Tallinn, Kiive tn 8 korteriühistu (endise nimega Korteriühistu Kiive 8) hagi XX ja YY vastu tehingu tagasivõitmiseks ja kinnistusraamatus kande muutmiseks tahteavalduse andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.11.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX ja YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tallinn, Kiive tn 8 korteriühistu (registrikood 80187975), lepinguline esindaja Andrei Novikov Kostja I: XX (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anatoli Orlovski Kostja II: YY (isikukood XXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Maria Abramenkova Eestkosteasutus: Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.11.2017 otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta Tallinn, Kiive tn 8 korteriühistu hagi XX ja YY vastu rahuldamata.
2.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Tallinn, Kiive tn 8 korteriühistu kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Kiive tn 8 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Kiive 8, hageja) esitas 04.12.2016 Harju Maakohtule hagi XX (kostja I) ja YY (kostja II) vastu tehingu tagasivõitmiseks. Hageja palus tunnistada 10.11.2016 kostjate vahel sõlmitud kinkeleping kehtetuks, kohustada kostjat II tagastama kostja I omandisse kinkelepingu ese (Tallinn, Kiive 8-23 korteriomand, registriosa nr 13831201) ja asendada kohtuotsusega kostja II nõusolek kostja I korteriomandi omanikuks kandmiseks kinnistusraamatusse.
2.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt esitas hageja 10.01.2016 kostja I vastu hagi korteriomandi Tallinnas, Kiive tn 8-23, võõrandamiseks korteriomandi seaduse (KOS) § 14 alusel (tsiviilasi nr 2-16-1079). Harju Maakohus rahuldas hagi 04.07.2016 tagaseljaotsusega. Viidatud lahendi alusel alustati täitemenetlust. Kostja I sõlmis 10.11.2016 notariaalse kinkelepingu, mille alusel kinkis korteri oma alaealisele tütrele (kostja II). Nimetatud tehingu tõttu lõpetas kohtutäitur 25.11.2016 otsusega täitemenetluse.
3.KOS § 14 ja kogu tsiviilasja nr 2-16-1079 menetluse eesmärgiks oli kohustada kostjat I oma korterit võõrandama, kuna hageja ja hageja teised korteriomanikud leidsid, et elamine samas hoones kostjaga I ei ole võimalik. Seega jäi 10.11.2016 tehingu tõttu olukord majas muutmata ja kohtuotsus täitmata. Nimetatud tehing kahjustab hageja kui sissenõudja huvisid.
4.Alaealise lapse nimel kinkelepingu sõlmimiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek. Kuna kohtu nõusolek puudus, siis on kinkeleping õigusvastane. Samuti on kostja I käitumine pahauskne, kuna kinkelepingu eesmärk oli takistada kohtuotsuse täitmist. Kostjate vastuväited
5.Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta selle rahuldamata.
6.Kostja I vastuväidete kohaselt ei takistanud kinkeleping tsiviilasjas nr 2-16-1079 tehtud kohtuotsuse täitmist. Nimetatud otsusega kohustati kostjat I võõrandama korteriomand ja täitemenetluse käigus võõrandati korteriomand kostjale II. Praegusel juhul ei ole täidetud tagasivõitmise eeldused, kuna täitemenetlus on lõppenud. Hageja saab täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 187 tugineda vaid siis, kui kohtutäitur teeb kindlaks, et otsust ei saa
täita põhjusel, et võlgnik võõrandas vara. Hageja ei vaidlustanud täitemenetluse lõpetamise otsust ning seega võib teha järelduse, et otsus on täidetud korralikult. Täitemenetlus lõpetati, kuna täitedokumendis märgitud toiming oli tehtud.
7.Kostjale II määratud esindaja märkis, et kinkeleping sõlmiti kostja II huvides ning hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna otsus tsiviilasjas nr 2-16-1079 on kohaselt täidetud. Kohaliku omavalitsuse seisukoht
8.Maakohus kaasas 04.05.2017 määrusega menetlusse kirjaliku seisukoha andmiseks Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) (eestkosteasutus).
9.Eestkosteasutuse arvamuse järgi üritas kostja I kinkelepingu vormistamisega vältida korteriomandi võõrandamist ning pani alaealisele kohustusi, mida viimane lähtuvalt oma vanusest täita ei saa. 10.11.2016 sõlmitud kinkeleping on alaealist puudutav tehing, mille vormistamiseks on vajalik kohtu nõusolek ja alaealise elukohajärgse omavalitsuse arvamus. Eestkosteasutuse arvamust praeguse juhtumi puhul küsitud ei ole.
