Osaühingu Lesven hagi AA lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. veebruari 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AA apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
6000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
vastu
sundtäitmise
nende Hageja: Osaühing Lesven (registrikood 10174824), seaduslik esindaja Imre Bötker, lepinguline esindaja Ants Kuningas Kostja: AA (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Istungi toimumise aeg
11. september 2018, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata AA taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks.
2.Jätta rahuldamata AA taotlus tsiviilasja menetluse peatamiseks.
3.Jätta Harju Maakohtu 26. veebruari 2018 otsus muutmata.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja AA kanda.
6.Välja mõista AA-lt apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 798,30 eurot Osaühingu Lesven kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb AA-l tasuda Osaühingule Lesven kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Lesven esitas 29.11.2016 Harju Maakohtule hagi AA vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2016/2098.
2.Hagiavalduse kohaselt algatati Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma juures kostja avalduse alusel täitemenetlus täiteasjas nr 194/2016/2098. Täitmisteatele oli lisatud notar Mari-Liis Parmase poolt tõestatud asjaõigusleping hüpoteegi seadmise kohta hageja kinnisasjale, 01.09.2016 võlatunnistus, 01.09.2016 nõude loovutamise leping ning 10.08.2016 hageja ja YY vahel sõlmitud leping juhatuse liikmega, mille on mõlema poole nimel alla kirjutanud endine hageja juhatuse liige YY (sõlmides seega lepingu iseendaga).
3.Täitedokumendist nähtub, et hageja poolt 09.08.2016 omandatud kinnisasjale oli hageja endise juhatuse liikme YY poolt seatud 13.09.2016 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel hüpoteek kostja kasuks summas 200 000 eurot. Võlatunnistusest ja nõude loovutamise lepingust nähtub, et YY on 09.08.2016 allkirjastanud võlatunnistuse, millega tunnistab hageja võlakohustust iseenda ees 175 015,46 euro suuruses summas. Nõude loovutamise lepingust nähtub, et YY loovutas iseendaga sõlmitud juhatuse liikme lepingust ja 09.08.2016 võlatunnistusest tuleneva tasu nõude kostjale. Nõude loovutamise lepingu p-st 4.1 nähtub ka asjaolu, et YY on iseendaga 10.08.2016 sõlmitud juhatuse liikme lepingust ja 09.08.2016 võlatunnistusest tuleneva nõude tasaarvestanud laenulepingust nr MA-1/7 tuleneva kostja nõudega YY vastu. Leping osaühingu juhatuse liikmega sisaldab teavet muuhulgas selle kohta, et YY on iseendale tagasiulatuvalt määranud juhatuse liikme tasu 175 015,46 eurot alates 2007. aasta juunist kuni 2016. aasta juulini, millest on maha arvestatud aprill-juuli 2016 eest tasutud 328,18 eurot kuus.
4.Hageja saatis kostjale 29.09.2016 tehingu tühistamise avalduse ja tegi ettepaneku, et kostja ilmuks hageja poolt pakutud ajal notari juurde ning annaks nõusoleku hüpoteegikande kustutamiseks. Kostja hagejale ei vastanud ja notari juurde ei ilmunud. YY määras sõlmitud tehingu tingimused üksnes iseenda huvidest lähtuvalt. Selline tehing ei ole õiguspärane äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 kohaselt ja on tühine. Tühine on ka YY poolt esindatud hüpoteegi seadmise leping kostja kasuks. Hagejal ei ole nõukogu ja seega saavad nõusolekut juhatuse liikme ja osanikuga tehingu tegemiseks anda üksnes osanikud. Juhatuse liikme lepingu sõlmimine ei ole juhatuse liikme igapäevases majandustegevuses tehtud tehing. Samuti ei kuulunud tookordse juhatuse liikme YY igapäevaste majandustehingute hulka hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimine ilma teiste osanike nõusolekuta. Osanikud ei ole YY-le vastavaid õigusi andnud, ei ole kindlaks määranud tehingu tingimusi, ei anna ka käesoleval ajal YY sõlmitud tehingutele heakskiitu ja ei kiida heaks ka vaidlusalust hüpoteegi seadmise lepingut. Seega on nii täitedokumendile lisatud juhatuse liikme leping kui ka 09.08.2016 võlatunnistus tühised.
