Sissenõudja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248), volitatud esindaja Triin Kivipõld
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 12. juuni 2018 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab ringkonnakohus kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Anatoly Kotlov (avaldaja/võlgnik) esitas 21. augustil 2018 kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei (kohtutäitur) tegevuse peale täiteasjas nr 084/2012/3892, milles palus 2. jaanuari 2018 arestimise akt tühistada ja ebaseaduslikult kinnipeetud pension tagastada. Avalduse kohaselt algatati avaldaja suhtes täiteasi nr 084/2012/3892, milles sissenõudjaks on Swedbank Liising AS ja täitedokumendiks kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-322204. Kohtutäitur arestis 2. jaanuaril 2018 avaldaja pensioni 20% ulatuses. Arestimisaktis ei ole täpsustatud, milliste sätete järgi on arestitud just 20% pensionist ja kuidas on kinnipeetud summad arvestatud. Avaldaja esitas kohtutäiturile arestimisakti peale kaebuse, kuid kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata. Avaldaja pensioni on üheaegselt arestinud 3 kohtutäiturit. Avaldaja palus vaidluse lahendamisel mitte arvestada põhiseaduse ja täitemenetluse seadustikuga vastuolus olevaid RPKS §-i 47 sätteid.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Avaldaja kaebus kinnipeetud pensioni tagastamise nõude osas tuleb jätta TsMS §-de 423 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata, kuna avaldaja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada (vt Riigikohtu 15. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16616, p 13). Avaldaja kaebus pensioni aresti tühistamise nõudes tuleb jätta TsMS §-de 423 lg 2 p 1 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata, kuna alates 1. aprillist 2018 ei toimu 2. jaanuari 2018 arestimisakti alusel kinnipidamisi ning akt on järjekorras. Seetõttu ei saa arestimisakt avaldaja õigusi rikkuda. Kui kohus vaatab avaldaja kaebuse siiski läbi, tuleb see jätta rahuldamata. Avaldaja pensioni arestimine on kooskõlas TMS § 131 lg 1 p-st 10 ja RPKS § 47 lg-st 3 tuleneva sissetuleku arestimise piiranguga. Avaldaja suhtes läbiviidav täitemenetlus on kestnud juba üle 5,5 aasta ja 2. jaanuari 2018 seisuga oli nõuet rahuldatud vaid 2% ulatuses. Sellises olukorras on vältimatult vajalik pöörata sissenõue ka avaldaja pensionile. Avaldaja pensioni arestimine enne TMS § 132 lg 12 jõustumist oli lubatud eelarestimise korras. Kohtutäiturile oli 2. jaanuari 2018 seisuga kindlalt teada, et alates
9.jaanuarist 2018 muutub arestitavaks toimetulekupiiri ületav sissetulek. Esimene kinnipidamine
2.jaanuari arestimisakti alusel toimus TMS § 132 lg 12 kehtivuse ajal. Kohtutäitur peab nimetatud sätte alusel õigustatuks avaldaja sissetuleku arestimist 20% ulatuses, kuna avaldajale on tagatud miinimumkaitse ja eluks elementaarselt vajalik.
3.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu. Sissenõudja nõustus kohtutäituri seisukohtadega.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus rahuldas 12. juuni 2018 määrusega avaldaja kaebuse ning tühistas kohtutäituri
12.märtsi 2018 otsuse ja 2. jaanuari 2018 sissetuleku arestimise akti täiteasjas nr 084/2012/3892. Maakohus jättis avaldaja taotluse arestitud summa tagastamiseks läbi vaatamata ning menetluskulud kohtutäituri kanda.
