Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

keeldumine tulemustasu maksmisest kostjale igati põhjendatud. Arusaamatuste vältimiseks tegi tööandja 05.07.2017 töötajale ettepaneku sellekohase kokkuleppe sõlmimiseks, kuid töötaja keeldus kokkuleppe allkirjastamisest. Kostja kaotas peale 01.07.2017 töölepingu korralise ülesütlemise avalduse esitamist igasuguse huvi ja motivatsiooni tööülesannete korrektseks täitmiseks ja keskendus selgelt võimaluse otsimisele, mis annaks alust tööleping tööandjale erakorraliselt üles öelda (tl 1-5). 4) Õiguslikult jääb arusaamatuks, millist töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust kostja ise kehtivaks peab: kas 10.07.2017 esitatud avaldust, 11.07.2017 esitatud avaldust või mõlemat. Hageja on seisukohal, et juba ülesöeldud töölepingut ei ole õiguslikult võimalik teist korda üles öelda. Seega ei oma 11.07.2017 esitatud E. P. avaldus töölepingu veelkordseks ülesütlemiseks mingit õiguslikku tähendust ja sisu (tl 75-78). 5) Kostja tõlgendus poolte vahel sõlmitud töölepingu p-le 3.4 on otsitud ja alusetu. Hageja on veendunud, et mõistlik on toodud asjaoludel tõlgendada töölepingu p 3.4 just nimelt tööandja käsitletud seisukohast – punkti sõnastus ei anna kuidagi alust arvata, et töötajale lisatasu maksmine toimub kuidagi objektide kaupa. Lisatasu maksmine on sõltuvuses tulemusliku töö eest tervikuna (tl 75-78). Töölepingu p 3.4 sätestab, et töötajale ei maksta tulemustasu kliendi kaotamise korral. xxx OÜ ütles koristusteenuse osutamise lepingu hagejaga üles 03.07.2017 ja xxx ütles hagejaga lepingu üles 07.07.2017, s.o enne kostja kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduste esitamist. xxx ütles lepingu üles küll pärast kostja töölepingu ülesütlemise avalduste esitamist, kuid asjaoludel, mis leidsid aset enne seda. Seega on üheselt tõendatud, et kostja ebakvaliteetse töö tõttu kaotas hageja kolm suurt püsiklienti, mistõttu oli hageja keeldumine tulemustasu maksmisest kostjale igati põhjendatud ja seaduslik (tl 131-133). 6) TLS § 85 lg 3 alusel eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Seega palun hageja kohtul lugeda hageja ja kostja vaheline töösuhe lõppenuks 10.08.2017 TLS § 85 lg 1 alusel (tl 31-32).

KOSTJA VASTUS HAGILE

7) Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta see rahuldamata (tl 67-71, 84-86, 134-138). 8) Kostja ja hageja vahel oli perioodil 03.10.2016 kuni 12.07.2017 töösuhe, mille kostja lõpetas erakorraliselt vastavalt TLS § 91 lg 1 ja 2 alusel (tl 39-41). 9) 03.10.2016 asus kostja tööle hageja juurde objektihaldur-kvaliteedijuhi ametikohale. 01.07.2017 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu korraliseks ülesütlemiseks 01.08.2017, kuna juunis 2017 lõpetas kostja TTÜ kinnisvarakorrashoiu erialal õppe ja soovis jätkata tööd kinnisvaraspetsialistina. 03.07.2017 ütles hagejaga hoolduskoristuse lepingu üles xxx OÜ; lepingu lõpetamise aluseks olid puuduvad puhastustöötajad. Kostja tunnistab oma viga, et ta ei teavitanud tööandjat probleemist koheselt. Samas, 30.06.2017 oli reedene päev, kui viimane töötaja loobus töökohast jättes võtmed objektile; kostjal puudus nädalavahetusel võimalus objektile minna ning samas oli ta 30.06.2017 pidanud asendama puuduvat puhastusteenindajat teisel objektil. 05.07.2017 esitas hageja kostjale allkirjastamiseks 2 kokkulepet – hageja allkirjastas ühe neist - ta nõustus sõiduki omavastutuse osa 200 euro kinnipidamisega tema töötasust/lõpparvest. Teise kokkuleppega sooviti kostjalt nõusolekut tulemustasu mittemaksmisega töölepingu p 3.4. alusel, kuna väidetavalt töötaja ebakorrektse tööülesannete täitmise tõttu kaotas ettevõte hoolduslepingu

