XX kaebus kohtutäituri Mati Kadaku 05.03.2018 otsuse peale täiteasjades nr 008/2014/2646 ja 008/2015/330
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. aprilli 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik I: kohtutäitur Mati Kadak Puudutatud isik II: KORTERIÜHISTU SÕPRUSE 246 (Tallinn, Sõpruse pst 246 korteriühistu; registrikood 80059272); seaduslik esindaja juhatuse liige PJ Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11. aprilli 2018. a määrus.
2.Rahuldada XX kaebus kohtutäitur Mati Kadaku 05.03.2018 otsuse peale täiteasjades nr 008/2014/2646 ja 008/2015/330 osaliselt.
Tühistada kohtutäitur Mati Kadaku 05.03.2018 otsus täiteasjades nr 008/2014/2646 ja 008/2015/330 osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja taotlus kohtutäituri tasu otsuste osaliseks tühistamiseks ning kohustada kohtutäiturit selles osas avaldaja kaebus uuesti läbi vaatama.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus nende endi kanda.
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(6)
Tsiviilasi nr 2-18-4876 Asjaolud, avaldaja nõue ja põhjendused, menetluse käik
1.Kohtutäituri Mati Kadak menetluses on täiteasjad nr 008/2014/2646 ja 008/2015/330. Täitemenetlused alustati KORTERIÜHISTU SÕPRUSE 246 (sissenõudja) avalduse ning Pärnu Maakohtu 04.02.2015 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-14-35501 ja Pärnu Maakohtu 20.06.2014 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-14-19320 alusel.
2.XX (avaldaja või võlgnik) esitas kohtutäiturile 15.02.2018 kaebuse tema tegevusele. Kaebuse kohaselt koostas kohtutäitur 08.02.2018 kinnisasja arestimise akti võlgnikule kuuluva korteriomandi asukohaga Rapla 5-8, Tallinn arestimiseks. Arestimise aktist nähtuvalt on võlgnevus 1 287.56 eurot, millest 290.87 eurot moodustavad täitemenetluse täitekulud ja 996.69 eurot on sissenõudja poolt sundtäitmisele esitatud nõudesumma. Kohtutäitur määras korteriomandi hinnaks 10 500 eurot, mille võlgnik vaidlustas. 15.02.2018 kaebusele lisas võlgnik sissenõudja teate, millest nähtub, et seisuga 14.02.2018 puudub võlgnikul võlgnevus sissenõudja ees.
3.05.03.2018 otsusega rahuldas kohtutäitur võlgniku kaebuse osalisest (kaebuse punktid 1, 2 ja 7), millega tühistas väljakuulutatud enampakkumise täiteasjades nr 008/2014/2646 ja 008/2015/330 ning otsustas taotleda uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Lisaks otsustas kohtutäitur peatada täitemenetluse täiteasjades nr 008/2014/2646 ja 008/2015/330. Kohtutäitur jättis rahuldamata kaebuse punktide 3, 4, 5 ja 6 osas, milles avaldaja taotles: 3) Kohtutäituril tuleb selgitada kas kinnistule hinna määramisel arvestas kohtutäitur enne keelumärke kandmist kinnistule kantud õigusi, millises ulatuses ning põhjusel. 4) Seoses nõude tasumisega lõpetada täitemenetlus täiteasjades nr 008/2014/2646 ja 008/2015/330. 5) Kohtutäituril selgitada, millisel õiguslikul alusel on määratatud kohtutäituri tasu ja täitekulu täiteasjades nr 008/2014/2646 ja 008/2015/330 ning kui suur on tasu ja kulu nõue seisuga 15.02.2018, sh milliseid toiminguid on kohtutäituri täimenetluste raames nõudesumma sissenõudmiseks teostanud ning millises ulatuses on kohtutäituri vahendusel sissenõudja nõue rahuldatud. 6) Vähendada kohtutäituri tasu ja täitekulu täiteasjades nr 008/2014/2646 ja 008/2015/330 kokku 100 euroni.
4.Avaldaja esitas 29.03.2018 kohtule kaebuse kohtutäituri Mati Kadak 05.03.2018 otsusele. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri otsuse osas, millises kohtutäitur jättis võlgniku kaebuse rahuldamata (s.o kaebuse punktid 3, 4, 5 ja 6). Võlgniku hinnangul jättis kohtutäitur otsuses vastamata, kas kinnistule hinna määrates arvestas kohtutäitur enne keelumärke kandmist kinnistule kantud õigusi, millises ulatuses ning põhjusel. Arestimise akti kohaselt koormavad kinnistut hüpoteek summas 32 500 eurot. Võlgnikule on arusaamatu, kas kohtutäitur on hinna määramisel arvestanud hüpoteegi maksimaalse tagatissummaga või selgitanud välja hüpoteegiga tagatud nõude suuruse jäägi. Kohtutäitur ei vastanud otsuses ka sellele, et milliseid toiminguid on kohtutäitur võla sissenõudmiseks teostanud ning millises ulatuses on kohtutäituri vahendusel sissenõudja nõuet rahuldatud. Võlgnik palus vähendada kohtutäituri tasu 100 euroni, millele kohtutäitur samuti ei vastanud. Võlgnikule ei ole teada, et kohtutäitur oleks menetluse jooksul teinud ühtegi täitetoimingut. Kohtutäituri tegevuse tulemusena ei ole nõuet rahuldatud. Kohtutäitur asus täitekulusid sisse nõudma veebruaris 2018 (arestides võlgniku korteriomandi väärtusega ca 70 000 eurot), s.o. 5 kuud pärast nõude rahuldamist. Võlgnik leiab, et kohtutäituri põhitasu nõue ei ole õiguspärane. Võlgnik leiab, et kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluste alustamise tasu kogusummas 38.32 eurot.
5.Kohtutäitur omapoolset seisukohta kaebuse osas kohtule ei esitanud. 11.04.2018 esitas kohtutäitur kohtule täiteasjades nr 008/2014/2646 ja 008/2015/330 kohtutäituri ja täitekulu tasu otsused koos selgitusega täitekulu tekkimise kohta. 2(6)
Tsiviilasi nr 2-18-4876
6.Sissenõudja ei ole kaebuse suhtes seisukohta avaldanud. Esimese astme kohtu määrus
7.Harju Maakohus 11.04.2018 määrusega jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus leidis, et kohtutäituri tasu on kooskõlas seadusega ja kohtutäituri tasu vähendamiseks puuduvad alused. Kohtutäitur on täitemenetluses menetlustoiminguid teinud ja koostanud toimingute kohta täitekulu väljamõistmise otsused. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks tasunud võlgnevuse sissenõudjale vabatahtliku täitmise aja jooksul, mis annaks aluse kohtutäituri tasu vähendamiseks. Maakohtu hinnangul on kohtutäitur oma otsuses võlgnikule kaebuse osas vastanud ja selgitanud, et juhul kui võlgnik ei nõustu kinnistule määratatud hinnaga, on võlgnikul õigus vaidlustada hind ja taotleda uue hindamise korraldamist kohtult. Seega puudub alus võlgniku kaebuse punkti 3 rahuldamiseks käesolevas tsiviilasjas. TMS § 48 lg 1 p 2 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Riigikohus on märkinud, et täitemenetlust ei tule kohtutäituril TMS § 48 lg 1 p 2 järgi vähemalt üldjuhul lõpetada enne, kui rahuldatud on kohtutäituri tasunõue. Sissenõudja nõue TMS § 48 lg 1 p 2 tähenduses hõlmab ka täituri tasunõuet (vt RKTKm 16.09.2015, 3-2-1-77-15 p-d 17 ja 29). Täituri tasunõue täidetakse üldjuhul samas täitemenetluses. Maakohus asus seisukohale, et kohtutäituri otsus täitemenetlusete mittelõpetamise kohta on seega kooskõlas seadusega. Määruskaebus