Maakohtu põhjenduste kohaselt on kohtul kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne otsus. Avaldaja on vaidlustanud riiklikust pensionist kinnipidamise akti ning tulenevalt eeltoodust tuleb rahuldada ka avaldaja kaebus kohtutäituri 12. märtsi 2018 otsuse tühistamiseks. Maakohus märkis, et kohtutäituril tuleb avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata. Maakohus leidis, et asjakohane ei ole kohtutäituri viide TMS § 132 lg-le 12, kuna see jõustus
9.jaanuaril 2018 ning ei kehtinud 2. jaanuari 2018 riiklikust pensionist kinnipidamise akti koostamise ajal. PS § 3 lg 2 kohaselt saavad täitmiseks kohustuslikud olla üksnes avaldatud seadused. Maakohus asus seega seisukohale, et kohtutäituril puudus 2. jaanuaril 2018 õiguslik alus võlgniku pensionist 20% arestimiseks ja arestimistoiming oli ebaseaduslik. Maakohus märkis, et arestimisaktis ei ole viidet eelarestimise kohta ning kohtutäitur on asunud arestimisakti selliselt tagantjärele sisustama. Eelarestitav oleks asi, mille puhul võib eeldada, et see muutub lähemal ajal arestitavaks, mitte etteulatuvalt jõustuva seadusemuudatusega võimalik sissetuleku arestimise määr. Vastupidine käsitlus oleks vastuolus õiguskindluse ja õigusriigi põhimõtetega. Maakohus leidis, et regulatsioon, mis võimaldab arestida isiku sissetuleku sisuliselt toimetulekupiirini, võib riivata võlgniku põhiõigusi. See riive ei muuda TMS § 132 lg-t 12 veel põhiseadusevastaseks, kuna riive eesmärgiks on täitemenetluses sissenõudja omandipõhiõiguse kaitse. Säte annab kohtutäiturile kaalutlusruumi arestitava sissetuleku osa kindlaksmääramisel ning kohtutäitur saab sissenõudja ja võlgniku huve kaaludes jõuda iga asja puhul tulemuseni, kus võlgniku õigused ei ole võrreldes sissenõudja huvidega ebaproportsionaalselt kahjustatud. Põhiseadusega vastuolus oleks tõlgendus, mille järgi ei oleks kohtutäituril arestimisel kaalutlusruumi ja arestida tuleks igal juhul 20% sissetulekust, kuna isikule toimetulekupiirile vastava sissetuleku jätmine ei taga alati isiku inimväärset äraelamist. Kohtutäitur on võlgniku pensioni arestinud TMS § 132 lg-s 12 sätestatud maksimaalses ulatuses. Kohtutäituri otsustest ja menetluses esitatud põhjendustest ei nähtu, et kohtutäitur oleks kaalunud sissetuleku arestimise ulatuse määramisel kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kohtutäitur on kohtumenetluses välja toonud, et võlgniku minimaalsed vajadused on tagatud, kuna talle jääb kätte summa, mis ületab toimetulekupiiri. Maakohus leidis, et kohtutäitur oleks pidanud arestimise ulatuse määramisel eeltoodust lähtuvalt tegema kindlaks, millised on võlgniku ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Kohtutäituri otsusest ei nähtu võlgniku huvide kaalumist. Maakohus asus seisukohale, et võlgniku pensioni arestimist 20% ulatuses ei saa pidada põhjendatuks. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et kaebus tuleb rahuldada ja kohtutäituri 12. märtsi 2018 otsus ja 2. jaanuari 2018 sissetuleku arestimise akt tühistada. Maakohus märkis, et TMS § 119 lg-st 1 tulenevalt ei saa kolmas isik teha makseid enam kui ühe arestimisakti alusel. Sotsiaalkindlustusameti 20. märtsi 2018 vastusest võib järeldada, et avaldaja pensionist maksti raha kolmele kohtutäiturile, kuid selline tegevus lõpetati 1. aprillil 2018. Maakohus nõustus kohtutäituriga, et kohtutäitur ei saa vastutada kolmanda isiku tegevuse eest. Maakohus leidis, et avaldaja taotlus arestitud raha tagastamiseks tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata, kuna võlgniku taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 12. juuni 2018 määrus ning teha uus määrus, millega jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus avaldaja kanda.
Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta, et avaldaja pension oli enne 2. jaanuari 2018 arestimist arestitud teiste kohtutäiturite poolt juba 2014. aastast alates. Kuni 2018. aasta veebruarini ei ole Sotsiaalkindlustusamet teinud pensionist kinnipidamisi mitme akti täitmiseks. Vaidluse põhiprobleemiks ei ole see, et võlgniku pensionist tehakse kinnipidamisi, vaid see, et 2018. aasta veebruaris ja märtsis tehti pensionist paralleelkinnipidamisi mitme akti täitmiseks. Seda on avaldaja kinnitanud ka 11. juuni 2018 istungil. Avaldaja ei ole vaidlustanud pensionist kinnipidamise ulatust, vaid talub seda, et teised kohtutäiturid peavad tema pensionist 20% kinni. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kohtutäiturite arestimisaktide järjekord on seadusega paika pandud. TMS § 119 lg-st 1 tulenevalt ei ole võlgniku suhtes kohustatud isikul võimalik täita akte paralleelselt ehk teostada makseid enam kui ühe arestimisakti alusel. Sotsiaalkindlustusamet lõpetas
1.aprillil 2018 arestimisaktide paralleelse täitmise. Kohtutäituri arestimisakt täiteasjas nr 084/2012/3892 on järjekorras ja selle alusel võlgniku pensionist kinnipidamisi ei tehta, mistõttu ei saa see alates 4. aprillist 2018 avaldaja õigusi rikkuda. Maakohus on asunud ekslikult seisukohale, et kohtutäituri tegevus võlgniku pensioni arestimisel oli ebaseaduslik. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et 2. jaanuari 2018 arestimisakti aluseks oli TMS § 132 lg-t 12. Viidatud säte reguleerib alates jõustumisest võlgniku sissetuleku osa suurust, millele saab sissenõuet pöörata, mitte ei ole sissetulekutele sissenõude pööramise aluseks. Võlgnikule makstava pensioni arestimise aluseks on hoopis TMS §-d 110, 131 lg 1 p 10 ja RKPS § 47 lg 3. Tartu Ringkonnakohus on 18. aprilli 2018 määruses tsiviilasjas nr 2-18-574 selgitanud, et TMS § 132 lg 12 ei ole arestimise aluseks olev norm. Kohtutäitur arestis 2. jaanuari 2018 aktiga avaldaja pensioni 20% ulatuses õigustatult. Arestimisakti koostamise seisuga oli kohtutäiturile teada, et Vabariigi President kuulutas 22. detsembril 2017 välja kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mis pidi jõustuma 9. jaanuaril 2018. Kohtutäiturile oli teada ka see, et Sotsiaalkindlustusamet saab 2. jaanuari 2018 akti alusel hakata kinnipidamisi teostama alates 2018. aasta veebruarist, mil võlgniku sissetuleku arestimine 20% ulatuses on kooskõlas TMS § 132 lg 12 sätestatud ulatusega. Sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole pikema aja jooksul viinud sissenõudja nõude rahuldamisele. Samuti puudub võlgnikul muu vara, mille arvelt saaks sissenõudja nõude tulevikus rahuldada. TMS § 132 lg-s 12 ette nähtud kaalutlusõiguse teostamisel arvestas kohtutäitur, et võlgnik on talunud pensionist kinnipidamisi juba pikema aja jooksul ja on nendega harjunud. Käesoleval ajal 2. jaanuari 2018 arestimisakti alusel avaldaja pensionist kinni pidamisi ei tehta ja see on TMS § 119 lg 1 alusel järjekorras. Maakohtul puudus seega alus tühistada 2. jaanuari 2018 arestimisakti.
2.jaanuari 2018 arestimisakti tühistamisega ei muutu võlgniku olukord täitemenetluses, kuid sissenõudja kaotab võlgniku sissetuleku arestimise järjekorra. Kohtutäitur möönab, et alates 10. juunist 2018 on TMS § 132 lg-t 12 muudetud selliselt, et enam ei ole selle alusel avaldaja pensioni arestimine 20% ulatuses lubatud. Kohtutäitur saab aga võlgniku või sissenõudja avalduse alusel TMS § 134 lg 1 kohaselt arestimisakti muuta.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei tuleks määruskaebust menetlusse võtta. Vladimir Kutšmei on esitanud määruskaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei abina. Kohtutäituri abid ei ole pädevad kohtutäitureid kohtus tsiviilmenetluses esindama. Vladimir Kutšmei ei ole esitanud dokumente, mille alusel tal on õigus kohtutäitur Oksana Kutšmeid esindada.
Kui kohus võtab määruskaebuse siiski menetlusse, tuleb see jätta rahuldamata, kuna selles ei ole välja toodud asjaolusid, mis lükkaksid ümber maakohtu määruses toodud seisukohad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 12. juuni 2018 määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ja põhjendused ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
8.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha avaldaja väite kohta, mille kohaselt ei ole kohtutäitur Oksana Kutšmei abi Vladimir Kutšmei pädev kohtutäiturit kohtumenetluses esindama. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 3 teise lause järgi on kohtutäituri abi pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea KTS § 7 lõike 1 kohaselt tegema isiklikult. KTS § 7 lg-st 1 ei tulene, et kohtutäitur peab täitemenetluse läbiviimisega seotud kohtuvaidlustes osalema isiklikult. Eelnevast tulenevalt võib kohtutäituri abi osaleda täitemenetluse läbiviimisega seotud kohtuvaidlustes kohtutäituri nimel, st kohtutäituri abil on seadusjärgne esindusõigus. Sellises olukorras ei pea kohtutäituri abi esitama kohtule volikirja ega haridust tõendavat dokumenti.
