Aider Saare, Viivi Saare, Reimo Saare ja Merlin Saar-Visnapuu hagi Rünnar Saare vastu ühisomandi lõpetamiseks ja Rünnar Saare vastuhagi Aider Saare, Viivi Saare, Reimo Saare ja Merlin Saar-Visnapuu vastu ühisomandi lõpetamiseks Aider Saare, Viivi Saare, Reimo Saare ja Merlin SaarVisnapuu apellatsioonkaebuse hind 0 eurot Rünnar Saare apellatsioonkaebuse hind 350 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. märtsi 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aider Saare, Viivi Saare, Reimo Saare ja Merlin SaarVisnapuu apellatsioonkaebus Rünnar Saare apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober 2018
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid I/(hagejad/vastuhagis kostjad): Aider Saar (isikukood XXXX), Viivi Saar (isikukood XXXX), Reimo Saar (isikukood XXXX), Merlin Saar-Visnapuu (isikukood XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper
Apellant II (kostja/vastuhagis hageja): Rünnar Saar (isikukood XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 15. märtsi 2018 otsus osaliselt otsuse täitmise korra kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p 2) ning määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtaeg selliselt, et hüvitise väljamaksmine ning osaniku/omaniku kannete tegemine toimuvad samaegselt (s.o tegemist on TMS § 21 alusel samaaegse vastastikuse täimisega) ning Aider Saare, Viivi Saare, Reimo Saare ja Merlin Saar-Visnapuu kohustus tasuda Rünnar Saarele hüvitis 13 676 eurot 25 senti ning Rünnar Saare kohustus anda nõusolek OÜ Sa&Po Grupp osaniku kande muutmiseks kuuluvad täitmisele hiljemalt 10. päevaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
2.Muuta menetluskulude jaotust maakohtus, jättes menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
3.Muus osas jätta Viru Maakohtu 15. märtsi 2018 otsus muutmata.
4.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „4.1. Rahuldada Aider Saare, Viivi Saare, Reimo Saare ja Merlin Saar-Visnapuu hagi osaliselt ja Rünnar Saare vastuhagi täielikult.
4.2.Jagada pärandvaras olev 1⁄2 mõttelist osa OÜ Sa&Po Grupp osas, lõpetada Rünnar Saare kaasomand 1⁄2 mõttelisele osale, jätta OÜ Sa&Po Grupp 1⁄2 mõttelist osa Aider Saare, Viivi Saare, Reimo Saare ja Merlin Saar-Visnapuu ühisomandisse.
4.3.Välja mõista Aider Saarelt, Viivi Saarelt, Reimo Saarelt ja Merlin Saar-Visnapuult solidaarselt Rünnar Saare kasuks hüvitis kaasomandi kaotuse eest 13 676 eurot 25 senti.
4.4.Siduda otsuse p-s 4.3. väljamõistetud hüvitise väljamaksmine ning osaniku/omaniku kannete tegemine selliselt, et tegemist on TMS § 21 alusel samaaegse vastastikuse täimisega, s.o Aider Saare, Viivi Saare, Reimo Saare ja Merlin Saar-Visnapuu kohustus tasuda Rünnar Saarele hüvitis 13 676 eurot 25 senti ning Rünnar Saare kohustus anda nõusolek OÜ Sa&Po Grupp osaniku kande muutmiseks kuuluvad vastastikku täitmisele hiljemalt 10. päevaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Juhul, kui Aider Saar, Viivi Saar, Reimo Saar ja Merlin Saar-Visnapuu on tasunud Rünnar Saarele hüvitise 13 676 eurot 25 sent või Rünnar Saar on sattunud täitmise vastuvõtmisega viivitusse, on Aider Saarel, Viivi Saarel, Reimo Saarel ja Merlin Saar-Visnapuul õigus nõuda Rünnar Saarelt kohustuse täitmist ja nõusoleku andmist OÜ Sa&Po Grupp osaniku kande muutmiseks. Juhul, kui Rünnar Saar on täitnud oma kohustuse ja andnud nõusoleku OÜ Sa&Po Grupp osaniku kande muutmiseks ning Aider Saar, Viivi Saar, Reimo Saar ja Merlin SaarVisnapuu on sattunud täitmise vastuvõtmisega viivitusse, on Rünnar Saarel õigus nõuda Aider Saarelt, Viivi Saarelt, Reimo Saarelt ja Merlin Saar-Visnapuult hüvitise 13 676 eurot 25 sent tasumist.
