Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

määrata kostja menetluskulud kindlaks summas 4529,17 eurot (ilma käibemaksuta)

Osaühing Krivest edastas 05.07.2016 kutse 14.07.2016 toimuvale üldkoosolekule põhjendades seda hageja 10.06.2016 esitatud vastuväidetes sisalduva üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega. Kuivõrd nimetatud koosoleku päevakord ei olnud kooskõlas hageja poolt vastuväidetes esitatuga, siis teatas hageja, et ei soovi sellise üldkoosoleku kokkukutsumist. Juhatus ignoreeris hageja soovi ning jättis koosoleku toimumise jõusse. Kuna juhatuse poolt ettemääratud koosoleku päevakord nägi ette hüvitise tasumist K. Vestungile ja I. Saukkolale, kuid otsuste eelnõud mitte, siis edastas hageja 08.07.2016 nõude koosoleku päevakorra täiendamiseks, mis nägi ette järgmised kaks otsuse eelnõud: „1) Mitte maksta Kristjan Vestung’ile hüvitist, tasusid, muid väljamakseid ega anda temale OÜ Krivest varade arvel mistahes vormis muid hüvesid seoses tema tegevusega OÜ Krivest juhatuse liikmena ega tema tagasikutsumisega OÜ Krivest juhatuse tema enda või juhatuse ettepaneku alusel. 2) Mitte maksta Ismo Olavi Saukkola’le hüvitist, tasusid, muid väljamakseid ega anda temale OÜ Krivest varade arvel mistahes vormis muid hüvesid seoses tema tegevusega OÜ Krivest juhatuse liikmena ega tema tagasikutsumisega OÜ Krivest juhatuse tema enda või juhatuse ettepaneku alusel.“ OÜ Krivest Group hääletas eelnimetatud kahele otsuse eelnõule vastu, samuti hääletas vastu otsusele nr 1 jätta põhikiri muutmata (14.06.2016 otsustega muudeti põhikiri, mis on ts asja 216-9415 vaidluse esemeks). Kuna osanike nimekirja järgne enamusosanik hääletas vastu ettepanekule mitte maksta juhatuse liikmetele hüvitisi ja mitte muuta põhikirja, siis ei ole täielikult välistatud tõlgendus, mille kohaselt võivad 14.07.2016 vastuvõetud otsused kinnitada 14.06.2016 hääletusprotokolliga kinnitatud osanike otsuseid, millega otsustati muuta põhikiri ning maksta K. Vestungile ja I. Saukkolale kokku 266 000 eurot. Seetõttu hageja vaidlustab 14.07.2016 koosolekul vastuvõetud otsused nr 1 ja nr 4-6 käesolevas menetluses. Otsus nr 1 puudutas põhikirja muutmata jätmist, otsus nr 4 14.07.2016 üldkoosoleku korraldamise kulude jätmist hageja kanda ja otsused nr 5 ja 6 hüvitise mittemaksmist kostja juhatuse liikmetele. Hageja esitas 31.05.2016 juhatusele nõude kutsuda kokku osanike koosolek, mille päevakord näeb ette 2015. a majandusaasta aruande kinnitamise. Juhatus saatis 22.06.2016 osanikele teate, mille kohaselt toimub vastav koosolek 30.06.2016. Hiljem esitas osaühing Krivest teate, et üldkoosolek jääb ära, sest audiitori haigestumise tõttu venib majandusaasta aruande auditeerimine. Vaatamata teadmisele, et hageja taotles 2015. a majandusaasta aruande kinnitamise otsustamist osanike koosolekul, edastas juhatus 09.08.2016 otsuste eelnõud, millega sooviti kinnitada 2015. a majandusaasta aruanne kirjaliku hääletamise teel. Hageja esitas 15.08.2016 vastuse koos vastuväidetega, taotledes majandusaasta aruande kinnitamise otsustamist koosolekul ning aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori kohalolekut. Ent juhatus jättis hageja taotluse rahuldamata, tema vastuväited 15.08.2016 hääletusprotokollile lisamata ning koostas samal päeval hääletusprotokolli, millest nähtub, et OÜ Krivest Group häältega kinnitati 2015. a majandusaasta aruanne kirjaliku hääletamise teel. Osaühing Krivest juhatus edastas 02.09.2016 hagejale ettepaneku loobuda nõudest kinnitada 2015. a majandusaasta aruanne osanike koosolekul, kuivõrd kirjaliku hääletamise kaudu on aastaaruanne juba kinnitatud. Hageja ei olnud selle ettepanekuga nõus, kuivõrd soovib aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori osavõttu ja tema vastavaid selgitusi. Hageja vaidlustab käesolevas menetluses 15.08.2016 hääletusprotokolliga kinnitatud osanike otsuseid nr 1 ja 2, millega vastavalt kinnitati kirjaliku hääletamise teel 2015. a majandusaasta aruanne ja otsustati jätta jaotuskõlblik kasum jaotamata.

Kokkuvõttes nõuab hageja 14.07.2016 koosolekul vastuvõetud osanike otsuste nr 1 ja 4-6 mittevastuvõtmise või alternatiivselt tühisuse tuvastamist või alternatiivselt nende kehtetuks tunnistamist. Samuti nõuab hageja 15.08.2016 hääletusprotokolliga kinnitatud osanike otsuste nr 1 ja 2 mittevastuvõtmise või alternatiivselt tühisuse tuvastamist või alternatiivselt nende kehtetuks tunnistamist. Hageja leiab, et 14.07.2016 ja 15.08.2016 vaidlustatavad otsused olid mitteotsused seetõttu, et K. Vestungi ja I. Saukkola osaühingu Krivest osaluse võõrandamine OÜ-le Krivest Group on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Kuivõrd sellisel juhul ei ole OÜ Krivest Group osaühingu Krivest osanik, siis olid vastavad otsused vastu võetud isiku poolt, kes polnud osanik ning seega on tegemist mitteotsusega. Hageja on seisukohal, et 14.07.2016 otsused on tühised järgmiste asjaolude tõttu. Vastava üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti kokkukutsumise korda, sest päevakorrapunktide juurde polnud lisatud asjakohaseid otsuste eelnõusid. Otsus nr 4 on tühine muu hulgas vastuolu tõttu heade kommetega, sest hageja ei soovinud 14.07.2016 koosoleku toimumist sellise päevakorraga nagu see toimus. Hageja leiab, et soov jätta koosoleku kulud tema kanda on pahatahtlik soov tekitada talle kahju. Lisaks ei ole heade kommetega kooskõlas see, et osanikult nõutakse üldkoosoleku korraldamisega seotud õigusabikulude hüvitamist. Hageja on seisukohal, et üldkoosoleku korraldamine on juhatuse ülesanne ning juhatuse suutmatuse tõttu oma ülesandeid täita ei ole põhjendatud nõuda osanikult korraldamise kulude hüvitamist. Hageja möönab, et eelnimetatud alused võivad olla ka otsuste kehtetuks tunnistamise alusteks, kuid lisaks esinevad hageja hinnangul täiendavad kehtetuks tunnistamise alused. Hageja leiab, et huvide konflikti tõttu ei saanuks OÜ Krivest Group hääletada K. Vestungile ja I. Saukkolale lahkumishüvitise määramise üle, sest sisuliselt hääletasidki K. Vestung ja I. Saukkola selliselt iseendale hüvitise määramise üle (ÄS § 177). Hageja hinnangul ei saa osaluse võõrandamise kaudu formaalselt vältida ÄS § 177 lg 1 piirangut. Hageja on seisukohal, et 15.08.2016 otsused on tühised järgmiste asjaolude tõttu. Otsusega nr 1 kinnitati 2015. a majandusaasta aruanne ja otsusega nr 2 otsustati jätta kasum jaotamata. Hageja leiab, et vaatamata tema nõudele jäeti majandusaasta aruande kinnitamise juurde kaasamata audiitor, mis on oluline otsuse tegemise korra rikkumine ja toob kaasa otsuse tühisuse. Sealjuures ei ole hageja audiitorilt saanud ka kirjalikult vastuseid kõikidele küsimustele. Audiitori vahetu osalemine tagab tõhusa infovahetuse enne majandusaasta aruande kinnitamist ja pole võrdväärne kirjalike selgitustega pärast majandusaasta aruande kinnitamise otsustamist. Hageja leiab, et majandusaasta aruande kinnitamise otsus on eelduseks kasumi jaotamise otsusele.

Kuivõrd kasumi jaotamise ettepanek on otseselt seotud majandusaasta aruandega, siis tulenevalt aastaaruande kinnitamise otsuse tühisusest on tühine ka selle alusel vastu võetud otsus jätta kasum jaotamata. Tühise otsuse korral ei saa selle alusel vastu võetud otsus olla eraldi mittetühine või kehtiv. Hageja möönab, et eelnimetatud alused võivad olla ka otsuste kehtetuks tunnistamise alusteks, kuid lisaks esinevad hageja hinnangul täiendavad kehtetuks tunnistamise alused. Hageja esitas 15.08.2016 koos hääletussedeliga ka oma vastuväited, ent juhatus ei lisanud vastuväited hääletusprotokollile. Tegemist on ÄS § 173 lg 3 p 4 rikkumisega, mistõttu on kõik 15.08.2016 otsused vastuolus seadusega ja seetõttu kehtetuks tunnistatavad.

Hageja leiab, et 14.07.2016 üldkoosoleku otsuste 1 ja 5-6 puhul on võimalik tõlgendus, et need kinnitavad 14.06.2016 hääletusprotokollis märgitud otsuseid kinnitavate otsustena, mille alusel võidakse teha põhikirjas õigusvastaselt muudatusi ja ebaseaduslikke väljamakseid. 14.07.2016 üldkoosoleku otsus 4 puudutab otseselt hageja varalisi huvisid. Seetõttu on hagejale oluline antud otsuste vaidlustamine. 15.08.2016 üldkoosoleku otsustega rikuti hageja õigusi, kes on ettevõttesse enda vara investeerinud ja kellel seega õigustatud huvi ebamäärase olukorra puhul saada adekvaatseid selgitusi audiitorilt otse üldkoosolekul. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab esmalt, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Kostja on seisukohal, et hageja nõuded tulenevad pahatahtlikust soovist saada enda osaluse võõrandamise eest võimalikult suurt tasu ja/või survestada maksma kostjat välja dividende summades, mille väljamaksmine seaks ohtu ettevõtte edasise eksisteerimise. Kostja ei nõustu väitega, et OÜ Krivest Group pole osaühingu Krivest õiguspärane osanik ning seega pole 14.07.2016 ja 15.08.2016 otsused käsitatavad mitteotsustena. Kostja on seisukohal, et alusetu on väide, et osaluste võõrandamine toimus põhjusel, et K. Vestung ja I. Saukkola olid teadlikud oma väidetavalt probleemsest tegevusest seoses väljamaksetega ja proovisid selliselt justkui vältida vastutust. Kostja märgib, et väljamaksed on toimunud õiguspäraselt ja asjakohaste osanike otsuste alusel. Otsuseid pole üle antud hagejale ÄS § 166 lg 1 tulenevalt, kuid samas pole keeldutud nendega tutvumast. Kostja märgib täpsustavalt, et OÜ-l Krivest Group on kolm osanikku ning kõigi osalus annab maksimaalselt 850 häält põhikirja järgi. Selliselt on kõigi osanike häälte osakaal eraldivõetuna 33,3%. Seega ei oma K. Vestung ja I. Saukkola kahekesi vältimatult kontrolli ettevõtte üle, sest üks neist võib omada enamust ka koos kolmanda osanikuga. 14.07.2016 üldkoosoleku otsused Kostja on seisukohal, et 14.07.2016 osanike üldkoosoleku päevakorrapunktide 1, 5 ja 6 osas ei ole vastu võetud sisulisi otsuseid, sest eelnõudes kirjeldatud otsused jäid vastu võtmata. Seega väljendus üldkoosolekul lihtsalt see, et ei ole soovi selliseid otsuseid vastu võtta. Eeltoodust ei tekkinud mingeid õiguslikke tagajärgi, sh saa käsitleda neid otsuseid 14.06.2016 otsuste kinnitamisena. Kostja leiab, et 14.07.2016 osanike üldkoosoleku otsused 1 ja 4-6 on kehtivad. Vastaval koosolekul osalesid kõik osanikud, mistõttu ei ole võimalik ÄS § 1721 kohaselt tugineda koosoleku kokkutsumise korra rikkumisele. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kokkukutsumise korra rikkumisele on võimalik tugineda ka juhul, kui kõik osanikud on kohal. Kostja märgib selgitavalt, et üldkoosoleku päevakorrapunktide osas olid eelnõud esitatud ning eelnõudes väljenduski tahe jääda antud küsimustes tegevusetuks. Sellist sõnastust ei keela seadus. 14.07.2016 koosoleku korraldamise kulud jäeti põhjendatult hageja kanda, sest koosolek korraldati tulenevalt hageja 10.06.2016 esitatud vastuväidetes sisaldunud nõude alusel. Rohkem kui 2/3 osanikest hääletasid selle poolt, et hageja nõude alusel kokku kutsutud koosoleku kulud peavad jääma hageja kanda. Kostja selgitab, et koosoleku kutsus reaalselt ikkagi kokku juhatus, seda lihtsalt hageja nõudel ning sellest tulenevalt oli juhatusel ka pädevus määratleda täpsem koosoleku aeg, koht ja päevakord. Kui juhatus keeldunuks kokkukutsumisest, siis saanuks hageja ise koosoleku kokku kutsuda ja ise päevakorra määrata. Kostja leiab, et advokaatide kaasamine koosoleku korraldamisse ja seal osalemisele

ning sellest tingitud kulud on hageja ise tegelikult põhjustanud omapoolse süüdistava ja pahatahtliku käitumisega. Kostja leiab, et 14.07.2016 osanike üldkoosoleku otsuste 5 ja 6 puhul ei eksiteerinud hääletamise piirangut, sest OÜ-l Krivest Group on kolm osanikku ning kellelgi pole seal hääleõiguse osas enamust. K.Vestung ega I. Saukkola ei oma kolmanda osaniku samaväärse hääleõiguse tõttu absoluutset mõju OÜ-s Krivest Group. OÜ Krivest Group tegevust ei saa samastada ühe või kahe konkreetse füüsilise isiku huvide realiseerimise vahendina, sest lojaalsuskohutuse tõttu peavad juhtorganid järgima ettevõtte huvisid. OÜ Krivest Group juhatusel või volitatud isikul on kohustus järgida OÜ Krivest Group huve. 15.08.2016 otsused Kostja on seisukohal, et ei ole vahet mismoodi võtavad osanikud otsuse vastu, see võib toimuda koosolekul hääletamisega või ka koosolekut kokku kutsumata. Kui juhatus on otsustanud otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, siis puudub iseenesest osanikul õigus nõuda teisel kujul otsuse vastuvõtmist, st nõuda koosoleku korraldamist. Kirjaliku hääletamise puhul ei ole võimalik kaasata audiitorit, seega ei omanud hageja nõue audiitori kaasamise kohta tähendust ning ei saa olla otsuse tühisuse aluseks. Kostja täpsustab, et vaatamata piisava aja olemasolule ei pöördunud hageja juhatuse ega audiitori poole selgituste saamiseks majandusaasta aruande kohta. Kostja leiab, et puuduvad alused ka otsuste kehtetuks tunnistamiseks ÄS § 173 lg 3 p 4 kohaselt (hääletusprotokolli kanda eriarvamusele jäänud isik), sest hageja pole nõudnud eriarvamuste kandmist hääletusprotokolli. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooled vaidlevad selle üle, kas osaühingu Krivest 14.07.2016 üldkoosoleku otsused nr 1 ja 46 ja 15.08.2016 osanike otsused nr 1 ja 2 on tühised või alternatiivselt kehtetud või kehtivad. Kohus märgib täpsustavalt, et osaühingus Krivest jaotuvad osalused kahe osaniku vahel hagejale kuulub 32,5% osalusest ja see annab 832 häält ning OÜ-le Krivest Group kuulub 67,5 % osalusest ja see annab 1728 häält. 14.07.2016 üldkoosoleku puhul on vaidlus järgmiste otsuste üle:

 Otsus nr 1 „Jätta Osaühingu põhikiri muutmata”. Otsus jäi sellises sõnastuses vastu võtmata. Otsuse poolt hääletas hageja ning vastu hääletas enamusosanik OÜ Krivest Group.  Otsus nr 4 „Jätta Osaühingu osanike koosoleku korraldamise kulud äriseadustiku § 170 lg 4 alusel XXX kui osanike koosoleku kokkukutsumist taotlenud isiku kanda.” Otsus võeti vastu sellisel kujul. Otsuse poolt hääletas enamusosanik OÜ Krivest Group. Hageja hääletas vastu.  Otsus nr 5 „Mitte maksta Kristjan Vestungile hüvitist, tasusid, muid väljamakseid ega anda temale Osaühingu varade arvel mistahes vormis muid hüvesid seoses tema tegevusega Osaühingu juhatuse liikmena ega tema tagasikutsumisega Osaühingu juhatusest tema enda või juhatuse ettepaneku alusel.” Otsus jäi sellises sõnastuses vastu võtmata. Otsuse poolt hääletas hageja ning vastu hääletas enamusosanik OÜ Krivest Group.  Otsus nr 6 „Mitte maksta Ismo Olavi Saukkolale hüvitist, tasusid, muid väljamakseid ega anda temale Osaühingu varade arvel mistahes vormis muid hüvesid seoses tema tegevusega Osaühingu juhatuse liikmena ega tema tagasikutsumisega Osaühingu juhatusest tema enda või juhatuse ettepaneku alusel.” Otsus jäi sellises sõnastuses vastu võtmata. Otsuse poolt hääletas hageja ning vastu hääletas enamusosanik OÜ Krivest Group. 15.08.2016 otsuste (otsused võeti vastu koosolekut kokku kutsumata – ÄS § 173) puhul on vaidlus järgmiste otsuste üle:  Otsus nr 1 „Kinnitada Osaühingu 2015. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Osaühingu juhatuse poolt osanikele esitatud kujul.” Otsus võeti vastu sellisel kujul. Otsuse poolt hääletas enamusosanik Krivest Group OÜ. Hageja hääletas vastu.  Otsus nr 2 puhul otsustati osanike vahel kasumit mitte jaotada. Otsus võeti vastu sellisel kujul. Otsuse poolt hääletas enamusosanik Krivest Group OÜ. Hageja hääletas vastu. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-76-14 (p 21) selgitanud, et otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme (sh osaniku või aktsionäri) õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada. Ka kirjaliku hääletamise korral on sellisteks rikkumisteks eelkõige need rikkumised, mis takistavad osanikul saada teada hääletamisest, võtta vastu kaalutletud otsus ja hääletada. Selliste rikkumiste puhul on kolleegiumi arvates õigustatud huvi tuvastada otsuse tühisus igal osanikul olenemata sellest, kas tema suhtes on protseduurireegleid rikutud või mitte. Seoses üldkoosoleku kehtetuks tunnistamisega on Riigikohus samas lahendis märkinud, et hagemisõiguse välistab ÄS § 178 lg 3 teine lause, mille järgi saab otsuse kehtetuks tunnistamist hageda üksnes selline hääletamisel osalenud osanik, kes on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Otsuse vastuvõtmisel osanike koosolekut kokku kutsumata tähendab see kolleegiumi arvates otsusele kirjalikult vastuhääletamist. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja vastuväited on 14.07.2016 koosoleku protokollile lisatud ning 15.08.2016 otsuste protokolli on kantud hageja vastuhääled. Seega on hageja õigustatud esitama osanikuna nii tuvastushagi otsuste tühisuse tuvastamiseks kui ka üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude. Poolte vahel puudub vaidlus, et oleks rikutud üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise hagi esitamise tähtaega (ÄS § 178 lg 1).

Kohus analüüsib esmalt otsuste tühisuse aluste esinemist, sest tühisuse aluse tuvastamisel puudub vajadus edasi analüüsida otsuse kehtetuse aluseid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Äriseadustiku (ÄS) § 1771 lg 1 sätestab, et osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja leiab, et mõlema koosoleku kõik otsused on tegelikult mitteotsused, sest OÜ Krivest Group ei ole osaühingu Krivest õiguspärane osanik. Kohus märgib selgitavalt, et mitteotsuse puhul on õiguslikuks tagajärjeks otsuse tühisus. Kohus on seisukohal, et antud juhul puuduvad tõendid, et OÜ Krivest Group poleks justkui saanud osaühingu Krivest õiguspäraseks osanikuks. Äriregistrist nähtuvalt on OÜ Krivest Group osanikuks alates 29.03.2016. Kohtu hinnangul omab tähendust antud juhul ka asjaolu, et osaluse võõrandamine toimus enne hageja poolt 31.03.2016 nõude esitamist koosoleku kokkukutsumiseks. Antud juhul puuduvad tõendid selle kohta, et Kristjan Vestung ja Ismo Olavi Saukkola oleksid olnud teadlikud hageja plaanist esitada osaühingu Krivest juhatusele 31.03.2016 nõue koosoleku kokkukutsumiseks arutamaks nõuete esitamist juhatuse liikmete vastu. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tema poolt 08.02.2016 ja 10.02.2016 (kd I, tlk 27-32) esitatud teabenõudest tulenevalt toimus osaluse võõrandamine. See, et ajaliselt toimus osaluse võõrandamine pärast teabenõude esitamist, ei tõenda kohtu hinnangul automaatselt seda, et osalus võõrandati teabenõudest ja hääleõiguse piirangu kohaldumise vältimise soovist tulenevalt. Kohus leiab, et hageja pole veenvalt tõendanud, et osaluse võõrandamine toimus üksnes sellel kaalutlusel, et vältida hääleõiguse piirangu kohaldumist (ÄS § 177) ning osaluse käsutustehing oleks selle kaudu tühine. Kohtu hinnangul ei ole käesolev olukord võrreldav Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-156-12 käsitletuga, kus toimus korduv aktsiate võõrandamine ja joonistus välja selge eesmärk vältida hääleõiguse piirangu kohaldumist. Kohus nõustub kostja poolt välja tooduga, et osaluse võõrandamata jätmise korral saanuks Kristjan Vestung ja Ismo Olavi Saukkola teoreetiliselt nö ebasobivate otsuste vastuvõtmist vältida ka selliselt, et oleks hääletanud vastavalt vajadusele teineteist puudutavate otsuste suhtes. Kohus on seisukohal, et antud juhul pole tuvastatavad osaluse võõrandamise käsutustehingu tühisuse aluste esinemine ning seega puudub alus järeldada, et OÜ Krivest Group pole tegelikult osaühingu Krivest õiguspärane osanik. Eeltoodust nähtub, et vaidlusaluste otsuste puhul on OÜ Krivest Group hääletanud osanikuna ning pole tõendatud, et tegemist oleks tegelikult mitteosanikuga, kelle poolthäältega vastu võetud otsused oleks käsitletavad mitteotsustena. Seega ei esine antud juhul otsuste tühisuse alusena asjaolu, et tegemist võiks olla mitteotsustega. 14.07.2016 otsuste tühisus

Hageja leiab, et 14.07.2016 otsused on tühised, sest koosoleku teatega koos ei edastatud asjakohaseid otsuste eelnõusid ning sellega rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Hageja leiab, et otsuste tühisuse alusteks on antud juhul ÄS § 1721 ja ÄS § 1771 lg 1. ÄS § 1721 sätestab, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kohus selgitab, et osaühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse toovad kaasa raskekujulised otsuse sisu või otsuse vastuvõtmise protseduurilised rikkumised. Üldkoosoleku otsus saab olla tühine vaid olulise kokkukutsumise korra rikkumise puhul. Kohus leiab, et antud juhul ei ole põhjust asuda seisukohale, et otsuste eelnõude sõnastusest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et otsuste eelnõusid ei esitatud. Asjaolu, et hageja hinnangul oleks otsuste eelnõud pidanud olema sõnastatud teisiti, ei tähenda kohtu hinnnagul automaatselt kokkukutsumise korra rikkumist. Kohus märgib, et otsuste eelnõude esitamise mõtteks on anda osanikele teavet otsuste suhtes, mida kavatsetakse mingis küsimuses otsustada. Asjaolu, et päevakorrapunkti ja otsuse eelnõu ei ühti sõnastuselt, ei tähenda, et osanik oleks ilma jäetud teabest otsuste eelnõude osas. Käesolevat kinnitavad 14.07.2016 hageja poolt esitatud vastuväited (kd I, tlk 173-174), et on saanud koosoleku 05.07.2016 (kd I, tlk 154-158) teate koos otsuse eelnõudega kätte, kuivõrd vastuväidetes on sisulised vastuväited otsuse eelnõudele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et koosoleku kokkukutsumise korda pole rikutud otsuse eelnõude mitteedastamise kaudu ning vastav tühisuse alus puudub. Hageja leiab, et 14.07.2016 otsus nr 4 on tühine heade kommetega vastuolu tõttu. Kohtuistungil 19.04.2017 on hageja teatanud, et 13.07.2016 andis hageja teada, et ei soovi koosolekut (kd III, tlk 185). Selle kinnituseks on esitatud hageja poolt ka 13.07.2016 ekirjavahetus kostjaga (kd I, tlk 159-161). Kostja pole vastu vaielnud, et on sellise teate hagejalt saanud. Antud juhul on kohus tuvastanud, et osaühingu Krivest juhatus edastas 08.06.2016 osanikele otsuste eelnõud. Vastavad eelnõud edastati osanikele hääletamiseks koosolekut kokku kutsumata (kd I, tlk 102-103). Päevakorras olid järgmised punktid: 1) Osaühingu põhikirja muutmine 2) Kristjan Vestungi tagasikutsumine osaühingu juhatusest ja hüvitise tasumine. 3) Ismo Olavi Saukkola tagasikutsumine osaühingu juhatusest ja hüvitise tasumine. Hageja esitas 10.06.2016 vastuväited (kd I, tlk 116-118) nimetatud dokumendile. Hageja esitas vastuväidetes ühtlasi nõude üldkoosoleku kokkukutsumiseks eelnimetatud päevakorrapunktide otsustamiseks. Hageja tegi 10.06.2016 ettepaneku langetada eraldi otsused isiku juhatusest tagasikutsumise kohta ja juhatuse liikmele hüvitise mittemaksmise kohta. Sealjuures esitas hageja ettepaneku otsuse sõnastuse kohta, millega jätta Kristjan Vestungile ja Ismo Olavi Saukkolale lahkumishüvitis maksmata. Kostja on selgitanud, et kutsus 14.07.2016 toimunud üldkoosoleku kokku tuginedes hageja 10.06.2016 nõudele koosoleku kokkukutsumiseks (kd I, tlk 154-158). Kostja edastas 05.07.2016 teate (kd I, tlk 154-158), milles teavitati osanikke üldkoosoleku toimumisest 14.07.2016. Päevakord oli teates järgmine: 1) Osaühingu põhikirja muutmine; 2) Kristjan Vestungi tagasikutsumine Osaühingu juhatusest ja hüvitise tasumine. 3) Ismo Olavi Saukkola tagasikutsumine Osaühingu juhatusest ja hüvitise tasumine.

