lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-11517/5

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 20.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-11517/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5237
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-11517

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2017.a. Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-11517

Tsiviilasi

D K hagi Ü K ja T K vastu vallasasjade võõrast ebaseaduslikust valdusest väljaandmise nõudes

Hagihind

3237 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja D K (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Liivi Tuus

esindajad

Kostjad: 1) Ü K (isikukood XXXXXXXXX) 2) T K (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Tunnustada D Ki omandiõigust köögimööblile Carmen AR-47783, magamistoa suurele kummutile Paris AQ-66619, esiku liuguste komplektile ja kasvuhoonele ja mõista Ü K ja tema perekonnaliige T K valdusest välja D Ki (K) valdusse J kinnistul asukohaga T küla X vald Saare maakond, registrikood XXXXXXX, ja sellel asuvates ehitistes paiknevad D Kile kuuluvad köögimööbel Carmen AR-47783, magamistoa suur kummut Paris AQ-66619, esiku liuguste komplekt ja kasvuhoone ja kohustada andma märgitud asjade valdus D Kile üle hiljemalt 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
2.Välja mõista T Klt ja Ü Klt solidaarselt D Ki kasuks menetluskulu 1044 eurot.

2-17-11517

3.Mõista kostjatelt väljamõistetavatelt menetluskuludelt välja viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDE PÕHJENDUS

1.D K esitas 31. juulil 2017.a. maakohtule Ü K ja T K vastu vallasasjade võõrast ebaseaduslikust valdusest väljaandmise nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt hageja D Ki ja kostja Ü K ja tema abikaasa T K poeg V K kooselu algas umbes 7,5 aastat tagasi. 2013. aastal otsustasid hageja ja V K, et nad ehitavad endale elamu. Kostja andis poeg V Kle nõusoleku, et ta võib elukaaslasega ehitada elamu Ü Kle kuuluvale J kinnistule asukohaga T küla X vald Saare maakond, registrikood XXXXXXX. Väikeelamu ehitati senise sauna asemele. V K ehitas väikeelamu Ü Kle kuuluvale J kinnistule temale kuulunud rahaliste vahenditega. 2014. aasta kevadel kolisid V K ja D K kokkuleppel Ü Kga vastvalminud väikeelamusse elama ja elasid seal ühise perena ajal, kui nad ei olnud tööl välismaal. VÕS § 389 kohaselt kohustub üks isik (kasutusse andja) tasuta kasutamise lepinguga andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Tasu V K ega D K Ü Kle tema kinnistul V K poolt ehitatud väikeelamus, mis on J kinnistu oluline osa, elamise eest ei maksnud. Hageja D K sisustas enda ja V K ühise kodu ostes elamusse mööbli ja vajalikke sisustusesemeid. V K suri 1. veebruaril 2017. Pärast V K matust lahkus D K elamast Ü K kinnistul asuvast väikeelamust. Ü Kle kuuluval kinnistul asuvatesse hoonetesse jäi hagejale kuuluvaid asju. Seega on D Kile kuuluvad vallasasjad Ü K ja temaga tema perekonnaliikmena J kinnistul elava abikaasa T K ebaseaduslikus valduses. Ü K ja tema perekonnaliikme T K valdusse jäänud vallasasjade ja parenduste loetelu: 1) akutrell Combokit komplekt; 2) Makita trimmeri aku; 3) kööginurga mööbel Carmen AR-47783; 4) magamistoa suur kummut Paris AQ-66619; 5) esiku liuguste komplekt; 6) klaasidega sektsioonkapi osa ja pesukastiga kušett; 7) kasvuhoone D K on seisukohal, et temale kuuluvaid asju on võimalik teisaldada ja kinnistult ja hoonete ruumidest ära viia, ilma et kahjustuda võiks ehitis või äraviidavad asjad ise. Kohtueelne vaidlus

2-17-11517 Kuna Ü K keeldus D Kile tema asju väljaandmast, esitas hageja 20. juunil 2017 kostjale temale kuuluvate asjade väljaandmise nõude kirjalikult ja palus anda talle kuuluvad asjad üle kostjale sobival ajal hiljemalt 1. juulil 2017. D K palus teatada hiljemalt 27. juuniks 2017, millisel kuupäeval ja kellaajal temale kuuluvate asjade valduse üleandmine toimub. Kostja Ü K nimel vastas hageja nõudele 14. juulil 2017 vandeadvokaat Vahur Krinal. Märgitud vastuses kinnitas kostja, et D K kasutas elamiseks Ü K kinnistul asuvat hoonet. Kostja asus 14. juuli 2017 vastuses seisukohale, et tema valduses ei ole akutrelli ega trimmeri akut. Veel teatas kostja, et kööginurga mööbel on elamu oluline osa ning seda ei saa ilma oluliste kahjustusteta eemaldada ja et kööginurk osteti küll D Ki poolt, kuid seda finantseeris V K, kes perioodil 28. veebruar 2014-26. aprill 2014 võttis oma kontolt välja sularaha 7800 eurot. Magamistoa kummuti nõudes asus kostja seisukohale, et ostmise perioodil on V K võtnud oma kontolt perioodil 17. september 2014-25. oktoober 2014 sularaha 4360 eurot. Lisaks eeltoodule esitas kostja hagejale nõuded hüvitise saamiseks elektritarbimise ja küttepuude eest. Veel asus Ü K väitma, et ta andis hagejale laenu kahel korral: 25. augustil 2014 summas 300 eurot ja 07. juunil 2015 summas 135 eurot. ning, et nimetatud laenud on hagejal senini tagastamata summas 435 eurot.

