustus on tekkinud või tekib, ei saa selle kokkuleppe alusel käesolevas tsiviilasjas menetluskulude hüvitamist nõuda, kuna see kulu ei ole käesoleva tsiviilasjaga seotud. Kostja märgib, et tal tekib kohustus kanda käesolevas asjas lepingulise esindaja kulusid siis, kui saabub advokaadibürooga kokkulepitud tulemuse saavutamine, mis võib saabuda tsiviilasjas nr 218-18916 tehtava lõpplahendi jõustumisel ning kostja saab menetluskulusid kinnitavaid dokumente esitada pärast tsiviilasjas nr 2-18-18916 lõpplahendi jõustumist, viidates 23.11.2017 kostja menetlusdokumendi punktile 5. Samas märgib kostja 23.11.2017 dokumendi p-s 5, et kostjal on edasilükkava tingimusega kohustus tasuda büroole õigusabi eest tasu, tulemuseks on kostjale kuuluva osaga hagejas seotud väärtuse saamine, sh nt hageja enamusosanike poolt kostjale põhjustatud kahju hüvitamine, mille menetlemine toimub tsiviilasjas 2-16-18531. Viidatud 23.11.2017 dokumendi p 5 puudutab aga ka taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks nn järelmenetluses, millise on kohus ka 25.09.2018 kohtumäärusega teistkordsel esitamisel rahuldanud. Seega puudutab antud juhul kostja poolt viidatud 23.11.2017 dokumendi p 5 tsiviilasja nr 2-1618531 ja menetluskulude nn järelmenetlust, mitte aga tsiviilasja nr 2-18-18916, mida kostja on välja toonud oma 13.02.2020 peatamise põhjendustes. Kostja poolt märgitud TsMS § 355 järgi võib kohus poolest tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Praegusel juhul ei ole põhjendatud tsiviilasjas nr 2-18-18916 tehtava lõpplahendi sidumine käesoleva tsiviilasja menetluskuludega, mh ka mitte TsMS § 355 mõttes, kuna kostja ei ole kohtu jaoks veenvalt põhjendanud, et just tsiviilasjas nr 2-18-18916 tehtav lahend oleks seotud praeguse asja menetluskuludega, mistõttu ei ole ka põhjendatud kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramise peatamiseks ja kohus jätab selle rahuldamata.

3.Kuigi kohus on 25.09.2018 kohtumäärusega rahuldanud kostja taotluse TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel menetluskulude kindlaksmääramiseks ning nende väljamõistmiseks pärast käesoleva tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (ehk nn. järelmenetluses), on kostja oma 13.02.2020 taotluse kohaselt ka palunud juhul kui kohus jätab kostja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata, määrata XX menetluskulud rahaliselt kindlaks summas 1325 eurot. Kostja taotleb sel juhul õigusabikulude summas 1000 euro ja riigilõivu 325 euro, kokku 1325 euro väljamõistmist hagejalt.
4.TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas on hageja teatanud, et soovib hagist loobuda seni lahendamata nõude osas. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks loobunud hagist seetõttu, et kostja tema nõude pärast hagi esitamist oleks rahuldanud, mistõttu lasub seadusest tulenevalt hagejal menetluskulude kandmise

2-17-16390 kohustus ka seni lahendamata nõuet puudutavas osas.

5.Kohtul tuleb TsMS § 175 lg-st 1 lähtuvalt kontrollida lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Kostja 22.11.2019 menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu Riigikohtus vandeadvokaadi Kalev Saare õigusabikulust 3,45 tunni ulatuses (kassatsioonkaebuse koostamine, sh vaidlustatud ringkonnakohtu otsuse analüüs) tunnihinnaga 180 eurot (ilma käibemaksuta) ja 2 tunni ulatuses (kassatsioonkaebuse koostamine, sh vaidlustatud ringkonnakohtu otsuse analüüs) tunnihinnaga 190 eurot. Hageja on vastu vaielnud Riigikohtu menetluses kostja tunnihinnale, märkides, et see on põhjendamatult kõrge, lisaks veel käibemaks. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-21-115-14, p 14). XX kinnitab, et menetluskulud on kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas asjas ning taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et toimingud, mis on tehtud käesolevas tsiviilasjas riigikohtus on olnud vajalikud ning näidatud mahus (kokku 5,45 h) põhjendatud ning ka kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnihind (180 eurot ja 190 eurot ilma käibemaksuta) vastab asja keerukusele ja selle võib võtta kindlaksmääratavate menetluskulude aluseks. Seega on kostja vajalikud ja põhjendatud esinduskulud kokku 1000 eurot, lisaks riigilõiv ringkonnakohtus 325 eurot. Kokku määrab kohus menetluskulude suuruseks 1325 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 palub XX märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et osaühing Krivest poolt XXle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Hageja on palunud tagastada pooles ulatuses tasutud riigilõiv. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist. Hageja on tasunud hagi esitamisel 350 eurot riigilõivu Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kuid antud asjas on kohus 18.12.2019 kohtuotsuse (osaotsus) kohaselt lahendanud asja hagihinnaga 3600 eurot ning seni lahendamata nõude osas on hagihind 420 eurot. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et seoses hagist loobumisega tuleb hagejale tagastada pooles ulatuses tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv vastavalt seni lahendamata nõude ulatusele, so 18,30 (36,6:2) eurot. Hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu, kuna kohus vaatas selle taotluse läbi.
7.Menetluse lõpetamise määruse peale võib TsMS § 433 lg 1 ja § 661 lg 2 alusel esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium