XX (töötaja) hagi Y (tööandja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes; alates 25.01.2017 töötaja taotlusel töölepingu lõpetamise ja kolme kuu keskmise töötasu 16 375,53 euro hüvitise väljamõistmise ning viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.01.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
18039,79 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXX, aadress XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper (e-post: XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Y (registrikood XXXXXXXX, aadress XXX), volitatud esindaja LS (epost: XXX)
Istungi toimumise aeg
06.09.2018
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.01.2018 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-6990 pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XX (töötaja) ja Y (tööandja) 26.04.2005 töölepingu nr 5177-SA (edaspidi tööleping) (tl 2-8; 74-78; TVK tl 51-58). Hageja töötas alates 06.05.2005 kostja juures CCC projektijuhina ning alates 07.12.2009 infrastruktuuritehnika teenistuse tehnikadirektorina (TVK tl 54). 17.01.2017 pidas Keskkriminaalpolitsei hageja kahtlustatavana kinni ja kuulas üle. 18.01.2017 avaldas Prokuratuur oma veebilehel teate hageja kinnipidamise ja talle kahtlustuse esitamise kohta. 25.01.2017 andis uurija hagejale kinnipidamisasutuses üle tööandja 20.01.2017 erakorralise töölepingu ülesütlemise teate nr 2017/4-1/25-1 (edaspidi ülesütlemisteade; TVK tl 59). Ülesütlemiseteate kohaselt öeldi hageja tööleping üles alates 25.01.2017 üles TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 6 alusel. Tööleping öeldi üles kuna hagejale on esitatud kuriteokahtlustus ja kuriteokahtlustuse esitamist on kajastatud meedias. Ülesütlemisteates puudub korrektne töölepingu lõpetamise põhistus ning töölepingu ülesütlemine on tühine.
2.Tööandja ei ole selgitanud, millist XXXsisest akti või kutse-eetika reeglit on hageja rikkunud. Juhul kui hagejale süüdistust üldse ei esitatagi või hageja mõistetakse õigeks, puudub õiguslik võimalus taasavada vaidlust töölepingu lõpetamise lubatavuse üle. Tööandja ei ole õigustatud töölepingut lõpetama üksnes töötajale esitatud kuriteokahtluse esitamise faktile tuginedes. Asjaolu, et tööandja ei pea tõendama kolmandatel isikutel usaldamatuse tekkimist, ei tähenda, et tööandjal puuduks kohustus määratleda töötaja tegu mis usaldamatuse tekkimise võimaluse tekitas. Tööandja ei ole hageja tegusid ei ajaliselt ega sisuliselt, sh konkreetsete töökohustuse rikkumisena üldse määratlenud. Hageja on ka seisukohal, et tulenevalt süütuse presumptsiooni põhimõttest ei saanud ühelgi mõistlikult isikul tekkida ainuüksi kahtlustuse esitamisest üldsõnaliselt teavitamisest usaldamatust Y vastu.
3.Kuna töölepingu ülesütlemine on tühine, taotleb hageja töölepingu lõpetamist alates ajast kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ehk alates 25.01.2017. Samuti taotleb hageja seoses töölepingu lõpetamisega hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel. Töölepingu järgi oli kostja töötasuks 4830 eurot kuus, millele lisandus 639 eurot kuus sõiduauto kasutamise kompensatsioonina. Hageja viimase kuue kuu keskmine töötasu oli 4819,51 eurot. Eelnevalt märgitud ja mh eelneval viimasel 6 kuul makstud lisatasu suuruseks oli 639 eurot kuus. Seega on hageja kolme kuu keskmise töötasu suuruseks hüvitise väljamõistmisel 16 375,53 eurot.