10.Alaealise vormistamine kinkelepinguga korteri omanikuks ei ole alaealise huvides, sest omanikuks olemine tähendab kohustusi, mida laps täita ei saa. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
11.Harju Maakohus rahuldas hagi 10.11.2017 otsusega. Kohus tunnistas kehtetuks kostjate vahel 10.11.2016 notariaalselt sõlmitud korteriomandi kinkelepingu ning asjaõiguslepingu. Kohus tunnustas kostja I õigust nõuda kostjalt II tahteavalduse andmist Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 13831201 omanikukande muutmiseks, samuti õigust nõuda vastava kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalikku puudutatud isiku nõusolekut, mille tulemusena tehakse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga 13831201 teise jakku esimesele vabale järjekohale kanded, millega esmalt kustutakse kanne kostja II kinnistu omandiõiguse kohta ning seejärel tehakse uus omanikukanne, millega kantakse kostja I kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Kohus tuvastas kostja II kohustuse nõusoleku andmiseks puudutatud isiku nõusolekuna kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 tähenduses, mis on kinnistamisavalduseks ja õigusmuudatuse tegemise aluseks kinnistusregistris kohtuotsuse alusel ning luges kohtuotsusega asendatuks kostja II nõusoleku KRS § 341 lg 8 tähenduses. Kohus jättis menetluskulud kostja I kanda, määras kindlaks hageja menetluskulude suuruse ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulu 950 eurot.
12.Maakohtu põhjenduste kohaselt ei olnud asjas vaidlust selle üle, et hagejal on kostja I suhtes olemas täitedokument, s.o 04.07.2016 tsiviilasjas nr 2-16-1079 tehtud tagaseljaotsus, millega kohustati kostjat I võõrandama talle kuuluv korteriomand. Nimetatud kohtuotsusega määrati kostjale I kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg 60 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest ning juhul, kui kostja I vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei ole korteriomandit võõrandanud, siis tuleb korteriomand võõrandada täitemenetluses enampakkumise teel. Nimetatud tagaseljaotsuse ja hageja 31.08.2016 täitmisavalduse alusel alustas kohtutäitur kostja I suhtes täitemenetluse. Kostja I võõrandas 10.11.2016 korteriomandi kostjale II. Kohtutäitur lõpetas 25.11.2016 täitemenetluse põhjusel, et täitedokument on täidetud.
13.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjate vahel sõlmitud kinkeleping kahjustab hageja huve ning kas kinkeleping on tagasivõidetav täitemenetluse seadustiku alusel.
14.Tõendatud on asjaolu, et 10.11.2016 sõlmitud kinkeleping on tehtud lähikondsete vahel. Viidatud kinkelepingust ja rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et kostja II on kostja I tütar, seega on tegemist lähikondsega pankrotiseaduse § 117 mõttes ja kostja II pidi teadma hageja huvide kahjustamisest. Kuna kinkeleping sõlmiti kostjate vahel 10.11.2016 ning praegune hagi esitati kohtusse 04.12.2016, siis on järgitud TMS § 189 lg-s 1 sätestatud
tähtaega. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, s.t. et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erandiks on TMS § 189 lg 3 järgi vaid tavapärased kingitused ning juhtum, kus kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud.
15.Praegusel juhul ei ole tegemist tavapärase kingitusega. Kostjad ei ole tõendanud, et nad ei ole võlausaldaja huve kahjustanud. Kostja I kahjustas teadlikult hageja huve, kuna asus kõrvale hoiduma temale tsiviilasjas nr 2-16-1079 tehtud kohtuotsusega pandud kohustusest. Formaalselt on kostja I täitnud korteriomandi võõrandamise kohustuse, kuid reaalset kohtuotsuse täitmist pole olnud, kuna kostja I võõrandas korteriomandi oma alaealisele tütrele ning kasutab korteriomandit jätkuvalt. Seega esineb TMS § 187 lg 2 märgitud eeldus, et sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud sissenõudja nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. KOS § 14 lg 1 eesmärgiks on vabaneda ebameeldivast naabrist, kes ei täida ühiselu reegleid. Korteriomandi kinkimine kohustatud isiku sülelapsele ei ole kohtuotsuse reaalne täitmine, kuna olukord ei ole muutunud. Hagi asjas nr 2-16-1079 esitati kohtule põhjusel, et kostjal I olid võlad hageja ees, samuti tekitas kostja I väidetavalt lärmi. Aastane laps ei ole võimeline ise kommunaalmakseid ega -võlgnevusi tasuma, samuti ei ohja aastane laps oma vanemate käitumist ega vastuta nende eest. Seega on korteri omaniku muutus näiline ja kantud soovist kohtuotsuse täitmisest tegelikult hoiduda. Sellest tulenevalt tuleb vaidlustatud kinkeleping tunnistada kehtetuks. Kostjate vastuväited etteheidetele ühiselu reegleid mittejärgiva käitumise suhtes ei ole asjakohased, kuna need vastuväited tuli esitada asjas nr 2-16-1079.
16.TMS § 195 lg 1 esimese lause kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuna 10.11.2016 sõlmitud kinkeleping on kehtetu, on kostja II kohustatud andma kohtutäituri käsutusse kinkelepingu alusel saadud korteriomandi. Nimetatu on saavutatav kinnistusraamatusse kande tegemisega, millega taastatakse tehingu tagasivõitmisele eelnenud olukord. Kostja I tuleb kanda kinnistusraamatusse registriossa nr 13831201 teise jakku korteriomandi omanikuks. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada.
17.Menetluskulud jättis kohus TsMS § 165 lg 1 järgi üksnes kostja I kanda, kuna äärmiselt ebamõistlik oleks jätta hageja menetluskulud kostja II kanda.
18.Hagejale on menetluskulude nimekirja järgi osutatud õigusabi 9 tunni ulatuses, tunnihinnaga 130 eurot. Hageja kinnitas, et õigusabi teenuse osutaja ei ole käibemaksukohuslane, seega ei pea kostja I käibemaksu tasuma.
19.Kohus vähendas hageja esindaja menetluskulude nimekirjas toodud toimingutele kulunud aega ning leidis, et põhjendatud ja vajalik on hageja esindaja toimingutele kulunud aeg järgmiselt: hagiavalduse koostamiseks 2,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistumisele ja 04.05.2017 kohtuistungil esindamisele kokku 1,5 tundi; kostja II 29.05.2017 vastusele seisukohtade koostamisele 1 tund. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud kokku 650 eurot (5 tundi x 130 eurot). Kohus jättis rahuldamata hageja menetluskulude taotluse 520 euro ulatuses. Hageja tasus 03.12.2016 hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot, mis on tõendatud ja põhjendatud kulu. Tulenevalt eeltoodust on kostjal I kohustus hüvitada hagejale menetluskulud kokku 950 eurot. Kostja I peab kandma menetluskulud hageja arvelduskontole nr EE942200221022299047. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid otsuse tühistada ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
21.Kaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust ning rikkus menetlusõiguse normi, mis tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise.
22.Maakohus eksis TMS § 187 lg 1 ja § 189 lg 1 kohaldamiseks vajalike eelduste kindlakstegemisel. TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras tehingu kehtetuks. Praegusel juhul ei ole hageja sissenõudja TSM § 5 lg 1 tähenduses, kuna täitemenetlus on lõppenud. Sissenõudjal puudub ka täitedokument, kuna tagaseljaotsus on täidetud ning puuduvad tõendid, mille alusel võib järeldada, et hageja (kui sissenõudja) huvid on kahjustatud.
23.Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et hagi tsiviilasjas nr 2-16-1079 rahuldati tagaseljaotsusega, kuna kostja I jättis tähtaegselt hagile vastuse esitamata, mitte aga hagis toodud alustel. Seega on maakohus tuginenud praeguses asjas hageja paljasõnalistele väidetele, et kostjal I olid võlad hageja ees, samuti et kostja I väidetavalt tekitas lärmi.
24.Maakohus tegi otsuse nõude osas, mida ei ole esitanud. Hageja ei ole palunud kohut tuvastada kande muutmise kohustust. Vastused apellatsioonkaebusele
25.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata.
26.Eestkosteasutus andis apellatsioonkaebuse kohta arvamuse, milles palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2).
28.Asja materjalidest nähtuvalt rahuldas Harju Maakohus 04.07.2016 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-16-1079 korteriühistu hagi kostja I vastu ning kohustas kostjat I võõrandama temale kuuluva korteriomandi (Tallinn, Kiive 8-23, registriosa nr 13831201). Maakohus määras kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmise tähtajaks 60 päeva otsuse jõustumisest, ja märkis, et kui kostja I ei ole vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul korteriomandit võõrandanud, siis võõrandada korteriomand täitemenetluse korras enampakkumise teel.
29.31.08.2018 esitas korteriühistu kohtutäiturile avalduse täitemenetluse läbiviimiseks.
30.10.11.2016 sõlmitud kinkelepinguga kinkis kostja I vaidlusaluse korteriomandi kostjale II. Kostjat II esindas kinkelepingu sõlmimisel kostja I (isa) ja UU (ema).
31.25.11.2016 tegi kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise otsuse põhjendusega, et täitedokumendis märgitud toiming on tehtud.
32.TMS § 187 lg 1 järgi võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Vastavalt TMS § 187 lg 2 võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 189 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.
33.Eeltoodule tuginedes on TMS § 187 lg 2 järgi tagasivõitmise nõude esitamise üheks eelduseks, et sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud sissenõudja nõude
täielikku rahuldamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud eeldus täidetud. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 461 lg 1 kohaselt täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kuna pooltele on siduv kohtuotsuse resolutsioon, siis tuleb kohtuotsuse täitmise hindamisel lähtuda kohtuotsuse resolutsioonist. Harju Maakohtu 04.07.2016 tagaseljaotsuse resolutsioonis kohustati kostjat I võõrandama Tallinnas, Kiive 8-23 asuv korteriomand. Kuna kostja I on selle korteriomandi võõrandanud, siis on sissenõudja nõue rahuldatud. Tagaseljaotsusest ei tulenenud piiranguid lepingu teise poole osas. Seega ei oma kohtuotsuse täitmise hindamise seisukohalt tähendust, et kostja II on kostja I tütar. Kuna tagaseljaotsusest ei tulnud piiranguid lepingu teise poole osas, siis on ebaõige maakohtu seisukoht, et korteriomandi kinkimine kostjale II ei ole tagaseljaotsuse reaalne täitmine. Samuti ei ole põhjendatud maakohtu väide, et kinkeleping on näiline. Tsiviilasjas ei ole esitatud asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kinkelepingu poolte eesmärgiks ei olnud kinkelepingus avaldatud tahtele vastavate õiguslike tagajärgede kaasatoomine. Seega ei ole täidetud TMS § 187 lg 2 ettenähtud tingimused tagasivõitmise nõude esitamiseks.
34.Hageja leidis, et kinkeleping on õigusvastane ka seetõttu, et alaealise nimel kinkelepingu sõlmimiseks pidanuks vanematel olema kohtu nõusolek, mida käesoleval juhul ei olnud. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et käesoleval juhul eeldas kinkelepingu sõlmimine kohtu nõusolekut. Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-st 1 ja §-dest 187 ja 188 ei tulene, et alaealisele lapsele korteriomandi kinkimine vajab kohtu nõusolekut. Lapse ja vanema vahelisi suhteid tehingute tegemisel reguleerivad ka PKS § 120 lg 6 ning PKS § 180. PKS § 120 lg 6 järgi ei või vanemad last esindada juhtudel, kui see on keelatud eestkostjal käesoleva seaduse § 180 kohaselt. Vastavalt PKS § 180 lg 1 p 1 ei või eestkostja eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi. PKS § 180 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikest 1 tuleneva keelu rikkumise korral kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131. Kostjate vahel sõlmitud kinkelepingust ei nähtu, et kinkelepingust tuleneks kostjale II otseseid tsiviilkohustusi. Aga ka juhul, kui kinkelepingust tuleks kostjale II otseseid tsiviilkohustusi, ei oleks tehing PKS § 180 lg 1 p 1 keelu rikkumise tõttu automaatselt tühine, vaid see eeldab PKS § 180 lg 2 ja TsÜS § 131 kohaselt tehingu tühistamist tehingu poole poolt.
35.Hageja on viidanud ka asjaolule, et kostja I käitumine on pahauskne. Kohus märgib, et kuigi hageja ei ole heade kommete vastasuse põhjendusel hagenud tehingute tühisuse tuvastamist, ei saaks ta seda ka teha. Riigikohus on 13.02.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07 (p 13-14) selgitanud, et võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamist saab hageda üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab. Selliseks isikuks on üldjuhul vaid lepingupool, kes saab esitada tühise lepingu tagasitäitmise nõudeid. Asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab erandina tugineda asjaõiguslepingu tühisusele, kui see mõjutab tema õigusi. Asjaõigulepingu pooleks mitteolev isik saab esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi vaid juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ei ole kinkelepingu ega asjaõiguslepingu pool ning asjaõigusleping ei mõjuta ka hageja asjaõiguslikku positsiooni, siis ei saaks hageja tehingute tühisuse tuvastamist hageda.
36.Ülaltoodule tuginedes tuleb maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
37.Kuna hagi jääb rahuldamata ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda. Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kuna maakohus peab määrama kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis on põhjendatud, et menetlusabikulude (sh riigi õigusabi kulu) riigi kasuks väljamõistmise küsimuse lahendab samuti maakohus (TsMS § 190, § 179 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.