4.5.Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.”
5.Rahuldada Aider Saare, Viivi Saare, Reimo Saare ja Merlin Saar-Visnapuu apellatsioonkaebus.
6.Rahuldada Rünnar Saare apellatsioonkaebus osaliselt.
7.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aider Saar (hageja I), Viivi Saar (hageja II), Reimo Saar (hageja III) ja Merlin Saar-Visnapuu (hageja IV) esitasid 16. mail 2016 Viru Maakohtule hagi Rünnar Saare (kostja) vastu ühisomandi jagamiseks. Hagejad taotlesid pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1, asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-te 1 ja 3, § 77 lg-te 1 ja 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel OÜ Sa&Po Grupp osa ühisomandi lõpetamist ja pärandvara hulka kuuluva osa reaalosadeks jagamist vastavalt pärimistunnistusele selliselt, et hagejatele I, III ja IV ning kostjale igaühele kuulub osa nimiväärtusega 270 eurot ja hagejale II osa nimiväärtusega 358 eurot. Alternatiivnõudena taotlesid hageja ühisvara jagamist ühisomanike vahelisel enampakkumisel (AÕS § 77 lg 2). Hagiavalduse kohaselt oli Ander Saar (pärandaja, surnud 20. septembril 2012) koos oma abikaasa hagejaga II osaühingu ühisosanikud, kellele kuulus 100% osadest. Pärandaja pärijad pärisid tema vara pärimistunnistuses märgitud mõttelises osas. Praegused osaühingu osanikud on hagejad ja kostja. Pärandaja ja hageja II varasuhte liigiks oli varaühisus, millest tulenevalt kuulub hagejale II lisaks pärimistunnisusel märgitud osale ka 1⁄2 pärandaja varast. Osaühingu nimiväärtus on 2876 eurot, millest hagejale II kuulub 1⁄2 ehk osa nimiväärtusega 1438 eurot ning ülejäänud 1⁄2 läks pärijate vahel ühisomandisse pärimistunnistuses märgitud mõtteliste osade järgi. Pärijad ei ole pärandvara ühisust lõpetanud, mistõttu on osaühingu osa nimiväärtusega 1438 eurot viie osaniku ühisomandis. Kuna kostja ei nõustunud osaühingu 1⁄2 osa ühisomandit kokkuleppel reaalosadeks jagama, on hagejad sunnitud pöörduma kohtu poole.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustunud hagejate käsitlusega selle kohta, et hagejate ja kostja ühisomandis on osa nimiväärtusega 1438 eurot. Perekonnaseaduse (PKS) §-st 39 tuleneb, et pärandaja osa tema ja hageja II ühisvarast kuulub pärandaja pärandvara hulka. Pärandaja ja hageja II varaühisuse varasuhe lõppes PKS § 35 lg 1 järgi pärandaja surmaga, kuid ühisvara ei ole jagatud. Osaühingul on üks osa, mille nimiväärtus on 2786 eurot ning see on hagejate ja kostja ühisomandis. Ühisomandi lõpetamisel hagejate nõutud viisil jääks kostjale osaühingu osa, millega on esindatud vähem kui 1/10 osakapitalist. Sellisel juhul puuduks kostjal võimalus osaühingu tegevuse kujundamisel ja otsuste tegemisel kaasa rääkida. Olukorras, kus pooled ei ole saavutanud
kokkulepet ettevõtte ühise juhtimise küsimustes, on osa jagamine reaalosadeks ebamõistlik ja kaasomaniku huvide vastane. Ühisomanike vahelise enampakkumise korraldamine osaühingu osa võõrandamiseks ei ole võimalik. Kostjal puudub mistahes võimalus hinnata osa tänast turuväärtust, kuna ei ole teada, milliseid tehingud on osaühing pärast 31. detsembrit 2014 teinud.
