Y Pi kaebus Tallinna kohtutäitur K Vi otsuse peale täiteasjas nr 031/2008/2191
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Y P (isikukood: xxx; Rxxx; e-post: [email protected]) Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur K V (büroo asukoht xxx; e-post: [email protected]) Puudutatud isik II: Kiviõli Soojus AS (registrikood: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Y Pi kaebus Tallinna kohtutäitur K Vi otsuse peale täiteasjas nr 031/2008/2191 rahuldamata.
2.Jätta Y Pi taotlus tühistada 22.01.2018 kohtutäituri poolt väljastatud sissetuleku arestimise akt täiteasjas nr 31/2008/2191 rahuldamata.
3.Jätta Y Pi taotlus täiteasjas sissetuleku arestimise akti väljastamisel keelata diskrimineerimine vanuse tõttu Eesti Vabariigi § 12 alusel rahuldamata.
4.Jätta Y Pi taotlus saata viivitamatult vastav kohtumäärus Sotsiaalkindlustusametile selleks, et lõpetada Y Pile makstavast pensionist kinnipidamiste tegemine, rahuldamata.
5.Jätta kohtutäitur K Vi menetluskulud tema enda kanda ja kõik ülejäänud menetluskulud Y Pi kanda.
6.Vabastada Y P menetluskulu (riigilõiv summas 65 eurot) riigituludesse tasumise kohustusest.
7.Tühistada Harju Maakohtu 04.07.2018 määrusega seatud esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõu, millega kohus peatas kohtutäitur K Vi menetluses oleva täitedokumendi täitmise täiteasjas nr 031/2008/2191 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kaebuse põhjendused
1.Avaldaja Y P esitas 04.04.2018 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur K Vi otsuse peale täiteasjas nr 031/2008/2191. Avaldaja taotleb tühistada 22.01.2018 kohtutäituri poolt väljastatud sissetuleku arestimise akt täiteasjas nr 31/2008/2191, eeltoodud täiteasjas sissetuleku arestimise akti väljastamisel keelata diskrimineerimine vanuse tõttu Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 alusel ning saata viivitamatult vastav kohtumäärus Sotsiaalkindlustusametile selleks, et lõpetada Y Pile makstavast pensionist kinnipidamiste tegemine. Samuti taotleb avaldaja jätta menetluskulud (sh riigilõiv) kohtutäituri kanda TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel.
2.Täiteasjas nr 031/2008/2191 on sissenõudja Kiviõli Soojus AS avalduse alusel täitmisel Harju Maakohtu 07.08.2008 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-08-9951. Seisuga 18.07.2018 on avaldaja võlg kokku on 3716,16 eurot (sh kohtutäituri tasu). Avalduse kohaselt sai Y P 20.02.2018 kätte kohtutäitur K Vi rahalise nõude (pensioni) arestimise akti, mille kohaselt tuleb tulenevalt TMS § 132 lg 12 Y Pi pensionist kinni pidada 20%, säilitades seejuures võlgnikule toimetulekupiiri (2018. a 140 eurot). 01.03.2018 esitas Y P kaebuse kohtutäituri tegevusele, kuna vastavalt 09.01.2018 kehtima hakanud seadusele on võlgnikule tagatud arestimata 400 eurot kuus ja kuna võlgniku sissetulek on väiksem, siis sellest 20% kinnipidamine ei ole põhjendatud ning diskrimineerib võlgnikku tema vanuse tõttu. Y P taotles rahalise nõude (pensioni) arestimise akti tühistamist ja juba kinni peetud raha tagastamist. Kaebuses leidis võlgnik, et 01.09.2018 kehtima hakanud seaduse kohaselt ei kuulu arestimisele ühes kalendrikuus 80% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast ning juhul, kui võlgniku sissetulek on alla selle, siis ei tohi sellele sissetulekule sissenõuet pöörata. 07.03.2018 edastas võlgnik kohtutäiturile taotluse tema märtsis pensionist kinnipeetud raha tagastamiseks. Kohtutäitur jättis 23.03.2018 otsusega Y Pi kaebuse rahuldamata, kuna kaebuses toodud väited ei anna alust akti tühistamiseks ja akti alusel kinnipeetud summade tagastamiseks. Kohtutäitur selgitas, et nõustub kaebaja arvutustega, mille kohaselt on võlgniku 500 euro suuruse arestitava sissetuleku puhul arestitav summa 100 eurot (20% 500-st eurost). Juhul, kui võlgniku sissetuleku summa ühes kalendrikuus moodustab vähem kui üks palga alammäär kuus (s.o 2018. a 500 eurot kuus), kuulub sellest arestimisele 20% ehk 80 eurot ning kui sissetulek on 140 eurot või jääb alla selle, siis seda ei arestitagi.
3.Avaldaja leiab, et tema garanteeritud vanaduspensioni väikest suurust (334,91 eurot) on pensionist kinnipidamine 10% või 20% diskrimineeriv tema vanuse tõttu, mida keelab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12. Kohtutäituril on õigus pensionist kinni pidada maksimaalselt 10%. Avaldaja garanteeritud vanaduspension (334,91 eurot) on enne kinnipidamist juba alla suhtelise vaesuse piiri. Pärast tema pensionist 10% kinnipidamist, saab ta kätte 334,91-10%-20%=234,46 eurot ning läheneb peaaegu absoluutse vaesuse tasemele (absoluutses vaesuses on inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 207,23 eurot). Avaldaja leiab, et TMS § 132 lg 1 ja lg 12 kehtiv redaktsioon ilmselt diskrimineerib vanaduspensionäre vanaduse tõttu ning rikub Eesti Vabariigi põhiseaduse §-i 12. 24.08.2018 seisukohas leiab avaldaja, et tema pensionist on kohtutäitur K Vi poolt väljastatud akti alusel kinni peetud 20% ehk 66,98 eurot, mistõttu sai avaldaja pensionist kätte 334,91-10%-20%=234,46 eurot. See tähendab, et kahe kohtutäituri poolt esitatud arestimise aktide alusel on tema pensionist kinni peetud 30%, mis rikub 20% kinnipidamise piiri. Avaldajale jääb arusaamatuks, miks kohtutäitur oma 23.03.2018
otsuses keeldus tagastamast üleliigselt kinnipeetud 33,49 eurot (334,91*10%=33,49), rääkimata kogu kinnipeetud summast 66,98 eurot. Puudutatud isiku I (kohtutäitur) seisukoht
4.Kohtutäitur esitas 18.07.2018 seisukoha avaldusele, milles palub jätta P Juri avalduse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutäitur selgitas, et täitemenetlus asjas nr 031/2008/2191 on algatatud 18.08.2008 ehk peaaegu 10 aastat tagasi. Selle aja jooksul ei tundnud võlgnik huvi oma võlgnevuse vastu ega võtnud midagi ette selle likvideerimiseks ning võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik võlgnevust likvideerida. Kaevatava akti koostamise ajal kehtis mittearestitava summana 140 eurot, alates 10.06.2018 on see summa 207,23 eurot. Seega peab kaebaja ekslikult mittearestitavaks summaks 400 eurot, kuna seadus kehtestab mittearestitavad määrad eraldi sättena. Kohtutäitur K V määras oma 22.01.2018 rahalise nõude (pension) arestimise aktiga mh, et „vastavalt täitemenetluse seadustiku § 119 lõikele 1 kui rahalise nõude on arestinud mitu kohtutäiturit mitme sissenõudja kasuks, maksab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik, sealhulgas krediidiasutus, raha kohtutäituritele arestimisaktide saabumise järjekorras. Ühe kohtutäituri edastatud aktid täidetakse ükshaaval nende saabumise järjekorras“. Sellest tulenevalt kohtutäitur K Vi pensioni arestimise akti on võimalik võtta täitmisele alles siis, kui on täidetud eespool olev teise kohtutäituri arestimisakt. Võlgniku kaebusest tuleneb, et kohtutäitur K Vi 22.01.2018 arestimise akt ei ole Sotsiaalkindlustuametisse esimesena saabunud ja eespool olevad täitmisele esitatud arestimise aktid on väljastanud kohtutäitur E F kolmes erinevas täiteasjas. Sellest tulenevalt on kohtutäitur K Vi 22.01.2018 arestimise akt neljas saabumise ja täitmise järjekorras. Kohtutäitur selgitas Sotsiaalkindlustuametile arestimise aktide täitmise korda kirjalikult oma aktide kaudu, kui ka suuliselt. Tänaseks kohtutäitur K Vi 22.01.2018 rahalise nõude (pension) arestimise akti täiteasjas nr 031/2008/2191 ei täideta ning kaebuses esitatud väited ei ole aktuaalsed alates märtsist 2018. Juhul, kui Sotsiaalkindlustusamet tekitas oma tegevusega võlgnikule kahju, on võlgnikul võimalik kaitsta oma õigusi täitemenetluse väliselt. Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukoht
5.Puudutatud isik II tähtaegselt seisukohta kaebusele ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
6.Kohus, tutvunud avalduse ja kohtutäituri seisukohaga ning uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
8.TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.
Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu kohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Keegi menetlusosalistest enda suulist ärakuulamist ei taotlenud.
9.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja sai kaebuse osas tehtud kohtutäituri otsuse kätte 27.03.2018. Avaldaja esitas Harju Maakohtusse avalduse 04.04.2018, seega on avaldus esitatud tähtaegselt ning TMS § 218 lg-s 1 nõutud kohtueelne menetlus on läbitud.
10.Kohus lähtub kaebust lahendades kohtutäituri tegevuse ajal kehtinud materiaalõigusest. Käesolevas asjas vaidlustas avaldaja kohtutäitur K Vi poolt tema pensionist 20% arestimise 22.01.2018 koostatud rahalise nõude (pensioni) arestimise akti alusel. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 12 (alates 09.01.2018 kuni 09.06.2018 kehtinud redaktsioon) sätestab, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20% TMS § 132 lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Sissetulekut ei arvestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiriks üksi elavale isikule on 2018. aastal 140 eurot kuus.
11.Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja sissetulekuks pension alates 01.12.2017 334,91 eurot, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus 12,79 eurot ja Vene Föderatsioonist saadav pension kord kvartalis sõltuvalt ülekandepäeva valuutakursist (nt 01.10.2017 kuni 31.12.2017 summas 74,85 eurot, vt tl 66 ja 68). TMS § 131 lg 1 p 10 ei keela pöörata sissenõuet võlgniku pensionile, aga lubab seda teha seaduses sätestatud ulatuses. TMS § 132 lg 12 kohaselt on täituril õigus avaldaja pensionist kinni pidada 334,91* 20% = 66,98 eurot. Selle järgselt jääb avaldajale 334,91–66,98=267,93 eurot. Arvestades kohtutäitur K Vi rahalise nõude arestimise akti alusel tehtavat kinnipidamist 20%, leiab kohus, et avaldajale jääv 267,93 eurot ületab toimetulekupiiri. Seega on kohtutäitur TMS § 132 lg 12 alusel õiguspäraselt arestinud avaldaja riiklikust pensionist 20% ehk 66,98 eurot.
12.Võlgnik on leidnud, et TMS § 132 lg 12 on vastuolus põhiseadusega ja sissetuleku arestimise akt diskrimineerib teda vanuse tõttu Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 alusel. Kohus selgitab, et TMS § 132 lg 12 annab kohtutäiturile kaalutlusruumi arestitava sissetuleku osa kindlaksmääramisel. Kohtu hinnangul viitab kohtutäituri kaalutlusruumile sätte sõnastuses kasutatud sõna „kuni“, millest võib järeldada, et sissetuleku arestimine saab olla vahemikus 020% sissetulekust. Sellise tõlgenduse puhul ei ole säte vastuolus põhiseadusega, kuna kohtutäitur saab sissenõudja ja võlgniku huve kaaludes jõuda iga konkreetse asja puhul tulemuseni, kus võlgniku õigused ei ole ebaproportsionaalselt kahjustatud võrreldes sissenõudja huvidega. Samas oleks kohtu hinnangul põhiseadusega vastuolus tõlgendus, mille kohaselt kohtutäituril ei oleks arestimisel kaalumisruumi, vaid arestida tuleks igal juhul täpselt 20% võlgniku sissetulekust, sest isikule toimetulekupiirile vastava sissetuleku jätmine ei taga alati isiku inimväärset äraelamist. Kohus märgib, et kohtutäitur peab kaaluma võlgniku ja võlausaldaja huve ning arvestama mh sellega, et sissetuleku arestimisel oleks võlgnikule tagatud minimaalsete vajaduste rahuldamine. Kaalumine ei tohi olla üksnes abstraktne, vaid peab lähtuma konkreetsete täitemenetluse osaliste huvidest, sh tuleb arvestada konkreetse võlgniku sissetuleku suurust ja tema vajadusi.