14.juulil 2017 vastuses teatas kostja Ü K, et liuguste komplekti ja kasvuhoone tasaarveldab Ü K vastuse punktides 1-3 märgitud nõuetega. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. D K on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tasaarvestus tehtud, sest tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused ei ole täidetud. Eeltoodu tõttu on D K kui isik, kellele tasaarvestuse avaldus esitati, sunnitud end kaitsma esitades kohtule oma nõude sissenõudmiseks kohtule hagi. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et Ü K tasaarvestuse avaldus on tühine VÕS § 200 lg 4 kohaselt, sest tasaarvestada ei saa nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on seisukohal, et temal ei lasu kohustust maksta Ü Kle hüvitist tema poolt elektrienergia tarbimise ega küttepuude eest. Samuti ei ole ta kunagi võtnud Ü Klt laenu. Ka ei vasta tegelikkusele väide, et V K finantseeris D Ki poolt ostetud mööbli jms ostmist. Juhul, kui kostjate valdusest on mõni hagejale kuuluv asi läinud kaduma, nõuab hageja kaotsiläinud asjade eest hüvitist. Kohtueelse vaidluse käigus andsid Ü K ja T K D Kile üle klaasidega sektsioonkapi osa ja pesukastiga kušeti. Märgitud asjade väljanõudmiseks Ü K valdusest D Kil kostja vastu hagi esitamise seisuga nõuet ei ole. Hageja on seisukohal, et kostja kohtueelses vaidluses esitatud väide, et V K võis võtta oma arvelduskontolt sularaha, ei lükka ümber asjaolu, et hagejale kuuluvad asjad, mille ta ostis. Hagi õiguslik alus Omand on asjaõigus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 68 lg 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 36 lg 1 kohaselt omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle.

2-17-11517 AÕS § 39 lg 1 kohaselt valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Tõendid Vindikatsiooninõude võib esitada üksnes asjade omanik, nõue eeldab seega hageja omandit. Hageja esitab kohtule järgmised dokumendid tõendamaks oma omandiõigust kostja valdusest väljanõutavatele asjadele. 1) akutrell Combokit komplekt. D K esitab K-Rauta 2. märtsi 2015 ostutšeki summas 319 eurot. Lähtudes AÕS § 82 lg 1, mille kohaselt omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Asjaolu kohta, et märgitud akutrelli komplekt jäi kostja valdusesse, teavad anda ütlusi isikud, kelle tunnistajatena ülekuulamise taotluse esitab hageja menetluse käigus. 2) Makita trimmeri aku maksumusega 102 eurot koos käibemaksuga. D K esitab Ehitusmees OÜ 20. juuni 2015 ostutšeki. Asjaolu kohta, et märgitud akutrelli komplekt jäi kostja valdusesse, teavad anda ütlusi isikud, kelle tunnistajatena ülekuulamise taotluse esitab hageja menetluse käigus. 3) D Ki ja V K eluasemeks olnud elamus asuvad, kööginurga mööbel Carmen AR-47783 maksumusega 1598 eurot. D K esitab N24 4. märtsi 2014 arve ja 5. märtsi 2014 ja 27. aprilli 2014 maksekorraldused arve tasumise kohta. 4) magamistoa suur kummut Paris AQ-66619 maksumusega 299 eurot. D K esitab N24 24. septembri 2014 arve nr 351273 ja 25. septembri 2014 ja 28. oktoobri 2014 maksekorraldused arve tasumise kohta. 5) esiku liuguste komplekt maksumusega 357 eurot. D K esitab AS Tiir

26.jaanuari 2016 ostutšeki. 6) D Ki poolt 22. märtsil 2016 ostetud ja kinnistule paigaldatud kasvuhoone maksumusega 562 eurot. D K esitab Interbauen OÜ arve ja maksekorralduse. Lähtudes eeltoodust palub hageja:
1.Tunnustada D Ki omandiõigust akutrell Combokit komplektile, Makita trimmeri akule, kööginurga mööblile Carmen AR-47783, magamistoa suurele kummutile Paris AQ-66619, esiku liuguste komplektile ja kasvuhoonele ja mõista Ü K ja tema perekonnaliige T K valdusest välja D Ki (K) valdusse J kinnistul asukohaga T küla X vald Saare maakond, registrikood XXXXXXX, ja sellel asuvates ehitistes paiknevad D Kile kuuluvad akutrell Combokit komplekt, Makita trimmeri aku, kööginurga mööbel Carmen AR-47783, magamistoa suur kummut Paris AQ-66619, esiku liuguste komplekt ja kasvuhoone ja kohustada andma märgitud asjade valdus D Kile üle hiljemalt 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.Menetluskulu jätta täies ulatuses kostja kanda
3.Mõista kostjalt väljamõistetavatelt menetluskuludelt välja viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.26.09.2017 seisukohas kostjate vastusele hageja D K kostjate seisukohaga ei nõustu ja jääb täies ulatuses oma nõude juurde. Ta põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
2.1.Hageja D K esitas kostjate vastu nõude temale kuuluvate asjade, milleks on 1) akutrell Combokit komplekt; 2) Makita trimmeri aku; 3) kööginurga mööbel Carmen AR-47783; 4) magamistoa suur kummut Paris AQ-66619; 5) esiku liuguste komplekt; 6) klaasidega sektsioonkapi osa ja pesukastiga kušett; 7) kasvuhoone. Kõik eelmärgitud asjad asuvad Ü Kle kuuluval kinnistul asukohaga J T küla X vald Saare maakonnas ja on pärast V K surma Ü K ja tema abikaasa T K valduses.

2-17-11517

2.2.Asjaolu, et 1. veebruaril 2017 surnud V K, kes oli D Ki elukaaslane, on võtnud mingil ajavahemikul oma arvelduskontolt välja sularaha, ei tõenda, et asjade eest, mida D K ostis, on maksnud V K. D K on esitanud kohtule maksedokumendid selle kohta, et tema kostjate valdusest väljanõutavate asjade eest maksis.
2.3.Kostjad on asunud väitma, et hageja peab neile maksma poole 2014-2017 tarbitud elektrienergia eest tasutust. Kostjad jätavad tähelepanuta asjaolu, et kinnistul asuvates hoonetes elasid lisaks D Kile ka V K, T K ja Ü K. D K viibis igal aastal sügis-talvisel ajal, mil toimus suurem elektritarbimine, tööl Xl. Ta läks igal aastal Xle tööle augusti lõpus või septembri alguses ja naases alles (va lühiajalised kodukülastused) järgmise aasta veebruarikuu lõpus. Samuti jätavad kostjad tähelepanuta, et V K saagis elektrisaega külarahvale küttepuid ning et T K ja Ü K lambalaudas oli ööpäevaringselt elektrivalgustus. Küttepuud tegid V K ja D K koos metsast nii nende kasutuses olnud hoone kütmiseks kui ka Ülo ja T K tarbeks. D K ei ole kunagi võtnud Ü Klt laenu. Nagu eelpool on märgitud, viibis D K kütteperioodil tööl Xl. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesoleval juhul puudub kostjatel hageja vastu nõue. Tegemist ei ole ka samaliigiliste nõuetega. Pangakonto väljavõttega ei ole võimalik tõendada ostetu eest sularahas maksmist.
3.30.10.2017 esitatud seisukohas hageja jääb esitatud nõude juurde ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
3.1.31. augustil 2017 esitas D K kohtule vindikatsioonihagi oma endise elukaaslase, 1. veebruaril 2017 surnud V K, vanemate Ü K ja T K vastu, kelle valdusesse jäid pärast hageja elukaaslase surma D Kile kuuluvad vallasasjad ja kes kohtuväliselt keeldusid hagejale kuuluvaid asju välja andmast. Hageja esitas kohtule nõude tunnustada tema, D Ki, omandiõigust akutrell Combokit komplektile, Makita trimmeri akule, kööginurga mööblile Carmen AR-47783, magamistoa suurele kummutile Paris AQ-66619, esiku liuguste komplektile ja kasvuhoonele ja mõista Ü K ja tema perekonnaliige T K valdusest välja D Ki (K) valdusse J kinnistul asukohaga T küla X vald Saare maakond, registrikood XXXXXXX, ja sellel asuvates ehitistes paiknevad D Kile kuuluvad akutrell Combokit komplekt, Makita trimmeri aku, kööginurga mööbel Carmen AR-47783, magamistoa suur kummut Paris AQ66619, esiku liuguste komplekt ja kasvuhoone ja kohustada andma märgitud asjade valdus D Kile üle hiljemalt 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu palus hageja jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja palus kostjalt väljamõistetavatelt menetluskuludelt mõista välja viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.2.Hageja nõue on tõendatud vallasasjade ostmist/omandiõigust tõendavate dokumentidega, mille ta esitas kohtule hagiavalduse lisadena. 1) akutrell Combokit komplekti ostmise kohta esitas hageja K-Rauta 2. märtsi 2015 ostutšeki summas 319 eurot; 2) Makita trimmeri aku ostmise kohta Ehitusmees OÜ 20. juuni 2015 ostutšeki maksumusega 102 eurot; 3) D Ki ja V K eluasemeks olnud elamus asuva kööginurga mööbli Carmen AR-47783 maksumusega 1598 eurot ostmise kohta N24 4. märtsi 2014 arve ja 5. märtsi 2014 ja 27. aprilli 2014 maksekorraldused arve tasumise kohta; 4) D Ki ja V K eluasemeks olnud elamus asuva magamistoa suur kummuti Paris AQ-66619 maksumusega 299 eurot ostmise kohta N24 24. septembri 2014 arve nr 351273 ja 25. septembri 2014 ja 28. oktoobri 2014 maksekorraldused arve tasumise kohta; 5) esiku liuguste komplekti ostmise kohta AS Tiir 26. jaanuari 2016 ostutšeki maksumusega 357 eurot; 6) D Ki poolt 22. märtsil 2016 ostetud ja kinnistule

2-17-11517 paigaldatud kasvuhoone, maksumusega 562 eurot, ostmise kohta Interbauen OÜ arve ja maksekorralduse. Eeltooduga on tõendatud, et hageja soetas endale eelloetletud vallasasjad. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 68 lg 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

3.3.Kostjad ei vaidle vastu, et märgitud asjad on nende valduses. Nad vaidlevad vastu vaid sellele, et akutrell Combokit komplekt ja Makita trimmeri aku ei ole nende valduses. Hageja on veendunud, et akutrell Combokit komplekt ja Makita trimmeri aku jäid kostjate valdusesse. Kuna hagejal ei ole võimalik esitada märgitud asjaolu tõendamiseks tõendeid, loobub ta eelmärgitud asjade, so akutrell Combokit komplekti ja Makita trimmeri aku väljaandmise nõudest kostjate vastu.
3.4.Kostjad on esitanud menetluses tasaarvestuse vastuväite. Nad väidavad, et neil on hageja vastu rahaline nõue. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused. Tasaarvestuse õiguse tekkimise esmaseks eelduseks on kahe isiku vahel samaliigiliste nõuete olemasolu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Praktikas tähendab see eelkõige pooltel vastastikuste rahaliste nõuete olemasolu. Käesolevas kohtuasjas ei ole pooltel tegemist samaliigiliste nõuetega. Hageja on esitanud nõude asjade väljamõistmiseks kostjate ebaseaduslikust valdusest. Kostjatel on väidetavalt hageja vastu rahaline nõue. Seega on tasaarvestuse vastuväide tühine. Tegelikkuses kostjatel ei ole hageja vastu nõuet. Hageja on seisukohal, et kostjate tasaarvestuse vastuväide on tühine ka VÕS § 200 lg 4 kohaselt, sest tasaarvestada ei saa nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
3.5.Kostjate väide, nagu poleks hageja saanud maksta tema poolt ostetud liuguste eest 26. jaanuaril 2016 on tõendamata. Kostjad on esitanud tõendi hageja töötamise aja kohta X AB-s. Vaatamata tõendil märgitud aegadele, käis hageja töötõendil märgitud ajavahemikel lühiajaliselt kodus ja soetas mööbliesemeid. Näiteks D K ostis AS-st Tallink Grupp laevapileti
15.jaanuaril 2016 ja tuli Eestisse 16. jaanuaril 2016. Kostjate väide, et nende poeg V K ostis kogu tema poolt ehitatud elamu sisustuse, on tõendamata.
3.6.AÕS § 17 lg 1 kohaselt on ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. AÕS § 17 lg 2 kohaselt ei ole ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ehitise oluline osa.

2-17-11517 Kööginurga mööbel Carmen AR-47783 ei ole kööki sisseehitatud mööbel. Selle saab eraldada köögist kööki kahjustamata. Kostjad ei ole tõendanud vastupidist. Köök Carmen AR-47783 on ka praegu müügil portaalis N24.

