Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Lisaks tõi võlgnik esile, et on 7-8 aastat tööd otsinud, kuid see pole õnnestunud. A OÜ (xxx) juhatuse liikme staatust selgitas sellega, et tema pankrotistunud ja kasiinosõltlasest sõber soovis teedeehitusega tegeleda ning tegemist on ajutise ja tegevusetu ettevõttega (pole arvelduskontot avatud). Samuti märkis võlgnik, et korjab plasttaarat ja saab selle eest ca 200 eurot kuus. Võlgnik selgitas, et igapäevaselt toetavad teda vanemad ja vend. Ärakuulamisel lubas esitada tõendid aktiivse tööotsimise kohta, kuid 25.08.2018 avaldas kohtule, et ei suuda leida ja esitada vastavaid tõendeid. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastama enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas võlgniku ära 22.08.2018. a. Kohtusse ilmus ärakuulamisele võlausaldaja AS S L . Huvitatud võlausaldajad on oma seisukohad kohtule esitanud kirjalikult. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud 29.03.2012 avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning ühtlasi sellega kinnitanud, et kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik on kohtule esitanud viie aasta kestel sisuliselt identseid ja äärmiselt üldsõnalisi aruandeid oma tegevuse ja sissetulekute kohta. Aruannetest nähtub, et võlgnik on olnud enamus ajast ilma tööta ja sissetulekuta. Aruannetes selgitatakse, et võlgnik on väidetavalt varasemalt töötanud juhtivatel kohtadel erinevates ettevõtetes ning kohtule esitatud CV kohaselt on võlgnikul suured kogemused äriühingute asutamisel. Sellest tulenevalt põhjendatakse aruannetes, et võlgnik on soovinud leida juhtivaid ametikohti, kuid neid pole talle pakutud. Ühtlasi avaldatakse aruannetes, et võlgnik pole otsinud nö lihtsaid töid ega töökohti. Alates 12.09.2014 esitatud aruannetest märgitakse ühtlasi, et võlgnik on alustamas ööklubi pidamisega ning loodab saada seal juhtiva koha. 30.01.2017 aruandes märgib võlgnik, et korraldab ja juhib ööklubi M M OÜ (xxx) kaudu ning töötasu ta sealt ei saa, kuid loodab hakata saama ca 600 eurot alates 2017. a aprillist. 15.06.2018 aruandes märgib võlgnik, et ööklubi pidamine pole kujunenud kasumlikuks ning ta ei saa sealt jätkuvalt palka. Samuti märgib võlgnik viimases aruandes, et pole õnnestunud ka muid töid leida. Võlgniku väitel on ta vanemate ja venna ülalpidamisel. Võlgnik kinnitab viimases aruandes, et pole võlausaldajatele ühtegi väljamakset teinud 5 aasta kestel. Võlgnik pole ennast töötuna arvele võtnud. Eeltoodust nähtub, et võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on ta suurte kogemustega ettevõtluses tegutsenud isik, kes pole 5 aasta kestel leidnud tööd, mille eest makstakse ka palka. Võlgniku poolt esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on alates 2017. a algusest

korraldanud ööklubi tegevust, kuid pole sellest saanud mingit töötasu. Käesolevaks hetkeks pole võlgnik teinud ühtegi väljamakset võlausaldajatele. 22.08.2018 toimunud ärakuulamisel avaldas võlgnik, et on ettevõttes M M OÜ (xxx) tööl juhatajana ja töötasuks on määratud miinimumpalk (500 eurot), kuid ettevõtte kehva majandusliku seisu tõttu seda talle reaalselt välja ei maksta. Lisaks tõi võlgnik esile, et on 7-8 aastat tööd otsinud, kuid see pole õnnestunud. A OÜ (xxx) juhatuse liikme staatust selgitas sellega, et tema pankrotistunud ja kasiinosõltlasest sõber soovis teedeehitusega tegeleda ning tegemist on ajutise ja tegevusetu ettevõttega (pole arvelduskontot avatud). Samuti märkis