9.Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kohtutäitur võis pöörata sissenõude avaldaja vanaduspensionile, mis on vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 5 p-le 1 üheks riikliku pensioni liigiks. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p-le 10 ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Riiklikust pensionist kinnipidamise maksimaalmäära sätestab RPKS § 47 lg 3, mille kohaselt võib täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel kinni pidada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. Riigikohus on leidnud, et lisaks RPKS §-e 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada ka TMS § 132 lg-ga 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seetõttu tuleb võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale (vt Riigikohtu 7. juuni 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-07, p 13). Eelnevast lähtuvalt pidi kohtutäitur avaldaja pensionile sissenõude pööramiseks (s.o pensioni arestimiseks ja võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku kohustamiseks täitma kohustust sissenõudja kasuks kohtutäiturile) tegema kindlaks võlgniku kõik sissetulekud ja hindama, kas need vastavad TMS § 132 lg-s 1 toodud alammäärale.
10.Kohtutäituri 2. jaanuari 2018 arestimisakti ärakirjast (tl 5-6) nähtuvalt on kohtutäitur arestinud võlgniku pensioni 1747 eurot 61 sendi ulatuses ning võlgniku pensionist igakuiselt kinnipidamisele kuuluv osa on 20% pensioni summast. Lisaks on seal märgitud, et igakuiselt kinnipidamisele kuuluv osa on arvutatud kohtutäiturile teadaolevate võlgniku sissetuleku suuruse ja ülalpeetavate arvu andmete põhjal arvestades TMS §-st 132 ja RPKS § 47 lg-st 3 tulenevaid sissetuleku arestimise piiranguid.
Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et võlgniku sissetulekud oleksid 2. jaanuari 2018 seisuga, mil kohtutäitur arestis avaldaja pensioni, ületanud TMS § 132 lg-s 1 toodud alammäära. Kohtutäiturile ei tulnud ka ühestki teisest arestimise ajal kehtinud sissetulekutele sissenõude pööramise ulatust reguleerivast sättest õigust arestida TMS § 132 lg-s 1 sätestatud alammäärast väiksemat sissetulekut. Avaldaja kaebuse kohta 12. märtsil 2018 tehtud otsuses on kohtutäitur küll tuginenud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-68-07, kuid asunud seisukohale, et kaebuse esitaja TMS § 132 lg-st 12 tulenev pensioni arestimine on kooskõlas nii TMS § 131 lg 1 p-ga 10 kui ka RPKS § 47 lg-ga 3. Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldaja pensionile ei võimaldanud 2. jaanuaril 2018 sissenõuet pöörata ka TMS § 132 lg 12, kuna nimetatud säte jõustus alles 9. jaanuaril 2018. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäituri täitetoimingu tegemise aluseks saab olla vaid toimingu tegemise ajal kehtiv seadus. Eelnevast lähtuvalt ei olnud kohtutäituril õigust 2. jaanuaril 2018 võlgniku pensionile sissenõuet pöörata, mistõttu on maakohus asunud õigesti seisukohale, et kohtutäitur ei ole pensioni arestimisel järginud seadust ning on 2. jaanuari 2018 arestimisakti ja 12. märtsi 2018 kohtutäituri otsuse põhjendatult tühistanud.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna alust asuda eeltoodust vastupidisele seisukohale ka see, et avaldaja pensionist 2. jaanuari 2018 arestimisakti alusel käesoleval ajal kinnipidamisi ei tehta ja see on järjekorras. Kohtu ülesanne on hinnata kohtutäituri toimingu õiguspärasust ning praegusel juhul ei ole kohtutäitur võlgniku pensionile sissenõuet pöörates õiguspäraselt toiminud. Samuti ei muuda asja lahendust see, et avaldaja pension oli teiste kohtutäiturite poolt arestitud juba 2014. aastal. Käesoleva menetluse raames ei hinda kohus seda, kas teised kohtutäiturid on avaldaja pensioni arestinud õiguspäraselt. Kohtutäituri viide Tartu Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-18-574 ei ole asjakohane, kuna selles asjas oli sissenõue pööratud võlgniku töövõimetoetusele ning ringkonnakohus hindas, kas täidetud olid TMS § 131 lg-s 2 sätestatud eeldused töövõimetoetuse arestimiseks. Kuna ringkonnakohus leidis, et töövõimetoetusele sissenõude pööramise eeldused ei olnud täidetud, ei analüüsinud ringkonnakohus sissenõude pööramise ulatusega seonduvat.
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Ringkonnakohus määrab menetluskulud TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel kindlaks pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist. Ringkonnakohus annab avaldajale tähtaja 10 päeva alates määruse jõustumisest menetluskulude nimekirja ringkonnakohtule esitamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.