TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-18-4695 Jätta riigi õigusabi kulud ja tasu riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isikute kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu esitas 30.07.2018 Harju Maakohtule avalduse eestkostetava L E nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamine (tl 47-48). 21.08.2018 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras L E esindaja riigi arvel. 07.09.2018 esitas L E RÕA korras määratud esindaja kohtule oma arvamuse (tl 61-62). Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 esimese lause kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt PKS § 202 kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 183 lg 1 kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. PKS § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Avalduse kohaselt seati Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja 18.05.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-4695 L E üle eestkoste. Eestkostjaks määrati Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (tl 50-51, pöördel). L E esineb xxx, mille tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ega oma elu iseseisvalt korraldada. L E sissetulekuks on xxx eurot ja xxx eurot. AS H K K viibimise eest tuleb puudutatud isikul hoolduskuludeks maksta igakuiselt keskmiselt 244,99 eurot. L E kuulub korteriomand (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx) aadressil xxx (kolmetoaline) (tl 53, pöördel). L E viibib alates 14.03.2018 AS H K K , kuna ta ei ole võimeline oma vaimse tervise tõttu iseseisvalt elama. Käesoleval ajal on eestkostetava eluruumiga seotud igakuuliste hooldus- ja kõrvalkulude ning hooldekodu kulude tasumine korraldatud eestkosteasutuse esindaja kaudu eestkostetava rahaliste vahendite arvelt, mis aga ei ole kestvalt jätkusuutlik. Eestkostetavale kuuluv korter on halvas seisukorras, mistõttu ei ole võimalik korterit välja üürida, lisaks puuduvad eestkostetaval piisavad rahalised vahendid korteri remondiks. Lähtudes eestkostja kohustusest eestkostetava vara hea eestkostja hooldusega valitseda, säilitada ning võimaluse korral suurendada, leiab eestkosteasutus, arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit ning majanduslikku olukorda, on kõige mõistlikum paluda kohtu nõusolekut võõrandada puudutatud isikule kuuluv korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx) reaalosa eluruum nr xx. Müügist saadud rahalised vahendid tuleb paigutada L E pangakontole ning rahaliste vahendite arvelt saab tasuda L E hooldekodu kohamaksumust ja kasutada rahalisi vahendeid muude isiku igapäevast heaolu puudutavaid kulutuste katmiseks. Avaldaja palus anda eestkosteasutusele Tallinna linnale kui L E eestkostjale nõusolek võõrandada eestkostetava omandis olev korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx)

2-18-4695 reaalosa eluruum nr xx mitte alla keskmise turuhinna ning müügist saadud rahalisi vahendeid kasutada L E heaoluga seotud kulutuste ja hooldekodu kulude katteks. L E määratud esindaja RÕA korras märkis oma arvamuses, et L E selgitas esindajale, et ta elas xxx korteris koos vanematega kuni nende surmani. Kui vanemad surid, siis oli tal raske iseseisvalt oma eluga hakkama saada ja ta toodi kevadel sotsiaaltöötajate poolt elama K K . L E on oma eluga K K rahul, majakaaslased on sõbralikud, ta on paigutatud kokku elama suhteliselt xxx isikutega. Tülisid omavahel ei ole, ei ole olnud ka juhuseid, kus keegi kasutaks kaashoolealuste suhtes vägivalda. Majas on kohapeal sotsiaaltöötaja, kelle poole saab vajadusel pöörduda. Hoolealused valmistavad ise sööki, neil on päevakava erinevate tegevustega. L E kinnitas, et ta on teadlik sotsiaaltöötajate kavatsusest temale kuuluv korter maha müüa. Ta ütles esindajale, et ta saab aru, et ta ei saa selles korteris üksinda elamisega hakkama ning pole mõtet seda alles hoida. L E on korteri müügiga nõus. Ta avaldas, et sooviks