5.Lisaks eelnevale ei ole YY poolt enda huvides sõlmitud juhatuse liikme leping, võlatunnistus, nõude loovutamine kostjale ja kostja kasuks hageja kinnisasjale seatud hüpoteek kooskõlas ÄS § 159 lg-tes 1 ja 3 sätestatud keeluga. Viidatud tehingutega saavutati näiliselt õiguspärane tagajärg, kuigi nende tehingute tulemuseks oli osaniku ja tookordse juhatuse liikme YY laenu tasumine osaühingu varalise kohustusega. Sisuliselt on YY sõlmitud juhatuse liikme lepingu ja sellest tuleneva nõude loovutamise tagajärg samane olukorraga, nagu oleks äriühingu varaga antud ühele osanikule ja juhatuse liikmele YY-le äriühingu arvel tagastamatut laenu. Loovutustehingu tasu on viidatud lepingu p 4.1 kohaselt tasaarvestatud YY laenukohustusega kostja ees. Juhatuse liikme poolt iseenda kasuks hageja nimel väljastatud võlatunnistus ei ole lisaks osanike nõusoleku puudumisele (ÄS § 181) ja vastuolule ÄS § 159-ga kooskõlas ka heade kommetega ning on tühine. Põhjusel, et YY poolt iseendaga sõlmitud juhatuse liikme leping ja sellest lähtuv tasunõue ning võlatunnistus on tühised, puudus YY-l nõue hageja vastu, mida kostjale loovutada. Loovutada ei ole võimalik tühisest tehingust tulenevat nõuet, sest tühine tehing on kehtetu algusest peale.
6.Kostja teadis või vähemalt pidi teadma, et äriühing ei või anda juhatuse liikmele laenu ega seda ka tagada. Kostja luges YY laenukohustuse täies ulatuses tasutuks ja täidetuks 01.09.2016 nõude loovutamise lepingust tuleneva tasaarvestusega (vt nõude loovutamise lepingu p 4) ja hüpoteegi seadmisega loovutuslepingust ning võlatunnistusest tuleneva nõude tagamiseks. Seega pidi kostja ette nägema, et tekib ÄS §-s 159 sätestatud keeldu rikkuv tagajärg. Samuti teadis kostja või pidi teadma, et hageja nimel tehtava asjaõiguslepingu jaoks peab YY-l olema osanike või nõukogu nõusolek. Avalikest äriregistri üld- ja isikuandmete kannetest on näha, et hagejal on kolm osanikku ja seega ei saa kostja tugineda teistest osanikest mitteteadmisele. Seejuures tuleb eeldada, et kostja ja YY vahel on oluline usaldussuhe tulenevalt laenulepingust, millele viidatakse nõude loovutamise lepingus (lepingu p 4 – viide laenulepingule MA-1/7). YY oli vaidlusaluse hüpoteegilepingu sõlmimise ajal hageja juhatuse liige. Samas ei olnud hüpoteegi seadmise asjaõiguslepingu sõlmimise näol tegemist viidatud isiku igapäevase majandustegevuse tehinguga, mida oleks juhatuse liige saanud teha ilma osanike nõusolekuta. Seega on hagejal õigus tugineda hüpoteegikande tehingu tühisusele ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131 alusel, sest YY rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava (hageja) huvidega. Hageja on kostjat tehingu tühisusest teavitanud ja on teinud ettepaneku hüpoteegikande kustutamiseks kohtuväliselt. Kostja ei ilmunud notari juurde kande kustutamise tehingut sõlmima. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Ebaõige on hageja käsitlus, mille kohaselt ei ole hüpoteegiga tagatud nõuet tekkinud, kuivõrd see on väidetavalt tühine. Osanike nõusolekule ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku vormi, mistõttu on kohtupraktikas jaatatud ka konkludentset osanike nõusolekut juhul, kui vastav käitumismuster on korduv. Hagejal oli alates 19.10.2005 kuni YY tagasikutsumiseni 21.09.2016 kolm juhatuse liiget. Hageja puhul ei ole juhatuse liikmetega lepingute sõlmimisele eelnenud osanike koosolekut, kus oleks vastu võetud otsus lepingu sõlmimiseks juhatuse liikmega. Kostjale teadaolevalt on juhatuse liikmetele BB-le ja AA-le makstud juhatuse liikme tasu alates nende juhatuse liikmeks nimetamisest, samas kui kolmandale juhatuse liikmele YY-le juhatuse liikme tasu ei makstud või seda maksti vaid 2016.a mõne kuu vältel. Olukorras, kus kirjalikud nõusolekud juhatuse liikme
lepingute sõlmimiseks ülejäänud kahe juhatuse liikmega samuti puuduvad, tuleb tõdeda, et äriühingu tava ja praktika oli sõlmida juhatuse liikmete lepinguid sellisel viisil, eeldades osanike nõusolekut või jaatades osanike nõusolekut ilma seda eraldiseisvalt vormistamata. Puudub mistahes alus ja eeldus kohelda YY-ga sõlmitud lepingut teisiti. Hageja ja YY vahel sõlmitud juhatuse liikme leping ei ole tühine, mistõttu on kostja kehtivalt omandanud YY nõude hageja vastu.