4.Hageja taotles töövaidluskomisjonile esitatud avalduses töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamist (TLS § 107 lg 1) ja töölepingu lõpetamist töövaidluskomisjoni poolt (TLS § 107 lg 2). Hageja rõhutas, et soovib seoses töölepingu lõpetamisega TLS § 107 lg 2
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-6990 alusel ka hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel, kuid kinnitas selgesõnaliselt, et ta vastavat nõuet töövaidluskomisjonile ei esita. Nimelt on hageja ainuüksi 3 kuu keskmine töötasu suurem kui 10 000 eurot ehk vastava nõude menetlemine ei kuulu tulenevalt ITVL § 4 lg-st 11 ja 15 lg 1 p-st 4 töövaidluskomisjoni pädevusse. Hageja leidis, et vastavat hüvitise nõuet on võimalik menetleda eraldi TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise nõudest. Hageja märkis, et juhul kui töövaidluskomisjoni hinnangul ei ole töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamise nõue vastavalt TLS § 109 lg 1 alusel esitatud hüvitise nõudest eraldatav, puudub töövaidluskomisjonis alus ka töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamise nõude menetlemiseks. Töövaidluskomisjon leidis, et nii töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu töötaja taotlusel lõpetamise kui ka viimasega seotud hüvitise väljamõistmise nõuded on lahutamatult seotud. Töövaidluskomisjon oleks pidanud hageja avalduse menetluse ITVS § 15 lg 1 p 4 alusel lõpetama, kuivõrd hageja kinnitas hüvitise nõudmise soovi ja seda suuremas ulatuses kui 10 000 eurot. Otsusest nähtuvalt on töövaidluskomisjon hageja avaldust aga menetlenud, jättes avalduse rahuldamata. Seega on töövaidluskomisjoni otsuse alusel ebaselge, kas kõik käesolevas hagis esitatud nõuded on samad, mis tuleb lugeda esitatuks hageja poolt töövaidluskomisjonile ehk millistes nõuetes esitatud hagi järgib ITVS § 24 lg-t 3. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagi, mis sisaldab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamise nõuet ja/ või sellega seoses TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise välja mõistmise nõuet, ei ole kooskõlas ITVS § 24 lg-ga 3, vastava nõude (vastavate nõuete) käsitlemist eraldi hagina ning esitab käesolevaga koheselt taotluse vastavate hagide liitmiseks samasse menetlusse. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja esitas hagile vastuse 05.07.2017 (tl 37-45). Kostja ei tunnista hagi. Kostja palub lõpetada asjas menetlus otsust tegemata (TsMS § 428 lg 1 p 1) või alternatiivselt teha uus otsus hagiavalduse menetlusse mittevõtmise kohta (TsMS § 371 lg 1 p 3) või alternatiivselt jätta hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata.
6.Hageja nõue ei kuulunud töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) pädevusse ning töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet ning rahalise hüvitise nõuet ei saa üksteisest eraldada. ITVS § 15 lg 1 p 4 sätestab, et TVK keeldub avalduse vastuvõtmisest või lõpetab asja menetluse, kui nõude lahendamine ei kuulu TVK pädevusse. Samuti taotles hageja 14.03.2017 TVK-le esitatud menetlusdokumendis jätta hageja nõue töölepingu lõpetamiseks TVK poolt läbi vaatamata, kui TVK on seisukohal, et töölepingu lõpetamise nõue ning töötaja hüvitise nõue ei ole lahutatavad. TVK ei lõpetanud asjas menetlust pärast seda, kui hageja teatas TVK-le, et tema rahalise nõude suurus ületab 10 000 eurot. Kostja on seisukohal, et ITVS § 15 lg 1 p 4 ei võimalda TVK-le kaalutlusõigust asjas menetlust jätkata, kui töötaja rahalise nõude suurus ületab 10 000 eurot, mistõttu oleks tulnud TVK-l kas asjas menetlus lõpetada või keelduda avalduse vastuvõtmisest, olles eelnevalt ise välja selgitanud hageja rahalise nõude suuruse. Hageja poolt 27.02.2017 TVK-le esitatud avalduses esines olulisi puuduseid ning avaldus ei vastanud ITVS §-s 14 toodud nõuetele. ITVS § 14 lg 3 p 5 sätestab, et töötaja peab TVK-le esitatavas avalduses esitama nõude aluseks olevate asjaolude kirjelduse, millega nõuet põhjendatakse ja nõude õiguslik alus. Töölepingu lõpetamise nõue TLS § 107 lg 2 alusel ning hageja hüvitise nõue TLS § 109 lg 1 alusel ei ole lahutatavad, vaid neid tuleb lahendada koos ning hageja on selle õiguse minetanud. Kostja taotleb, et kohus lõpetaks asjas menetluse otsust tegemata (TsMS § 428 lg 1 p 1) või alternatiivselt teeks uue otsuse hagiavalduse menetlusse
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-6990 mittevõtmise kohta (TsMS § 371 lg 1 p 3). ITVS § 15 lg 1 p 4 tuginedes oleks TVK pidanud imperatiivselt 1) kas keelduma asja vastuvõtmisest või 2) lõpetama asjas menetluse. Hageja oleks pidanud oma nõudega pöörduma kohtusse, mitte TVK-sse.