3.7.Kostjad ei ole oma nõudeid hageja vastu tõendanud. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostjatel ei ole tema vastu nõudeid. Lisaks nõude olemasolule tuleb arvestada ka asjaoluga, kas ühel poolel on õigus oma kohustust täita ja samas nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist. Hageja ei ole sõlminud kostjatega ühtki lepingut. Ta lahkus kostja Ü Kle kuuluvale kinnistule tema elukaaslase V K poolt ehitatud elamust vahetult pärast V K matuseid. Asjaolu, et 1. veebruaril 2017 surnud V K, kes oli D Ki elukaaslane, on võtnud mingil ajavahemikul oma arvelduskontolt välja sularaha, ei tõenda, et asjade eest, mida D K ostis, on maksnud V K. Ü K ega T K ei ole V K pärijad, kuna V Kl on alanejad sugulased – 2 last. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et eeltoodu tõttu ei oleks kostjatel nõudeõigust V K poolt ostetule. D K on esitanud kohtule maksedokumendid selle kohta, et tema kostjate valdusest väljanõutavate asjade eest maksis, seega need vallasasjad kuuluvad tema omandisse. Ka ei ole hageja võtnud kunagi kostja Ü Klt laenu. Küll aga on D K ja V K andnud Ü Kle laenu. Õiguskeeles valjendatuna on kõik isikul lasuvad kohustused tema võlgadeks. Kostjate poolt kohtule esitatud 7. juuni 2015 ja 25. augusti 2014 maksekorraldustele on Ü K märkinud makse selgitusena „Võlg“, kuna ta maksis D Kile tagasi oma võlad. Lähtudes eeltoodust palub hageja:
1.Tunnustada D Ki omandiõigust köögimööblile Carmen AR-47783, magamistoa suurele kummutile Paris AQ-66619, esiku liuguste komplektile ja kasvuhoonele ja mõista Ü K ja tema perekonnaliige T K valdusest välja D Ki (K) valdusse J kinnistul asukohaga T küla X vald Saare maakond, registrikood XXXXXXX, ja sellel asuvates ehitistes paiknevad D Kile kuuluvad köögimööbel Carmen AR-47783, magamistoa suur kummut Paris AQ-66619, esiku liuguste komplekt ja kasvuhoone ja kohustada andma märgitud asjade valdus D Kile üle hiljemalt 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest
2.Menetluskulu jätta täies ulatuses kostja kanda
3.Mõista kostjalt väljamõistetavatelt menetluskuludelt välja viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOSTJATE SEISUKOHT

4.Kostjad ei tunnista esitatud hagiavaldust ja esitavad alljärgnevad vastuväited: Hageja esitatud faktiväited on kõik alusetud ja valed. Hageja palub tunnustada enda omandiõigust akutrellile ja trimmerile. Nimetatud nõue on alusetu, sest nimetatud esemed ei ole kostjate valduses. Kööginurga mööbel on elamu oluline osa ning seda ei saa ilma olulise (maja seinad ja mööbli) kahjustusteta eemaldada. Kööginurk tõepoolest osteti ehk valiti välja hageja ja kostjate poja V K poolt ühiselt, kuid raha selleks andis ainuisikuliselt kostjate poeg V K, kes perioodil 28.02.2014-26.04.2014 võttis selleks oma kontolt välja sularaha summas 7800 eurot. Samuti magamistoa kummuti ostmise ajal võttis V K oma arveldusarvelt perioodil 17.09.2014-25.10.2014 sularaha välja 4360 eurot. Hageja kasutas kostja I Ü K kinnistul asuvat hoonet 2014-01.02.2017.a. Nimetatud kinnistul toimub elektritarbimine ühtse arvesti kaudu ja oleks olnud õiglane, et hageja tasub pool tarbimiskulu. Selle jätab ta oma hagis targu mainimata. Keskmiselt oli aasta tarbimise kulu 600 eurot, mistõttu hageja oleks pidanud tasuma 300 eurot aastas, mida ta ei teinud. Kolme aastaga kokku on hageja seega võlgu kostjatele elektri tarbimise eest 900 eurot.

2-17-11517 Lisaks tasuta elektri tarbimisele kasutas hageja ka kolme aasta jooksul tasuta kostjate muretsetud küttepuid arvestuslikult kokku 10 ruumimeetrit ehk 300 euro eest. Ü K andis hagejale laenu kahel korral: 25.08.2014 summas 300 eurot ja 07.06.2015 summas 135 eurot. Seega kokku 435 eurot. Nimetatud summa on teil Ü Kle tänaseni tagastamata. Tulenevalt eeltoodust on kostjad siiralt nördinud hageja käitumisest ja taolise hagi esitamisest. Hageja nõuab veel liuguksi ja kasvuhoonet. Nimetatud esemed saab tasaarveldada hageja poolt tasuta tarbitud elektri, küttepuude ja tagastamata laenuga. Hageja poolt kohtule „tõenditena“ esitatud sularahaga erinevate kaupade eest tasutud maksekviitungid on kõik alusetud tõendid. Pärast V K surma hagejal oli vaba voli elamus tegutseda. Ta lihtsalt sorteeris läbi kõik V K dokumendid ja võttis enda tarbeks vajalikud sularaha maksekviitungid väites hiljem, nagu oleks esemete eest maksnud tema. Iseloomulik on ka asjaolu, et hageja poolt väidetavalt magamistoa kummuti ja liuguste ostmise ajal viibis hageja tööl hoopis Xl kalatöötlemisfirmas X AB ega saanud füüsiliselt neid esemeid Kuressaarest osta. Kuna sularahas maksekviitungid ei tõesta midagi, paluvad kostjad kohtul hagejalt välja nõuda hageja arveldusarvete väljavõte ajavahemikus 01.01.2014-01.02.2017.a. Hageja on küll töötanud erinevate kohtade peal, kuid mitte suure töötasuga ametikohtadel. Konto väljavõtted peaks kohut üheselt veenma, et hagejal puudusid taolised rahalised vahendid ja rahaline võimekus, et osta kalleid esemeid ja mööblit. Maksekorraldustel võib olla maksjana hageja, kuid konto väljavõtetelt peaks olema näha, kui suured summad on sularahas hageja arveldusarvele kantud ja siis mingi arve tasutud. Sularaha aga tuli kostjat pojalt, V Klt. Seega konto väljavõtted täieliku tõe väljaselgitamiseks on hädavajalikud. Hagejal ei ole olnud selliseid sissetulekuid, et osta köögimööblit, magamistoa kummutit või muid kalleid majapidamises vajalikke esemeid.

5.27.10.2017 esitatud täiendavas vastuses kostja leiab, et hageja nõue tunnustada enda omandiõigust akutrellile ja trimmerile on alusetu, sest nimetatud esemed ei ole kostjate valduses. Seda asjaolu pole hageja ka kuidagi tõendanud. Liuguste komplekti ostmise ajal (25.01.2016) töötas hageja Xl ega saanud sularahas tasuda nende eest. Antud asjaolu tõendamiseks esitame tööandja X AB tõendi hageja tööl viibimiste aja kohta. Kööginurga mööbel on elamu oluline osa ning seda ei saa ilma olulise (maja seinad ja mööbli) kahjustusteta eemaldada. Köögimööbli, sektsioonkapi ja kasvuhoone ostmine toimus küll hageja arvelduskonto kaudu, kuid vahendid selleks andis kostjate poeg V K. Hageja kasutas kostja I Ü K kinnistul asuvat hoonet 2014-01.02.2017.a. Nimetatud kinnistul toimub elektritarbimine ühtse arvesti kaudu ja oleks olnud õiglane, et hageja tasub pool tarbimiskulu. Selle jätab ta oma hagis targu mainimata. Keskmiselt oli aasta tarbimise kulu 600 eurot, mistõttu hageja oleks pidanud tasuma 300 eurot aastas, mida ta ei teinud. Kolme aastaga kokku on hageja seega võlgu kostjatele elektri tarbimise eest 900 eurot. Lisaks tasuta elektri tarbimisele kasutas hageja ka kolme aasta jooksul tasuta kostjate muretsetud küttepuid arvestuslikult kokku 10 ruumimeetrit ehk 300 euro eest. Ü K andis hagejale laenu kahel korral: 25.08.2014 summas 300 eurot ja 07.06.2015 summas 135 eurot. Seega kokku 435 eurot. Nimetatud summa on Ü Kle tänaseni tagastamata. Selle väite tõendamiseks esitame maksekorraldused. Nimetatud esemed saab tasaarveldada hageja poolt tasuta tarbitud elektri, küttepuude ja tagastamata laenuga. Seega on kostjatel rahaline nõue hageja vastu summas 1635 eurot, mis lugeda tasaarveldusettepanekuks.

2-17-11517 Tähelepanuväärne on ka fakt, et hageja püüdis omastada V K pärijatele (alaealised lapsed ) tagastatavat laenu summas 10 000 eurot, mille ta siiski nõude esitamisel siiski tagastas. Kohtukulusid on kostjad kandnud summas 300 eurot, milliseks on tasutud advokaaditasu vastavalt esitatud arvele. Tulenevalt eeltoodust paluvad kostjad jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

