2-15-9824/93 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 209 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. TsMS § 209 lg 2 kohaselt on üldõigusjärglasele kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. Hageja J K suri 08.03.2018, s.o käesoleva menetluse ajal ja kohtule nähtuvalt on kassatsioonkaebuse esitanud hageja üldõigusjärglane J K . Kohtule on 28.05.2018 esitatud koos kassatsioonkaebusega pärimistunnistuse, mille kohaselt on J K J K ainus pärija. Riigikohus on avaldanud seisukoha, et tulenevalt TsMS § 353 lg-test 1, 3 ja 4 läheb menetlus üldõigusjärglasele sisuliselt tervikuna üle, st menetlust võib jätkata ka siis, kui üldõigusjärglane menetlusse astumise avaldust TsMS § 209 lg 1 alusel ei esita või menetluses osalemisega ei nõustu (RKTKo 3-2-1-113-11, p 50). Kohus selgitab, et olukorras, kus menetlusosaline sureb menetluse ajal, on menetlusosalise üldõigusjärglasel TsMS § 209 lg 1 alusel kohustus menetlusse astuda ja kohus peab asendama menetluse poole üldõigusjärglasega. Üldõigusjärgluse olemusest tuleneb, et kui üldõigusjärgluse toimumine toob kaasa senise menetluse poole asendamise üldõigusjärglasega, läheb talle üle ka menetluskulude kandmise kohustus, sh ulatuses, milles need on tekkinud seoses tema õiguseellase tegevusega (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017, § 209, lk 1120). Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas lahend teha juba hageja üldõigusjärglase J K suhtes. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus ei määranud menetluskulusid kindlaks kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Käesoleva tsiviilasja menetluskulud on kohus jätnud hageja kanda, mistõttu tuleb kindlaks määrata üksnes kostja S G kantud menetluskulude rahaline suurus. Kostja S G menetluskulud hõlmavad kokku õigusabikulusid summas 6 264 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele 2(5)

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-3916). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13, p 16). Kostja esindaja selgitas, et kuna kostja on füüsiline isik ja ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis taotleb kostja kulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 180 eurot/tund (km-ga) ja kokku 33,3 tundi. Järgnevalt analüüsib kohus kostja taotlust lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks kostja näidatud kirjete kaupa, hinnates lühidalt kostja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulud maakohtus 1) 28.07.2017 kohtuasja materjalide analüüs 5 h – toimingu põhjendatud ning vajalik ajakulu kokku on 3,5 h, sh arvestades hageja nõuet, hagiavalduse sisu ja lisatud tõendeid. 2) 31.07.2017 Riigikohtu praktika analüüs tahteavalduse esitamise ja kinkest taganemise asjades 1,4 h – põhjendamatu ajakulu, kuivõrd kohtupraktika üle vaatamine on hõlmatud juba esindaja tunnitasus. 3) 01.08.2017 hagile vastuse koostamine 6 h – toimingu põhjendatud ning vajalik ajakulu kokku on 4,5 h, sh arvestades hagiavalduse ja kostja vastuse sisu ning mahtu ja lisatud tõendeid ning asjaolu, et esindaja on juba 28.07.2017 tutvunud hagiga ja seda analüüsinud. 4) 07.08.2017 suhtlemine KÜ H juhatuse liikmetega korteri seisukorrast, kliendiga nõupidamine korteri valduse teemal 1 h – põhjendamatu ajakulu, kuna kohtutoimikust ega menetluskulude nimekirjast ei nähtu toimingu vajalikkus ja sisu. 5) 15.08.2017 kliendinõupidamine büroos 0,6 h – põhjendatud ja vajalik toiming ning ajakulu. 6) 30.08.2017 istungiks ettevalmistus, suhtlemine hageja advokaadiga, hageja ettepaneku analüüs 1 h – põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu. 7) 31.08.2017 eelistung 0,3 h – istung kestis 10:00 kuni 10:21, seega põhjendatud ja vajalik ajakulu. 8) 02.10.2017 istungiks ettevalmistus 0,2 h – põhjendatud ja vajalik toiming ning ajakulu. 9) 03.10.2017 kohtuistung 0,3 h – istung kestis 11:00 kuni 11:27, seega põhjendatud ja vajalik ajakulu. 10) 01.11.2017 hageja uue taotluse analüüs ja sellele vastamine 1,5 h – põhjendatud ja vajalik toiming ning ajakulu. 11) 24.11.2017 hageja taotlust lahendava kohtumääruse analüüs ja kliendiga nõupidamine 0,5 h – põhjendatud ja vajalik toiming ning ajakulu. 12) 04.12.2017 istungiks ettevalmistus, menetlusliku olukorra analüüs 0,5 h – põhjendatud ja vajalik toiming ning ajakulu. 13) 05.12.2017 kohtuistung 2,5 h – istung kestis 09:00 kuni 11:26, seega põhjendatud ja vajalik ajakulu. 14) 13.12.2017 kohtuvaidluse ettevalmistus ja teeside koostamine 1,5 h – põhjendatud ja vajalik toiming ning ajakulu. 3(5)

Menetluskulud ringkonnakohtus 15) 09.03.2018 maakohtu otsusele esitatud kaebuse analüüs ja kaebeväidete kaardistamine 4,5 h – põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu. 16) 16.03.2018 vastuse koostamine hageja kaebusele 8 h – toimingu põhjendatud ning vajalik ajakulu kokku on 5 h, sh arvestades vastuse sisu ja mahtu ning asjaolu, et kostja esindaja on apellatsioonkaebust juba varasemalt 4,5 h analüüsinud. Kostja osutatud õigusabi tunnitasu määr oli 180 eurot tunnis (km-ga). Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt RKTKm 3-2-1-115-14 p 14; RKTKm 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades menetluse keerukust ja mahukust on kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud maksimaalselt summas 140 eurot/tund (koos käibemaksuga). Seega on kostja esimese astme menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 3 696 eurot (koos käibemaksuga) (26,4 x 140). Kohus määrab kostja menetluskulude suuruseks kokku 3 696 eurot. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 3 696 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja kostja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus andis 09.07.2015 määrusega J K menetlusabi ja vabastas ta nii hagiavalduselt kui ka hagi tagamise taotluselt riigilõivu tasumisest kokku summas 1 150 eurot, samuti jätkas kohus 07.03.2018 määrusega menetlusabi andmist ning vabastas J K apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 1 100 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. TsMS 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on menetluse käigus J K majanduslikku seisundit hinnates mitmel korral leidnud, et tema majanduslik seisund annab aluse temale riigipoolse menetlusabi andmiseks. J K kohustused on läinud üle tema õigusjärglasele J K. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid ja hageja asendamist, oleks menetlusabikulude J K kanda jätmine ebaõiglane. Kohus asub seisukohale, et J K tuleb vabastada menetluskulude (riigilõiv kokku summas 2 250 eurot) riigituludesse tasumise kohustusest. J K on tsiviilasjas nr 2-14-58716 12.01.2015 määrusega antud riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 4 kohaselt võib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad riigi õigusabi seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmise. Kohus leiab, et kuna taotleja J K on surnud ja tsiviilasja nr 2-15-9824 menetlus on lõppenud jõustunud lahendiga, siis on riigi õigusabi andmise alused käesoleval juhul ära langenud ja taotlejale tuleb riigi õigusabi andmine lõpetada. RÕS § 17 lg 6 kohaselt vabaneb riigi õigusabi andmise lõpetamise korral riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest. 4(5)