4) Osaühingu osanike koosoleku korraldamise kulude kandmise osas otsuse tegemine. Eespool on kohus toonud välja, missugused vaidlusalused otsused 14.07.2016 vastu võeti ja mis jäeti vastu võtmata ning kohus ei hakka seetõttu kordama uuesti seda siinkohal. Hageja on 13.07.2016 (kd I, tlk 159-161) ja 14.07.2016 esitanud vastuväited 14.07.2016 koosoleku korraldamisele (kd I, tlk 173-174), kuivõrd leiab, et esitatud otsuste eelnõude tõttu on see otstarbetu. Hageja toob esile, et otsus „jätta põhikiri muutmata” ei oma mingisugust tähendust ettevõtte tegevusele ja on olemuselt ebaloogiline ning tarbetu. Samuti märgib hageja, et 04.07.2016 on Kristjan Vestung ja Ismo Olavi Saukkola valitud juhatusse tagasi ning seetõttu puudub vajadus otsustada eraldi „mitte kutsuda neid juhatusest tagasi”. Kohus märgib esmalt, et otsus juhatuse liikmete tagasi kutsumata jätmise kohta ei ole antud juhul vaidluse esemeks ja seetõttu jätab kohus vastava hageja väite tähelepanuta. Lisaks on hageja esile toonud, et esitas 10.06.2016 nõude koosoleku kokkukutsumiseks tingituna asjaolust, et 08.06.2016 teate kohaselt sooviti otsused vastu võtta koosolekut kokku kutsumata vastavalt ÄS § 173. Sellele vaatamata viidi hääletus läbi koosolekut kokku kutsumata, mille kohta koostati 14.06.2016 protokoll (kd I, tlk 121-123). ÄS § 170 lg 4 sätestab, et osanike koosoleku korraldamise kulud kannab osaühing. Kui osanike koosolek kutsutakse kokku osanike nõudel või nad kutsuvad selle kokku ise, võib osanike koosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul esindatud häältest, jätta kulud koosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku kutsunud osanike kanda. Kohus on seisukohal, et hageja on veenvalt tõendanud, et tal puudus sisuline huvi 14.07.2016 üldkoosoleku kokkukutsumiseks vastava päevakorraga, sest 10.06.2016 vastuväited ja koosoleku kokkukutsumise nõue puudutas 14.06.2016 otsuste vastuvõtmist. Kohtu hinnangul on kostja meelevaldselt jätnud koosoleku kulud hageja kanda. Sealjuures ei kattu 14.07.2016 koosoleku päevakord ka hageja 10.06.2016 vastuväidetes välja pakutud päevakorraga. Hageja soovis 10.06.2016 vastuväidete kohaselt saada eelkõige aimu, mis asjaoludel üldse on vajadus 08.06.2016 teates märgitud põhikirja muutmiseks. Hageja ettepanek oli vastaval ajahetkel valitsenud olukorda arvestades lahutada juhatuse liikmete tagasikutsumise ja lahkumishüvitise tasumise otsused teineteisest ning kõige olulisem hageja ettepanek oli otsustada mitte maksta hüvitist juhatuse liikmetele. 05.07.2016 teate saatmise ajaks olid senised juhatuse liikmed juba tagasi valitud ning selles mõttes olukord muutunud. Kohus peab siiski vajalikuks rõhutada asjaolu, et hageja soovis vältida 10.06.2016 vastuväidete esitamisega otsuste vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata, kuid nähtuvalt 14.06.2016 hääletusprotokollist (kd I, tlk 121-123) see ei õnnestunud. Seega ei olnud kohtu hinnangul võimalik käsitleda hageja 10.06.2016 vastuväidetes sisaldunud koosoleku kokkukutsumise nõuet eraldiseisvalt 08.06.2016 teates avaldatud otsuste tegemise sooviga. Kohus leiab, et eeltoodu valguses oleks mõistlik olnud kostja poolt enne 05.07.2016 teate edastamist veenduda hageja jätkuvas soovis üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Seda eriti kosja poolt hagi vastuse punktis 2.8.3 avaldatud seisukoha valguses, kus kostja ise on seisukohal, et koosoleku kokkukutsumise nõue on nö ühekordne. Kohtu hinnagul ei saanud järeldada 10.06.2016 vastuväidetes esitatud koosoleku kokkukutsumise nõude jätkuvat olemasolu ka 10.07.2016 esitatud päevakorra täiendamise nõudest tulenevalt (kd I, tlk 162-163), sest päevakorra täiendamise nõue on eraldiseisev õigus osanikule ÄS § 1711 lg 2 alusel. Ühtlasi pidanuks kostja, kui ta oli veendunud, et hageja jätkuvalt soovib koosoleku korraldamist, täpsustama, mis päevakorrapunkte soovib hageja koosolekul arutada. Viimast põhjusel, et ÄS § 171 lg 2 p 3 mõte on tagada osanikele võimalus määrata küsimused, mida üldkoosolekul arutada. Kohus selgitab, et ÄS § 171 lg 2 p 3 ei

omaks mingisugust õiguslikku tähendust, kui juhatusel oleks võimalik oma suva järgi päevakord määrata isegi olukorras, kus koosoleku kokkukutsumist nõuab osanik. Kohtu hinnangul omab antud juhul tähendust ka see, et hageja on 13.07.2016 selgelt andnud teada, et ei soovi koosoleku kokkukutsumist ning kostja on sellest teadlik olnud (13.07.2016 e-kirjavahetus; kd I, tlk 159-161). Arvestades, et kostjal on kaks osanikku, ei oleks olnud kohtu hinnangul keeruline koosolek ära jätta. Viimast eriti olukorras, kus kostja on ise hagi vastuse punktis 2.6.13 asunud seisukohale, et tegemist oli otstarbetu koosolekuga. Kohus on seisukohal, et puudub igasugune alus väita, et hageja oleks selle koosoleku initsieerinud ning oleks alus nõuda kostjalt kulude hüvitamist. Kostja ei pea ega saa vastutada selliste kulude eest, mis ei teki sellest, mida ta nõudis. Kohus leiab, et eelkirjeldatud olukorda arvestades ei olnud põhjendatud jätta koosoleku korraldmise kulud hageja kanda. Kohtu hinnagul ei vastanud kostja käitumine selles osas headele kommetele ning kohus loeb tuvastatuks kulude jaotamise otsuse tühisuse. 14.07.2016 otsuste kehtetus ÄS § 178 lg 1 kohaselt võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest. Hageja on seisukohal, et 14.07.2016 üldkoosoleku otsused on kehtetud vastuolu tõttu ÄS § 177 lg 1. Hageja leiab, et kostja hääli ei oleks kvoorumisse pidanud arvestama, sest kostja hääletas huvide konflikti olukorras. Hageja hinnangul omavad Kristjan Vestung ja Ismo Olavi Saukkola kostja üle otsustavat mõju OÜ Krivest Group kaudu, kus nad samuti on enamusosanikud. Hageja leiab, et sisuliselt on tekkinud olukord, kus Kristjan Vestung ja Ismo Olavi Saukkola saavad otsustada nendele endile rahalisi väljamakseid puudutavate asjaolude üle. Kohus on eespool tuvastanud, et hageja väide pole tõendatud, mille kohaselt poleks OÜ Krivest Group kostja õiguspäraseks osanikuks. Poolte vahel pole vaidlust selles, et OÜ-l Krivest Group on kolm osanikku ja osaluste osakaal jaguneb järgmiselt: Kristjan Vestung 40%, Ismo Olavi Saukkola 40% ja Martin Heil 20%. Sealjuures on kostja juhtinud tähelepanu asjaolule, et OÜ Krivest Group põhikirja punkti 2.3 kohaselt on kõigil eelnimetatud osanikel võrdselt hääli, st 850 häält (kd III, tlk 1). Hageja pole vastavat häältejaotust vaidlustanud. Kohus on tuvastanud, et põhikiri seda sätestab ja kõigil osanikel on võrdselt hääli. Kohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et pole tõendatud asjaolu, et OÜ Krivest Group ainsaks eesmärgiks on luua võimalus Kristjan Vestungile ja Ismo Olavi Saukkolale hääletada hääetamispiirangut eirates endale sobivate otsuste kasuks. Kohtu hinnagul ei ole võimalik asuda seisukohale, et olukorras, kus kolmel osanikul on võrdselt hääli, omavad Kristjan Vestung ja Ismo Olavi Saukkola tingimata valitsevat mõju. Kohus möönab, et sellises olukorras on võimalik, et kumbki eelnimetatud isikust hääletab hoopis kolmanda osanikuga mingi otsuse kasuks või vastu. Kuivõrd ei ole võimalik väita, et Kristjan Vestung ja Ismo Olavi Saukkola omavad ja teostavad koos valitsevat mõju OÜ Krivest Group tegevuse üle, siis ei saa asuda seisukohal, et Kristjan Vestung ja Ismo Olavi Saukkola eiravad OÜ Krivest Group kaudu neile kohalduvat hääleõiguse piirangut osaühingu Krivest osanike otsuste vastuvõtmisel. Kohtu hinnanul ei ole antud olukorras tõendatud, et Kristjan Vestungi ja Ismo Olavi Saukkola huvid on samastatavad OÜ Krivest Group huvidega. Kohus märgib selgitavalt, et hääleõiguse puhul on tegemist ühe kõige olulisema osaniku õigusega, mille kaudu ta reaalselt saab teostada enda õigusi ja selle õiguse piiramine on iseloomult äärmuslik meede osaniku suhtes. Seega peavad selleks esinema selged ja