13.Kohtutäitur on praeguses asjas arestinud võlgniku pensioni TMS § 132 lg-s 12 sätestatud maksimaalses võimalikus ulatuses. Kohtutäitur on 18.07.2018 seisukohas (tl 94 pöördel) põhjendanud arestimise maksimaalset ulatust sellega, et täitemenetlus asjas nr 031/2008/2191 on algatatud 18.08.2008, s.o 10 aastat tagasi ja selle aja jooksul ei tundnud võlgnik huvi oma võlgnevuse vastu ega võtnud midagi ette selle likvideerimiseks ning võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik võlgnevust likvideerida. Kohtutäitur on ka 23.03.2018 otsuses viidanud võlgniku vara puudumisele ja märkinud, et kohtutäituri poolt on täitemenetluses kaebajale tagatud 80% tema pensionist (tl 15 pöördel). Kohus leiab, et kohtutäitur on tulenevalt TMS § 132 lg-s 12 piisavalt kaalunud võlgniku ja võlausaldaja huve ning põhjendanud pensionist arestitava osa 20% määramist. Kohus selgitab, et täitemenetluses ei saa lähtuda vaid võlgniku õigustest. Arvestada tuleb, et võlgnikul on õiguste kõrval ka kohustused, eelkõige kohustus täitedokumendi täitmiseks. Samuti on täitemenetluse sissenõudjal õigus täitemenetluse käigus saavutada täitedokumendi täitmine tema kasuks. Kuivõrd kohtutäitur lähtus avaldaja pensionist kinnipidamise akti tegemisel seadusest, puudub alus kohtutäituri 22.01.2018 väljastatud sissetuleku arestimise akti täiteasjas nr 31/2008/2191 tühistamiseks.
14.Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on avaldaja poolt PS §-le 12 viitamine käesolevas asjas asjakohatu ja avaldaja taotlus täiteasjas sissetuleku arestimise akti väljastamisel keelata diskrimineerimine vanuse tõttu PS § 12 alusel tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole eelnevast tulenevalt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata avaldaja taotlus saata viivitamatult vastav kohtumäärus Sotsiaalkindlustusametile selleks, et lõpetada Y Pile makstavast pensionist kinnipidamiste tegemine.
15.Võlgniku hinnangul on 05.03.2018 Sotsiaalkindlustusameti poolt kinni peetud tema pensionist 20% kohtutäitur K Vi väljastatud akti alusel, st, et kahe kohtutäituri poolt esitatud arestimise aktide alusel on võlgniku pensionist summaarselt kinni peetud 30% (20%+10%), mis rikub 20% kinnipidamise piiri (vt tl 98 pöördel). Kohus selgitab, et TMS § 119 lg 1 sätestab, et kui rahalise nõude on arestinud mitu kohtutäiturit mitme sissenõudja kasuks, maksab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik, sealhulgas krediidiasutus, raha kohtutäituritele arestimisaktide saabumise järjekorras. Seega ei saa kolmas isik teha makseid enam kui ühe arestimisakti alusel. Sotsiaalkindlustusameti 21.02.2018 vastusest (tl 99) võib järeldada, et Sotsiaalkindlustusamet maksis avaldaja pensionist raha mõlemale kohtutäiturile. Kohtutäitur on kinnitanud (tl 94 pöördel), et 22.01.2018 rahalise nõude (pension) arestimise akti täiteasjas nr 031/2008/2191 ei täideta ja kaebusest esitatud väited ei ole aktuaalsed alates märtsist 2018, kuna nimetatud akt on saabumise järjekorras neljas. Kohus nõustub kohtutäituriga, et kohtutäitur ei saa vastutada kolmanda isiku tegevuse eest.
16.Kuigi käesoleval hetkel enam ei teostata avaldaja pensionist kinnipidamisi kohtutäitur K Vi 22.01.2018 rahalise nõude (pensioni) arestimise akti alusel, siis peab kohus vajalikuks selgitada, et käesolevaks hetkeks on TMS § 132 lg 12 osas jõustunud muudatused. TMS § 132 lg 12 (alates 10.06.2018 kehtiv redaktsiooni) sätestab, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui TMS § 132 lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele. TMS § 132 lg 14 kohaselt avaldab Statistikaamet väljaandes Ametlikud Teadaanded iga aasta 1. veebruariks möödunud aasta andmete alusel arvestusliku elatusmiinimumi summa eurodes. Ametlike Teadaannete teate järgi oli 2017. aasta arvestuslik elatusmiinimum on Statistikaameti andmetel 207,23 eurot.
Kui võlgniku sissetulekuks on pension 344,91 eurot, siis kohtutäituri akti ja TMS § 132 lg 1 2 alusel kuulub sellest kinni pidamisele 25,53 eurot ((334,91-207,23)*20%=25,53). Seega on kohtutäitur õigustatud ka muudetud TMS § 132 lg 12 alusel teostama võlgniku pensionist kinnipidamisi.
17.Eeltoodut kokkuvõttes leiab kohus, et kohtutäituri 22.01.2018 rahalise nõude (pensioni) arestimise akt ja 23.03.2018 otsus on õiguspärased ning avalduse rahuldamiseks puudub alus, mistõttu avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 172 lg-s 1 on sätestatud hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg-s 7 teine lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
19.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg-test 7 ja 10 avaldaja kanda. Kohtutäituril puudub seaduse kohaselt õigus taotleda selles menetluses õigusabikulude hüvitamist (TsMS § 175 lg 31) ja toimikust ei nähtu kohtutäituril ka selliste kulude olemasolu. Kuna sissenõudja ei ole käesolevas menetluses kohtule tähtaegselt seisukohta esitanud ega menetluses osalenud, siis ei saanud talle ka menetluskulusid tekkida.
20.Kohus andis 03.07.2018 määrusega avaldajale menetlusabi ja vabastas ta nii kaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse rakendamise avalduselt riigilõivu tasumisest. Seega asjas teadaolevaks menetluskuluks on avalduselt tasumisele kuuluv riigilõiv summas 15 eurot ja esialgse õiguskaitse rakendamise avalduselt tasumisele kuulunud riigilõiv summas 50 eurot, kokku riigilõiv summas 65 eurot. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Antud juhul teeb kohus lahendi avaldaja kahjuks. TsMS 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on menetluse käigus avaldaja majanduslikku seisundit hinnates leidnud, et avaldaja majanduslik seisund annab aluse temale riigipoolse menetlusabi andmiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et avaldaja tuleb vabastada menetluskulude (riigilõiv kokku summas 65 eurot) riigituludesse tasumise kohustusest.
21.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
22.TsMS § 386 lg 4 esimene lause sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Harju Maakohtu 04.07.2018 määrusega rahuldas kohus avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas kohtutäitur K Vi menetluses olevas täiteasjas nr 31/2008/2191 toimuva täitemenetluse kuni tsiviilasjas nr 2-18-5196 kohtulahendi jõustumiseni. Kuna kohus lõpetab käesolevas asjas menetluse ja jätab kaebuse tervikuna rahuldamata, siis tühistab kohus Harju Maakohtu 04.07.2018 määrusega seatud esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõu.
23.Tulenevalt TMS § 218 lg-st 3 võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.