kliendi. Kostja nimetatud kokkuleppe sõlmimisega ei nõustunud ja seda ei allkirjastanud. 10.07.2017 laekus kostja pangakontole juunikuu töötasuna 540,37 eurot (brutosummas 654,00 eurot, summa saadud kalkulaatori abiga). Kuna hageja oli kostja töötasust jätnud suurema osa välja maksmata (brutosumma 443,00 eurot), esitas kostja hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1 ja 2 alusel alates 17.07.2017 (tl 6771). 10) 11.07.2017 esitas E. P. tööandjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1 ja 2 alusel alates 12.07.2017 (viimaseks tööpäevaks lugeda 11.07.2017). 12.07.2017 laekus kostja pangakontole lõpparvena netosumma 596,54 eurot (tl 67-71). 11) Kostja leiab, et tal oli õigus ja seaduslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. 10.07.2017 avalduses tõi kostja välja tööandjapoolsed rikkumised töötasu maksmisel. Kostja on tunnistanud, et kliendi xxx OÜ puhul ei informeerinud ta hagejat piisavalt operatiivselt puhastusteenindajate töölt lahkumisest, kuid leiab, et nimetatud kliendilepingu lõppemine ei saanud kaasa tuua kogu tema poolt väljateenitud tulemustasu mittemaksmist. Kostja sai aru oma töölepingu p-st 3.4 selliselt, et kui tema tööülesannete mittekorrektse täitmise ja hooletuse tõttu kaotatakse klient, siis ei maksta talle selle kliendi teenindamise pealt väljateenitud tulemustasusid, st. ei 9,72 € heade töötulemuste eest ega 4,55 € töövestluse läbiviimise ning personali olemasolu tagamise eest makstavat tulemustasu; ka jääks ta ilma lepingu p 3.2.3 ja 3.2.4 ettenähtud tasust, kui klient olnuks tema toodud. Ükski teine kostja teenindatav klient ei olnud kostjale teadaolevalt lepingut üles öelnud, mistõttu kostja nõustub tulemustasu vähendamisega xxx OÜ osas, kuid leiab, et tulemustasu mittemaksmine täies ulatuses ei olnud põhjendatud (tl 67-71). 12) Oma 11.07.2017 avalduse täpsustuses täiendas kostja töölepingu ülesütlemise aluseid, tulenevalt poolte vahel samal kuupäeval aset leidnud telefonivestlusest. Kui kostja oli soovinud hagejaga kohtumise asemel saada viimaselt töölepinguga seonduv info meilile, ähvardas hageja juhatuse liige Jaak Siim kostjat pikaajalise, kurnava ja kodu müümist tingiva suure rahalist kulutust nõudva kohtuvaidlusega. Kostja leiab, et hagejapoolne kohustuste rikkumine oli tema jaoks nii oluline, et ta oli õigustatud esmast, korralist töölepingu ülesütlemist, muutma erakorraliseks, TLS § 91 lg 2 alusel ülesütlemiseks. Kostja töötasu koosnes tinglikult kahest osast – põhitöötasust ja tulemustasust, mille proportsioon oli umbes 50%-50%. Kogusummast poole saamata jäämine oli kostja jaoks oluline sissetuleku vähenemine (tl 67-71). 13) Esmase, 01.07.2017 esitatud töölepingu korralise ülesütlemise avalduse alusel pidanuks kostja töösuhe lõppema 01.08.2017. Enne nimetatud kuupäeva saabumist aga asjaolud muutusid ja töötaja ütles 10.07.2017 töölepingu üles erakorraliselt, märkides avalduses lepingu lõppemise kuupäevaks 17.07.2017. Veel enne eeltoodud kuupäeva saabumist, 11.07.2017, leidis aga aset intsident, mis ei lubanud kostjal töösuhet jätkata isegi mitte kuni 17.07.2017 ning kostja esitas samal kuupäeval sisuliselt 10.07.2017 avalduse täienduse/muudatuse, lisades sellesse veel täiendava põhjuse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning muutes töölepingu lõppemise kuupäevaks 11.07.2017. Kuni ei olnud saabunud töölepingu ülesütlemise avalduses märgitud lepingu lõppemise päev, oli selle esitajal õigus avaldust muuta. Hageja on seda ka ise aktsepteerinud, makstes töötajale 12.07.2017 välja ka lõpparve (tl 84-86).

