Vastustaja (avaldaja/võlgnik): Andres Uibokand (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Meree Punab Sissenõudja: Esteur Invest OÜ (registrikood 11981644), esindaja Jaanus Silm
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. augusti 2017 määrus osaliselt võlgniku vara aresti alt vabastamist puudutavas osas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega tühistada kohtutäitur Taive Peedosaare 17. aprilli 2017 (digitaalselt allkirjastatud 19. aprillil 2017) otsus täiteasjas nr 119/2012/1159 osas, milles kohtutäitur keeldus vabastamast Andres Uibokandi vara aresti alt ja kohustada kohtutäiturit vabastama Andres Uibokandi vara täiteasjas nr 119/2012/1159 aresti alt.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Andres Uibokand (avaldaja/võlgnik) esitas 2. mail 2017 kaebuse kohtutäitur Taive Peedosaare (kohtutäitur) 19. aprilli 2017 otsuse peale täiteasjas nr 119/2012/1159, milles palus kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus. Avalduse kohaselt esitas Esteur Invest OÜ (sissenõudja) 7. detsembril 2016 kohtutäiturile taotluse täitemenetluse nr 119/2012/1159 lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 1 alusel. Kohtutäitur tegi
16.detsembril 2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse sissenõudjalt, kuid ei lõpetanud täitemenetlust ega vabastanud võlgniku vara arestist. Avaldaja esitas 1. märtsil 2017 kohtutäiturile taotluse täitemenetluse lõpetamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks. Taotluse põhjenduseks oli asjaolu, et kohtutäitur eiras sissenõudja taotlust täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur teatas
22.märtsil 2017 vastuseks avaldaja pöördumisele, et keeldub menetluse lõpetamisest, kuna sissenõudjaga on pooleli vaidlus kohtutäituri tasu osas ja pole selge, kes jääb kohustatud isikuks tasu osas. Kohtutäitur oli seisukohal, et alles pärast sissenõudja poolt kohtutäituri tasu maksmist lõpetatakse võlgniku suhtes toimuv täitemenetlus. Avaldaja esitas kohtutäituri 22. märtsi 2017 otsuse peale kaebuse, milles palus täitemenetluse lõpetada ja vara arestist vabastada. Kohtutäitur jättis 19. aprilli 2017 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata, viidates samadele põhjendustele, mis sisaldusid kohtutäituri 22. märtsi 2017 otsuses. Avaldaja leiab, et kohtutäitur rikub oluliselt avaldaja õigusi ja täitemenetluse seadustikus sätestatut, keeldudes sissenõudja taotluse alusel täitemenetluse lõpetamisest ja avaldaja vara arestist vabastamisest. Sissenõudja ei vaidlusta asjaolu, et tema on kohustatud isikuks kohtutäituri tasu maksmisel, vaidlus käib tasu suuruse üle. Kohtutäituri viited Riigikohtu juhistele menetluse jätkamise osas on asjakohatud, kuna need käsitlevad täitemenetluse lõpetamist TMS § 48 lg 1 p 2, mitte TMS § 48 lg 1 p 1 alusel. Avaldaja suhtes toimuv täitemenetlus ei sõltu ega saa sõltuda sissenõudja kohustuse täitmisest, kuna kohtutäituril puudub nõudeõigus tasu osas avaldaja kui võlgniku vastu.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Kohtutäituri selgituste kohaselt lõpetatakse täitemenetlus siis, kui kõik täiteasjaga seotud nõuded on rahuldatud. Seda seisukohta on Riigikohus kinnitanud ka lahendi nr 3-2-1-51-17 p-s 21. Võlgnik edastas 16. juunil 2017 kohtutäiturile kompromissiettepaneku, kus tegi muu hulgas pakkumise kohtutäiturile 2000 euro maksmises tasu katteks. Kohtutäituril on KTS § 28 lg 2 teisest lausest tulenevalt keelatud tasu osas kokku leppida. Kohtutäitur edastas võlgnikule seisukoha, et juhul kui võlgnik deponeerib kohtutäituri tasu kohtutäituri ametialasel arvel, saab täitemenetluse lõpetada. Deponeerimise juhul ei ole kohtutäitur
läinud vastuollu põhimõttega, mille kohaselt ei tohi kohtutäitur tasu osas kokkuleppeid teha (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-51-17, p 24). Sissenõudja on esitanud kohtutäituri tasu osas vaide kohtusse, lahend selles osas puudub.