7.Hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine on õiguspärane. Kostja on selgelt ning üheselt arusaadavalt esitanud töölepingu ülesütlemise teates hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise põhjendused. Hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine oli otseselt seotud töölepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hagejaga sõlmitud töölepingu p 9.1.1 kohaselt kohustus hageja kostja juures töötama lepingus sätestatud tingimustel, alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile, täitma õigusaktide, xxxsiseste aktide ning kutse-eetika reeglitega sätestatud tingimusi.
8.Hagejale kahtlustuse esitamine Keskkriminaalpolitsei poolt eeldab hageja poolt sellele eelnevalt mingi teo või tegude sooritamist või nendest hoidumist, ilma milleta ei oleks kostja hinnangul hagejale kahtlustuse esitamine antud juhul olnud sisuliselt võimalik. Hagejale esitatud kahtlustuse sisu oli seotud teo või tegude või teo suhtes, mis olid vahetult seotud hageja töötamisega kostja juures.
9.Kostja ei pea tõendama hageja tegudest tulenevalt kolmandate isikute usaldamatuse tekkimist kostja vastu. On oluline fakt, et hagejale kahtlustuse esitamist on meedias arvukalt kajastatud ning võttes arvesse kahtlustuse sisu, on sellest võimalik järeldada, et hageja kahtlustuse esitamisele on eelnenud hageja tegu ja/või teod ja/või nendest hoidumine, seejärel kahtlustuse esitamine hagejale ning sellest tulenevalt selle arvukas kajastamine meediaväljaannetes, mis on paratamatult tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse kolmandates isikutes. Seega on ilmne, et esineb põhjuslik seos hageja tegude, temale esitatud kahtlustuse, selle meedias kajastamise ning kolmandates isikutes hageja suhtes usaldamatuse tekkimise võimaluse vahel.
10.Hagejal on alternatiivsed õiguskaitsevahendid juhuks, kui temale esitatud kahtlustus osutub alusetuks. Kui hagejale Keskkriminaalpolitsei poolt kostjast sõltumatult esitatud kahtlustus on tõepoolest alusetu või hageja mõistetakse õigeks, on hagejal oma õigusi alternatiivselt võimalik muu hulgas kaitsta nt riigivastutuse seaduses sätestatud alustel. Kostja ei saa ega pea kandma õiguskaitseorganite töö tulemuslikkusega seotud riske. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus rahuldas hagi, tuvastas poolte vahel 26.04.2005 sõlmitud töölepingu tööandja poolt erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas pooltevahelise töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 25.01.2017, mõistis välja kostjalt hageja kasuks hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 16 375,53 eurot, mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise arvestatuna põhinõudest ning jättis menetluskulud kostja kanda.
12.Kohtu hinnangul oli töövaidluskomisjon pädev lahendama hageja (avaldaja) nõudeid ning samuti saab kohus käesoleva kohtuotsusega lahendada hagis esitatud nõudeid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostja taotluse menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 1 alusel ning alternatiivselt hagiavalduse menetlusse mittevõtmise taotluse.
13.Tööandja ehk kostja on töötajaga ehk hagejaga töölepingu erakorraliselt üles öelnud TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 6 alusel. Hageja leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, mistõttu peab kohus kontrollima, kas töötaja on pannud toime teod, mis võivad põhjustada tööandja usalduse kaotuse hageja suhtes ning on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Töötajale esitatud etteheited peavad olema konkreetsed. Selleks, et töövaidlusorgan (sh kohus) saaks hinnata töölepingu erakorralise ülesütlemise seaduslikkust ning põhjendatust, peavad olema töölepingu 4(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-6990 ülesütlemisavalduses võimalikult täpselt kirjeldatud teod, mis on viinud tööandja usalduse kaotuseni ning on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Hageja töölepingu ülesütlemiseteates puuduvad konkreetsete tegude kirjeldused, mida hageja on kostja arvates toime pannud ning puuduvad täielikult faktiliste asjaolude kirjeldus selle kohta, millal ja milliseid tegusid hageja toime pani. Ülesütlemisteates on märgitud vaid sisuliselt karistusseadustikus (KarS) sätestatud erinevate paragrahvide pealkirjad (süüteod).
