2-18-11366
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel, kohtujurist Sandri Laurand
Määruse tegemise aeg ja koht
3. september 2018.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-11366
Tsiviilasi
Tallinna linna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti avaldus G Si suhtes tema tahte vastaselt kohaldatava psühhiaatrilise ravi pikendamiseks kuni kolmeks kuuks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinna linna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (asukoht Narva mnt 11d, 10151 Tallinn, e-post [email protected]) Ravile paigutatav isik: G S (isikukood xxxx, elukoht xxxx; viibimiskoht xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-18-11366
Harju Maakohus lubas oma tsiviilasjas nr 2-18-11366 tehtud 30.07.2018.a määrusega esialgse õiguskaitse korras G Si suhtes kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 04.09.2018.a, sest ravile paigutatud isikul esines raske psüühikahäire, millest tulenes teda ennast ja ümbritsevaid ohustav käitumine. Sõltuvalt oma seisundist oli G S võimetu otsustama ravi vajaduse üle. Ravile paigutatava isiku elukohajärgne omavalitsusüksus on 29.08.2018.a esitanud kohtule avalduse G Si psühhiaatriahaiglasse paigutamise tähtaja pikendamiseks kuni kolmeks kuuks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5391 lg 1 näeb ette, et kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele kohaldatakse vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatut. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. Xxxx psühhiaatrite 28.08.2018.a arvamusest nähtub, et senise raviga patsiendi seisund oluliselt paranenud ei ole - tema mõttekäik on jätkuvalt seosetu, patsient hallutsineerib elavalt mistõttu ei ole temaga sisulist kontakti võimalik saavutada. Patsient jätkuvalt peab ennast sõdade põhjustajaks, osakonnas kohati hakkab tühjast asjast vabandama. Vahel aga muutub ettearvamatult tigedaks, tõstab häält, oma ema suhtes on verbaalselt agressiivselt käitunud. 31.08.2018.a teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktist nr 392 (eksperdiks xxxx Ü K) nähtub, et kehaliselt on G S ülekaaluline, korrapärase kehaehitusega. Kehalise tervise poolt kaebusi ei esita, neuroloogilisi ärajäämanähte ei esine. Psüühiliselt on G S selge teadvusega, orienteerub õieti ajas, kohas ja enese isikus, kuid haiguskriitika ja situatsioonist arusaam puuduvad. Kontakt on raskendatud mõttekäiguhäirete ja psühhootiliste elamuste tõttu. Esinevad kuulmismeelepetted, tunnetab kuidas võõras energia teda mõjutab. Avaldab luulumõtteid, vestlusel kõnes laialivalguv, kõne kohati seosetu. Tunde-tahteelu on otseselt mõjutatud psühhootilistest elamustest. Mälu ja intellekti tagasilangust ei tähelda, kui kognitiivsed funktsioonid on psühhoosist pärsitud. Eksperdi hinnangul põeb G S vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. G Si psühhootiline seisund ei ole veel raviga kupeeritud, haiguskriitika ja ravisoostumus puuduvad. Ravita jäämisel, haiguse ägenedes on ta olnud ohtlik nii enda kui teiste suhtes, seda on näidanud varasem kogemus. Tema suhtes ei ole võimalik kohaldada muud ravi peale tahtest olenematu ravi psühhiaatriakliinikus. G S vajab tahtest olenematu ravi jätkamist psühhiaatriakliinikus kuni kolm kuud. Kohtule on esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise menetlusest teada, et patsiendi suhtes alustati tahtest olenematut ravi dr. T poolt 27.07.2018.a kell 11.51. Osakonnas patsiendiga saab vaid formaalse kontakti, ta kordab ainult, et ei soovinud minna 2. korrusele osakonda, ei tea, miks peab haiglas olema, arvab kuna isa tõi, siis isa arvas teda olevat haige. Sisulist haiguskriitikat ja ravisoostumust patsiendil ei olnud. Ekspert on kirjeldanud, et ekspertiisil on puudutatud isikuga sisuline kontakt raskendatud mõttekäiguhäirete tõttu. Vestlusel kaldub sageli teemast kõrvale, ütleb, et tal on mõtted, mitte hääled, mis mõtlemist segavad. Tunnetab teda mõjutavat energiat. Tahab jätkata vabatahtliku raviga, kuid samas ei oska öelda, milleks ravi vajalik on. Eksperdi hinnangul ei ole puudutatud
2-18-11366 isiku suhtes võimalik kohaldada muud ravi peale tahtest olenematu ravi psühhiaatriakliinikus. G S vajab eksperdi hinnangul tahtest olenematu ravi jätkamist psühhiaatriakliinikus kuni kolm kuud. Kohus leiab, et G S tuleb PsAS § 11 lg 1 alusel paigutada tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks alates kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu lõppemisest, s.o 04.09.2018.a kuni 04.12.2018.a. Kohus kuulas G Si ära psühhiaatriahaiglas esialgse õiguskaitse rakendamisel. Muude puudutatud isikule lähedaste isikute ärakuulamist ei pea kohus antud juhul vajalikuks. Kohus leiab, et arvestades G Si psüühilist seisundit ja teisi tuvastatud ning objektiivseid asjaolusid, ei aita lähedaste ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele. Kohus selgitab, et PsAS § 11 lg 7 kohaselt tahtest olenematu ravi puhul kohaldatakse vähim piiravaid meetodeid, mis tagavad ravile toodud isiku ja teiste isikute turvalisuse. Meditsiiniline personal austab patsiendi õigusi ja seaduslikke huve.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.