Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-17-17429/33
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 09.10.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1847

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

09.10.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-17429

Kohtuasi

XX (X) hagi YY vastu pärandvara ühisuse osaliseks lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 19.03.2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Kaupo Kask Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Raivo Kiisk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 19.03.2018 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud YY kanda.

3.Välja mõista YY-lt XX kasuks apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 576 eurot.

4.Välja mõista YY-lt XX kasuks viivis menetluskulude hüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Pärimisõigus

oli maade näol tegu AA varaga, sest pärandaja soovis maa tegelikult AA-le jätta ning ebaõigluse leevendamiseks otsustasid menetlusosalised, et kogu kinnisasi jääb kas maa või selle müümisest saadud raha näol AA-le. Kohus leidis, et lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist ei nähtunud hageja loobumine omandiõigusest kinnisasja võõrandamisel saadud rahale. Lepingus oli vaid kirjas, et kinnisasja võõrandamisest saadud raha kantakse kolmanda isiku ehk AA kontole. 13.07.2017 sõlmitud lepingu p 6.5 sätestas, et lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped. Nii lepiti viidatud lepingus kokku XXX kinnistu jagamisel allesjääva kinnistu kinkimises kingisaajale AA-le, kuid teise kinnistu osa müügist saadud ostuhinna 12 000 euro kinkimisele lepingus ei viidatud. Sellele ei vihjanud ka lepingu pealkiri, mis oli sõnastatud kui kinnistu jagamine ning lepingu eseme 1 müük ning lepingu eseme 2 kinkimine. Oli usutav, et kui hageja tahe oleks olnud suunatud rahasummast loobumisele ja AA-le andmisele/kinkimisele, siis oleks kokku lepitud esmalt lepingu eseme 1 kinge AA-le või oleks vormistatud vaidlusaluse rahasumma kinge AA-le või rahast loobumine selge tahteavaldusena AA kasuks. Seda aga ei olnud lepingus kirjas ja asja arutamise käigus leidis tuvastamist, et see ei olnud ka hageja soov. Hageja tegelikku tahet tõendas ka tema käitumine pärast lepingu sõlmimist – hageja ütluste kohaselt võttis ta pangast enda arvelduskonto numbri ja viis selle AA-le, et raha tema kontole kantakse. Samuti palus ta sotsiaaltöötajal esitada kirjalik pöördumine kostjale, et saada endale kuuluv osa rahast, kui seda tema kontole ei laekunud. Seega kuulus kinnistu võõrandamisest saadud 12 000 euro hageja ja kostja kaasomandisse. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Juhindudes eelnevast ja AÕS § 77 lg-test 1 ja 2 tuli hagi rahuldada, pärandvara ühisus osaliselt lõpetada ja jagada pärandvarasse kuulunud 13.07.2017 notariaalse lepingu p 2.2 alusel AA kontole kantud kinnisasja osa võõrandamisest saadud 12 000 eurot hageja ja kostja vahel nii, et kumbki saab 6 000 eurot. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja põhjendatud õigusabikulud olid 1 552,2 eurot. Kirjeldatud summalt tuli välja mõista ka seadusjärgses määras viivis alates maakohtu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni Apellatsioonkaebus

6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme, hindas kõiki tõendeid, käsitles otsuses kõiki seisukohti ja selgitas piisava põhjalikkusega ning jälgitavalt, miks ta ei tuvastanud hageja tahet kinkida kinnisasja müümisel saadud raha AA-le, mistõttu tuli lugeda kinnisasja võõrandamisest saadud 12 000 eurot jätkuvalt pooltele ühiselt kuuluvaks ning mille sai hageja pakutud viisil jagada. Maakohtu otsus vastab TsMS § 438 ja § 442 lg 8 nõuetele. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud uutele asjaoludele, mida ta maakohtus välja ei toonud (nt enne vaidlusalust lepingut sõlmiti kinkeleping, millega pooled kinkisid teise kinnisasja AA-le). Vastavalt TsMS § 652 lg-le 3 tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, jäeti põhjendamatult tähelepanuta (p 1), asjaolu ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (p 2). Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui see on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on sellega nõus (TsMS § 652 lg 5). Kostja ei põhjendanud apellatsioonkaebuses uue asjaolu esitamise lubatavust ja asja materjalidest ka ei nähtu, et asjaolu ei olnud võimalik varem kohtule esitada. Eelneva tõttu ei saa ringkonnakohus kirjeldatud uue väitega lahendi tegemisel arvestada. Vastuseks kostja väitele, et kohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse kuulata kirjalikult üle AA, vastab ringkonnakohus järgmist. Kohus lahendas kirjeldatud taotluse 28.02.2018 toimunud istungil, kus leidis, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata (lk 132-133). Kui kostja leidis, et sellega rikkus kohus menetlussätteid, tuli kostjal esitada vastuväide kohtu tegevuse kohta hiljemalt kohtuistungil, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis (TsMS § 333 lg 2). Kuna kostja seda ei teinud, minetas ta õiguse tugineda kohtu võimalikult veale ka kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 333 lg 3, § 652 lg 6). Veel enam, kostja viitas kaebuses küll võimalikule menetlusõigusnormi rikkumisele maakohtu poolt, kuid ei esitanud kohtule taotlust AA tunnistajana ülekuulamiseks. Sellises olukorras ei saaks ringkonnakohus ka menetlusõigusnormi rikkumise esinemisel ja rikkumisele tuginemise võimalikkuse korral viga parandada.