3.Sissenõudja Esteur Invest OÜ toetas avaldaja kaebust. Sissenõudja seisukoha kohaselt ei ole TMS § 48 lg 1 p 1 alusel avalduse saamisel kohtutäituril valikuõigust ning kohtutäitur peab avalduse saamisel täitemenetluse lõpetama ning nõudma kohtutäituri tasu vähendatud ulatuses sisse sissenõudjalt. Kohtutäituri poolt viidatud lahendites on selgitatud olukorda, kus täitemenetluse lõpetamise aluseks on TMS § 48 lg 1 p 2, kuid käesoleval juhul on taotletud täitemenetluse lõpetamist TMS § 48 lg 1 p 1 alusel. TMS § 48 lg 1 p 1 alusel menetluse lõpetamisel on kohtutäituri tasu maksma kohustatud isikuks sissenõudja ning kohtutäituril puudub sellises olukorras õigus jätkata menetlust võlgniku suhtes. Vastupidise käitumisega rikutakse võlgniku õigusi ja tekitatakse talle kahju. TMS § 48 lg 1 p 2 alusel on aga õigus täitemenetlust võlgniku suhtes jätkata, kuna sissenõudja nõude rahuldamine hõlmab ka kohtutäituri tasu nõuet ning kohtutäituril on nõude võlgniku vastu jätkuvalt olemas. On üheselt selge, et praegusel juhul on kohtutäituri tasu maksma kohustatud isikuks KTS § 41 lg 2 alusel sissenõudja.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus rahuldas avaldaja kaebuse, tühistas kohtutäitur Taivo Peedosaare 17. aprilli 2017 (digiallkirjastatud 19. aprillil 2017) otsuse täiteasjas nr 119/2012/1159 ja jättis menetluskulud Taive Peedosaare kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on vaidluse all asjaolu, kas kohtutäitur, saades sissenõudjalt TMS § 48 lg 1 p-s 1 sätestatud avalduse menetluse lõpetamiseks, on kohustatud täitemenetluse lõpetama või võib täitemenetlust võlgniku suhtes jätkata kohtutäituri tasu saamiseks, mille maksmiseks on kohustatud sissenõudja. Maakohus nõustus kaebuse esitaja ja sissenõudjaga ning leidis, et TMS § 48 lg 1 p-s 1 sätestatud alus on täitemenetluse lõpetamise kohustuslik alus. Kohtutäituri seaduses ja täitemenetluse seadustikus ei ole sätestatud võimalust jätkata sissenõudja täitemenetluse lõpetamise avalduse alusel menetlust üksnes täituri tasu sissenõudmiseks. Täitemenetluse lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 1 alusel ei ole kohtutäituri diskretsioon. Käesolevas asjas puudub vaidlus ka selle üle, et täituri tasu peab hüvitama sissenõudja. Kohtutäitur on 16. detsembril 2016 teinud sissenõudjalt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ning kohtutäituri ja sissenõudja vahel on küll pooleli vaidlus kohtutäituri tasu suuruse üle, kuid mitte tasu maksmise kohustuse üle. TMS § 2 p 16 järgi on kohtutäituri tasu ja täitekulude määramise otsus iseseisev täitedokument, mille täitmiseks saab kohtutäitur vajadusel algatada täitemenetluse. Maaakohus nõustus kaebuse esitaja ja sissenõudjaga, et kohtutäituri viidatud Riigikohtu lahendid käsitlevad täitemenetluse lõpetamise juhte TMS § 48 lg 1 p 2 alusel ning ei ole asjakohased. Sissenõudja nõue TMS § 48 lg 1 p 2 tähenduses hõlmab ka täituri tasunõuet. Kuna võlgniku vastu nõuded puuduvad, tuleb täitemenetlus lõpetada. Seetõttu tuleb avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale rahuldada ning tühistada kohtutäituri 17. aprilli 2017 (digiallkirjastatud 19. aprillil 2017) otsus täiteasjas nr 119/2012/1159.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 30. augusti 2017 määruse ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on TMS § 48 lg 1 p-d 1 ja 2 olemuselt sarnased ning menetluse lõpptulemus sama. Kohtutäitur tugineb Riigikohtu seisukohtadele lahendi nr 3-2-1-3616 p-des 13 ja 19. Eeltoodule tuginedes täitemenetluse lõpetatakse, kui on tasutud kõik selles menetluses sisse nõutavad nõuded. Täitemenetluses sisse nõutav nõue koosneb sissenõudja nõudest ning täitemenetluse kuludest. Täitemenetluse alustamine kohtutäituri tasu nõudes tooks kaasa uued täitemenetluse kulud ja läheks vastuollu menetlusökonoomia põhimõttega. Juhul kui võlgnik deponeerib vähendatud kohtutäituri tasu kohtutäituri ametialasel arvel, saab täitemenetluse võlgniku vastu lõpetada (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-51-17, p 24). Deponeerimise puhul ei lähe kohtutäitur vastuollu tasustamise põhimõtetega, mille kohaselt ei tohi kohtutäituri tasu osas kokkuleppeid sõlmida. Sissenõudja on samas täiteasjas esitanud kohtusse kohtutäituri tasu otsuse osas vaide, milles lahend puudub ja mis on määrusega peatatud.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
6.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt jääb avaldaja varasemate seisukohtade juurde. Kohtutäituri seisukohad on asjakohatud ja ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuses ei ole ühtegi väidet selle kohta, mis saab olla tühistamise aluseks, st milles seisnes materiaalõiguse väär kohaldamine. TMS § 48 lg 1 p-s 1 sätestatud alus on kohustuslik täitemenetluse lõpetamise alus ning seaduses ei ole sätestatud võimalust jätkata menetlus üksnes täituri tasu sissenõudmiseks. Sellist järeldust ei sisalda ka ükski kohtutäituri poolt tsiteeritud kohtulahend.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 30. augusti 2017 määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega tühistab kohtutäituri 17. aprilli 2017 (digitaalselt allkirjastatud 19. aprillil 2017) otsuse osas, milles kohtutäitur keeldus vabastamast võlgniku vara aresti alt ja kohustab kohtutäiturit vabastama Andres Uibokandi vara täiteasjas nr 119/2012/1159 aresti alt. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas kohtutäitur peab olukorras, kus sissenõudja esitab TMS § 48 lg 1 p 1 alusel avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ja on kohustatud maksma kohtutäituri tasu, kuid jätab selle tasumata, täitemenetluse lõpetama või võib kohtutäitur täitemenetlust jätkata. Maakohus leidis, et kuna võlgniku vastu nõuded puuduvad, peab kohtutäitur täitemenetluse lõpetama. Ringkonnakohus maakohtu sellekohase seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus möönab, et täitemenetluse seadustikus puudub selge regulatsioon tekkinud olukorra osas. Ringkonnakohus leiab, et täitemenetluse lõpetamise eeldusteks TMS § 48 lg 1 p 1 alusel on TMS § 48 lg 1 p 1 ja KTS § 41 lg 2 koosmõjust tulenevalt sissenõudja poolt täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamine ja KTS § 41 lg-s 2 sätestatud ulatuses kohtutäituri tasu maksmine, sest üldreeglina peaks kohtutäituri tasu maksmine toimuma samas täiteasjas. Praegusel juhul on sissenõudja esitanud täitemenetluse lõpetamise avalduse, kuid ei ole tasunud kohtutäituri tasu. Sissenõudja nõustub, et ta on KTS § 41 lg-st 2 tulenevalt ainuisikuliselt kohtutäituri tasu maksma kohustatud subjektiks täiteasjas nr 119/2012/1159, kuid on esitanud Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäituri 16. detsembri 2016 tasuotsuse peale, milles on palunud tasuotsus tühistada (tsiviilasi nr 2-17-1176).
Kui kohus peaks tsiviilasjas nr 2-17-1176 sissenõudja kaebuse rahuldama ja kohtutäituri tasuotsuse tühistama, peab kohtutäitur tasu saamiseks tegema uue otsuse. Täitemenetluse lõpetamisel ei ole kohtutäituril enam täitemenetluse puudumise tõttu võimalik uut tasuotsust teha ja kohtutäituril jääb tasu saamata. Sellises olukorras on kohtutäitur jätnud põhjendatult rahuldamata võlgniku taotluse täitemenetluse lõpetamiseks. Ka olukorras, kus tsiviilasjas nr 2-17-1176 kohtutäituri tasu otsust ei tühistata, on põhjendatud täitemenetluse lõpetamata jätmine, kuna sissenõudja kohustus kohtutäituri tasu maksmiseks säilib. Alles siis, kui kohtutäituri tasuotsus on jõustunud ja sissenõudja kohtutäituri tasu siiski ära ei maksa, on põhjendatud kohtutäituri tasuotsuse alusel, mis on iseseisvaks täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 16 alusel, eraldiseisva täitemenetluse alustamine kohtutäituri tasu sissenõudmiseks.
9.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga selles, et tekkinud olukorras pidanuks kohtutäitur vabastama avaldaja vara aresti alt. TMS § 77 lg 1 kohaselt vabastab kohtutäitur sissenõudja taotlusel ja võlgniku nõusolekul asja arestist, isegi kui muu arestitud vara ei ole küllaldane täitedokumendi täitmiseks. Sissenõudja on esitanud täitemenetluse lõpetamise avalduse, mis hõlmab endas ka vara aresti alt vabastamise taotlust, kuna täitemenetluse lõpetamise tagajärjel tuleb võlgniku vara aresti alt igatahes vabastada. Võlgnik pole andnud mitte ainult nõusolekut vara aresti alt vabastamiseks, vaid on seda ka taotlenud. Samuti on vara aresti alt vabastamine põhjendatav sellega, et pärast sissenõudjalt täitemenetluse lõpetamise avalduse saamist ei ole enam põhjendatud täitetoimingute tegemine võlgniku suhtes ja seda ei väära ka asjaolu, et täitemenetlus jääb lõpetamata. Eelnevast tulenevalt kohustab ringkonnakohus kohtutäiturit vabastama avaldaja vara aresti alt.
10.TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.