14.Kui töötajale on uurimisorgani poolt esitatud kahtlustus ning kriminaalmenetluse huvides ei ole võimalik üksikasjalikult kirjeldada kahtlustuses kirjeldatud kuritegusid, siis töölepingu ülesütlemisavaldus peaks minimaalselt sisaldama ajavahemikku ning kohta, kus on töötaja poolt toime pandud teod, mis on viinud usalduse kaotuseni ning peab olema arusaadav nende töötaja tegude seotus tema tööülesannete täitmisega tööandja juures viidates, milliseid töölepingu (või ametijuhendi vm õigusakti) punkte on töötaja rikkunud. Kohtu hinnangul võib iseenesest olla täiesti põhjendatud, et töötajale kahtlustuse esitamisega kaotab tööandja tema suhtes usalduse, kuid sellisel juhul ei tohiks töölepingu ülesütlemise teade sisaldada vaid üldist viidet kahtlustuse esitamise asjaolule, vaid tuleks põhjalikumalt märkida (nii põhjalikult, kui võimalik), mis on need konkreetsed teod, mida töötaja on toime pannud (sh mis ajavahemikul, kus jne) ning milline on nende tegude seos töölepingu rikkumisega.
15.Samas leiab kohus, et tööandjal on kohustus määratleda ülesütlemisavalduses (vähemalt minimaalses mahus, kasvõi üldjoontes, kui kriminaalmenetluse seda muul viisil ei võimalda) tegu, mis tekitas kolmandates isikutes usalduse tekkimise võimaluse TLS § 88 lg 1 p 6 kohaselt. Töötaja teo määratluseks ei ole piisav vaid tööandja tuginemine prokuratuuri pressiteatele, mille sisu kajastasid paljud meediaväljaanded. Hagejale kahtlustuse esitamist ning tema vahistamist on kajastatud erinevates meediaväljaannetes, kuid nende kõikide sisu tuleneb prokuratuuri 18.01.2017 pressiteatest (TVK tl 66).
16.Eeltoodust tulenevalt ja hinnates kõiki tsiviilasjas ja töövaidluskomisjoni toimikus olevaid tõendeid kogumis, leiab kohus, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 6 alusel on tühine.
17.Hageja ei soovi töösuhte jätkamist, vaid on avaldanud soovi töösuhte lõpetamiseks alates 25.01.2017. Kohus lõpetab hageja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 25.01.2017 ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas, so 16 375,53 eurot.
18.Kohus on leidnud, et hageja tööleping lõppes 25.01.2017, seega on põhjendatud hageja viivisenõude esitamine alates 25.01.2017, milliseks ajaks oli sissenõutavaks muutunud summaks 16 375,53 eurot. Seadusjärgne viivisemäär on 8% aastas. Viivitatud päevade arv ajavahemikul 25.01.2017 kuni 12.01.2018 on kokku 353 päeva. Seega on hageja viivisenõue kuni kohtuotsuseni kokku 1266,97 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning see tuleb, sh edasiulatuvalt kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Kostja apellatsioonkaebus
19.Kostja on seisukohal, et maakohus on kohtuotsuse tegemisel püstitanud vale lähteülesande, avaldades, et kohus peab kontrollima kas töötaja on toime pannud teod, mis võivad põhjustada tööandja usalduse kaotuse hageja suhtes. Kostja on seisukohal,
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-6990 et see, kas töötaja on faktiliselt pannud toime need konkreetsed teod, millele kostja ülesütlemise teates tugines ning mis põhjustasid kostja usalduse kaotuse töötaja suhtes, saab tuvastada üksnes kohus, kes hakkab töötaja kriminaalasja menetlema. Maakohus oleks pidanud kontrollima seda, kas keskkriminaalpolitsei poolt kahtlustuse esitamine töötajale võis mõistlikult tingida tööandja usalduse kaotuse töötaja suhtes.
20.Kohtuotsus on ka vastuoluline, sest otsuse p-is 37 järgi asub kohus seisukohale, et kohtu hinnangul võib olla täiesti põhjendatud, et töötajale kahtlustuse esitamisega kaotab tööandja tema suhtes usalduse.
