Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.09.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-11517
Tsiviilasi
XX hagi YY ja CC vastu vallasasjade võõrast ebaseaduslikust valdusest väljaandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20.11.2017 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik
YY ja CC apellatsioonkaebus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 2816 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Liivi Tuus
ja
Kostja I (apellant I): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostja II (apellant II): CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 20.11.2017 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta solidaarselt YY ja CC kanda.
3.Välja mõista solidaarselt YY-lt ja C-Clt XX kasuks 348 eurot apellatsiooniastme menetluskulu hüvitamiseks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
4.XX (hageja) esitas 31.07.2017 Pärnu Maakohtule hagiavalduse YY (kostja I) ja CC (kostja II) vastu vallasasjade võõrast ebaseaduslikust valdusest väljaandmiseks.
5.Hagiavalduse kohaselt algas hageja ja kostjate poja OO kooselu umbes 7,5 aastat tagasi. 2013. aastal otsustasid hageja ja OO, et nad ehitavad endale elamu. Kostja I andis poeg OO-le nõusoleku, et ta võib elukaaslasega ehitada elamu kostjale I kuuluvale XXX kinnistule asukohaga XXX küla, Salme vald, Saare maakond. OO ehitas väikeelamu kostjale I kuuluvale kinnistule temale kuulunud rahaliste vahenditega. 2014. aasta kevadel kolisid OO ja hageja kokkuleppel kostjaga I vastvalminud väikeelamusse elama ja elasid seal ühise perena ajal, kui nad ei olnud tööl välismaal. Tasu OO ega hageja kostjale I tema kinnistul elamise eest ei maksnud. Hageja sisustas ühise kodu ostes elamusse mööbli ja vajalikke sisustusesemeid. OO suri 01.02.2017. Pärast matuseid lahkus hageja kostja I kinnistul asuvast väikeelamust.
6.Kostjale I kuuluval kinnistul asuvatesse hoonetesse jäi hagejale kuuluvaid asju. Seega on hagejale kuuluvad vallasasjad kostja I ja tema abikaasa kostja II ebaseaduslikus valduses. Hagejale kuuluvaid asju on võimalik teisaldada ja kinnistult ja hoonete ruumidest ära viia, ilma et kahjustuda võiks ehitis või äraviidavad asjad ise. Kostjate valdusse jäänud vallasasjad ja parendused on järgmised: 1) akutrell Combokit komplekt; 2) Makita trimmeri aku; 3) kööginurga mööbel Carmen AR-47783; 4) magamistoa suur kummut Paris AQ-66619; 5) esiku liuguste komplekt; 6) klaasidega sektsioonkapi osa ja pesukastiga kušett; 7) kasvuhoone.
7.Hageja palub tunnustada tema omandiõigust akutrell Combokit komplektile, Makita trimmeri akule, kööginurga mööblile Carmen AR-47783, magamistoa suurele kummutile Paris AQ-66619, esiku liuguste komplektile ja kasvuhoonele, mõista nimetatud asjad kostjate valdusest välja hageja valdusse ja kohustada andma asjade valdus hagejale üle hiljemalt 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (asjaõigusseadus (AÕS) § 80 lg 1). Hageja loobus 30.10.2017 akutrell Combokit komplekti ja Makita trimmeri aku väljaandmise nõudest kostjate vastu (AÕS § 82 lg 1).
8.Vastuseks kostjate vastuväidetele märkis hageja järgmist. Käesoleval juhul puuduvad tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused, kuivõrd tasaarvestuse õiguse tekkimise esmaseks eelduseks on kahe isiku vahel samaliigiliste nõuete olemasolu. Hageja on esitanud nõude asjade väljamõistmiseks kostjate ebaseaduslikust valdusest. Kostjatel on
väidetavalt hageja vastu rahaline nõue. Tasaarvestuse vastuväide on tühine ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 4 kohaselt, sest tasaarvestada ei saa nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
9.Kostjad ei ole oma nõudeid hageja vastu tõendanud. Hageja ei ole sõlminud kostjatega ühtki lepingut. Asjaolu, et OO on võtnud mingil ajavahemikul oma arvelduskontolt välja sularaha, ei tõenda, et asjade eest, mille hageja ostis, on maksnud OO. Kostjad ei ole OO pärijad, kuna OO-l on alanejad sugulased – 2 last. Seega ei ole kostjatel nõudeõigust OO poolt ostetule. Hageja ei ole võtnud kostjalt I laenu. Küll aga on hageja ja OO andnud kostjale I laenu. Kostjate poolt kohtule esitatud 07.06.2015 ja 25.08.2014 maksekorraldustele on kostja I märkinud makse selgitusena „Võlg“, kuna ta maksis hagejale tagasi oma võlad.
10.Tõendamata on kostjate väide, et OO ostis kogu tema poolt ehitatud elamu sisustuse. Tõendamata on ka väide, et hageja ei saanud maksta tema poolt ostetud liuguste eest 26.01.2016. Kostjad on esitanud tõendi hageja töötamise aja kohta B AB-s. Vaatamata tõendil märgitud aegadele, käis hageja töötõendil märgitud ajavahemikel lühiajaliselt kodus ja soetas mööbliesemeid. Näiteks ostis hageja AS-st Tallink Grupp laevapileti 15.01.2016 ja tuli Eestisse 16.01.2016.
11.Kööginurga mööbel Carmen AR-47783 ei ole kööki sisseehitatud mööbel. Selle saab eraldada köögist kööki kahjustamata. Tegemist ei ole ehitise olulise osaga. Kostjad ei ole tõendanud vastupidist. Köök Carmen AR-47783 on ka praegu müügil portaalis N24. Kostjate vastuväited hagile
12.Kostjad hagi ei tunnistanud, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Kostjate valduses ei ole akutrelli ega trimmerit. Kööginurga mööbel on elamu oluline osa ning seda ei saa ilma olulise (maja seinad ja mööbli) kahjustusteta eemaldada. Kööginurk valiti välja hageja ja OO poolt ühiselt, kuid raha selleks andis OO, kes perioodil 28.02.2014-26.04.2014 võttis selleks oma kontolt välja sularaha summas 7800 eurot. Samuti võttis magamistoa kummuti ostmise ajal OO oma arveldusarvelt perioodil 17.09.2014-25.10.2014 välja sularaha 4360 eurot.
14.Hageja kasutas kostja I kinnistul asuvat hoonet perioodil 2014-01.02.2017. Nimetatud kinnistul toimub elektritarbimine ühtse arvesti kaudu ja oleks olnud õiglane, et hageja tasub pool tarbimiskulu. Keskmiselt oli aasta tarbimise kulu 600 eurot, mistõttu hageja oleks pidanud tasuma 300 eurot aastas, mida ta ei teinud. Kolme aastaga kokku on hageja seega võlgu kostjatele elektri tarbimise eest 900 eurot. Lisaks tasuta elektri tarbimisele kasutas hageja ka kolme aasta jooksul tasuta kostjate muretsetud küttepuid arvestuslikult kokku 10 m2 ehk 300 euro eest.
15.Kostja I andis hagejale laenu kahel korral: 25.08.2014 summas 300 eurot ja 07.06.2015 summas 135 eurot. Nimetatud summad on hagejal tänaseni tagastamata. Hageja poolt nõutud esemed saab tasaarveldada hageja poolt tasuta tarbitud elektri, küttepuude ja tagastamata laenuga. Seega on kostjatel rahaline nõue hageja vastu summas 1635 eurot, mis lugeda tasaarveldusettepanekuks (VÕS § 197 lg 1).
16.Hageja poolt kohtule tõenditena esitatud sularahaga erinevate kaupade eest tasutud maksekviitungid on kõik alusetud tõendid. Pärast OO surma oli hagejal vaba voli elamus tegutseda. Hageja sorteeris läbi kõik OO dokumendid ja võttis enda tarbeks vajalikud sularaha maksekviitungid, väites hiljem, nagu oleks esemete eest maksnud tema. Iseloomulik on ka asjaolu, et hageja poolt liuguste komplekti ostmise ajal (26.01.2016) töötas hageja Ahvenamaal ega saanud sularahas tasuda nende eest. Antud asjaolu tõendamiseks esitasid kostjad tööandja B AB tõendi hageja tööl viibimiste aja kohta.
17.Kostjad paluvad kohtul hagejalt välja nõuda hageja arveldusarvete väljavõtte perioodil 01.01.2014-01.02.2017. Hageja on küll töötanud erinevatel kohtadel, kuid mitte suure töötasuga ametikohtadel. Konto väljavõtted peaksid kohut veenma, et hagejal puudusid rahalised vahendid ja võimekus, et osta köögimööblit, magamistoa kummutit või muid kalleid majapidamises vajalikke esemeid. Maksekorraldustel võib olla maksjana hageja ning köögimööbli, sektsioonkapi ja kasvuhoone ostmine toimus küll hageja arvelduskonto kaudu, kuid vahendid selleks andis kostjate poeg OO.
18.Hageja püüdis omastada OO pärijatele (alaealised lapsed KK ja UU) tagastatavat laenu summas 10 000 eurot, mille ta siiski nõude esitamisel tagastas. Esimese astme kohtu otsus
19.Pärnu Maakohtu 20.11.2017 otsusega hagi rahuldati ja tunnustati hageja omandiõigust köögimööblile Carmen AR-47783, magamistoa suurele kummutile Paris AQ-66619, esiku liuguste komplektile ja kasvuhoonele ja mõisteti kostjate valdusest välja hageja valdusse XXX kinnistul asukohaga XXX küla, Saaremaa vald, Saare maakond (registrikood XXXXXXXX) ja sellel asuvates ehitistes paiknevad hagejale kuuluvad köögimööbel Carmen AR-47783, magamistoa suur kummut Paris AQ-66619, esiku liuguste komplekt ja kasvuhoone ning kohustati andma märgitud asjade valdus hagejale üle hiljemalt 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 162 lg 1) ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu 1044 eurot ning viivise menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.
20.Tõendamata on kostjate väide selle kohta, et hagejal ei olnud sissetulekuid, mille eest osta köögimööblit, magamistoa kummutit või muid kalleid majapidamisesemeid. Hageja töötas Ahvenamaal kalatöötlemisfirmas (tl 44-45). Vaidlusaluste asjade näol ei ole tegemist sedavõrd väärtuslike esemetega, et nende ostmine ka tavapärase sissetuleku juures oleks ebatõenäoline. Tõendamata on kostjate väide nagu ei oleks hageja saanud maksta tema poolt ostetud liuguste eest 26. jaanuaril 2016. Kostjad on esitanud tõendi hageja töötamise aja kohta B AB-s. Hageja on esitanud AS Tallink Grupp laevapileti
16.jaanuarist 2016 (tl 53-54), millest nähtuvalt on hageja ostnud pileti 16.01.2016 liinil Helsingi –Tallinn, seega on kohtu hinnangul tõepärane, et hageja võis viibida 2016. a jaanuaris Eestis.
21.Põhjendamatu on kostjate väide selle kohta, nagu oleks köögimööbel elamu oluline osa, kuivõrd AÕS § 17 lg 2 kohaselt ei ole ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ehitise oluline osa.
22.Kostjate väide, et köögimööbli, sektsioonkapi ja kasvuhoone ostmine toimus küll hageja arvelduskonto kaudu, kuid vahendid selleks andis kostjate poeg OO, on tõendamata. Asjaolu, et 01.02.2017 surnud OO, kes oli hageja elukaaslane, on võtnud mingil ajavahemikul oma arvelduskontolt välja sularaha, ei tõenda, et asjade eest, mida hageja ostis, on maksnud OO. Kuivõrd kostjate näol ei ole tegemist OO pärijatega, ei oleks kostjatel nõudeõigust OO poolt ostetule.
23.Hageja on esitanud kohtule maksedokumendid selle kohta, et ta maksis kostjate valdusest väljanõutavate asjade eest ning seega luges kohus tõendatuks, et need vallasasjad kuuluvad hageja omandisse. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada.
24.Kostjate tasaarvestuse vastuväide tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas kohtuasjas ei ole pooltel tegemist samaliigiliste nõuetega. Hageja on esitanud nõude asjade väljamõistmiseks kostjate ebaseaduslikust valdusest. Kostjatel on hageja vastu rahaline nõue. Seega on tasaarvestuse vastuväide tühine. Kostjate tasaarvestuse vastuväide on tühine ka VÕS § 200 lg 4 kohaselt, sest tasaarvestada ei saa nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
Apellatsioonkaebus
25.Kostjad paluvad 20.12.2017 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule uueks menetlemiseks. 22.12.2017 esitasid kostjad ringkonnakohtule täiendava kirjaliku seletuse.
26.Hageja ei ole tõendanud liuguste omandiõigust. Maakohus ei ole põhjendanud hageja omandiõigust liugustele olukorras, kus liuguste omandamise ajal viibis hageja Eestist eemal ning tõendina on esitatud vaid sularaha ostutšekk. Hageja poolt esitatud laevapilet (16.01.2016) ei ole piisavaks tõendiks tema poolt asja omandamise kohta 26.01.2016.
27.Kostjad ei nõustu, et poolte nõudeid ei saa tasaarveldada põhjusel, et tegemist ei ole samaliigiliste nõuetega. Omandiõiguse tunnustamine liigitunnustega asjade puhul, mille väärtus on tuvastatav rahalise ekvivalendina, on samaliigiline kui rahaline kohustus. Seega on põhimõtteliselt need nõuded tasaarvestatavad.
28.Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja I poolt esitatud maksekorraldused hagejale ülekannetega 25.08.2014 summas 300 eurot ja 07.06.2015 summas 135 eurot tähistavad tema kohustuste täitmist hageja ees. Kostja I ei ole kunagi hagejalt laenu saanud ega seda ka talle tagastanud. Küll on kostja I hagejale laenu andnud, mille tagastamise kohta tõendid puuduvad.