3.Kostja esitas 30. septembril 2016 vastuhagi, milles palus jätta osaühingu osa hagejate omandisse ja kohustada hagejaid tasuma kostjale omandi kaotuse eest õiglane hüvitis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel taotles kostja otsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et kostjal ei ole kohustust anda osa omandiõigus enne, kui tema kontole on laekunud väljamõistetud summa. Kostja hinnangul on ühisomandi lõpetamine tema taotletud viisil poolte huvides ja õiglane. Kostja ja hagejate suhted on erimeelsustest tulenevalt pingelised. Kostja ei näe võimalust ega oma soovi ühist äritegevust jätkata ning on huvitatud ühisomandi kiirest lõpetamisest.
4.Hagejad vaidlesid vastuhagile vastu. Olukorras, kus ühisomandi jagamine reaalosadeks on võimalik, ei ole põhjendatud jagada ühisomandit muul viisil. Reaalosadeks jagamine on pooltele kõige vähem koormavam, sest sellega ei kaasne mistahes täiendavaid (rahalisi) kohustusi. Juhul, kui kohus otsustab ühisomandi lõpetada kostja taotletud viisil, peab ühisomandi lõpetamine ja kostjale tema osa eest hüvitise tasumine toimuma igal juhul samaaegselt.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus 15. märtsil 2018 otsusega rahuldas kostja vastuhagi ja lõpetas pärandvaraks oleva poolte ühisomandi osaühingu 1⁄2 osa suhtes, jättes pärandvaraks oleva 1⁄2 osaühingu osast hagejate omandisse, pannes hagejatele kohustuse hüvitada kostjale omandi kaotuse katteks 13 676 eurot 25 senti. Maakohus määras, et kohtulahendi täitmise viisi ja korrana TsMS § 445 tähenduses tuleb tagada p-s 1 nimetatud hüvitise väljamaksmine ja osaniku/omaniku kannete muudatuste tegemine üheaegselt hiljemalt 10. päevaks pärast kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus jättis hagejate hagi rahuldamata. Kostja menetluskulud jäid hagejate kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt nõustus maakohus kostjaga selles, et ühisomandile kohaldatakse AÕS § 70 lg 6 järgi kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PärS §-st 147 ja AÕS § 70 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse ka pärimisega tekkinud ühisomandi lõpetamisele kaasomandi lõpetamise sätteid. Maakohus viitas ka AÕS § 76 ja § 77 lg-le 2. Maakohus nõustus hagejatega, et surnu ja tema abikaasa varaühisuse liigist tulenevalt kuulub surnu abikaasale (hagejale II) 1⁄2 osast ehk nimiväärtusega 1438 eurot ning ülejäänud 1⁄2 osast läks pärijate vahel ühisomandisse pärimistunnistuses märgitud põhimõtteliste osade järgi, st kostja osa on 3/16. Seda seisukohta on kohus jaatanud ka pooltevahelises vaidluses tsiviilasjas nr 2-16-2273. Eksperdiarvamuse kohaselt on osa väärtuseks 145 880 eurot. Kuigi kostja on märkinud, et ekspert ei võtnud aluseks kõiki vajalikke dokumente, ei ole kostja esitanud taotlust eksperdiarvamusest kui tõendist loobumiseks ega ka soovinud tõendi kvaliteeti parandada (nt eksperdi istungile kutsumisega). Muid tõendeid osa väärtuse kohta kostja esitanud ei ole. Seega võttis kohus äriühingu kogu osa väärtuse määramisel aluseks eksperdiarvamuses nimetatud 145 880 eurot. Olukorras, kus poolte suhted on teravad ja emotsionaalsed, on asja reaalosadeks jagamine ebamõistlik ja kaasomanike huvide vastane. Reaalosadeks jagamine toob koheselt kaasa osaühingu sujuvat toimimist häiriva pideva konfliktsituatsiooni olemasolu, mida ei elimineeri ka see, kui kostja jääb vähemusosaniku staatusesse.