21.Kostja on seisukohal, et isegi juhul, kui kostja oleks teadnud detailsemat infot selle kohta, millisel ajaperioodil või millise riigihanke osas hagejale kahtlustus esitati, ei oleks see kostja usaldust muutnud, sest esitatud kahtlustuste sisu kohaselt on töötaja pannud toime tõsiseid süütegusid tööandja juures töötades. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, mida oleks sellise detailse info teadmine või mitteteadmine töölepingu ülesütlemise õiguspärasuse hindamisele juurde andnud.
22.Töölepinguline suhe eeldab usaldussuhet tööandja ja töötaja vahel. Kostjal ei tohiks olla mingisugust adekvaatset põhjust kahelda õiguskaitseorganite töös ega seda kahtluse alla seada. Tööandja usaldus töötaja vastu ei saa analoogsetes olukordades olla sõltuvuses õiguskaitseorganite töö tulemuslikkusest. Kostjal ei ole põhjust ega kohustust prokuratuurilt töötajale esitatud kahtlustuse sisu kohta lisainfot küsida. Kostja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemise õiguspärasus ei saa ega tohi sõltuda ebakindlast ja määramatust asjaolust, kas sõltuvalt menetlustaktikast prokuratuur otsustab või ei otsusta väljastada töötajale lisainformatsiooni selle kohta, millised on need konkreetsed teod, mille osas on töötajale kahtlustus esitatud. Kostja on seisukohal, et ta ei pea tõendama töötaja tegudest tulenevalt kolmandate isikute usaldamatuse tekkimist kostja vastu.
23.Maakohus tõlgendab seadust selliselt, et kuna TLS § 88 lg 1 p 5 rakendamise eeldus ei olnud täidetud, siis järelikult ei olnud täidetud automaatselt ka TLS § 88 lg 1 p 6 rakendamise eeldus. Kostja on seisukohal, et arvukas meediakajastus töötajale esitatud kahtlustuse tõttu on fakt ja seda ei muuda asjaolu, kas töötaja meediakajastusest vahi all viibides teadis või mitte ning kas kostja kaotas töötja suhtes usalduse TLS § 88 lg 1 p 5 tähenduses. Arvestades, et töötaja tööülesanded olid vahetult seotud töötajale esitatud kahtlustuse sisuga on ilmne, et ka kostja hankemenetluses osalejatel jätkunuks arusaam, et kostja poolt läbiviidavad hankemenetlused ei ole seaduslikud. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb täielikult tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
26.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle, mis maakohus sisuliselt ka tuvastas: - 26.04.2005 sõlmisid XX (töötaja) ja Y (tööandja) töölepingu nr 5177-SA, mille kohaselt töötas hageja kostja juures alates 06.05.2005 projektijuhina ning alates 07.12.2009 infrastruktuuritehnika teenistuse tehnikadirektorina (TVK tl 51-58). -
17.01.2017 pidas Keskkriminaalpolitsei hageja kuriteos kahtlustatavana kinni.
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-6990 -
18.01.2017 avaldas Prokuratuur oma veebilehel teate hageja kinnipidamise ja talle kahtlustuse esitamise kohta (TVK tl 66).
-
19.01.2017 hageja vahistati Harju Maakohtu poolt kaheks kuuks.
-
25.01.2017 anti hagejale kinnipidamisasutuses üle tööandja 20.01.2017 erakorraline töölepingu ülesütlemise teade nr 2017/4-1/25-1, mille kohaselt öeldi hageja tööleping üles alates 25.01.2017 TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 6 alusel (TVK tl 59). Töölepingu ülesütlemise alusena märkis kostja järgnevat: 17.01.2017 pidas Keskkriminaalpolitsei hageja kinni, kuulas üle ning esitas kahtlustuse tööandja juures töötades riigihangete läbiviimise nõuete rikkumises ja kelmuses, korduvas altkäemaksu võtmises ja küsimises, dokumendi võltsimises, võltsitud dokumendi kasutamises ning rahapesus. 19.01.2017 võttis Harju Maakohus hageja Riigiprokuratuuri taotluse alusel kaheks kuuks vahi alla. Kahtlustus esitamine ja vahi alla võtmine on leidnud arvukalt meediakajastust. See on tööandjale kaasa toonud ulatusliku mainekahju ning usaldamatuse klientide ja partnerite poolt. Eelkirjeldatud kahtlustuse sisu tõttu on tööandja kaotanud usalduse hageja kui töötaja vastu.
27.Apellatsioonimenetluses on vaidlus peamiselt selles, kas kostja ütles töölepingu üles õiguspäraselt.
28.Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude õiguslik alus on TLS § 104 lg 1, mis sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Seega tuli maakohtul hageja vastava nõude lahendamiseks kontrollida, kas kostjal esines 20.01.2017 alus hagejaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja kas ülesütlemine vastab seaduse nõuetele.
29.Hageja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine nii ülesütlemise formaalsete kui ka materiaalsete eelduste puudumise tõttu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ütles töölepingu üles kirjaliku ülesütlemisteatega, mis sisaldas ka ülesütlemise põhjendusi ning ülesütlemisteade toimetati kostjale kätte.
30.TLS § 95 lg 1 esimese lause kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tööandja peab TLS § 95 lg 2 esimese ja kolmanda lause järgi põhjendama ülesütlemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta põhjendamiskohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust, kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele tekkinud kahju.
31.Hageja väidete järgi on ülesütlemisteates esitatud põhjendused töölepingu ülesütlemise kohta nii üldsõnalised, et formaalsed eeldused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puuduvad. Maakohus leidis, et kuna töölepingu ülesütlemisteates puuduvad täielikult faktiliste asjaolude kirjeldused selle kohta, millal ja milliseid tegusid hageja toime pani on töölepingu ülesütlemine tühine (otsuse p-d 36-37, 39-42).
32.Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). Riigikohtu väljendatud seisukoha järgi peab töölepingu ülesütlemise avaldusest nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 321-117-11, p 17). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja tahe töölepingu
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-6990 ülesütlemisteates poolte vahel sõlmitud töölepingu lõpetamiseks nähtub. Maakohus on asja lahendamisel kohaldanud TLS § 91 lg-id 1 ja 2, kuid jätnud tähelepanuta TLS § 91 lg-s 3 sätestatu. Seega ei ole kostja poolt vormistatud töölepingu ülesütlemisteade töölepingu põhjenduste ebapiisavuse tõttu tühine.
33.Maakohus jättis kontrollimata kas töölepingu ülesütlemiseks esinesid materiaalsed eeldused. Täpsemalt tähendab see käesoleval juhul, et:
töölepingu ülesütlemiseks esines seadusest tulenev alus, st hageja pani toime teo, millega põhjustas kostja usalduse kaotuse enda vastu ja/või hageja pani toime teo, mis põhjustas kolmanda isiku usaldamatuse kostja vastu (TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 6); hagejale ette heidetav tegu oli sedavõrd oluline rikkumine võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg 1 mõttes ning mõjuv põhjus TLS § 87 ja § 88 lg 1 tähenduses, et kostja ei pidanud kasutama mõnda muud õiguskaitsevahendit ega töölepingu lõpetamisest ette teatama; hagejale ette heidetava teo raskuse ja asjaolude järgi ei saanud hageja hea usu põhimõtte järgi oodata kostjalt eelnevat hoiatamist (TLS § 87 ja § 88 lg 3);
kostja ütles töölepingu üles mõistliku aja jooksul (TLS § 88 lg 4).
34.TLS § 88 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle töötaja suhtes usalduse kaotuse tõttu, tuleb kohtul hinnata töötajale ette heidetava teo asjaolusid (Riigikohtu 22. juuni 1999 otsus tsiviilasjas nr 32-1-48-99, põhjenduste kolmas lõik, ja 21. aprilli 2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4603, p 13) ning seejuures peab ülesütlemise kehtivusele tuginev pool (st käesoleval juhul kostja) tooma esile ja tõendama asjaolud, mis õigustavad lepingu lõpetamist (Riigikohtu 5. aprilli 2000 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-00, põhjenduste teine lõik).
35.Käesolevas asjas on kostja olnud seisukohal, et töölepingu ülesütlemiseks piisab sellest, et hagejale esitati kahtlustus süütegude toimepanemises kostja juures töötades ning kahtlustuse põhjendatusele viitab see, et kostja võeti kaheks kuuks vahi alla. Kostja on arvamusel, et seda, kas töötaja pani toime konkreetsed teod, mis on ülesütlemisteates kirjas, saab tuvastada vaid kriminaalasja lahendav kohus. Kostja seisukohtadest võib aru saada nii, et tema arvates tuleb prokuratuuri poolt kahtlustuse esitamisel ja isiku vahi alla võtmisel eeldada, et isik pani kahtlustuses esitatud teod toime. Sisuliselt on kostja seisukohal, et tõendamiskoormis käesolevas asjas pöördus ringi, st hageja pidi tõendama, et tema ei ole kahtlustuses märgitud tegusid toime pannud. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu.
36.Nagu käesoleva kohtuotsuse p-s 34 esile toodud peab kostja käesolevas asjas tõendama esmalt hageja teo (teod), mis usalduse kaotuse tööandja suhtes või kolmanda isiku usalduse kaotuse tööandja suhtes põhjustasid. Ekslik on kostja seisukoht, et hagejale etteheidetavate tegude toimepanemist saab ta tõendada vaid kriminaalasjas tehtud lahendiga. Tsiviilasja lahendav kohus ei saa ega pea andma karistusõiguslikku hinnangut selles osas, kas hageja pani mõne temale etteheidetava teo toime. Ka karistusõiguslikke hinnanguid andmata on võimalik välja selgitada, kas hageja rikkus kostja juures tööülesandeid täites mingit kohustust sellisel määral, mis andis aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Selleks, et see välja selgitada, tuleb kostjal konkreetne tegu (või konkreetsed teod) esile tuua ja seda (neid) tõendada.
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-6990
37.Kostja väljendatud seisukohad viitavad sellele, et maakohus on rikkunud eelmenetlust läbi viies olulisel määral selgitamiskohustust. Nimelt ei nähtu asjas, et maakohus oleks selgitanud kostjale, et töölepingu ülesütlemise kehtivuseks tuleb kostjal tuua esile ja vaidluse korral tõendada hageja konkreetne tegu või teod mis kostja ja/või kolmanda isiku kostja suhtes usalduse kaotuseni viisid. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on maakohus tõendamiskoormist selgitanud, kuid millise sisuga selgitused maakohus andis, see asja materjalidest ei nähtu. Kostja väitis ringkonnakohtus toimunud istungil, et maakohus eelpoolnimetatud selgitamiskohustust ei täitnud. Arvestades, et maakohus leidis, et töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna ülesütlemise formaalsed eeldused ei olnud täidetud, võib asuda seisukohale, et ülesütlemise materiaalsete eelduste täitmise tõendamisest ning sellega seotud tõendamiskoormise jaotusest ei räägitud. Maakohus ei ole kostjale selgitanud ka seda, et kostja seisukoht on ekslik selles, et töölepingu ülesütlemisavalduses märgitud tegusid saab tuvastada vaid kriminaalasja lahendav kohus. Ekslik on ka kostja seisukoht selles, et prokuratuuri poolt kahtlustuse esitamisel ja isiku vahi alla võtmisel tuleb eeldada, et isik pani kahtlustuses esitatud teod toime. Eeltoodust tulenevalt tuleb asjas läbi viia uus eelmenetlus, andes kostjale võimaluse täpsustada oma vastuväiteid ja esitada tõendeid ning hagejale võimaluse neile vastu vaielda ja soovi korral esitada omapoolsed tõendid oma väidete tõendamiseks.
38.Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada. Samas on Riigikohus avaldanud, et eelkõige nendel juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4), on põhjendatud asja saatmine maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis (Riigikohtu 16. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-11 , p 16).
39.Kuna praeguses asjas on maakohus eelmenetluses rikkunud olulisel määral selgitamiskohustust ning seetõttu jätnud asjas olulised asjaolud välja selgitamata, annab see käesolevas asjas erandina aluse saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
40.Käesolevas asjas ei ole oluline mitte üksnes välja selgitada, kas hageja pani toime ülesütlemise aluseks oleva teo või teod. Lahendada tuleb ka, arvestades hageja esitatud väidete ulatust, kas esinevad teised töölepingu ülesütlemise kehtivuse eelduseks olevad asjaolud (käesoleva kohtuotsuse p 33). Maakohtu menetluses ei ole nende eelduste olemasolu väljaselgitamisele ja tõendamiskoormise jaotusele üldse tähelepanu pööratud.
Menetluskulude jaotus
39.Menetluskulud jaotatakse asja uuel arutamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Krista Kirspuu Indrek Soots kohtunik kohtunik kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.