8.Avaldaja esitas Harju Maakohtu 11.04.2018 määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Kaebajal on õigus saada kohtutäiturilt selgitusi täitetoimingute kohta, kuid maakohus on piiranud seda õigust. Avaldajal on õigust saada teada, mis alusel on kohtutäitur määranud arestimisele kuuluva kinnistu hinna (kas on arvestanud kolmandate isikute õigusi ja kas vaid hüpoteegi summa kujul või tegeliku nõude alusel). Kohtu kaudu määratud hinna vaidlustamine seab kaebaja ebavõrdsesse positsiooni, kuna tuleb tasuda ka ekspertiisitasu. Avaldajale teadaolevalt ei ole kohtutäitur alates täitemenetluste alustamisest (2014. aastast) teinud ühtegi täitetoimingut – avaldaja tasus enne otse sissenõudjale võlgnevuse (2017. aasta lõpus). Viis kuud peale võlgnevuse tasumist otse sissenõudjale alustas kohtutäitur täitetoimingute tegemisega enda tasude sissenõudmiseks. Tasu otsused on seega ebaproportsionaalselt suured. Menetluse edasine käik
9.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
11.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 11.04.2018 määrus tuleb osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha ise asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsustuse (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
Tsiviilasjas on tuvastatud järgmised tähtsust omavad asjaolud: KORTERIÜHISTU SÕPRUSE 246 avalduse ja Pärnu Maakohtu 04.02.2015 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-14-35501 alusel algatas kohtutäitur 05.02.2015 täiteasja nr 008/2015/330 XX-lt võlgnevuse 944.28 euro sissenõudmiseks (tl 63-64); 3(6)
Tsiviilasi nr 2-18-4876
KORTERIÜHISTU SÕPRUSE 246 avalduse ja Pärnu Maakohtu 20.06.2014 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-14-19320 alusel algatas kohtutäitur 11.11.2014 täiteasja nr 008/2014/2646 XX-lt võlgnevuse 996.69 euro sissenõudmiseks (tl 67-68); Täiteasjas nr 008/2015/330 tegi kohtutäitur 05.02.2015 kohtutäituri tasu otsuse (tl 34 pöördel); Täiteasjas nr 008/2014/2646 tegi kohtutäitur 11.11.2014 kohtutäituri tasu otsuse (tl 33); Täiteasjas nr 008/2014/2646 tegi kohtutäitur 13.04.2015 (tl 30), 25.05.2015 (tl 30 pöördel), 16.06.2015 (tl 31), 24.07.2015 (tl 31 pöördel), 21.08.2015 (tl 32) ja 15.01.2015 (tl 68 pöördel – 69 pöördel) täitekulu otsused; Täiteasjas nr 008/2015/330 tegi kohtutäitur 27.03.2015 täitekulu otsuse (tl 64 pöördel – 65);
13.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et mõlemas täiteasjas sundtäitmisele esitatud nõuded täideti kohtutäituri vahenduseta täies ulatuses otse sissenõudjale 06.10.2017.
14.11.11.2014 kohtutäituri tasu otsusest täiteasjas nr 008/2014/2646 ja 05.02.2015 kohtutäituri tasu otsusest täiteasjas nr 008/2015/330 nähtub, et kohtutäitur otsustas võlgnikult nõuda täitemenetluse alustamise tasu 19.16 eurot (käibemaksuga) ja kohtutäituri põhitasu 241.20 eurot (käibemaksuga). Asjas on tuvastatud, et täiteasjas nr 008/2014/2646 oli sundtäitmisele esitatud nõude suurus 996.69 eurot ja täiteasjas nr 008/2015/330 944.28 eurot. Vaidlusaluste kohtutäituri tasu otsuste tegemise ajal kehtinud kohtutäituri seaduse (KTS) redaktsiooni § 35 lg-s 1 sisalduva tabeli kohaselt (koostoimes KTS § 32 lg-ga 5) oli sundtäitmisele esitatud nõudelt kuni 1000 eurot kohtutäituri tasu suuruseks 201 eurot, millele lisandus käibemaks (KTS § 32 lg 3), st kokku 241.20 eurot (201 + 20%). Seega on kohtutäitur põhitasu määramisel lähtunud seaduses sätestatud kohtutäituri põhitasu täismäärast.
15.Nagu ka kohtutäituri täitemenetluse alustamise tasu, tehakse kohtutäituri põhitasu otsus täitemenetluse alguses. Riigikohtu praktika kohaselt sõltub põhitasu suurus sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n.ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale). Kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada KTS § 32 lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kui sundtäitmisele esitatud nõue täidetakse n.ö väljaspool täitemenetlust, arvutatakse kohtutäituri tasu KTS § 41 lg-s 2 sätestatud alusel ja tingimustel. Vajaduse korral tuleb kohaldada mõlemat sätet, määrates kohtutäituri tegevuse tulemusel sissenõutud nõude osalt tasu KTS § 32 lg 5 järgi ja väljaspool täitemenetlust tasutud osalt KTS § 41 lg 2 alusel. Seega tuleb nõude osaliselt või väljaspool täitemenetlust rahuldamise korral kohtutäituril teha uus põhitasu otsus, arvestades lisaks täitetoimingute mahtu, mida kohtutäitur enne nõude osalist või väljaspool täitemenetluse rahuldamist tegi (vt nt RKTKo 16.12.2015, 32-1-108-15, p 11 ja 12; RKTKm 15.06.2016, 3-2-1-32-16, p 19). Praegusel juhul kohtutäitur, vaatamata sellele, et sundtäitmisele esitatud nõuded said täidetud tema vahenduseta, uusi põhitasu otsuseid teinud ei ole. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et kohtutäituri 05.03.2018 otsus täiteasjades nr 008/2014/2646 ja 008/2015/330 tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja taotlus kohtutäituri tasu otsuste osaliseks tühistamiseks. Elektroonilisest täitetoimikust nähtub täitetoimingute, sh automaatselt loodud toimingute maht täiteasjas nr 008/2014/330. Täitetoimingute tegemist kinnitavad muuhulgas keelumärke seadmise avalduse, täitekulu otsuse, vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktide kui ka täitetoimingust teatamise dokumenteerimine (tl 64-66). Täiteasjas nr 008/2014/2646 on täitetoimingute, sh automaatselt loodud toimingute maht mõnevõrra ulatuslikum, sisaldades lisaks eelnevale loetelule nii kinnisasja arestimise kui ka korduvate vara ümberhindamiste ja kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamiste dokumenteerimist (tl 684(6)
Tsiviilasi nr 2-18-4876 71). Kohtutäituril tuleb kaebus osas, milles jäeti avaldaja taotlus kohtutäituri tasu otsuste osaliseks tühistamiseks rahuldamata, uuesti läbi vaadata, arvestades täiteasjades täitemenetluse käigus rahuldatud nõude ulatust ja teostatud täitetoimingute mahtu ning teha neid kriteeriume hinnates uued kohtutäituri tasu otsused.
16.Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust ülejäänud osas maakohtu määrust tühistada. Vastuseks kaebuses esitatud väitele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega kaebuse punkti 3, s.o kinnisasja hinna määramise ja punkti 4, s.o täitemenetluse lõpetamise põhjendamatuse osas ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 neid ei korda.
18.Täitekulu otsuste tegemise aluseks on TMS § 37 lg 1, mille kohaselt on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas: 1) isiku- ja varaandmete kindlakstegemiseks tehtud päringute tasud ja lõivud; 2) täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulud; 3) arestitud vara veo, ladustamise ja valve kulud ning muud vara hoidmisega seotud kulud; 4) ruumide või muude esemete avamise, sulgemise, teisaldamise, lammutamise ja koristamise kulud; 5) täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud; 6) võlgniku sundtoomise kulud; 7) enampakkumise korraldamise kulud, sealhulgas ostuhinna tasumisega kaasnevad kulud. Vajalikeks kulutusteks ei loeta täitemenetluse alustamisel või menetluse käigus tekkinud õiguslike küsimuste lahendamiseks kohtutäituri või sissenõudja poolt kasutatud õigusabi kulusid. Samuti ei loeta vajalikeks kulutusteks kohtutäituri büroo majandamise kulusid. Täitekulud kannab TMS § 38 lg 1 alusel võlgnik.
19.Tsiviilasja toimikust nähtub, et 13.04.2015, 25.05.2015, 16.06.2015, 24.07.2015 ja 21.08.2015 dateeringutega täitekulu väljamõistmise otsuste täiteasjas nr 008/2014/2646 aluseks on nii enampakkumiste kui kordusenampakkumiste kuulutuste ilmumine internetiportaalides. Täitetoimingutena enampakkumiste ja kordusenampakkumiste korraldamist tõendab elektroonilises täitetoimikus vastavate toimingute dokumenteerimine (tl 67-71). 15.01.2015 täitekulu otsuse täiteasjas nr 008/2014/2646 kohaselt on võlgnikult välja mõistetud täitekulu ümbriku ja postikulu eest kogusummas 1.62 eurot. Elektroonilisest täitetoimikust selgub, et samal kuupäeval on kohtutäitur loonud automaatseid korduvaid vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akte, lisaks teinud keelumärke seadmise avalduse (tl 68 pöördel – 69 pöördel). 27.03.2015 täitekulu otsuse täiteasjas nr 008/2015/330 kohaselt on võlgnikult välja mõistetud postikulu koos ümbrikuga 3.08 eurot selgitusega “sissetuleku arestimine“. Elektroonilisest täitetoimikust nähtub, et nimetatud kuupäeval on kohtutäitur loonud mitmeid automaatseid vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akte (tl 64 pöördel – 65).
20.Kuigi määruskaebuses on avaldaja olnud läbivalt seisukohal, et kohtutäitur ei ole alates täitemenetluste algatamisest kuni võlgniku poolt otse sissenõudjale nõude tasumiseni teinud ühtegi täitetoimingut, on käesoleva kohtumääruse p-is 19 tuvastatud teostatud täitetoimingud, millega seotud kulud on TMS § 37 lg 1 tähenduses täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused.
19.Põhjendamatu on avaldaja kohtutäiturile esitatud kaebuse punktis 6 sisalduv nõue vähendada kohtutäituri tasu ja täitekulu kokku 100 euroni. Kolleegium nõustub nii kohtutäituri kui maakohtu seisukohaga, et tulenevalt KTS § 28 lg 2 teisest lausest on kohtutäituril keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Nagu käesoleva kohtumääruse p-is 15 on märgitud, tuleb kohtutäituril vastavalt ringkonnakohtu juhisele avaldaja kaebus kohtutäituri tasu otsusele uuesti läbi vaadata.
20.Avaldaja heidab maakohtule ette menetlusnormi rikkumist, kui jättis edastamata kohtutäituri poolt 11.04.2018 e-kirjaga esitatud selgitused ja kohtutäituri tasu otsused ning ei 5(6)
Tsiviilasi nr 2-18-4876 andnud avaldajale võimalust nende osas vastuväiteid esitada. Vastavalt TsMS § 475 lg 1 p-ile 15 vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsusele läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete alusel, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg 5). TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Arvestades hagita menetluses kehtivat uurimisprintsiipi ning et hagita asjas ei ole kohus seotud menetlusosaliste endi hinnangutega asjaoludele, ei pidanud kohus avaldajalt asjast puudutatud isiku esitatud menetlusdokumentide osas seisukohta küsima. Avaldajal on võimalus nii kohtu- kui täitemenetluses tutvuda menetlusosalisena vastavalt tsiviilasja ja täiteasjade toimikutega (TMS § 35 lg 1 ja TsMS § 59 lg 1).
21.Kuna ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu määruse osaliselt, rahuldades avaldaja kaebuse osaliselt, on TsMS § 172 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel põhjendatud jätta nii maa- kui ringkonnakohtus menetlemisega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
22.Kohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda määruskaebuse esitamisel enamtasutud riigilõivu 35 euro tagastamist (RLS § 59 lg-d 15 ja 10 ning TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4).
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.