lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-17429/33

Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-17429/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1847
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

09.10.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-17429

Kohtuasi

XX (X) hagi YY vastu pärandvara ühisuse osaliseks lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 19.03.2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Kaupo Kask Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Raivo Kiisk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 19.03.2018 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud YY kanda.
3.Välja mõista YY-lt XX kasuks apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 576 eurot.
4.Välja mõista YY-lt XX kasuks viivis menetluskulude hüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Asjaolud ja hageja nõue

1.XX (hageja) esitas 21.11.2017 Pärnu Maakohtule hagi YY (kostja) vastu pärandvara ühisuse osaliseks lõpetamiseks selliselt, et pärandvara hulgas olnud kinnisasja müümisest saadud 12 000 eurot jagatakse võrdselt hageja ja kostja vahel. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. CC (pärandaja) suri 16.11.2011 ning tema vara pärisid hageja ja kostja võrdsetes osades. Pärandvara hulka kuulus muuhulgas XXX kinnistu registriosa numbriga XXXXXXX. 13.07.2017 sõlmitud notariaalse lepinguga jagati kinnistu kaheks ja üks osa müüdi 12 000 euro eest S OÜ-le ning teine kingiti AA-le. Ostusumma 12 000 eurot edastas notar hageja ja kostja palvel AA kontole, sest hageja ei teadnud notari juures oma arvelduskonto numbrit. Notari juures selgitati hagejale, et lepingusse võib jätta hageja arvelduskonto numbri märkimata ja hageja saab selle hiljem esitada otse AA-le. Nii lasi hageja pärast notaris käiku pangakontoris üles kirjutada oma arvelduskonto numbri ja edastas selle AA-le. AA ülekannet ei teinud. Hageja ei soovinud kinnisasja võõrandamisest saadud raha AA kontole kandmisega loobuda õigusest enda osale rahast. Sellist tahet ei olnud ka lepingus kirjas. 02.11.2017 tegi hageja kostjale ettepaneku pärandvara ühisus kinnisasja müügist saadud 12 000 euro osas lõpetada ja jagada selliselt, et nii hageja kui kostja saavad endale 6 000 eurot. Kostja keeldus 08.11.2017 hageja väljapakutud ulatuses ja vormis vara jagamisest. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja nõustus hageja kirjeldatud asjaoludega, kuid märkis, et 12 000 eurot mitte ainult ei edastatud AA kontole, vaid see kingiti temale. Selline oli hageja ja kostja tahe vaidlusaluse lepingu sõlmimisel ning kirjeldatud tahtest juhindudes sõnastati vaidlusalune leping. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi ning lõpetas pärandvara ühisuse osaliselt ja jagas 13.07.2017 sõlmitud lepingu alusel AA arvelduskontole tasutud hageja ja kostja ühisomandisse kuulunud kinnisasja võõrandamisest saadud 12 000 eurot nii, et kumbki sai 6 000 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1 552,2 euro suuruse menetluskulude hüvitise. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et nad olid kaaspärijad ja neile kuulus ühiselt vaidlusalune kinnisasi. Pärijad vaidlesid selle üle, kas nad loobusid AA kasuks pärandiks saadud kinnisasja jagamisel tekkinud osa müümisel saadud rahast või mitte. Poolte tahe tuli kindlaks teha lepingu tõlgendamise kaudu. Vaidlusaluse lepingu p-s 2.2 leppisid menetlusosalised ja S OÜ kokku, et müüjad müüvad kinnisasja jagamisel tekkiva lepingu eseme 1 ostjale 12 000 eurot eest. Raha oli ostja enne lepingu sõlmimist hoiustanud Kuressaare notar G. Pitki notarikontol ning lepinguosalised leppisid kokku, et notar edastab hoiustatud raha müüjate poolt esitatud kolmanda isiku AA Swedbank AS-is avatud kontole kahe pangapäeva jooksul sõlmitava lepingu kinnistusosakonnale esitamisest tingimusel, et lepingu kinnistusosakonnale esitamise päeva seisuga ei olnud lepingu esemeks oleva kinnistu registriosas kandeid, mida ei kajastatud sõlmitud lepingus ning enne lepingu kinnistusosakonnale esitamist ei esitatud kinnistamisavaldusi selliste kannete tegemiseks. Menetlusosaliste vande alla antud seletused olid ülal kirjeldatud lepingu punkti sisustamisel vastuolulised. Hageja seletuste järgi sai ta lepingut allkirjastades aru, et mingid maad müüakse ja tal on tehingust raha saada, mille toimetab temani AA. Kostja oli veendumusel, et tegelikult

oli maade näol tegu AA varaga, sest pärandaja soovis maa tegelikult AA-le jätta ning ebaõigluse leevendamiseks otsustasid menetlusosalised, et kogu kinnisasi jääb kas maa või selle müümisest saadud raha näol AA-le. Kohus leidis, et lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist ei nähtunud hageja loobumine omandiõigusest kinnisasja võõrandamisel saadud rahale. Lepingus oli vaid kirjas, et kinnisasja võõrandamisest saadud raha kantakse kolmanda isiku ehk AA kontole. 13.07.2017 sõlmitud lepingu p 6.5 sätestas, et lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped. Nii lepiti viidatud lepingus kokku XXX kinnistu jagamisel allesjääva kinnistu kinkimises kingisaajale AA-le, kuid teise kinnistu osa müügist saadud ostuhinna 12 000 euro kinkimisele lepingus ei viidatud. Sellele ei vihjanud ka lepingu pealkiri, mis oli sõnastatud kui kinnistu jagamine ning lepingu eseme 1 müük ning lepingu eseme 2 kinkimine. Oli usutav, et kui hageja tahe oleks olnud suunatud rahasummast loobumisele ja AA-le andmisele/kinkimisele, siis oleks kokku lepitud esmalt lepingu eseme 1 kinge AA-le või oleks vormistatud vaidlusaluse rahasumma kinge AA-le või rahast loobumine selge tahteavaldusena AA kasuks. Seda aga ei olnud lepingus kirjas ja asja arutamise käigus leidis tuvastamist, et see ei olnud ka hageja soov. Hageja tegelikku tahet tõendas ka tema käitumine pärast lepingu sõlmimist – hageja ütluste kohaselt võttis ta pangast enda arvelduskonto numbri ja viis selle AA-le, et raha tema kontole kantakse. Samuti palus ta sotsiaaltöötajal esitada kirjalik pöördumine kostjale, et saada endale kuuluv osa rahast, kui seda tema kontole ei laekunud. Seega kuulus kinnistu võõrandamisest saadud 12 000 euro hageja ja kostja kaasomandisse. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Juhindudes eelnevast ja AÕS § 77 lg-test 1 ja 2 tuli hagi rahuldada, pärandvara ühisus osaliselt lõpetada ja jagada pärandvarasse kuulunud 13.07.2017 notariaalse lepingu p 2.2 alusel AA kontole kantud kinnisasja osa võõrandamisest saadud 12 000 eurot hageja ja kostja vahel nii, et kumbki saab 6 000 eurot. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja põhjendatud õigusabikulud olid 1 552,2 eurot. Kirjeldatud summalt tuli välja mõista ka seadusjärgses määras viivis alates maakohtu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni Apellatsioonkaebus

4.Kostja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus lahend, millega jätta hagi rahuldamata. Menetlusulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus hindas ekslikult ja ühekülgselt faktilisi asjaolusid ning tõendeid, mistõttu jõudis ebaõige järelduseni. Kohus järeldas esitatud tõenditest valesti, et hageja ei loobunud omandiõigusest kinnisasja võõrandamisel saadud rahale, sest vastav tahteavaldus puudus lepingust. Notariaalaktis oli vastavasisuline hageja tahteavaldus olemas. See ei olnud kirjas küll otseselt, kuid väljendus lepingus kaudselt, sest hageja nõustus raha kandmisega AA kontole. Eelnev vastas ka hageja ja kostja varasemale kokkuleppele. Hageja teistsugused väited olid valed ja üleüldse olid hageja ütlused ebausaldusväärsed. Lepingus väljendatud hageja tahet kinnitas ka tõsiasi, et hagejal ja kostjal oli soov kogu pärandvara AA-le kinkida, s.t mitte ainult vaidlusalune kinnisasi kas maa või raha näol. Selle mõtte raames kinkisid nad enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist ühe pärandvara hulka kuulunud kinnistu AA-le. Iga mõistlik inimene oleks selles olukorras arvanud, et ka ülekantud 12 000 eurot oli käsitletav kinkena. Kuna pärandvara jagamisel ei ole nõutav notariaalne vorm, ei tulnud kinnistu müümisel saadud 12 000 euro osas eraldi notariaalset kokkulepet sõlmida. Rahasumma ülekandmine AA kontole