29.Võimalik vindikatsiooninõue köögimööbli tagastamiseks on asendatav rahalise hüvitusega, kuna demontaaž rikuks ruumi terviklikkust ning sellega kaasneksid põhjendamatud kulud elektri- ja veevarustussüsteemide ümberpaigutamiseks.
30.Maakohus jättis rahuldamata kostjate taotluse hageja pangakonto väljavõtte saamiseks põhjendusega, et sellega ei ole võimalik tõendada sularahas asjade ostmist. Tegelikult soovisid kostjad selle kaudu tõendada, et hagejal puuduvad rahalised vahendid, mille eest hagi esemeks olevad asjad osteti. Asjade eest maksis OO. Asjade omandiõigust ei saa tõendada vaid maksekorraldustega. Vastustaja seisukoht
31.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsust tuleb aga TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta osaliselt õiguslike põhjenduste osas. Vastates kostjate väidetele selle kohta, et kööginurga mööblit ei saa hagejale üle anda, kuna see on elamu oluline osa, tugines maakohus AÕS § 17 lg-le 2. Tegemist ei ole kehtiva normiga. Asja olulise osa mõiste sätestab TsÜS § 53 lg 1, mille kohaselt asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. TsÜS § 53 lg 2 järgi ei saa asi ega selle olulised osad olla eri isikute omandis.
33.Ülejäänud osas on maakohus oma seisukohti piisavas ulatuses ja õigesti põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
34.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
35.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et kostjad on kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast, mida maakohtu otsuses on käsitletud. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.
36.Ebaõige on kostjate järeldus, et hageja ei ole tõendanud liuguste omandiõigust. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Hageja omandas liuguste komplekti maksumusega 357 eurot AS-lt Tiir 26.01.2016. Hageja esitas selle tõendamiseks AS Tiir kviitungi nr 2142758 liuguste komplekti eest sularahas tasumise kohta. Kuna hageja esitas kohtule maksedokumendid selle kohta, et ta on maksnud liuguste eest, luges maakohus õigesti tõendatuks, et need kuuluvad hageja omandisse. Vastupidist, st, et hageja ei ole liuguste eest maksnud, ei ole kostjad tõendanud.
37.Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata kostjate taotluse hageja pangakonto väljavõtte saamiseks, kuna sellega ei ole võimalik tõendada sularahas asjade ostmist. Ringkonnakohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et pangakonto väljavõttega oleks olnud võimalik tõendada hagejal sularaha puudumist mööbli ostuks. Käesoleva vaidluse kontekstis ei oma tähtsust, kellelt hageja sularaha sai. Hageja on tõendanud asjade omandamist. Kostjad ei ole aga tõendanud, et nemad oleksid asjade omanikud või neil oleks muu õiguslik alus asju vallata.
38.Kostjate väide selle kohta, et köögimööblit ei ole võimalik välja anda, kuna tegemist on elamu olulise osaga, on põhjendamata ja tõendamata. Hageja esitas tõendi kööginurga mööbli Carmen AR-47783 ostmise kohta interneti mööblipoest ON24 maksumusega 1598 eurot. Nimetatud mööbel toimetati müüja poolt hageja aadressil. Kostjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tegemist oleks sisseehitatud mööbliga, mida pole võimalik hoonest eraldada.
39.Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et poolte nõudeid ei saa tasaarveldada põhjusel, et tegemist ei ole samaliigiliste nõuetega. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestuse poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda oma kohustuse täitmist. Hageja on esitanud vindikatsioonihagi AÕS § 80 alusel, see on hageja nõuab oma asju välja kostjate ebaseaduslikust valdusest. Kostajatel on hageja vastu väidetavalt raha tasumise nõue. Tegemist ei ole samaliigiliste nõuetega.
40.Kuna maakohus leidis õigesti, et kostjad ei saa käesolevas menetluses tasaarvesta oma väidetavaid rahalisi nõudeid hageja asjade väljaandmise nõudega, ei ole asjassepuutuvad kostjate väited laenu andmise kohta hagejale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostjate kanda.
42.Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1044 eurot, sellest riigilõiv on 300 eurot ja ja õigusabikulud 744 eurot. Kostjad ei ole hageja poolt maakohtus kantud menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Maakohus on hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata.
43.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
44.Hageja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile summas 348 eurot. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: tutvumine maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamine kokku 2,9 tundi. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames. Hageja taotleb käibemaksu hüvitamist, kuna hageja ei ole käibemaksukohuslane.
45.Kostjad ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
46.Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele ning menetluskulu 348 (2,9x120) eurot tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista.
47.Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasjas keerukust ja mahtu, on hageja esindaja tasu 2,9 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu ega ole ülepaisutatud. Ka hageja esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. Vastavalt hageja soovile tuleb TsMS § 177 lg 4 kohaselt märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.