korteri müügi järel saada endale korteris asuvaid mälestusesemeid- pildialbumeid, raamatuid jms. Mööblit ja riideid ta ei soovi. Mööblit ei ole K K kuhugi paigutada, ka on mööbel vana. Riideid L E ́ enda sõnul vaja pole, riietus on talle antud K K poolt. Raha on L E olemas, kuna ema jättis talle päranduseks raha ja tal on võimalik endale vajadusel K asuvast kauplusest midagi osta. Praegu ta poes ei ole käinud, kuna ta liigub halvasti ja seetõttu on ta aeg-ajalt palunud teistel endale poest midagi tuua. Esindaja selgitas L E , et korteri müügist saadud raha pannakse eraldi arvele ja seda on siis võimalik kasutada tema K K elamise kulude katteks ja tema enda tarbeks, kui seda peaks vaja olema. L E sai selgitusest aru ning nõustus sellega. L E kinnitas, et tal on olemas temaga otseselt tegeleva sotsiaaltöötaja telefoninumber. Esindaja selgitas talle, et oma soovist saada korteri müügi järel sealt mingeid asju mälestuseks, tuleb tal sotsiaaltöötajale teatada. L E esindaja leiab, et temale kuuluva kolmetoalise korteri müük eestkostetava huve ei kahjusta. Korter vajab igakuuliselt hoolduskulude tasumist, kuid L E ilmselt selleks vahendid puuduvad. Korterit elamiseks ta kasutada ei saa, kuna ei ole võimeline temal olemasoleva xx tõttu iseseisvalt oma elu korraldama. Ka ei jätkuks temale makstavast xxx korteri ülalpidamiskulude tasumiseks. Käesoleval ajal on L E olemas elukoht K K , kus elamine talle meeldib ja kus talle on kindlustatud kõigi mugavustega elamisvõimalus ja tagatud hoolekandeteenus, mida ta oma xxx tõttu igapäevaselt vajab. Elamiskulusid K K on siiani tasutud L E xxx arvelt, kuid ilmselt ei kata see kulutusi täies ulatuses. Esindajale ei ole teada rahalise hoiuse väärtus, mille L E ema talle väidetavalt jättis, kuid arvestades kõiki asjaolusid, ei saa see olla nii suur, et selle arvelt oleks võimalik katta elamiskulusid K K ja T asuva korteri hoolduskulusid. Sellises olukorras ei ole mingit vajadust säilitada L E kinnisvara, mis nõuab kulutuste tegemist. Kinnisvara on otstarbekas realiseerida ja müügist saaadud tulu kasutada L E ülalpidamise ja ravikulude katteks. L E on ainult soov saada endale mõned korteris asunud mälestusesemed, kuid see ei tohiks olla probleemiks. Muu vallasvara suhtes tal huvi puudub. Esindaja palus rahuldada Mustamäe Linnaosa Valitsuse avaldus L E kuuluva kinnisvara- xxx asuva korteri müügiks kohtu loa andmiseks. Korteri müügist saadud raha paigutada L E arvele ja kasutada tema ülapidamise ja ravimise kulude katteks vastavalt vajadusele. Kohus märgib, et eestkostja ülesannete teostamise ja kohustuste täitmise mõistes on eestkostetava hoolduskulude tasumiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks eestkostetavale kuuluva kinnisvara võõrandamise puhul tegemist tavapärase protsessiga, sest eestkostjal puudub kohustus oma vahenditest eestkostetava kulusid tasuda, kui eestkostetava enda vahenditest kulude tasumiseks ei piisa. Kuna käesoleval juhul on teada, et eestkostetava koju naasmine tema tervisliku seisundi tõttu ei ole tõenäoline, ei ole ka korteri väljaüürimine selles olukorras põhjendatud. Korter on remonti vajav. Eeltoodust tulenevalt on mõistlik korter müüa, sest väljaüürimine nõuab täiendavaid lisakulutusi remondiks. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et korteri väljaüürimine on oluliselt suurema riski ja sugugi mitte kindlustatud tuluga

2-18-4695 ettevõtmine, samas kui müük tähendab reaalset ja kindlalt mõõdetava summa laekumist. Korteri müümisel ei jää eestkostetava kanda ega vastutada korteri varast tühjendamine ja selle remont ning üldine heakord jms. Tulenevalt eelnevast ning tuginedes seejuures eelkõige asjaolule, et eestkostetava õigused ja huvid ei saa kahjustatud, rahuldab kohus avalduse tingimustega, mis on ära toodud käesoleva määruse resolutsioonis. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas eestkostetava esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.