Maakohus ei pidanud mõistlikuks rahuldada hagis pakutud alternatiivnõuet ühisomandi lõpetamiseks ehk osa müümist enampakkumisel. Kuna selliselt toimuks ühisomandi lõpetamine kohtulahendi alusel täitemenetluses, siis arvestades poolte seniseid suhteid ja valmidust igast asjast tekitada õiguslik vaidlus, ei ole välistatud nende tekkimine ka täitemenetluse raames. Kaasomanike (ühisomandike) vaheline enampakkumine oleks mõistlik viis juhul, kui üks pooltest tahaks edaspidi olla (ainu-)osanik. Praegusel juhul on kostja vastuhagi esitamise kaudu andnud selgelt teada, et ta ei soovi osanikuna enam jätkata. Enampakkumine oleks mõistlik ka siis, kui ei suudeta kokku leppida asja hinnas. Praegusel juhul on osa väärtus määratud eksperdiarvamuses. Ühisomandi lõpetamine vastuhagis taotletud viisil on kõige lihtsam ja loogilisem ühisomandi lõpetamise viis. Praeguses menetluses on osa väärtus tuvastatud ja seega edaspidiselt on ühisomandi lõpetamise tehniline pool osapooli kõige vähem koormavam. Tegemist on viisiga, mis kohtu hinnangul lõpetab/vähendab edaspidiste vaidluste hulka. Kuna kogu osa väärtus oli 145 880 eurot, siis 1⁄2 osa väärtus on 72 940 eurot, sellest kostja osa on 3/16, mis vastab 13 676 eurole 25 sendile. Selle summa peavad hagejad kostjale pärandvara jagamisel omandi kaotuse tõttu ka hüvitama. Maakohus nõustus kostja taotlusega TsMS § 445 kohaldamiseks, korrigeerides siiski selle sisu vastavalt kohtupraktikaga selliselt, et määrab tähtaja (hiljemalt 10. päevaks pärast kohtulahendi jõustumist), millal peavad pooled vastastikused kohustused täitma. Vastuhagi rahuldamise ja hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid kostja menetluskulud hagejate kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulud nende kanda, ning jätta uue otsusega menetluskulud kostja kanda või poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt tuleks menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda. 31. jaanuari 2018 menetlusdokumendis esitasid hagejad kompromissettepaneku, millega kostja ei nõustunud. Maakohus on mõistnud hagejatelt kostja kasuks välja sama summa, mille hagejad esitasid kompromissettepanekus. Hagejad viitavad Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-87-13 ja nr 3-2-1-18-17. Menetluskulude jaotamisel ei ole maakohus kõiki asjaolusid kaalunud. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks ta jätab menetluskulud hagejate kanda, kui ta rahuldab kostja nõude täpselt sellises ulatuses, nagu hagejad kompromissettepaneku tegid. Alternatiivselt tuleks menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kõik menetlusosalised soovisid ühisomandi lõpetamiseks ning vaidlus oli üksnes selle viisi üle. Seega saavutasid kõik menetlusosalised soovitud eesmärgi. On äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik jätta menetluskulud hagejate kanda olukorras, kus ka nende soovitud eesmärk rahuldati kostja valitud viisil ja summas, milles hagejad olid esitanud kompromissettepaneku.