9.Hageja on asunud meelevaldsele seisukohale, justkui rikuks hüpoteegi seadmine ÄS § 159 lg-tes 1 ja 3 sätestatud keeldu. Juhatuse liikme lepingu alusel tekib äriühingul kohustus maksta juhatuse liikmele tasu ja juhatuse liikmel on õigus nõuda juhatuse liikme tasu maksmist. Eeltoodu välistab, et juhatuse liikme tasu, st tasu kohustuste täitmise eest, võiks olla käsitletav „tagastamatu laenuna“. Kui juhatuse liikmel on õigus tasu nõuda ja saada, on juhatuse liikme näol tegemist võlausaldajaga. Võlausaldajal on õigus oma nõuet käsutada mistahes temale sobival viisil, sealhulgas nõuet loovutada. Võlgniku nõusolekut seadus nõude loovutamiseks ei nõua. Võlausaldaja ja nõude omandaja suhted ning nõude loovutamise asjaolud ei oma mistahes tähtsust algse nõude kvalifitseerimisel. Seega on asjatundmatu ja otsitud hageja käsitlus, et kuna kostja ja YY vahel oli laenuleping ning kostja omandas YY nõude hageja vastu, on hageja ja YY vahelise juhatuse liikme lepingu näol tegemist tagastamatu laenuga. Hageja ja YY vahelise juhatuse liikme lepingu näol ei ole tegemist osanikule või juhatuse liikmele laenu andmisega ega viimase kohustuse tagamisega, mistõttu ei riku leping ÄS § 159 lg-tes 1 ja 3 sätestatud keeldu. YY ei vajanud osanike nõusolekut hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimiseks. Sellist nõuet seadus ei sätesta.
10.Hageja väited, mille kohaselt on hüpoteegi seadmise leping tühistatav TsÜS § 131 alusel, kuivõrd esindatav rikkus väidetavalt esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tehingu teine pool, st kostja, teadis või pidi teadma kohustuse rikkumisest, on ainetud. Esiteks, ei ole hageja tõendanud, et YY oleks oma kohustusi rikkunud. Teiseks, ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks väidetavast YY kohustuste rikkumisest teadnud või pidanud teadma.
11.05.01.2018 esitas kostja kohtule kohtutäiturile esitatud avalduse, millega on kostja lõpetanud täitemenetluse täiteasjas nr 194/2016/2098. Seega ei ole enam põhjendatud hagimenetluse jätkamine, sest hagiavalduse aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Seoses eeltooduga taotles kostja menetluse lõpetamist hagiavalduse põhjendamatuse tõttu.
12.Hageja väide, et tuleb tuvastada, kas täitemenetlus lubatav, on otseses vastuolus seadusega. Sellist nõuet ei ole menetluses esitatud ja ei ole ka võimalik esitada (tuvastada kas sundtäitmine on üldse lubatav). Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi eeldab täitemenetluse olemasolu. Kuna täitemenetlust ei ole, siis ei või hageja tuvastada seda, mida õiguslikult ei eksisteeri. Esimese astme kohtu otsus
13.Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse menetluse lõpetamiseks ja rahuldas hagi. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 2235 eurot.