14) Töölepingu p 3.2 kohaselt nähakse töölepingus ette tulemustasud iga objekti kohta, mida kvaliteedijuht haldab, mitte ei ole tulemustasu nö töö eest tervikuna, nagu väidab hageja. Kui lepingu p 3.4 kohaselt kostja tööülesannete mittekorrektse täitmise ja hooletuse tõttu kaotatakse klient, siis ei maksta talle selle kliendi teenindamise pealt väljateenitud tulemustasusid, st hageja saanuks küll tulemustasu vähendada, aga mitte jätta maksmata kõikide teiste objektide pealt teenitud tulemustasusid. Et ta seda aga tegi, rikkus hageja oma poolte vahel sõlmitud töölepingust ja TLS §-s 28 lg.2 p.-st 2 tulenevat töötasu täies ulatuses ja õigeaegse maksmise kohustust (tl 84-86). 15) Kostja töölepingu p-st 3.4 arusaamise õigsust ja ka hageja samasugust tõlgendamist näitab tegelikult ka fakt, et töötajalt sooviti 05.07.2017 kokkuleppele nõusolekut kogu boonustest loobumiseks, millist saab käsitleda kui ettepanekut töölepingu muutmiseks. Kui tööandja lähtunuks juba siis väidetavast töölepingu p-st 3.4, kus hoolduslepingu kliendi kaotuse korral ei maksta välja boonuseid 100 %-liselt, siis olnuks tegemist juba olemasoleva töölepingu tingimuse ehk kokkuleppega ning tal puudunuks igasugune vajadus veel eraldi nõusolekut töötajalt küsida (tl 134-138).

MENETLUSE KÄIK

16) Käesolevas asjas on toimunud 2 kohtuistungit: 23.05.2018 (tl 99-101) ja 28.06.2018, mil kuulati vande all üle kostja E. P. ja tunnistaja G.K. (tl 113-128). 17) Hageja ja kostja esitasid kohtukõne kirjalikud teesid 16.07.2018 (tl 131-138).

KOHTU PÕHJENDUSED

18) Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 19) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning TsMS § 442 lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus on 02.11.2017 (tl 35-36) ja 23.05.2018 kohtuistungil (tl 99) selgitanud menetlusosalistele, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 20) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

 03.10.2016 asus kostja hageja juurde tööle objektihaldur-kvaliteedijuhi ametikohale töölepingu nr 05102016 alusel. 04.12.2016 allkirjastati töölepingu uus redaktsioon (tl 912).  Töölepingu p 3.2 kohaselt makstakse töötajale (kostjale) tulemustasu igakuiselt järgmiselt (tl 9-12): 3.2.1 Heade töötulemuste eest 9,72 eur/bruto ühe objekti kohta, mida objektihaldur-kvaliteedijuht haldab; 3.2.2 Töövestluste läbiviimise ning personali olemasolu tagamise eest 4,55 eur/bruto ühe objekti kohta, mida objektihaldurkvaliteedijuht haldab. Kostjale ei makstud töötasu töölepingu p-de 3.2.3 ja 3.2.4 alusel. Töölepingu p 3.4 kohaselt tulemustasusid (käesoleva töölepingu p 3.2) ei maksta välja juhtudel kui töötaja tööülesannete mittekorrektse täitmise ja hooletuse tõttu kaotatakse hoolduslepingu klient (tl 9-12).  01.07.2017 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu korraliseks ülesütlemiseks 01.08.2017 (tl 17-18).  03.07.2017 ütles xxx OÜ hagejaga hoolduskoristuse lepingu üles (tl 23).  07.07.2017 ütles xxx hagejaga hoolduskoristuse lepingu üles alates 01.08.2017 (tl 24).  xxx esitas hagejale pretensiooni seoses 03.07.2017 koristusteenusega seotud sündmusega (tl 25).  05.07.2017 esitas hageja kostjale allkirjastamiseks 2 kokkulepet: 1) sõiduki omavastutuse osa 200 euro kinnipidamisega hageja töötasust/lõpparvest, millega kostja nõustus ning allkirjastas (tl 16); 2) kokkulepe tulemustasu mittemaksmiseks töölepingu p 3.4 alusel, kuna kostja ebakorrektse tööülesannete täitmise tõttu kaotas hageja hoolduslepingu kliendi. Kostja nimetatud kokkuleppe sõlmimisega ei nõustunud ja seda ei allkirjastanud (tl 15).  10.07.2017 laekus kostja pangakontole 2017 juunikuu töötasuna 540,37 eurot.  10.07.2017 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1 ja 2 alusel alates 17.07.2017, milles märkis ülesütlemise põhjusena alljärgneva (tl 19-20): - Oktoober 2016 makstud töötasu vähem 44,95 eur/neto võrra, põhjus Kendra Grupp OÜ töötajale M.K. maksti töövõtulepingu lõpetamisel töötasu rohkem. Kendra Grupp OÜ loobus töötajalt enammakstud töötasu tagasinõudest ja vähendas E. P. töötasu nimetatud summa võrra. - Veebruar 2017 esitas Kvaliteedi juht kahjunõude O. S. vastu summas 20 eur/neto, kuid Kendra Grupp OÜ loobus töötajalt kahjunõude väljanõudmisest ja vähendas E. P. töötasu nimetatud summa võrra. - 05.07.2017 esitas OÜ Kendra Haldus E. P.le allakirjutamiseks Kokkuleppe, mille tekst on järgmine: Töötaja E. P. on rikkunud tööülesandeid ja mitte täitnud tööülesandeid korrektselt, mille tulemusena kaotati hoolduslepingu klient. Vastavalt töölepingule 3.4 ei maksta välja töötajale tulemustasusid juuni kuu eest, mis on väärtuses 443 EUR (bruto). - Tööandja ei ole selgitanud milles täpsemalt seisnes tööülesannete mittekorrektne täitmine, millise koristusobjektiga oli probleem seotud ja milline oleks olnud õige täitmine (tl 19-20).

 11.07.2017 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1 ja 2 alusel alates 12.07.2017 (viimaseks tööpäevaks lugeda 11.07.2017) alljärgneva põhjendusega (tl 21-22): OÜ Kendra Haldus juhatuse liige J. S. helistas mulle täna so 11.07.2017 töötelefonile kell 13:11 ja soovis kohtuda, arutamaks töölepinguga seotud küsimusi, keeldusin sellest ja palusin saata info e-postiga, edasises kõnes sain kuulda järgmiseid ähvardusi: firma töövaidluskomisjonis ei osale ja annab asja kohutusse. töövaidluskomisjonis ei osale firma seetõttu, et siis ei saa töötajalt kahjusid sissenõuda. Kohtus võtab asja arutamine aega ca 1,5 aastat ja kulu on umbes 3000€, mis tähendab, et ma pean hakkama oma kodu müüma, tema st OÜ Kendra Halduse võiduvõimalus kohtus on ca 99%. Lisaks ähvardas Jaak Siim minult auto isiklikul eesmärgil kasutamise eest tasu küsida ja isiklikud sõidud algavad Keilast minu kodu suunas. 05.07.2017 toimunud kohtumisel ähvardas J. S. mind sellega, et lubas takistada mind uuele tööle asumast. Eelpool kirjutatut kokkuvõttes, ei saa ma vaimse terrori õhkkonnas töösuhet jätkata (tl 21-22).  12.07.2017 laekus kostja pangakontole lõpparvena netosumma 596,54 eurot (tl 47).

21) Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostja E. P. 10.07.2017 TLS § 91 lg 1 ja 2 alusel esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on kehtiv; mis ajast on hageja ja kostja vaheline tööleping lõppenud ning töölepingu p 3.4 tõlgenduse üle. 22) TLS § 85 lg 1 alusel võib töötaja tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kostja esitas hagejale 01.07.2017 korralise töölepingu ülesütlemise avalduse, milles palus töölepingu lõpetada alates 01.08.2017 (tl 17-18). 23) Peale seda, 05.07.2017 esitas hageja kostjale allkirjastamiseks 2 kokkulepet: 1) sõiduki omavastutuse osa 200 euro kinnipidamisega hageja töötasust/lõpparvest, millega kostja nõustus ning mille kostja ka allkirjastas 05.07.2017 (tl 16); 2) kokkulepe tulemustasu mittemaksmiseks töölepingu p 3.4 alusel, kuna kostja ebakorrektse tööülesannete täitmise tõttu kaotas hageja hoolduslepingu kliendi. Kostja nimetatud kokkuleppe sõlmimisega ei nõustunud ja seda ei allkirjastanud (tl 15). 10.07.2017 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1 ja 2 alusel alates 17.07.2017, milles märkis töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjusena muuhulgas asjaolu, et hageja esitas 05.07.2017 kostjale allkirjastamiseks kokkuleppe, et vastavalt töölepingu ple 3.4 ei maksta hagejale tulemustasusid juuni kuu eest, mis on väärtuses 443 eurot (bruto) (tl 19-20). Kostja töötasu koosnes töölepingu kohaselt tinglikult kahest osast – põhitöötasust ja tulemustasust (tl 9-12). Kostja töötasu arvestuste kohaselt olid kostja põhitöötasu ja tulemustasu proportsioon umbes 50% ja 50% (vt töölepingu p 3.1 – tl 9; tl 48, tl 102-112). 24) Töötaja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine on reguleeritud TLS §-ga 91. TLS § 91 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist ning lõike 2 alusel võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda

tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (lõike 2 alapunktides on toodud mitteammendav näidisloetelu tööandjapoolsetest kohustuste rikkumisest). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-116-12 (p 11) märkinud, et töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on nii võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 kui ka TLS § 87 järgi mõjuva põhjuse olemasolu. Töötaja võib töölepingu VÕS § 196 lg 1 ja TLS § 91 lg 1 alusel mõjuval põhjusel üles öelda, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või lepingu jätkamist mõistlikult nõuda. Kolleegium leiab, et TLS § 91 lg 1 järgi on töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks ettenägematu asjaolu, mille tõttu saab poolte huvisid kaaludes eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks võimatuks. 25) Kostja E. P. on vande all andnud ütlusi selle kohta, et 10.07.2017, mil tal oli palgapäev, sai ta teda, et hageja ei tasunud talle 2017 juuni kuu eest tulemustasu ning selgus, et talle on tasutud vaid põhitöötasu ning saadud töötasu oli 47% väiksem tavapärasest töötasust, millega ta ei nõustunud (tl 122-128). Kostja hinnangul oli selline hagejapoolne kohustuste rikkumine nii oluline, et ta oli õigustatud esmast, korralist töölepingu ülesütlemist, muutma erakorraliseks töölepingu ülesütlemiseks. 26) Käesolevas asjas vaidlevad pooled töölepingu p 3.4 tõlgenduse üle. Töölepingu p 3.2.1 kohaselt nähakse töölepingus ette tulemustasu 9,72 eur/bruto ühe objekti kohta, mida objektihaldur-kvaliteedijuht haldab ning p 3.2.2 alusel töövestluste läbiviimise ning personali olemasolu tagamise eest 4,55 eur/bruto ühe objekti kohta, mida objektihaldurkvaliteedijuht haldab (tl 9). Töölepingu p 3.4 sätestab, et tulemustasusid ei maksta välja juhtudel, kui töötaja tööülesannete mittekorrektse täitmise ja hooletuse tõttu kaotatakse hoolduslepingu klient (tl 9-12). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal kui tööandjal oli õigus jätta kostjale 2017 juuni kuu eest tulemustasu maksmata täies ulatuses, st kõikide objektide/klientide osas või oleks pidanud hageja vähendama kostja tulemustasu vaid ühe objekti/kliendi osas töölepingu p 3.4 tähenduses. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. 27) Kostja E. P. on vande all andnud ütlusi selle kohta, et kui ta asus hageja juurde tööle, siis töövestluse temaga viis läbi G. K., kes selgitas, et tema töötasu koosneb põhitasust, saladuse hoidmise tasust, mis moodustas põhipalga, millele lisandus lisatasu objektijuhtimise ja personalitöö eest. Lisatasu oli objektipõhine, igal objektil oli objekti juhtimine ja personalitöö. Kostja sai aru nii, et kui ära läheb klient, kes on tema objektide loetelus ja klient lahkub tema halva töö tõttu, siis ta kaotab boonuse selle ühe objekti pealt. Ka varasemalt on korduvalt lahkunud kliente tema halva töö tõttu ning sel juhul on ta kaotanud boonusetasu just selle konkreetse objekti võrra. Tööandja pole talle mitte kunagi teinud hoiatusi. Tema töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks oli asjaolu, et tema töötasu vähendati oluliselt (tl 122-128).