7.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega lõpetada poolte ühisomand osaühingu osa suhtes, anda osaühingu osa hagejate ühisomandisse ja mõista hagejatelt kostja kasuks välja kostjale kuuluva osa väärtus rahas. Kostja palub määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostjal on kohustus üle anda osaühingu osa omandiõigus pärast seda, kui tema arvelduskontole on laekunud hagejatelt väljamõistetud summa. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda. TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel taotleb kostja ringkonnakohtult tõendite kogumist.
Apellatsioonkaebuse esitatud väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et poolte ühises omandis on osaühingu mõtteline osa. Poolte ühisomandis on osaühingu osa nimiväärtusega 2876 eurot. Maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 on ebatäpne. Otsusest ei nähtu, kuidas moodustusid mõttelised osad ning miks kuulub jagamisele üksnes 1⁄2 suurune mõtteline osa. Väär on hagejate seisukoht, et abikaasade ühisomand muutus pärandi avanemisel kaasomandiks. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb ühisvara pärast ühe abikaasa surma jagada. Ühisomand ei muutu automaatselt kaasomandiks. Maakohus on alusetult tuginenud tsiviilasja nr 2-16-2273 otsusele. Kostja on seisukohal, et maakohus ei selgitanud osa väärtuse tuvastamisel välja kõiki olulisi asjaolusid. Kostja taotles korduvalt tõendite kogumist, millega soovis tõendada osa väärtust. Maakohus jättis kostja taotlused rahuldamata. Pärandi avanemise hetkel oli osaühingu vara maht ca pool miljonit eurot ning sellest poole moodustasid panga- ja hoiusekontodel olevad rahalised vahendid. Vastuhagi esitamise ajaks oli panga- ja hoiusekontodel 157 172 eurot. Eksperdiarvamuse kohaselt on 31. märtsi 2017 seisuga ühingul 68 685 eurot. Arvestades, kui olulisel määral on ühingu likviidsed rahalised vahendid vähenenud ajal, mil ühingut on juhtinud hageja I ja hageja II ning asjaolu, et kostja eest varjatakse igasugust infot, mille alusel oleks võimalik tuvastada, mis ühingu varast on saanud või kas ühingul võiks olla juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõue, olid kostja taotlused põhjendatud. Kostja leiab, et eksperdi istungile kutsumise ja küsitlemisega ei oleks olnud võimalik eksperdiarvamuse puudusi kõrvaldada. Maakohus on alusetult piiranud kostja tõendamisvõimalusi, asudes seisukohale, et eksperdiarvamust ei ole võimalik ümber lükata dokumentaalsete tõenditega. Eelneva tõttu taotleb kostja tõendite kogumist. Kostjal ei ole vastuväiteid kohtuotsuse täitmise 10 päeva võrra edasilükkamise osas, kuid olemasoleval kujul ei ole kohus sidunud omandamiseks vajaliku tahteavalduse andmist hüvitise maksmisega. Kindlaksmääratud kord ei välista olukorda, kus hagejad omandavad kostja osa hüvitist maksmata.
8.Kostja palub jätta hagejate apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
9.Hagejad paluvad jätta kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et hagejate apellatsioonkaebus tuleb rahuldada täielikult alternatiivtaotluse osas ning kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2 sõnastust ning tühistab menetluskulude jaotuse, jättes uue menetluskulude jaotusega menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Muus osas tuleb jätta maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebustes ei ole vaidlustatud pärandvara osalist jagamist, s.o pärandvara on jagatud vaid ühe kaaspärija, kostja, nõudel. PärS § 154 lg 1 kohaselt kui pärandvara jagatakse vaid ühe või mõne kaaspärija nõudel, jätkavad teised kaaspärijad pärandvarast nendele jääva osa ühist valdamist, kasutamist ja käsutamist. Seega antud juhul jätkavad hagejad neile jääva osa ühist valdamist, kasutamist ja käsutamist.
11.Hagejate seisukoha kohaselt on maakohus ebaõigesti jaotanud menetluskulud ning ei ole põhjendanud, miks ta jätab menetluskulud hagejate kanda, kuigi ta rahuldab kostja nõude täpselt sellises ulatuses, nagu hagejad kompromissettepaneku tegid.
Alternatiivselt paluvad hagejad jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna kõik menetlusosalised soovisid ühisomandi lõpetamiseks ning vaidlus oli üksnes selle viisi üle.
11.1.Ringkonnakohus leiab, et hagejate apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt (alternatiivne taotlus) ning menetluskulud maakohtus tuleb jätta poolte endi kanda. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil ning seetõttu on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-70-10 p 14; nr 3-2-1-138-08 p 12). Praeguses asjas on nii hagejad kui kostja nõudnud pärimisega tekkinud ühisomandi lõpetamist ning kuna pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid (PärS § 152 lg 3), siis on menetluskulude jaotuse puhul kohaldatav eeltoodud Riigikohtu seisukoht kaasomandi lõpetamisel menetluskulude jaotuse kohta. Lähtudes eeltoodust jätab ringkonnakohus menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
12.Ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse osaliselt ja muudab maakohtu poolt otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramise sõnastust (resolutsiooni p 2). Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
12.1.TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja taotles maakohtus, et kohus määraks otsuse resolutsioonis, et kostjal ei ole kohustust üle anda osa omandiõigust enne, kui tema arveldusarvele on laekunud hagejatelt välja mõistetud summa. Hagejad vaidlesid kostja taotlusele vastu, leides, et mõlemad toimingud peaks toimuma üheaegselt. Maakohus on vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 2 märkinud, et „Kohtulahendi täitmise viisi ja korrana TsMS § 445 tähenduses tagada p 1 nimetatud hüvitise väljamaksmine ja osaniku/omaniku kannete muudatuste tegemine üheaegselt hiljemalt 10. päevaks pärast kohtulahendi jõustumist“. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vastu vaielnud sellele, et maakohus lükkas kohtuotsuse täitmise edasi 10 päeva võrra, kuid kostja väitel olemasolevas sõnastuses ei ole kohus sidunud omandamiseks vajaliku tahteavalduse andmist hüvitise maksmisega. Ringkonnakohus leiab, et resolutsiooni arusaadavuse huvides tuleb siduda väljamõistetud hüvitise väljamaksmine ning osaniku/omaniku kannete tegemine selliselt, et tegemist on TMS § 21 alusel samaaegse vastastikuse täimisega, s.o hagejate kohustus tasuda kostjale hüvitis 13 676 eurot 25 senti ning kostja kohustus anda nõusolek OÜ Sa&Po Grupp osaniku kande muutmiseks kuuluvad vastastikku täitmisele hiljemalt 10. päevaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Juhul, kui hagejad on tasunud kostjale hüvitise 13 676 eurot 25 sent või kostja on sattunud täitmise vastuvõtmisega viivitusse, on hagejatel õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja nõusoleku andmist OÜ Sa&Po Grupp osaniku kande muutmiseks. Juhul, kui kostja on täitnud oma kohustuse ja andnud nõusoleku OÜ Sa&Po Grupp osaniku kande muutmiseks ning hagejad on sattunud täitmise vastuvõtmisega viivitusse, on kostjal õigus nõuda hagejatelt hüvitise 13 676 eurot 25 sent tasumist.
12.2.Asja materjalide kohaselt olid Ander Saar (surnud 20.09.2012) koos hagejaga II (abikaasa) OÜ Sa&Po Grupp ühisosanikud (abikaasade ühisvara). Ander Saare ja hageja II varasuhte liigiks oli varaühisus. PKS § 35 p 1 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui üks abikaasa sureb. PKS § 39 alusel kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka.