14.Käesolev vaidlus ei puuduta üksnes täiteasjas nr 194/2016/2098 toimuvat sundtäitmist, vaid ka täitedokumendiks oleva Tallinna notar Mari-Liis Parmase poolt 13.09.2016 koostatud ja tõestatud asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise lepingu (nr 3646) täidetavust. Kostja ei esitanud tõendit, millest nähtuks, et täitemenetlus täiteasjas nr 194/2016/2098 oleks kohtutäituri vastava otsusega lõpetatud ja hagi tuleb lahendada sisuliselt.
15.Dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et täiteasjas nr 194/2016/2098 on täitemenetlus alustatud kostja avalduse alusel, täitedokumendiks on Tallinna notar Mari-Liis Parmase poolt 13.09.2016 koostatud ja tõestatud asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise leping nr 3646 koos 10.08.2016 hageja ja YY vahel sõlmitud juhatuse liikme lepinguga ning sundtäidetavaks nõudeks on hüpoteegiga tagatud nõue 175 015,46 eurot, millele lisandub viivis.
16.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude osas. YY oli perioodil 19.10.2005 – 21.09.2016 hageja juhatuse liige. Lisaks on hageja juhatuse liikmeteks BB ja AA. Eelnimetatud isikud on ka hageja osanikud. YY allkirjastas 09.08.2016 võlatunnistuse, millega hageja tunnistab võlakohustust YY ees 175 015,46 euro suuruses summas, mis seisneb perioodil juuni 2007 kuni juuli 2016 tasumata juhatuse liikme tasus. Hageja ja YY vahel sõlmiti 10.08.2016 juhatuse liikme leping, mille on mõlema poole nimel allkirjastanud YY. Lepinguga (p-d 4.1 ja 4.3) on YY-le määratud juhatuse liikme tasuks igakuiselt 1600 eurot (neto), kusjuures hageja on kinnitanud ja vaieldamatult omaks võtnud, et võlgneb YY-le juhatuse liikme tasu 175 015,46 eurot alates juunist 2007 kuni juulini 2016. 01.09.2016 nõude loovutamise lepingust nähtub, et YY loovutas 10.08.2016 juhatuse liikme lepingust ja 09.08.2016 võlatunnistusest tuleneva tasunõude 175 015,46 eurot (lisandub seadusjärgne viivis) kostjale. Tallinna notar Mari-Liis Parmas on 13.09.2016 koostanud ning tõestanud asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise lepingu nr 3646, millega hageja ja kostja on kokku leppinud hageja kinnistule asukohaga Suur-Sõjamäe tn 30f, Tallinn (registriosa nr 2652401) hüpoteegi seadmises kostja kasuks summas 200 000 eurot koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad 10.08.2016 juhatuse liikme lepingust ja mis on 01.09.2016 nõude loovutamise lepinguga loovutatud kostjale. 13.09.2016 kinnistamisavalduse alusel on kinnistu asukohaga Suur-Sõjamäe tn 30f, Tallinn (registriosa nr 2652401) neljandasse jakku neljandale järjekohale 16.09.2016 sisse kantud hüpoteek summas 200 000 eurot kostja kasuks. 29.09.2016 on Tallinna notar Mari-Liis Parmas koostanud ja tõestanud hageja poolt kostjale edastatava kutse (nr 3936), millega hageja kutsus kostjat notaribüroosse Suur-Sõjamäe tn 30f, Tallinn (registriosa nr 2652401) kinnistule seatud hüpoteegi kustutamiseks. Kostja ei ilmunud kutses märgitud ajal notaribüroosse.
17.Vaidlus on selle üle, kas hüpoteegiga tagatud sundtäidetavad nõuded on kehtivalt tekkinud, st, kas juhatuse liikme leping, võlatunnistus ja nõude loovutamise leping on sõlmitud õiguspäraselt. Samuti vaidlevad pooled hüpoteegi seadmise õiguspärasuse üle.
18.Kohtupraktikas on aktsepteeritud notariaalsete täitedokumentide sisuline vaidlustamine, muuhulgas põhjendusel, et tagatav kohustus ei ole üldse tekkinud ja/või selle aluseks olev tehing on tühine ja/või tühistatud.
19.Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejal puudub nõukogu, mistõttu tulnuks YY-le juhatuse liikme tasu määramine otsustada ÄS § 1801 lg 1 järgi osanike otsusega. On tõendamata, et YY-le juhatuse liikme tasu määramine oleks otsustatud osanike otsusega või hageja osanikud oleksid juhatuse liikmele tasu määramise hiljem heaks kiitnud.
20.Juhatuse liikmega juhatuse liikme lepingu sõlmimist ei ole võimalik pidada igapäevaseks majandustegevuseks. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on hageja tegevusalaks mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüük. Seega pidi juhatuse liikmel olema vastava lepingu sõlmimiseks osanike nõusolek. 10.08.2016 juhatuse liikme leping on ÄS § 181 lg 3 järgi tühine. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Hagejale ei saanud juhatuse liikme lepingust tekkida mistahes rahalisi kohustusi YY ees.
21.Seadusest ei tulene osaühingule kohustust juhatuse liikmele tasu maksta. Samuti ei teki selline kohustus seetõttu, et väidetavalt tasutakse sama ettevõtte teistele juhatuse liikmetele igakuiselt juhatuse liikme tasu. Seega puudusid YY-l seadusel põhinevad õigustused nõuda hagejalt endale juhatuse liikme tasu maksmist või vormistada ainuisikuliselt iseendale tagasi- ning edasiulatuvalt juhatuse liikme tasu. Veelgi enam, käesoleval juhul ei ole võimalik kostjal esitada YY-le juhatuse liikme tasu maksmist puudutavaid vastuväiteid, kuivõrd need ei puuduta tema õigusi.
22.09.08.2016 võlatunnistusega on YY sõlminud hageja nimel tehingu, mille kohustatud pool oli hageja ning soodustatud pool juhatuse liige ise, mistõttu tuleb ka nimetatud tehingut käsitleda osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehinguna. Märkimisväärses ulatuses võlakohustuse võtmise puhul ei ole tegemist hageja igapäevase majandustegevusega, mistõttu kuulub kohaldamisele ÄS § 181 lg-st 3 tulenev juhatuse liikme esindusõiguse piirang. Ka nimetatud tehing on ülalmärgitud põhjendustel ÄS § 181 lg-st 3 tulenevalt tühine ja sellest ei tekkinud TsÜS § 84 lg-s 1 sätestatust tulenevalt hagejale rahalisi kohustusi.
23.Hagejal kui võlgnikul on õigus esitada 01.09.2016 nõude loovutamise tehingu kehtivusele vastuväiteid. Kuivõrd tühisest juhatuse liikme lepingust ja võlatunnistusest ei tekkinud hagejal YY ees rahalisi kohustusi, puudus YY-l nõue, mida kostjale loovutada. Nõude loovutamise tehingu primaarseks eelduseks on loovutatava nõude olemasolu. Kui nõue puudub, ei saa toimuda ka selle loovutamist. Seega on õigustühine ka 01.09.2016 nõude loovutamise leping, millest tulenevalt ei ole nõue kostjale üle läinud.
24.YY-l pidi asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise lepingu nr 3646 sõlmimiseks olema osanike nõusolek või hilisem heakskiit. Ei ole tõendatud, et osanikud oleks vastava nõusoleku või hilisema heakskiidu andnud, mistõttu on Tallinna notar Mari-Liis Parmase poolt 13.09.2016 koostatud ning tõestatud asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise leping nr 3646 tühine. Lisaks eeltoodule ei ole olemas ka nõudeid, mille tagamiseks on eelnimetatud lepingu alusel hagejale kuuluvale kinnisasjale hüpoteek seatud.
25.Kuna kostjal puudub nõue, mida hüpoteegi realiseerimise tulemi arvelt rahuldada, siis puudub alus Tallinna notar Mari-Liis Parmase poolt 13.09.2016 koostatud ning tõestatud asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise lepingu nr 3646 alusel täitemenetluse läbiviimiseks. Kuna hageja kinnistule seatud hüpoteek ei taga ühtegi kehtivat kohustust, siis võib hagejal olla õigus kostjalt (ka kohtulikult) nõuda hüpoteegi kustutamist. Lisaks võib hagejal olla õigus nõuda kinnistusraamatu kande parandamist. Hageja väited, justkui oleks ta 29.09.2016 teinud kostjale hüpoteegi seadmise tehingu tühistamise avalduse, on tõendamata. Kostjale on edastatud üksnes kutse ilmuda notari juurde hüpoteegi kokkuleppeliseks kustutamiseks. Apellatsioonkaebus
26.Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada, teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
27.Ringkonnakohtule 06.09.2018 esitatud menetlusdokumendis palub kostja jätta hagi läbi vaatamata ja selle taotluse rahuldamata jätmise korral peatada asja menetlus samadel alustel, millele kostja tugines maakohtus.
28.Kuna kohtumenetluse käigus selgus, et vaidlustatud täitemenetlus on kostja avalduse alusel lõpetatud, siis oleks kohus pidanud jätma hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
Sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ei ole enam võimalik saavutada. Kohus rikkus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet.
29.Kostja selgitas juba maakohtus, et osanike nõusolekule ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku vormi, mistõttu on kohtupraktikas jaatatud ka konkludentset osanike nõusolekut juhul, kui vastav käitumismuster on korduv. Kostjale teadaolevalt on juhatuse liikmetele BB-le ja AA-le makstud juhatuse liikme tasu alates nende juhatuse liikmeks nimetamisest, samas kui kolmandale juhatuse liikmele YY-le seda ei makstud, v.a 2016. a jooksul mõne kuu vältel. Olukorras, kus kirjalikud nõusolekud juhatuse liikme lepingute sõlmimiseks ülejäänud kahe juhatuse liikmega samuti puuduvad, tuleb tõdeda, et selline oli äriühingu tava ja praktika, et eeldati osanike nõusolekut või jaatati seda ilma vormistamata. Eeltoodust lähtuvalt saab eeldada osanike nõusolekut ka YY-le tasu maksmiseks. Seega ei ole hageja ja YY vahel sõlmitud juhatuse liikme leping tühine, mistõttu on kostja kehtivalt omandanud YY nõude hageja vastu. Kohus kohaldas ebaõigesti tehingu tühisuse aluseks olevaid seaduse sätteid.
30.Kostja hinnangul on hageja ja YY vahel sõlmitud lepingud kehtivad. Kuna nõude aluseks olev leping on kehtiv ja nõue korrektselt loovutatud, oli YY-l juhatuse liikmena kohustus sõlmida kohtuvaidluse vältimiseks hüpoteegi seadmise leping hagejale kuuluvale kinnisasjale. YY täitis sellega seadusest tulenevat hoolsuskohustust ja vältis sellega hagejale täiendava kahju tekkimist. Hüpoteegi seadmata jätmisel oleks kostja pöördunud nõudega kohtusse. Kohus hindas valesti tõendeid, kui leidis, et puudus alus/põhjus ka hüpoteegi seadmiseks.
31.Kohus leidis valesti, et tegemist ei olnud tehinguga, mis oleks tehtud vastustaja igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Kuna hageja ja YY vahel sõlmiti tasukokkulepe suuliselt, siis tuleb see kokkulepe või sellest tulenevate nõuete kirjalikult esitamine lugeda hageja igapäevaseks majandustegevuseks. Tegemist ei olnud hagejale uute kohustuste võtmise, vaid sissenõutava kohustuse kirjapanemisega. Tasukokkulepe on kehtiv.
32.Kohus tõlgendas valesti seadust, kui leidis, et seadusest ei teki kohustust juhatuse liikmele tasu maksta ja selline kohustus ei teki ka sellest, et väidetavalt tasutakse teistele sama ettevõtte juhatuse liikmetele igakuiselt juhatuse liikme tasu. Sellisel juhul ei oleks ka teised kaks osanikku, kes olid samuti juhatuse liikmeteks, saanud maksta endale juhatuse liikme tasu, sest oleks puudunud YY kui osaniku sellekohane nõusolek. Nimelt ei oleks teised juhatuse liikmed/osanikud saanud osanike otsuse vastuvõtmisel häälteenamust, sest igale osanikule kuulus 1/3 kogu osaühingu osakapitalist ja osanik ei saa endaga tehingu tegemisel hääletada. Eeltoodust saab järeldada, et kõik osanikud olid kokku leppinud, et juhatuse liikmetele makstakse tasu.
33.Kohus jõudis ebaõigesti järeldusele, et 09.08.2016 allkirjastatud võlatunnistus on tühine. Kuna YY-l oli õigus endaga leping sõlmida, siis samadel põhjustel oli tal õigus kinnitada kohustust võlatunnistusega. Kuna hageja ja YY vahel sõlmiti tasukokkulepe suuliselt, siis tuleb võlatunnistuse kinnitamist lugeda hageja igapäevaseks majandustegevuseks. Eeltoodud asjaoludel luges maakohus vääralt õigustühiseks 01.09.2016 nõude loovutamise lepingu põhjusel, et nõude aluseks olevad dokumendid on tühised. Samuti tuleb lugeda vääraks väide, et asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise leping on tühine.
34.Kohus väljus otsuse tegemisel hagi piiridest ja analüüsis seda, mida ei ole hagiavalduses nõutud. Otsuses analüüsitud alusdokumentide tühisuse üle käib vaidlus tsiviilasjas nr 2-16-17615, millest lähtuvalt ja arvestades TsMS § 423 lg 1 p-s 3 sätestatut oleks kohus pidanud jätma hagi läbi vaatamata või vähemalt menetluse peatama.
Vastus apellatsioonkaebusele
35.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Apellatsioonkaebuses taotles kostja hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel põhjendusega, et täitemenetlus on kostja avalduse alusel lõpetatud ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ei ole enam võimalik saavutada. Ringkonnakohtu istungil taotles kostja hagi läbi vaatamata jätmist põhjendusega, et hagejal puudus hagi esitamiseks TMS § 221 lg-s 1 sätestatu järgi alus, kuna antud juhul ei ole nõuet ajatatud, rahuldatud või tasaarvestatud.
37.TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
38.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslikuks aluseks on TMS § 221 lg 1 esimene lause, mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega ei ole nimetatud sättes esitatud loetelu ammendav. Kostja jätab tähelepanuta, et TMS § 221 lg 11 järgi võib võlgnik muu dokumendi kui kohtulahendi sundtäitmise puhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
39.Vaidlusaluses täitemenetluses on täitedokumendiks Tallinna notar Mari-Liis Parmase poolt 13.09.2016 koostatud ning tõestatud asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise leping, mis näeb muu hulgas ette kinnisasja omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Tegemist on TMS § 2 lg 1 p-s 19 sätestatud täitedokumendiga. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ja täitemenetlus täiteasjas nr 194/2016/2098 oleks lõpetatud. Hageja soovib vabaneda ebaseaduslikust täitemenetlusest ja seda on võimalik saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamisega. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise korral tuleb täitemenetlus lõpetada. Seega on ebaõige kostja seisukoht, et hageja nõudel puudub õiguslik alus ja tal ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Seega tuleb jätta kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.
40.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja taotlust tsiviilasja menetluse peatamiseks. Hageja taotles ka maakohtus asja menetluse lõpetamist (hagi läbi vaatamata jätmist) kuni tsiviilasjas nr 2-17-12864 tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Nimetatud tsiviilasjas menetletakse kinnistu eelmise omaniku OÜ Service Grupp (pankrotis) pankrotihalduri hagi Osaühingu Lesven vastu kinnistu võõrandamise tehingu tagasivõitmiseks, hagi tagamise korras on keelatud kinnisasja käsutamine ja käsutuskeelu teatavaks tegemiseks on kantud kinnistusraamatusse vastav keelumärge pankrotihalduri kasuks. Kostja leidis, et kinnistusraamatusse kantud kinnisasja käsutamise keelumärke tõttu ei ole võimalik rahuldada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (I kd lk 148,149). Maakohus jättis taotluse 12.12.2017 kohtuistungil rahuldamata, leides, et käesoleva asja lahend ei sõltu sellest, kellele kuulub kinnisasja omand (I kd lk 163). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja märgib täiendavalt järgmist.
41.Hageja suhtes alustati täitemenetlus kinnisasjale seatud hüpoteegi realiseerimiseks, st hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandamiseks hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Tegemist on kinnisasjaga seotud asjaõigusliku realiseerimisnõudega, mille alusel sundtäitmist võimaldab TMS § 2 lg 1 p-st 19 tulenevalt kohese sundtäitmise kokkulepe kui täitedokument. Selline täitemenetlus ei pea tingimata olema suunatud kinnisasja omanikult kui võlgnikult võla sissenõudmisele, vaid täitmine seisneb koormatud kinnisasja võõrandamises ja nõude rahuldamises kinnisasja müügist saadu arvel. Hüpoteegiga on võimalik tagada nii hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku vastu kui ka nõudeid kolmanda isiku vastu, st võlgnik ja pantija kui koormatud kinnisasja omanik võivad erineda (AÕS § 278). Seega ei oma tähtsust, kas hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik on võlgnik või muu isik.