võlgnik, et korjab plasttaarat ja saab selle eest ca 200 eurot kuus. Võlgnik selgitas, et igapäevaselt toetavad teda vanemad ja vend. Ärakuulamisel lubas esitada tõendid aktiivse tööotsimise kohta, kuid 25.08.2018 avaldas kohtule, et ei suuda leida ja esitada vastavaid tõendeid. Kohtu hinnangul on võlgnik tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, kuivõrd ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ka, et ta oleks sellist tegevust aktiivselt otsinud. Vaatamata kohtu korraldusele ja võlgniku lubadusele 22.08.2018 ärakuulamisel esitada tõendid aktiivse töö otsmise kohta, võlgnik vastavaid tõendeid kohtule ei esitanud. Kohus on seisukohal, et kui isikul ei õnnestu aastaid äritegevusega alustada ega seda teostada tulusalt ja samal ajal on tal kohustus tegeleda aktiivselt tulutoova tegevuse leidmisega, siis peaks isik mõistma, et ta pole pädev äritegevuses ning peaks otsima enda võimetele vastavat tööd, sh lihttöid. Põhjendatud on sellises olukorras ka enda töötuna registreerimine, mida võlgnik pole 5 aasta kestel teinud. Aktiivseks töö otsimiseks ei saa pidada CV passiivset rippumist tööportaalis. Järjekindel töötuna arvele mittevõtmine ja aktiivselt töö otsimisega mittetegelemine väljendab kohtu hinnangul vähemalt võlgniku rasket hooletust VÕS § 104 lg 4 mõttes oma kohustuste täitmisel. Samuti väljendab rasket hooletust tulusa tegevuse otsimisel lihttöödele kandideerimise ignoreerimine põhjusel, et võlgnik peab ennast pädevaks ettevõtte juhiks. Kohus leiab, et võlgnik on järjekindlalt viie aasta kestel raskest hooletusest rikkunud kohustust leida tulutoovat tegevust. Sellega on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve, sest pole suutnud teha ühtki väljamakset 5 aasta kestel. Kohus rõhutab, et võlgnik on 29.03.2012 avalduses kinnitanud kohustust täita PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Samuti on kohus 04.06.2013 määruses selgitanud võlgniku kohustuste sisu ja tähendust. Seega on võlgnik olnud oma kohustustest teavitatud ja teadlik. Kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (3-2-1-19-16, p 12). Kui võlgnik on olnud ca 4 aastat tegevusetult ja rohkem kui 1 aasta väidetavalt korraldanud äriühingu tegevust tasuta ja pole ennast arvele võtnud terve eelviidatud perioodi kestel Töötukassas, siis viitab see kohtu hinnangul võlgniku tahtmatusele täita oma kohustusi ning selline tegevus pole käsitletav endast parima andmisena kohustuste täitmisel. Kohus on seisukohal, et see näitab võlgniku süülist käitumist, kuivõrd viitab vähemasti VÕS § 104 lg 4 mõttes raske hooletuse tõttu PankrS § 173 sätestatud kohustuste mittetäitmisele.

Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt ja puuduvad andmed, et võlgnik oleks püüdnud tegelikult leida tasuvamat tööd. Kohus leiab, et võlgnik on paljasõnalisi väiteid avaldanud tasuvama töö mitteleidmise kohta ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgnik oleks teinud reaalseid pingutusi tasuvama töö leidmisel. Kohus leiab, et arvestades võlgniku vanust, kogemusi ja töövõimelisust, ei ole eluliselt usutav, et 5 aasta kestel pole võimalik leida tööd või ennast täiendada, et leida töökoht. Riigikohus on (3-2-1-46-13, p 11; 3-2-1-19-16, p 14; 3-2-1-49-16, p 15) märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust. Eeltoodu alusel tuleb füüsilisest isikust võlgniku A M pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning keelduda teda vabastamast tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.