28) Tunnistaja G. K.on andnud ütlusi selle kohta, et ta töötas varem hageja tegevjuhina ja E. P. oli hageja Tallinna osakonna kvaliteedijuht. Tema teostas E.P. töö üle järelvalvet. E.P.l oli keskmiselt 35 klienti. Neil oli kokku lepitud ja seda ta rääkis juba töövestlusel, et kui hageja jäi kliendist ilma ja klient lõpetas lepingu kvaliteedi pärast, siis jäi töötaja ilma keskmiselt 35 objekti boonusest. Varasemalt ei ole hagejalt boonustasusid mitterahuldava töö tõttu maha võetud, sest tema isiklikult rääkis hageja juhatuse liikmele, et ta ei rakendaks seda boonuste mahavõtmist. E. P. tööaja arvestus pidas E.P. ise. Samuti esitas ta iga kuu koristajate palgatabeli. Need olid väga hästi ja põhjalikult välja töötatud E.P. poolt ja nende tabelite järgi maksti ka talle endale palka (tl 115-121). 29) Kostja ajavahemiku 2016 oktoober kuni 2017 mai töötasu arvestustest nähtub, et nimetatud 8 kuu jooksul ei ole hageja kostja töötasust maha arvestanud kogu tulemustasu töölepingu p 3.4 alusel (mida kinnitab ka tunnistaja G.K. enda ütlustes) (tl 102-111). Kostja 2017 juuni kuu töötasu arvestusest nähtub, et kostjale on tehtud väljamakse summas 540,37 eurot (tl 111), seejuures on kuupalgaks arvestatud (21 tööpäeva eest) 654 eurot. Töölepingu p 3.1 kohaselt on hageja bruto töötasu 541 eurot, millele lisanduvad töölepingu p 3.2 kohaselt igakuised tulemustasud. 30) Eeltoodu tõendite alusel, töölepingu p-de 3.2, 3.4 ning TsÜS § 75 mõtte koostoimest leiab kohus, et töölepingu p 3.4 tuleb tõlgendada selliselt, et kui lepingu p 3.4 kohaselt kostja tööülesannete mittekorrektse täitmise ja hooletuse tõttu kaotatakse klient, siis ei maksta talle selle kliendi teenindamise pealt väljateenitud tulemustasusid, mitte aga kõikide klientide teenindamise pealt väljateenitud tulemustasusid. Kostja vande all antud ütluste kohaselt sai ta töölepingu sõlmimisel töölepingu p-st 3.4 ka selliselt aru ja ka hageja ei ole varasemalt sellisel viisil jätnud kostjale maksmata väljateenitud tulemustasusid, mida tõendavad lisaks tunnistaja G.K.ütlused (tl 115-121) ja kostja tööaja arvestused (tl 102112). Veelgi enam, kohtu arvates on ka hageja vähemalt 05.07.2017 seisuga lähtunud samasugusest töölepingu p 3.4 tõlgendamisest. Hageja soovis 05.07.2017 kostjalt nõusolekut kogu juuni kuu lisatasust loobumiseks, millega oleks tema juuni kuu 2017 töötasust maha arvestatud tulemustasud 443 euro (bruto) väärtuses (tl 15). Kui tööandja oleks 05.07.2017 seisuga tõlgendanud töölepingu p 3.4 sellisel viisil, et hoolduslepingu kliendi kaotuse korral ei maksta välja boonuseid 100 %-liselt, siis ei oleks olnud hagejal mingit vajadust kostjalt eelnevat nõusolekut tulemustasude mittemaksmiseks 2017 juuni eest küsida. 31) Lisaks eeltoodud käsitlusele leiab kohus, et hageja poolt kostjale 2017 juuni kuu eest tulemustasu mitte maksmine viitega töölepingu p-le 3.4 on täielikult tõendamata ja alusetu. Hageja pole tõendanud, et 2017 juunis oleks hageja kostja E. P. tööülesannete mittekorrektse täitmise ja hooletuse tõttu kaotanud hoolduslepingu kliendi. TLS § 28 lg 1 p 2 alusel on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Lisaks on kohtupraktikas töötasu maksmata jätmine käsitletav kui oluline tööandjapoolne töölepingu rikkumine. Seega oli kostjal 10.07.2017 TLS § 91 lg 1 ja 2 alusel mõjuv põhjus tööleping erakorraliselt üles öelda, kuna kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei olnud võimalik mõistlikult nõuda töölepingu jätkamist. 32) Kostja on 11.07.2017 esitanud sisuliselt 10.07.2017 erakorralise töölepingu ülesütlemisavalduse täienduse/muudatuse (tl 21-22), lisades sellesse veel täiendava