6.Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja nõudeks on tunnustada hageja omandiõigust köögimööblile Carmen AR-47783, magamistoa suurele kummutile Paris AQ-66619, esiku liuguste komplektile ja kasvuhoonele ja mõista märgitud asjad kostjate valdusest välja hageja valdusse ja kohustada andma märgitud asjade valdus hagejale üle. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kasutas kostja 1 Ü K kinnistul asuvat hoonet 2014. aastast kuni veebruarini 2017.a. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja 1 kinnistul asuvad kööginurga mööbel Carmen AR-47783, magamistoa kummut Paris AQ-66619, esiku liuguste komplekt ning kasvuhoone. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 68 lg 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Omanikul on AÕS § 80 lg 1 järgi nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 36 lg 1 kohaselt omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. AÕS § 39 lg 1 kohaselt valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Valdaja võib asja väljaandmisest keelduda AÕS § 83 lg 1 järgi, kui tal on õigus asja vallata.
7.Hageja esitas kostjate vastu AÕS § 80 alusel vindikatsioonihagi, paludes lõplikus nõudes tunnustada D Ki omandiõigust köögimööblile Carmen AR-47783, magamistoa suurele kummutile Paris AQ-66619, esiku liuguste komplektile ja kasvuhoonele ja mõista Ü K ja tema perekonnaliige T K valdusest välja D Ki (K) valdusse J kinnistul asukohaga T küla X (X) vald Saare maakond, registrikood XXXXXXX, ja sellel asuvates ehitistes paiknevad D Kile kuuluvad köögimööbel Carmen AR-47783, magamistoa suur kummut Paris AQ-66619, esiku liuguste komplekt ja kasvuhoone ja kohustada andma märgitud asjade valdus D Kile. Kostjate vastuväite järgi hageja nõue tunnustada enda omandiõigust akutrellile ja trimmerile on alusetu, sest nimetatud esemed ei ole kostjate valduses. Liuguste komplekti ostmise ajal (25.01.2016) töötas hageja Xl ega saanud sularahas tasuda nende eest. Antud asjaolu tõendamiseks esitame tööandja X AB tõendi hageja tööl viibimiste aja kohta. Kööginurga mööbel on elamu oluline osa ning seda ei saa ilma olulise (maja seinad ja mööbli) kahjustusteta eemaldada. Köögimööbli, sektsioonkapi ja kasvuhoone ostmine toimus küll hageja arvelduskonto kaudu, kuid vahendid selleks andis kostjate poeg V K. Hageja on esitanud akutrell Combokit komplekti ostmise kohta K-Rauta 2. märtsi 2015 ostutšeki summas 319 eurot /tlk 12/, Makita trimmeri aku ostmise kohta Ehitusmees OÜ 20.

2-17-11517 juuni 2015 ostutšeki maksumusega 172 eurot /tlk 13/, kööginurga mööbli Carmen AR-47783 maksumusega 1598 eurot ostmise kohta N24 4. märtsi 2014 arve ja 5. märtsi 2014 ja 27. aprilli 2014 maksekorraldused arve tasumise kohta /tlk 14, 15 magamistoa kummuti Paris AQ-66619 maksumusega 299 eurot ostmise kohta N24 24. septembri 2014 arve nr 351273 ja

25.septembri 2014 ja 28. oktoobri 2014 maksekorraldused arve tasumise kohta /tlk 16-17/; esiku liuguste komplekti ostmise kohta AS Tiir 26. jaanuari 2016 ostutšeki maksumusega 357 eurot /tlk 19/; D Ki poolt 22. märtsil 2016 ostetud ja kinnistule paigaldatud kasvuhoone, maksumusega 562 eurot, ostmise kohta Interbauen OÜ arve ja maksekorralduse /tlk 18/. Kostjad ei vaidle vastu, et köögimööbel, kummuti, liuguksed ning kasvuhoone on nende valduses. Nad vaidlevad vastu vaid sellele, et akutrell Combokit komplekt ja Makita trimmeri aku ei ole nende valduses. Lähtudes AÕS § 82 lg 1, mille kohaselt omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja, on hageja menetluse käigus loobunud akutrell Combokit komplekti ja Makita trimmeri aku väljaandmise nõudest kostjate vastu.
8.Kostjate väide selle kohta, et hagejal ei ole olnud sissetulekuid, mille eest osta köögimööblit, magamistoa kummutit või muid kalleid majapidamisesemeid, on kohtu hinnangul tõendamata. Kostja on ise kohtule esitanud tõendi selle kohta, et hageja töötas Xl kalatöötlemisfirmas /tlk 44-45/. Kohtu hinnangul ei ole vaidlusaluste asjade näol tegemist sedavõrd väärtuslike esemetega, et nende ostmine ka tavapärase sissetuleku juures oleks ebatõenäoline. Kohtu hinnangul kostjate väide, nagu poleks hageja saanud maksta tema poolt ostetud liuguste eest 26. jaanuaril 2016 on tõendamata. Kostjad on esitanud tõendi hageja töötamise aja kohta X AB-s. Hageja on esitanud AS Tallink Grupp laevapileti 16. jaanuarist 2016 /tlk 53-54/, millest nähtuvalt hageja on ostnud pileti 16.01.2016 liinil Helsingi –Tallinn, seega on kohtu hinnangul tõepärane, et hageja võis viibida Eestis 2016. a jaanuaris. Kostjate väide selle kohta, nagu oleks köögimööbel elamu oluline osa, on kohtu hinnangul põhjendamatu, kuivõrd AÕS § 17 lg 2 kohaselt ei ole ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ehitise oluline osa. Kostjate väide, et köögimööbli, sektsioonkapi ja kasvuhoone ostmine toimus küll hageja arvelduskonto kaudu, kuid vahendid selleks andis kostjate poeg V K, on kohtu hinnangul tõendamata. Asjaolu, et 1. veebruaril 2017 surnud V K, kes oli hageja elukaaslane, on võtnud mingil ajavahemikul oma arvelduskontolt välja sularaha, ei tõenda, et asjade eest, mida hageja ostis, on maksnud V K. Kuivõrd kostjate näol ei ole tegemist V K pärijatega, ei oleks kostjatel nõudeõigust V K poolt ostetule. Hageja on esitanud kohtule maksedokumendid selle kohta, et tema kostjate valdusest väljanõutavate asjade eest maksis, seega loeb kohus tõendatuks, et need vallasasjad kuuluvad hageja omandisse.
9.Kostjad on esitanud menetluses tasaarvestuse vastuväite. Kostjad on seisukohal, et neil on hageja vastu rahaline nõue. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

2-17-11517 Kohus nõustub hagejaga, et käesolevas kohtuasjas ei ole pooltel tegemist samaliigiliste nõuetega. Hageja on esitanud nõude asjade väljamõistmiseks kostjate ebaseaduslikust valdusest. Kostjatel on hageja vastu rahaline nõue. Seega on tasaarvestuse vastuväide tühine. Kostjate tasaarvestuse vastuväide on tühine ka VÕS § 200 lg 4 kohaselt, sest tasaarvestada ei saa nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.

10.Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning tunnustada hageja omandiõigust köögimööblile Carmen AR-47783, magamistoa suurele kummutile Paris AQ66619, esiku liuguste komplektile ja kasvuhoonele ja mõista kostjate valdusest välja hageja valdusse J kinnistul asukohaga T küla X vald Saare maakond, registrikood XXXXXXX, ja sellel asuvates ehitistes paiknevad D Kile kuuluvad vallasasjad - köögimööbel Carmen AR47783, magamistoa suur kummut Paris AQ-66619, esiku liuguste komplekt ja kasvuhoone ja kohustada andma märgitud asjade valdus D Kile üle.
11.Asjas tekkinud menetluskulude osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulu koosneb hagi esitamiselt tasutud riigilõivust ja õigusabikulust. Hageja maksis hagi kohtule esitamiselt riigilõivu 300 eurot. Hageja vajas kohtule hagi esitamisel õigusabi. Ta pöördus Tuus & Tuus Õigusabi OÜ poole. Teda esindab menetluses Tuus & Tuus Õigusabi OÜ jurist Liivi Tuus. Hageja lepinguline esindaja: 1) tutvus hagi esitamise asjaoludega, selgitas välja kliendi seisukoha kohtueelsete läbirääkimiste suhtes, millele kulus 0,7 tundi; 2) kujundas seisukoha, koostas hagiavalduse ja esitas selle 31. juulil 2017 kohtule, millele kulus 2,3 tundi; 3) tutvus kostjate hagivastusega, arutas hagivastust kliendiga, millele kulus 0,5 tundi; 4) kujundas seisukoha, koostas seisukoha ja esitas selle kohtule, millele kulus 0,7 tundi; 5) tutvus kostjate 30.10.2017 seisukohaga, arutas seda kliendiga, millele kulus 0,7 tundi; 6) koostas 30.10.2017 seisukoha ja esitas selle kohtule, millele kulus 1,3 tundi. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ esitas D Kile osutatud õigusabi eest arve nr 326-2017 summas 360 eurot, millest 60 eurot moodustab käibemaks; arve nr 364-2017 summas 144 eurot, millest 24 eurot on käibemaks ja arve nr 381-2017 summas 240 eurot, millest 40 eurot moodustab käibemaks. Kokku tasus D K õigusabi eest 744 eurot. Koos makstud riigilõivuga on hageja menetluskulu 1044 (300 + 360 + 144 +240) eurot. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskulu riigilõivu 300 euro osas vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisale 1 ning kostja peab selle hagejale hüvitama. Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud summas 744 eurot 6,2 tunni eest koos käibemaksuga on põhjendatud ja vajalikud ning kostjad solidaarselt peavad kulud hagejale täies ulatuses hüvitama. /allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja