Avaldaja Tallinn, Suur-Kloostri tn 18 korteriühistu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisa Linna Puudutatud isik Marika Püüa, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-11317 ja saata asi menetluse jätkamiseks samale ringkonnakohtule.
1.Tallinn, Suur Kloostri tn 18 korteriühistu (avaldaja) esitas 6. juunil 2021 Harju Maakohtule avalduse, millega palus kohustada Marika Püüat (puudutatud isik) võimaldama avaldaja juhatuse määratud töövõtjal siseneda puudutatud isikule kuuluva korteriomandi eriomandi esemeks olevasse eluruumi nr 13 (eluruum) ja puudutatud isiku valduses olevasse Suur-Kloostri 18 elamu (elamu) keldriruumi (keldriruum) eesmärgiga teha eluruumis paikneva küttesüsteemi Kütteprojekt OÜ töö nr KP 19-19 „Küttesüsteemi uuendamise ehitusprojekt“ 11. mai 2020. a versiooni (ehitusprojekt) kohased renoveerimis-ehitustööd, tööde järelevalve ja ülevaatus ning kohustada puudutatud isikut mitte takistama füüsiliste tõkete paigaldamisega nende tööde tegemist elamus.
2-21-11317
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
3.Harju Maakohus rahuldas avalduse 17. novembri 2021. a määrusega.
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus peatas 21. märtsi 2023. a määrusega asja menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel kuni tsiviilasjas nr 2-19-16450 menetluse lõppemiseni, põhjendades seda alljärgnevalt. Avaldaja esitas nõude kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldaja juhatuse määratud töövõtjal siseneda eluruumi ja keldriruumi eesmärgiga teha eluruumis paikneva küttesüsteemi ehitusprojekti kohaseid renoveerimis-ehitustöid, tööde järelevalvet ja ülevaatust. Avaldaja 14. mai 2021. a üldkoosolekul (üldkoosolek) otsustati päevakorrapunkti 5 raames kiita ehitusprojekt heaks ning täpsustati hinnapakkumised, arvestades tööde tegemise ajaga. Kõnealuse üldkoosoleku otsuse kehtivuse vaidlustas puudutatud isik tsiviilasjas nr 2-21-13599, milles Riigikohus asus 30. novembri 2022. a lahendis seisukohale, et üldkoosoleku otsus on eelotsus ning ehitusprojekti elluviimiseks peab üldkoosolek vastu võtma otsuse kas korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 38 või § 39 alusel. Puudutatud isik avaldas, et korteriomanike üldkoosolek võttis 30. juunil 2022 vastu otsuse, millega kiideti heaks AGR OÜ hinnapakkumine 14. mai 2021. a üldkoosoleku päevakorrapunkti 5 kohaselt heaks kiidetud küttesüsteemi renoveerimise projekti järgseteks ehitustöödeks ja anti avaldaja juhatusele volitus vastava ehitustöövõtulepingu sõlmimiseks hinnapakkumise alusel ja omanikujärelevalve lepingu sõlmimiseks. Ringkonnakohtu hinnangul saaks viimati nimetatud üldkoosoleku otsust käsitada otsusena, mille alusel oleks avaldajal õigus alustada küttesüsteemi renoveerimisega, kuid kohtul tuleb hinnata, kas tegemist oli KrtS § 38 või § 39 alusel tehtud otsusega. Tuginedes Riigikohtu seisukohale 1. juunil 2022. a tsiviilasjas nr 2-19-16450 tehtud määruse p-s 12, on selleks oluline välja selgitada, kas algne küttesüsteem oli rajatud õiguslikul alusel või mitte. Kuivõrd seda peab hindama maakohus vastavalt Riigikohtu juhistele tsiviilasjas nr 2-19-16450, on ringkonnakohtu hinnangul selleks, et vältida vastuoluliste lahendite tegemist, otstarbekas praegune menetlus peatada kuni tsiviilasjas nr 2-19-16450 menetluse lõppemiseni.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei sõltu praeguse asja menetlus küsimusest, kas puudutatud isiku korterisse on põrandaküte rajatud õiguslikul alusel või mitte. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et korteriomanike üldkoosoleku 14. mai 2021. a otsus, millega kiideti heaks küttesüsteemi renoveerimisprojekt KP 19-19 „Küttesüsteemi uuendamise ehitusprojekt“ (11. mai 2020. a versioonis), muudab korteriomanike üldkoosoleku 23. augusti 2019. a otsust küttesüsteemi renoveerida mh selliselt, et puudutatud isiku korteri põrandaküte säilitatakse. Vaidlus, mida pooled peavad tsiviilasjas nr 2-19-16450 selle üle, kas algne põrandakütte likvideerimise otsus oli kehtiv ja
2(5)
2-21-11317 õiguspärane, ei ole enam aktuaalne. Seega on ringkonnakohus põhjendamatult tsiviilasja menetluse peatanud.