põhjuse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning muutes töölepingu lõppemise kuupäevaks 12.07.2017. Kohtu hinnangul seni, kuni ei olnud saabunud kostja 10.07.2017 töölepingu ülesütlemise avalduses märgitud töölepingu lõppemise päev (17.07.2017), oli kostjal õigus seda avaldust muuta. Seejuures on hageja ka ise kostja 11.07.2017 avaldust aktsepteerinud, makstes töötajale 12.07.2017 välja ka lõpparve summas 596,94 eurot (tl 47). 33) Kohus jätab hagi rahuldamata, kuna kohus on tuvastanud, et kostja E. P. poolt 10.07.2017 TLS § 91 lg 1 ja 2 alusel esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv ning tööleping lõppes töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega alates 12.07.2017. 34) Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust või ei ole lubatavad. Sellisteks tõenditeks on: hageja ja Rait Kaarma vaheline e-kirjavahetus (tl 26-28); kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud lisad (tl 42-43, 49-50, 54-56); kohtumäärused tsiviilasjas nr 2-17-11874 (tl 62-64). 35) Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 125 ja § 132 lg 1 kohaselt 3500 eurot. Menetluskulude jaotus 36) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 37) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 38) Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. 39) TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kooskõlas TsMS § 162 lg 1 täielikult hageja kanda. 40) Kostja on esitanud menetluskulude nimekirjad 23.05.2018 (tl 92-96) ja 16.07.2018 (tl 139-142). Kostjale on osutanud õigusabi 2 erinevat OÜ-d: Heli Raidve Tööõigusabi OÜ ja Rohtla Law Office OÜ. Menetluskulude nimekirja kohaselt on Heli Raidve

Tööõigusabi OÜ osutanud kostjale õigusabi kokku 10 tundi 25 minutit, tunnihinnaga 132 eurot ilma käibemaksuta ning 158,40 eurot käibemaksuga. Seega on Heli Raidve Tööõigusabi OÜ osutanud kostjale õigusabi kokku summas 1375 eurot ilma käibemaksuta, 1650 eurot käibemaksuga (tl 92-96, 139-142). Rohtla Law Office OÜ esindaja Thea Rohtla on osutanud kostjale õigusabi kokku 9 tundi, tunnihinnaga 105 eurot ilma käibemaksuta ning 126 eurot käibemaksuga. Seega on Rohtla Law Office OÜ osutanud kostjale õigusabi kokku summas 945 eurot ilma käibemaksuta ning 1134 eurot koos käibemaksuga. Kokku on kostjale osutatud õigusabi 19 tundi 25 minutit, kogusummas 2784 eurot koos käibemaksuga (tl 92-96, 139-142). 41) Hageja on esitanud kostja menetluskulude osas vastuväite, mille kohaselt hageja leiab, et kostja esindajatele maksutud tasu on liiga suur ning ei eelda juristilt sellises mahus tööd, nagu seda on menetluskuluna märgitud (tl 143-145). 42) Kohus leiab, et kogu hageja menetluskulu kokku 19 tunni 25 minuti eest kogusummas 2784 eurot (koos käibemaksuga) on käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Näiteks on Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjades nr 3-2-1-98-13 ja 32-1-115-14 pidanud mõistlikuks tunnitasuks vastavalt 147.49 eurot käibemaksuga ja 153 eurot käibemaksuta. Käesoleva asja näol on tegemist õiguslikus mõttes keerukama töövaidlusega, nõudes keskmisest suuremaid teadmisi tööõiguse valdkonnast. Samuti on toimunud 2 istungit, milles ühes kuulati 2 isikut üle. Seega, arvestades käesoleva menetluse keerukust (sh õiguslikku käsitlust), mahtu ja kestvust, on põhjendatud kogu kostja esindaja õigusabile kulunud aeg kokku 19 tundi 25 minutit, kogusummas 2784 eurot (koos käibemaksuga). 43) Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu summas 2784 eurot (koos käibemaksuga). 44) Kohus jätab hageja menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu rahaliselt kindlaksmääramata, mistõttu kohus ei analüüsi hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust (tl 88-91). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.