Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. 1(3)

2-18-4634 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on O S hagi P S vastu pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamise ja pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõudes. Pooled esitasid kohtule 29. augustil 2018 kompromissi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kohtule esitatud kompromiss tuleb jätta kinnitamata ja hagi jätta läbivaatamata. Kompromissi kinnitamata jätmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et kompromissi punktis 1 on pooled kokku leppinud kompromissi tingimuseks, et hageja võtab hagiavalduse tagasi. Lisaks märgib kohus, et kompromissi tekstist ei selgu üheselt, millises tsiviilasjas on kompromiss koostatud. Kompromissi tekstis on viidatud kahele tsiviilasjale, tsiviilasi nr 2-18-4634 ja nr 2-16-117294. Seega on kompromiss vastuoluline ja ebaselge. TsMS § 430 lg 3 kohaselt, kohus ei kinnita kompromissi, kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et kompromissi ei saa täita, kuna kui kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse, ei saa hageja enam lõpetatud menetluses võtta esitatud hagiavaldust tagasi. Samuti ei ole kompromissist aru saada, millises tsiviilasjas see esitatakse. Kohus jätab kompromissi kinnitamata. Hagi läbivaatamata jätmine Kohus tuvastas, et Viru Maakohus rahuldas 27. aprilli 2018 määrusega hageja menetlusabi taotluse osaliselt ning kohustas hagejat tasuma riigilõivu summas 200 eurot nelja osamaksena kohtu poolt määratud ajaks. Kohus hoiatas hagejat, et järgneva osamakse tasumata jätmisel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kohtumäärus jõustus 15. mail 2018. Hageja tasus kohtu poolt määratud ajaks esimese ja teise osamakse summas kokku 100 eurot. Kohtu nõuet riigilõivu järgnevate osamaksete tasumiseks hageja tähtaegselt ei täitnud. Kohus kontrollis riigilõivu laekumist Kohtuinfosüsteemist (NAPi kaudu), kuid ei ole tasumist tuvastanud, hageja ei ole ka esitanud kohtule tõendeid riigilõivu osamakse tasumise kohta.

2(3)

2-18-4634 TsMS § 423 lg 1 p 11 kohaselt, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest. Vastavalt TsMS § 423 lg 3 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Lähtuvalt TsMS § 147 lg 3 kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata. Et hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu kohtu määratud ajaks ja suuruses, leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Viru Maakohtu 11. jaanuari 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18174 anti hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kuna hagejale anti riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ja kohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda, jätab kohus hageja riigi õigusabi kulud riigi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. Poolte 29. augustil 2018 kohtule esitatud kompromissis avaldavad pooled, et menetluse lõpetamise korral soovivad pooled jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus järeldab kompromissis märgitud kokkuleppest menetluskulude osas, et kostja ei soovi hagejalt menetluskulude väljamõistmist, kui tsiviilasja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab hagi läbivaatamata ja kohus leiab, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei ole vajadust küsida kostjalt menetluskulude nimekirja, sest kostja on kompromissis nõustunud jätma kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 kohaselt, tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.