42.Kuna käesolevas asjas tehtav otsus ei sõltu ei täielikult ega ka osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on tsiviilasja nr 2-17-12864 ese, puudub alus asja menetluse peatamiseks TsMS § 356 lg 1 alusel. Seadus ei sätesta menetluse peatamise alusena teises kohtumenetluses kohaldatud hagi tagamise abinõusid. Eeltoodud asjaoludel jätab ka ringkonnakohus rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks ja vaatab apellatsioonkaebuse läbi.
43.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
44.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
45.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
46.Maakohus leidis õigesti, et 10.08.2016 sõlmitud juhatuse liikme leping on ÄS § 181 lg 3 järgi tühine, kuna sellise tehingu tegemiseks ei olnud osanike eelnevalt antud nõusolekut ja osanikud ei ole seda ka hiljem heaks kiitnud. YY ei saanud osanike nõusolekut eeldada, nagu kostja ekslikult leiab. Samuti on ÄS § 181 lg 3 järgi tühine 09.08.2016 võlatunnistus.
47.Maakohus leidis õigesti ka seda, et YY-l puudus nõue hageja vastu, mida kostjale loovutada. Kui loovutatud nõuet ei eksisteeri, siis ei teki see ka loovutamise läbi, loovutamislepingu täitmine on võimatu, vastav käsutus on seega tühine, st sellel ei ole soovitud õiguslikku tagajärge (vt VÕS I kommenteeritud väljaanne - § 164 kommentaar nr 4.2.2.).
48.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et YY-l oli juhatuse liikmena kohustus seada hagejale kuuluvale kinnisasjale hüpoteek kostja kasuks. ÄS § 180 lg 4 teise lause järgi võib juhatus teha tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, ainult nõukogu nõusolekul (nõukogu puudumise korral osanike nõusolekul). ÄS § 317 lg 1 p-s 3 sätestatu kohaselt väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest muu hulgas tehingud, millega kaasneb kinnisasjade koormamine. Kuigi nimetatud säte reguleerib aktsiaseltsi nõukogu õigusi, on sama põhimõte kohaldatav ka osaühingu puhul (TsÜS § 4). Seega väljub 13.09.2016 hageja kinnisasja hüpoteegiga koormamine igapäevase majandustegevuse
raamest. Igapäevase majandustegevusena ei ole käsitletav ka YY poolt endale juhatuse liikme tasu määramine, nagu kostja ekslikult leiab. Maakohus leidis õigesti ka seda, et seaduses ei ole sätestatud osaühingule kohustust maksta juhatuse liikmele tasu.
49.Maakohus ei väljunud otsuse tegemisel hagi piiridest, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab. Kuna hüpoteegi alusel toimuv täitemenetlus ei ole nõudest sõltumatu, pidi maakohus asja lahendamisel tegema kindlaks, kas kostjal on hageja vastu sundtäidetav nõue. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjal puudub nõue, mida hüpoteegi realiseerimise tulemi arvel rahuldada ja seega puudub alus ka täitemenetluse läbiviimiseks, mistõttu on sundtäitmine lubamatu. Menetluskulud
50.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
51.Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 715 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja esindajal apellatsioonkaebuse analüüsile 1 tund, kaebusele vastuse koostamisele 4,9 tundi, kostja 06.09.2018 taotlusega tutvumisele ja seisukoha esitamisele 0,25 tundi ja istungiks ettevalmistumisele 1 tund. Lisaks eeltoodule palus hageja välja mõista esindaja tasu kohtuistungi toimumise aja eest vastavalt tegelikule ajakulule. Kohtuistung kestis 50 minutit. Esindaja tunnihind on 100 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja tunnihind mõistliku suurusega, apellatsioonimenetluses tehtud toimingud olid vajalikud ja nende ajakulu on mõistlik. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 798,30 eurot (715+83,30). Hageja taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.