konkreetsed alused. Kohus on seisukohal, et hageja pole suutnud tõendada selliste aluste esinemist. Kohus on seisukohal, et antud olukorras ei kohaldu kostjale hääletamise piirang ning seega ei esine vastavat otsuse kehtetuks tunnistamise alust. Kohus on ühtlasi seisukohal, et 14.07.2016 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise aluseid ei tulene ka eespool kirjeldatud tühisuste alustest. 15.08.2016 osanike otsuste tühisus Hageja on seisukohal, et 15.08.2016 otsused on tühised, sest majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisele ei kaasatud audiitorit osanikele selgitusi andma. Hageja täpsustab, et kuivõrd majandusaasta aruande kinnitamine on tühine otsus, siis on ka tühine selle alusel vastu võetud 2. otsus kasumi jaotamise kohta. ÄS § 179 lg 3 sätestab, et majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud. Osanik võib osaühingult nõuda, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor osaleks majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja annaks vandeaudiitori aruande kohta selgitusi. Vastav kirjalik nõue peab olema esitatud vähemalt viis päeva enne osanike koosolekut. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kõnealused otsused võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Seda kinnitavad kostja juhatuse poolt 09.08.2016 saadetud teade ja otsuste eelnõud (kd I, tlk 186-187) ning 15.08.2016 vormistatud hääletusprotokoll (kd II, tlk 33-34). Sealjuures ei vaidle pooled iseenesest ka selle üle, et hageja on esitanud nõude arutada majandusaasta aruande kinnitamist üldkoosolekul ja nõudnud ÄS § 179 lg 3 alusel audiitori kaasamist koosolekule (I kd lk 175, kd II, tlk 29-30). Kostja leiab, et pole oluline, missuguses korralduslikus vormis vastu võetud osanike otsusega majandusaasta aruanne kinnitatakse ning audiitorile oli võimalik esitada kirjalikult küsimusi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-155-12 (p 11) märkinud, et olukorras, kus osanik on ÄS § 179 lg 3 järgi nõudnud osaühingult, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor osaleks majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja annaks vandeaudiitori aruande kohta selgitusi, toob vandeaudiitori puudumine koosolekult kaasa majandusaasta aruande kinnitamise otsuse tühisuse ÄS § 1771 lg 1 kohaselt, kuna on rikutud oluliselt otsuse tegemise korda. Kolleegium nõustub selles osas ringkonnakohtu põhjendustega. Audiitori koosolekul viibimine ning selgituste andmine on vajalik selleks, et osanikud saaksid teha majandusaasta aruande kinnitamise kohta informeeritud otsuse. Kohus on seisukohal, et audiitori viibimine koosolekul ja võimalus esitada talle kirjalikult küsimusi ei ole samaväärsed võimalused osanikele saada vastuseid majandusaasta aruannet puudutavates küsimustes. Kohus leiab, et osanikele antud õigus nõuda audiitori viibimist majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures eeldabki seda, et kui osanik seda nõuab, siis on osaühingul kohustus korraldada koosolek, kuhu kaasatakse ka audiitor. Kohtu hinnangul ei saa osaühing oma suva järgi otsustada, et osanikele piisab kirjalike päringute tegemise võimalusest. Seega olukorras, kus hageja on selgelt avaldanud soovi audiitori kaasamiseks ettevõtte majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juurde ÄS § 179 lg 3 alusel ja seda pole tehtud, on kohtu hinnangul tegemist tühise otsusega. Kostja väidab 17.11.2016 menetlusdokumendi punktis 1.4, et hageja on kinnitanud oma 07.11.2016 väidetes majandusaasta aruande kinnitamise otsuse kehtivust. Kohus selgitab, et

tühist otsust ei saa muuta kehtivaks. Seega ei oma vastav kostja väide õiguslikku tähendust antud juhul tühisuse tuvastamisel. ÄS § 179 lg 5 sätestab, et kasumi jaotamise ettepanekus tuleb märkida § 332 3. lõikes nimetatud andmed. Kasumi jaotamise otsusele kohaldatakse vastavalt §-s 335 sätestatut. ÄS § 335 lg 1 sätestab, et kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Kuivõrd kohus tuvastas majandusaasta aruande kinnitamise otsuse tühisuse, siis on tühine ka kasumi jaotamise otsus. Kohus on seisukohal, et kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmise võimalikkus pärast majandusaasta aruande kinnitamist kaitseb muu hulgas ettevõtte võlausaldajaid, kuivõrd aitab vältida tegelikkusele mittevastavate kasuminäitajate põhjal põhjendamatuid väljamakseid ja võlausaldajate huvide kahjustamist. Kuivõrd kohus tuvastas 15.08.2016 otsuste tühisuse, siis puudub vajadus analüüsida täiendavalt vastavate otsuste kehtetuse aluseid. Kostja esitas 15.06.2017 taotluse 07.06.2017 toimunud Harju Maakohtu kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja vaidles 21.06.2017 taotlusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastavalt TsMS 53 lg 2 on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Protokoll on allkirjastatud ja edastatud pooltele 12.06.2017. TsMS 53 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus, tutvunud esitatud kostja taotluse ja hageja vastuväitega, leiab, et taotlus pole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt oluliste protokolli muudatustega. Põhisisu osas on poolte seisukohad protokollis piisavalt kajastatud, samuti on poolte seisukohad kajastatud kirjalikes dokumentides. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokollis poolte sõnavõttu täpsustada. Kooskõlas TsMS § 53 lg-ga 4 jääb taotlus protokolli parandamiseks asja materjalide juurde. Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte poolt lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hageja vaidlustas kokku 6 üldkoosoleku otsust ning 3 osas neist pidas kohus vaidlustamist põhjendatuks, siis jätab kohus menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda, st

hageja kanda jääb 50% kostja menetluskuludest menetluskuludest.

ja kostja kanda 50% hageja

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avaldused 07.06.2017 ja seoses 07.06.2017 toimunud istungiga seotud kulude osas 12.06.2017. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduste kohaselt on kostja menetluskulude suuruseks kokku 4800 eurot (ilma käibemaksuta) ning palub need välja mõista hagejalt. Avalduse kohaselt on õigusteenust osutatud 38,4 h ning tunnitasu määr on olnud 125 eurot ilma käibemaksuta. Hageja esitas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldustele vastuväite 12.06.2017, milles leidis, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avaldused 07.06.2017 ja seoses 07.06.2017 toimunud istungiga seotud kulude osas 12.06.2017. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduste kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks kokku 14 249.60 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud kulude hulgas on ka riigilõiv 500 eurot hagiavalduse esitamise eest. Hageja palub need välja mõista kostjalt. Hageja märgib sealjuures, et lepingulise esindajaga on kokku lepitud tulemustasus ning menetluskulude tasumise kohustus on kokku lepitud tingimuslikult ning käesoleval hetkel ei ole lepingulise esindaja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja on esitanud vastuväited hageja menetluskuludele ja leiab, et hageja esindajatasud ei saa väljamõistmisele kuuluda, sest hageja deklareeris, et tal ei ole veel tekkinud menetluskulude kandmise kohustust ja vastav kohustus tekib ühe teise tsiviilasja resultaadist sõltuvalt. Mõlemad pooled on palunud välja mõista ka viivised menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 kohaselt. Kohus, analüüsinud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusi leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused tuleb rahuldada osaliselt. 07.06.2017 istungi kestus oli 1 h ja 20 minutit ehk 1,33 h. Kostja on märkinud avalduses vastava istungi kestuseks 1,5 h. Kohus vähendab selles osas kostja menetluskulusid seetõttu 20,83 eurot. Kohus jättis kostja taotluse hagejalt menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks rahuldamata ning kostja on avalduse kohaselt tegelenud vastava taotluse koostamisega paralleelselt omapoolse 22.02.2017 esitatud vastuse koostamisega 30.01-22.02.2017. 22.02.2017 vastuse koostamiseks, milles sisaldus ka tagatise nõudmise taotlus, on kostja kulutanud kokku 5,1 h. Arvestades tagatise nõudmise taotluse mahtu ja keerukust on kohus seisukohal, et 30.0122.02.2017 toimingutest on põhjendatud maha arvata 2 h. Seega vähendab kohus kostja menetluskulusid täiendavalt 250 eurot. Kokku vähendab kohus seega kostja menetluskulusid 270,83 eurot ja määrab kostja menetluskulud kindlaks summas 4529,17 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusteenuse osutamise ajakuluks 36,24 h. Kohtu hinnanul vastab lepingulise esindaja tunnitasu määr 125 eurot tavapärasele turuhinnale ning on mõistlik.

Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused rahuldab kohus osaliselt, st üksnes riigilõivu osas summas 500 eurot. Kohus märgib selgitavalt, et käesoleval juhul, kus hageja ise on kinnitanud, et lepingulise esindaja tasu sissenõutavus sõltub tingimuse saabumisest ning tingimuse saabumine pole kindel, ei saa hageja esindajatasud kostjalt väljamõistmisele kuuluda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt saab vastaspoolelt välja mõista üksnes need kulud, mis on menetlusosalisel tekkinud, st üksnes need kulud, mida pool, kelle kasuks menetluskulude jaotis määrati, ise kandma peab. Käesoleval juhul ei ole hagejal menetluskulude kandmise kohustust tekkinud. Seega ei saa järeldada, et hageja peaks vastavad kulud kandma. Seejuures ei ole teada, kas hagejal üleüldse kunagi käesoleva tsiviilasjaga seotud esindajatasude kandmise kohustus tekib. On arvestatav võimalus, et vastavat kohustust hagejal ei teki. Seega ei saa praegusel hetkel järeldada, et hagejal oleks kulude kandmise kohustus tekkinud või see kindlasti tulevikus mingil ajahetkel tekib. Kohtul tuleb menetluskulude summaarse väljamõistmise küsimus lahendada käesoleva otsuse raames, käesoleva ajahetke seisuga. Sellest tulenevalt ei saa kostjalt hageja kasuks hageja esindajatasusid välja mõista. Hagejal tekkis ka menetluskulu, mis seisnes hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivus. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 500 eurot. Vastavas summas määrab kohus hageja menetluskulud kindlaks. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 50% hageja kanda ja 50% kostja kanda, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulud välja summas 250 eurot ja hagejalt kostja kasuks 2264,59 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus rahuldab poolte taotlused välja mõista menetluskuludelt viivis kooskõlas TsMS § 177 lg 4. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 alusel poolte menetluskulude nõuded, mis kuuluvad väljamõistmisele. Tasaarvestuse tulemusena mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 2014,59 eurot (ilma käibemaksuta) (2264,59 – 250). Vastav summa tuleb võtta aluseks ka TsMS § 177 lg 4 alusel viiviste arvestamisel. Tasaarvestuse tõttu puudub vajadus mõista TsMS § 177 lg 4 alusel välja viivised kostjalt hageja kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.