7.Puudutatud isik nõustub määruskaebuse seisukohaga, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele, kuivõrd menetluse peatamine oli põhjendamatu. Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud palub ta jätta avaldaja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 2, § 692 lg 1 p 2, § 695 ja § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi tühistada ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
9.TsMS § 356 lg 1 kohaselt võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui asjas tehtav otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et menetluse peatamiseks on alust, kui teises asjas tehtavast lahendist oleneb arutatava asja tulemus. Õigussuhte olemasolu või puudumine peab selleks, et oleks alus menetlus peatada, olema teise menetluse ese, st selline küsimus, mis lahendatakse teises menetluses otsuse resolutsiooniga, mitte aga küsimus, mille kohta kohus teeb järeldusi üksnes lahendi põhjendavas osas. Üksnes nõuete näiline sarnasus, mis võib mh tuleneda sellest, et menetluses osalevad samad pooled või nõuete aluseks on samad või sarnased asjaolud, ei ole menetluse peatamiseks piisav. Kohtuasjaks, mille tõttu kohus võib TsMS § 356 lg 1 järgi teises kohtuasjas menetluse peatada, on eelkõige kohtuasi, milles taotletav lahend on TsMS § 457 järgi resolutsioonist tulenevalt samadele menetlusosalistele kohustuslik. Ainuüksi kohtulahendi põhjendavas osas tuvastatavad faktilised asjaolud ei saa teises asjas samade poolte vahel olla TsMS § 457 järgi kohustuslikud ning seda isegi siis, kui menetlusosalised teises asjas osaliselt tuginevad samadele faktilistele asjaoludele (vt RKTKm 23.05.2018 2-16-15457/38, p 11). TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Puudutatud isik on tsiviilasjas nr 2-19-16450 esitanud nõude tuvastada korteriomanike 23. augusti 2019. a üldkoosoleku otsuste tühisus või tunnistada samad otsused kehtetuks. Kolleegium selgitas selles asjas tehtud määruses, et juhul kui avaldaja (praeguses asjas puudutatud isik) korteris asuv põrandaküte on sinna rajatud kunagise korteriomanike kokkuleppe alusel, siis on selle lahutamine üldisest keskküttesüsteemist käsitatav KrtS § 38 lg 1 mõttes olulise ümberkorraldusena, mille üle ei saa otsustada korteriomanike häälteenamuse alusel. Samas peab kohus KrtS § 38 lg 1 kohaldumise hindamisel mh arvestama KrtS § 38 lg-s 2 sätestatut, mille järgi ei ole sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud muudatuseks vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab KrtS § 31 lg 1 p 2 kohaselt taluma (vt RKTKm 01.06.2022 2-19-16450/58, p 12). Kuna selles kohtuasjas ei esitatud nõuet tuvastada, et puudutatud isiku korterisse on põrandaküte rajatud õiguslikul alusel, siis ei saa selle küsimuse lahendamiseks tsiviilasjas nr 2-19-16450 tuvastatavad asjaolud olla praeguses kohtuasjas kohtule TsMS § 457 lg 1 järgi siduvad. Seetõttu ei olnud praeguse tsiviilasja menetluse peatamine põhjendatud. 3(5)
2-21-11317
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks ringkonnakohtule.
12.Ühtse kohtupraktika kujundamiseks märgib kolleegium järgmist.
12.1.KrtS § 31 lg 1 p 3 esimese lause kohaselt on korteriomanik kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Viidatud sättest tuleneb kolleegiumi arvates mh korteriomaniku kohustus taluda selliste ehitustööde tegemist tema korteriomandi eriomandi pinnal, mis on vajalikud nii kaasomandi eseme tavapäraseks korrashoiuks või remondiks (KrtS § 35 lg 2 p 1), sellest suurema ümberkorralduse tegemiseks (KrtS § 38 lg 1) kui ka kaasomandi eseme ajakohastamiseks (KrtS § 39). Samasisuline kohustus on tuletatav ka KrtS § 12 lg-st 2, mille kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kolleegium leiab, et KrtS § 31 lg 1 p 3 esimeses lauses sätestatu kohaldub analoogia alusel ka olukorrale, kus korteriomanik valdab kaasomandisse kuuluvat hoone pinda kas teiste korteriomanikega kokkuleppel või erikasutusõiguse (KrtS § 14) alusel ning selle pinna kasutamine on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks või remondiks, sellest suurema ümberkorralduse tegemiseks või ajakohastamiseks.
12.2.KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 30 lg 2 esimese lause kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. KrtS § 30 lg 4 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõude võib esitada ka korteriühistu. Eeltoodud sätetest tuleneb kolleegiumi arvates korteriühistu õigus esitada hagita menetluse avaldus eriomandi eseme kasutamiseks ka KrtS § 31 lg 1 p 3 alusel. Sellise nõude esitamise eelduseks on samas see, et ehitustöö, mille tegemise huvides selline hagita menetluse avaldus esitatakse, on kas korteriomanike vahel kokku lepitud või otsustatud (kooskõlas seaduse ja korteriühistu põhikirjaga) korteriomanike üldkoosolekul. Seejuures KrtS § 31 lg 1 p 3 esimese lause kohaldamise eeldusena ei pea korteriomanikud olema üldkoosolekul vastu võtnud otsust selle kohta, et üldkoosoleku otsuse täitmiseks peavad korteriomanikud võimaldama teha remonttöid nende eriomandi eseme või erikasutusõiguse eseme hulka kuuluvates ruumides.
12.3.Kolleegium on varem korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi (mis TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldub ka määrustele) peab kohtumääruse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka lahendi ülejäänud tekstita. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit (vt nt RKTKm 04.11.2015 3-2-1-34-15, p 24). Eeltoodust tulenevalt juhul, kui korteriühistu esitab kohtule hagita menetluse avalduse KrtS § 31 lg 1 p 3 esimese lause kohaldamiseks, peab kohus sellise avalduse rahuldamisel oma määruse resolutsioonis märkima mh ka selle, millistel tingimustel (sh kellel, millal ja millise ajavahemiku jooksul) peab korteriomanik lubama kasutada oma eriomandi eseme või erikasutusõiguse eseme hulka kuuluvaid ruume ehitustööde tegemiseks. Need tingimused peab avaldaja märkima kohtule esitatavas hagita menetluse avalduses. Puudutatud isikul on seejärel õigus avaldada nende tingimuste kohta oma seisukoht ning pakkuda soovi korral välja alternatiivseid tingimusi. Lõpliku otsustuse, millistel tingimustel peab puudutatud isik KrtS § 31 lg 1 p 3 esimese lause järgi kohustust täitma, otsustab kohus diskretsiooni alusel (vt TsMS § 477 lg 5). Seejuures ei ole eelnimetatud tingimuste puhul 4(5)
2-21-11317 tegemist määruse täitmise korra kindlaksmääramisega (TsMS § 445), vaid nõude materiaalõigusliku eeldusega.
13.Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.