Antud juhul lõppes abielu Ander Saare surmaga ning tema osa ühisvaras, s.o tema osa osaühingu osas läks pärandvara hulka. Hageja II seisukoha järgi on tema omandis 1⁄2 mõttelist osa osaühingu osast ning pärandvara ühisuses 1⁄2 mõttelist osa osaühingu osast. Kuna PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades ning kostja ei ole kaaspärijana esitanud vastuväiteid (tuvastushagi vms) seoses sellega, et pärandvara hulgas peaks olema suurem osa osaühingu osast kui 1⁄2 mõttelist osa, siis saab ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et 1⁄2 mõttelist osa osaühingu osast kuulub hagejale II ning pärandvara ühisuses on 1⁄2 mõttelist osa osaühingu osast. Ka ringkonnakohtu istungil oli kostja esindaja seisukohal, et pärijate vahel kuulub pärandvarana jagamisele 1⁄2 mõttelist osa osaühingu osast ning kostjale kui kaaspärijale kuulub 3/16 mõttelist osa pärandvara ühisuses.
12.3.Kostja seisukoha kohaselt ei selgitanud maakohus osa väärtuse tuvastamisel välja kõiki olulisi asjaolusid, sh tugineb kostja sellele, et ta taotles maakohtus korduvalt tõendite kogumist, kuid maakohus jättis taotlused põhjendamatult rahuldamata. Ringkonnakohus võttis seisukoha kostja tõendite kogumise taotluse osas kohtuistungil 02.10.2018 ja leidis, et maakohus on põhjendatult jätnud kostja taotluse rahuldamata. PärS § 152 lg 2 järgi jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Tulenevalt PärS § 152 lg-st 2 ei ole osa väärtuse kindlakstegemisel asjakohased kostja väited seoses sellega, et pärandi avanemise hetkel oli osaühingu vara maht ca pool miljonit eurot ning sellest poole moodustasid panga- ja hoiusekontodel olevad rahalised vahendid ning, et vastuhagi esitamise ajaks oli panga- ja hoiusekontodel 157 172 eurot.
12.4.Maakohus on rahuldanud kostja taotluse ning määranud osa väärtuse kindlaksmääramiseks ekspertiisi. Eksperdiarvamuse (II kd tk 63-78) kohaselt on osa väärtuseks 145 880 eurot. Ringkonnakohtu arvates on õige maakohtu seisukoht, et kuigi kostja ei ole rahul olnud eksperdiarvamuse kvaliteediga, ei ole ta samas ise soovinud tõendi kvaliteeti parandada nt eksperdi istungile kutsumisega vms. Kuna muid tõendeid (lisaks eksperdiarvamusele) osa väärtuse tõendamiseks asjas esitatud ei ole, siis on maakohus õigesti osa väärtuseks lugenud eksperdiarvamuses märgitud väärtuse. Eeltoodust lähtuvalt võttis maakohus õigustatult osaühingu kogu osa väärtuse määramisel aluseks eksperdiarvamuse, mille kohaselt OÜ Sa&Po osa (100% osalus osakapitalis) väärtus seisuga 30.04.2017 oli keskmiselt 145 880 eurot. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole tuginenud asjaolule, et maakohus oleks pidanud osa väärtuse määramisel lähtuma eksperdiarvamuses märgitud vahemiku ülemisest väärtusest (167 800 eurot). Osaühingu osa väärtust 145 880 eurot, millest pärandvara hulka kuuluv osa on väärtusega 72 940 eurot ning kostja kui kaaspärija osa on 13 676 eurot 25 senti (3/16 mõttelist osa).
12.5.Kostja väited selle kohta, et osaühingu rahalised vahendid on olulisel määral vähenenud ajal, mil ühingut on juhtinud hageja I ja hageja II, ei seondu käeoleva vaidluse esemega. Hagejate kui osaühingu juhatuse liikmete vastu ei ole esitatud kahju hüvitamise nõuet.
13.Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud apellatsiooniastmes tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.