oli äratuntavalt kinke iseloomuga ning see oli kõikidele lepinguosalistele üheselt arusaadav. Sellega loobusid pooled oma pärandvara osast ja pärandvara tuli lugeda osaliselt lõpetatuks. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse kuulata tunnistajana üle AA. Kohus jättis tunnistaja ülekuulamata, sest teda ei olnud võimalik vahetult üle kuulata, kuna tunnistaja viibis Austraalias. Selliseks puhuks oli seadusandja näinud ette võimaluse kuulata tunnistaja üle kirjalikult. Kohus keeldus sellest ebaõigesti. Vastus kaebusele

5.Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme, hindas kõiki tõendeid, käsitles otsuses kõiki seisukohti ja selgitas piisava põhjalikkusega ning jälgitavalt, miks ta ei tuvastanud hageja tahet kinkida kinnisasja müümisel saadud raha AA-le, mistõttu tuli lugeda kinnisasja võõrandamisest saadud 12 000 eurot jätkuvalt pooltele ühiselt kuuluvaks ning mille sai hageja pakutud viisil jagada. Maakohtu otsus vastab TsMS § 438 ja § 442 lg 8 nõuetele. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud uutele asjaoludele, mida ta maakohtus välja ei toonud (nt enne vaidlusalust lepingut sõlmiti kinkeleping, millega pooled kinkisid teise kinnisasja AA-le). Vastavalt TsMS § 652 lg-le 3 tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, jäeti põhjendamatult tähelepanuta (p 1), asjaolu ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (p 2). Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui see on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on sellega nõus (TsMS § 652 lg 5). Kostja ei põhjendanud apellatsioonkaebuses uue asjaolu esitamise lubatavust ja asja materjalidest ka ei nähtu, et asjaolu ei olnud võimalik varem kohtule esitada. Eelneva tõttu ei saa ringkonnakohus kirjeldatud uue väitega lahendi tegemisel arvestada. Vastuseks kostja väitele, et kohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse kuulata kirjalikult üle AA, vastab ringkonnakohus järgmist. Kohus lahendas kirjeldatud taotluse 28.02.2018 toimunud istungil, kus leidis, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata (lk 132-133). Kui kostja leidis, et sellega rikkus kohus menetlussätteid, tuli kostjal esitada vastuväide kohtu tegevuse kohta hiljemalt kohtuistungil, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis (TsMS § 333 lg 2). Kuna kostja seda ei teinud, minetas ta õiguse tugineda kohtu võimalikult veale ka kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 333 lg 3, § 652 lg 6). Veel enam, kostja viitas kaebuses küll võimalikule menetlusõigusnormi rikkumisele maakohtu poolt, kuid ei esitanud kohtule taotlust AA tunnistajana ülekuulamiseks. Sellises olukorras ei saaks ringkonnakohus ka menetlusõigusnormi rikkumise esinemisel ja rikkumisele tuginemise võimalikkuse korral viga parandada.

Menetluskulud

7.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt kandis hageja apellatsiooniastmes õigusabikulu kokku 576 eurot (käibemaksuga). Selle raames õigusabi osutaja tutvus apellatsioonkaebusega (1 tund) ning koostas kaebusele vastuse (7 tundi) tunnihinnaga 60 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastaspool kuludele vastu ei vaielnud. Ringkonnakohtu hinnangul oli kirjeldatud kulu täiel määral põhjendatud, arvestades dokumentide sisu ja mahtu ning tuleb vastaspoolelt välja mõista. Lisaks palus hageja välja mõista alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, mis tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium