lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-1176/14

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 04.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-17-1176/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1302
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-1176

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roomet Sõnna

Määruse tegemise aeg ja koht

4.oktoobril 2018 Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-1176

Tsiviilasi

Esteur Invest OÜ kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare 17.01.2017 otsuse peale täiteasjas nr 119/2012/1159 kaebuse kohtutäituri otsuse peale lahendamine

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi aeg

Kaebuse esitaja sissenõudja Esteur Invest OÜ (registrikood xxxxxxxx, asukoht Riia mnt 108C Pärnu linn Pärnumaa, seaduslik esindaja Jaanus Silm, e-post: [email protected]); puudutatud isik kohtutäitur Taive Peedosaar (büroo asukoht Jüri

Võru linn Võrumaa, e-post: [email protected]); võlgnik A. U. (isikukood xxxxxxxxxxx, esindaja v.adv. Mereee Punab, e-post: [email protected]) kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Esteur Invest OÜ kaebus kohtutäituri otsuse peale ja tühistada kohtutäituri Taive Peedosaare 17.01.2017 otsus täiteasjas nr 119/2012/1159 osaliselt kohtutäituri tasu suuruse määramise osas ning kohustada kohtutäitur Taive Peedosaart Esteur Invest OÜ kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

KAEBUSE SISU

Kaebuse kohaselt esitas OÜ Esteur Invest, kui sissenõudja 07.12.2016.a. taotluse täitemenetluse nr 119/2012/1159 lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 1 alusel. 16.12.2016.a. on kohtutäitur Taive

Peedosaar teinud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse sissenõudjalt. Kohtutäituri tasuks on märgitud nimetatud otsuses 6976,78 eurot. Tegemist on vastavalt KTS § 41 lg 2 vähendatud tasuga olukorras, kus oluline osa nõudest s.o. 154 810,48 eurot on sisse nõudmata. 21.12.2016.a. esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse ja palus tühistada 16.12.2016.a. kohtutäituri tasu otsuse ning teha uus otsus, lähtudes avalduse esitamise ajaks tehtud täitetoimingutest ja sissenõutud nõude suurust arvestades. 17.01.2017.a. allkirjastatud otsusega otsustas kohtutäitur rahuldada kaebuse ja vähendada põhitasu 900 euro võrra. Avaldaja sai nimetatud otsuse kätte 17.01.2017.a. Kuigi otsusega on vormiliselt kaebus rahuldatud, siis sisuliselt on kaebus rahuldatud üksnes osaliselt. Avaldaja, kui sissenõudja vaidlustab kohtutäituri 17.01.2017.a. otsust põhitasu osas, kuna ka 17.01.2017.a. vähendatud ulatuses põhitasu suurus on, arvestades sissenõudja täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise hetkeks täitemenetluses tehtud toiminguid ja nõude rahuldamise ulatust, selgelt ebaproportsionaalselt suur ja sellise tasuga rikutakse sissenõudja põhiseadusega kaitstud õigusi. Sissenõudja ei vaidlusta täitemenetluse alustamise tasu kogusummas 19,16 eurot (koos käibemaksuga). Kohtutäitur on põhjendanud 6076,78 euro suurust tasu sellega, et kohtutäitur on läbi viinud menetlustoimingud, mis väljuvad tavapärase täitemenetluse raamidest, tegemist on mahuka menetlusega, mis on kestnud aastaid, tegemist on olnud mitte tavapäraste toimingutega ning on nõudnud eriti keerukate õiguslike otsuste koostamist kohtutäituri poolt. Kohtutäitur on küll märkinud erinevaid põhjendusi, kuid ei ole esile toonud ühtegi konkreetset toimingut, mille keerukust ja mahtu saaks objektiivselt hinnata. Sissenõudjale teadaolevalt on tegelik olukord vastupidine, ühtegi keerukat või spetsiifilisi õigusalaseid teadmisi vajavat toimingut ei ole tehtud. Täitemenetlus on küll kestnud ajaliselt neli aastat, kuid sellest enamus aega on olnud täitemenetlus peatatud s.t. kohtutäitur ei ole teinud sel ajal täitetoiminguid. Arvestades, et ka sissenõudja nõue oli vastava menetluse lõpetamise avalduse esitamise ajaks sisuliselt täies ulatuses sisse nõudmata, ei ole põhjendatud välja mõista sissenõudjalt (kellele ei ole täitemenetluses midagi laekunud) kohtutäituri põhitasu summas 6076,78 eurot. Kohtutäitur on otsuses keskendunud sellele, mida sissenõudja on nõude omandamisel nõude loovutajale kinnitanud. Avaldaja on seisukohal, et arvestades võla sissenõudmise ulatust menetluse lõpetamise avalduse esitamise ajaks ning kohtutäituri poolt tehtud täitetoimingute hulka saab põhjendatud ja õiglane kohtutäituri tasu olla vastavuses sissenõutud summalt arvestatava täituri tasuga, kuid kindlasti mitte enam, kui 1200 eurot koos käibemaksuga. Avaldaja on seisukohal, et KTS §-d 35 lg 2 ja 41 lg 2 on vastuolus PS § 11 ja 32.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUTÄITURI SEISUKOHT

Kohtutäituri vastuse kohaselt on alates 01.01.2010 seadusega reguleeritud, et menetlustes, kus sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summast. Kõnealuses täitemenetluses on kohtutäitur läbi viinud mitmeid arestimisi (osaühingu osa, pangakontode, MTA nõuete arestimine) ning enampakkumised (3 tk), koostanud dokumente nii võlgniku kui ka sissenõudja erinevatele kaebustele, taotlustele ja pöördumistele, vastuse hagile. Tegemist ei ole olnud tavapärase lihtsa täitemenetlusega. Põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest. Kohtutäitur leiab, et käesolevas kaasuses tuleb eelkõige juhinduda kohtutäituri seaduse § 41 lg 2, millist seisukohta toetavad ka Riigikohtu lahendid. Sissenõudja õiglustundega arvestamise tõttu on kohtutäitur sissenõudja poolt tasumisele kuuluvat tasu vähendanud 900 euro võrra. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED

2 (4)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2 alusel vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita asjana. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Viidatud sätte lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et käesolevat tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. TsMS § 477 lg 7 kohaselt hagita menetluses vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Käesolevas asjas kuulas kohus kirjalikult ära võlgniku ja kohtutäituri. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. KTS § 41 lg 2 kohaselt, kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Menetlusosaliste vahel on käesolevas asjas vaidlus selle üle, et kohtutäituri menetluse põhitasu on käesolevas täiteasjas ülemäära suur. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest (tl 40) nähtuvalt arvestas kohtutäitur 16.12.2016 KTS § 35 lg 2 alusel tasu 6976,78 eurot võlajäägilt 154 810,48 eurot, millele lisandus käibemaks 20%. Riigikohtu üldkogu tunnistas 25. jaanuari 2018. a osaotsusega kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lg-d 2 ja 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks edasiulatuvalt arvates otsuse jõustumisest, lükkas selles osas otsuse jõustumise kuue kuu võrra edasi arvates otsuse kuulutamisest. Riigikogu võttis 9. mail 2018 vastu advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. Sellega muudeti muu hulgas ka KTS § 35 lg-d 2 ja 3. Seadus jõustus osaliselt 10. juunil 2018. Riigikohtu üldkogu 25.01.2018 osaotsuse p 1 jõustus 25. juulil 2018. Riigikohtu üldkogu 21.septembri 2018.a. otsuses tsiviilasjas nr 2-15-17249 esitatud seisukoha kohaselt, „on Riigikohtu üldkogu samas asjas 25. jaanuaril 2018 tehtud osaotsuse p-s 58 leidnud, et kohtutäituri seaduses ei ole alust tasu vähendamiseks. Samas osaotsuses on üldkogu tunnistanud KTS § 35 lg-d 2 ja 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja edasiulatuvalt kehtetuks, lükates otsuse jõustumise kuus kuud edasi arvates otsuse kuulutamisest...10. juunil 2018 jõustusid ka kohtutäituri seaduse muudatused, millega kehtestati muu hulgas uued kohtutäituri tasu määrad. Rakendussätteid seadusandja ei kehtestanud. Kuna kohtutäitur lähtus praeguses asjas tasu määramisel sätetest, mis on praeguseks ajaks tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevateks, ning nende asemel on seadusandja kehtestanud teistsugused tasumäärad, tuleb kohtutäituri vaidlustatud otsus tühistada ja kohtutäitur peab avaldaja kaebuse uuesti lahendama. Avaldaja kaebuse uuel läbivaatamisel tuleb kohtutäituril lähtuda kehtivatest tasumääradest.“ Kohus leiab, et kuigi kohtutäitur on juba käesolevas asjas mõnevõrra vähendanud tasunõuet, on ta käesolevas asjas põhitasu suuruse määramisel, lähtunud põhiseadusega vastuolus olevatest tasumääradest. Uued kehtestatud tasumäärad on võlajäägi 154 810,48 eurot puhul oluliselt väiksemad varemkehtinutest. 3 (4)

Neil asjaoludel leiab kohus, et tuleb rahuldada Esteur Invest OÜ kaebus kohtutäituri otsuse peale ja tühistada kohtutäituri Taive Peedosaare 17.01.2017 otsus täiteasjas nr 119/2012/1159 osaliselt kohtutäituri tasu suuruse määramise osas ning kohustada kohtutäitur Taive Peedosaart Esteur Invest OÜ kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Seega puudub vajadus kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust. Esteur Invest OÜ esindaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 euro asemel 50 eurot (tl 22), mistõttu on avaldajal õigus taotleda enamtasutud riigilõivu 35 eurot tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium