Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.09.2026 ja 05.09.2026 määrused
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
x 17.09.2026 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Asjast puudutatud isik x (isikukood XXX), määratud esindaja Imbi Seimar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 04.09.2026 ja 05.09.2026 määrused muutmata.
2.Jätta x-i 17.09.2026 määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 kohaselt võivad määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud, valla- või linnavalitsus ning kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse ka pärast abinõude rakendamise lõpetamist, muu hulgas kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkuse tuvastamiseks.
2-26-18682 Hagita menetluses võib Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) esitas 03.09.2026 Harju Maakohtule avalduse x-i (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni ja ravi pikendamiseks 40 päevani.
2.Puudutatud isik viibib alates 02.09.2026 PERHi psühhiaatriakliinikus. Valvearst otsustas psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 alusel tahtest olenematu ravi alustamise kell 14.52. Puudutatud isik hospitaliseeriti PERHi psühhiaatriakliinikusse esimest korda.
3.Puudutatud isik hospitaliseeriti pärast seda, kui tema abikaasa teatas häirekeskusele, et isik oli ta korterisse lukustanud ega lubanud tal lahkuda. Abikaasa sõnul oli isik viimastel kuudel muutunud paranoiliseks ja kahtlustavaks ning uskus, et teda jälitatakse ja tema telefoni on sisse häkitud. Isik oli veendunud, et naaber pilastas tema lapsi ning et abikaasa teadis sellest, varjas seda ja lasi naabri korterisse. Isik teatas lapse võimalikust väärkohtlemisest lastekaitsele. Lastekaitse tegi kodukülastusi ja uuris olukorda, kuid isiku kahtlus ei leidnud kinnitust.
4.Isik väljendas valvearstile ulatuslikke süstematiseeritud paranoilisi luulumõtteid, sealhulgas veendumust, et tema seadmetesse on sisse häkitud ja paigaldatud jälgimisseadmeid, et abikaasa manipuleerib temaga ning abikaasa valmistatud toit on temale ohtlik. Ta ei pidanud end haigeks, keeldus ravist ning tal puudus haiguskriitika.
5.Varasemast psühhiaatrilisest anamneesist selgub, et patsiendil diagnoositi 2020. aastal mõõdukas depressioon, täpsustamata obsessiiv-kompulsiivne häire ja alkoholisõltuvus. 2024. aastal diagnoositi lisaks posttraumaatiline stressihäire ning 2026. aastal aktiivsus- ja tähelepanuhäire.
6.Psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire – täpsustamata äge psühhootiline episood (F23.9). Tema käitumine on psüühikahäirest mõjutatud ja ebaadekvaatne, mistõttu on ta ohtlik iseendale ja teistele. Patsient ei ole võimeline andma haiglaraviks teadlikku nõusolekut. Patsiendi seisundit arvestades ei olnud alust eeldada selle paranemist nelja ööpäeva jooksul.
7.Kohus rahuldas 04.09.2026 määrusega avaldaja taotluse ja kohaldas asjast puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi kuni 06.09.2026.
8.Maakohus kuulas asjast puudutatud isiku haiglas ära 04.09.2026 ning kajastas ärakuulamist 05.09.2026 määruses. Asjast puudutatud isik selgitas kohtule, et ta sattus haiglasse pärast seda, kui tema abikaasa oli kutsunud politsei ja kiirabi. Tema sõnul ei lubanud ta abikaasal vanaema korterisse lasta, sest kartis võõraste sisenemist ja tundis ohtu oma elule. Ta leidis, et abikaasa varjas tema eest lastega seotud asjaolusid ja kontrollis tema suhtlemist. Isik ei olnud nõus haiglasse ravile jääma ning märkis, et oli esitanud abielu lahutamise avalduse ja lapsed võiksid pärast lahutust viibida võrdselt mõlema vanema juures. Samuti väljendas ta kahtlust, et naabrid võivad tema vanemat last kahjustada, kuid ei osanud seda täpsemalt põhjendada.
2-26-18682 Harju Maakohtu 04.09.2026 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus
9.Maakohus kohaldas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutas ta psühhiaatriakliinikusse kuni neljaks päevaks alates 02.09.2026 kell 14.52, mil psühhiaater otsustas isiku tahtest olenematule ravile võtta. Maakohus lubas manustada isikule tahtevastaselt ravimeid ja rakendada muid vajalikke ravimeetodeid arsti valitud viisil, kui isik ei võta ravimeid vabatahtlikult või ei nõustu ravimeetoditega. Kohus luges esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi lõppenuks 06.09.2026 kell 14.52 või varem, kui raviasutus lõpetab tahtevastase ravi kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemise tõttu. Arvamus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta
10.Raviarsti pärast puudutatud isiku ärakuulamist esitatud teabe kohaselt ei olnud isiku seisund paranenud. Patsiendil puudus endiselt koostöövalmidus ning ravita jäämisel oli ta raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele. Arsti hinnangul oli vaja pikendada tahtest olenematut ravi 40 päevani (05.09.2026 kiri, dtl 23). Harju Maakohtu 05.09.2026 esialgse õiguskaitse pikendamise määrus
11.Maakohus pikendas 05.09.2026 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematut ravi 40 päevani, s.o 02.09.2026 kella 14.52-st kuni 12.10.2026 kella 14.52-ni, või ajani, mil raviasutus lõpetab tahtevastase ravi kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemise tõttu. Maakohus lubas manustada isikule tahtevastaselt ravimeid ja rakendada muid vajalikke ravimeetodeid arsti valitud viisil, kui isik ei võta ravimeid vabatahtlikult või ei nõustu ravimeetoditega. Kohus jättis menetluskulud riigi kanda.
12.Maakohus jäi seisukohale, et PsAS § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning TsMS § 534 lg-s 5 sätestatud eeldused on täidetud. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire – täpsustamata äge psühhootiline episood (F23.9) –, mis mõjutab tema käitumist ja muudab ta ohtlikuks iseendale ning teistele. Kohus tuvastas ärakuulamisel, et isik ei mõtle selgelt ega taju ümbritsevat adekvaatselt. Isiku väited laste väärkohtlemise kohta ei leidnud kinnitust. Maakohus leidis, et haigusest tingitud väärarusaamade tõttu võivad olla ohustatud eelkõige isiku abikaasa, lapsed ja naabrid. Isik oli takistanud abikaasal ja lastel korterist lahkuda ning võis enda või laste kaitsmise ajendil teisi rünnata. Maakohtu hinnangul vajas isik pikemat tahtest olenematut ravi, et tema seisund stabiliseeruks. Psüühilise seisundi tõttu ei olnud ta võimeline enda eest hoolitsema ning võis ravita jäädes käituda ettearvamatult ja ohustada ennast või teisi. Vabatahtliku ravi korral võinuks ta haiglast lahkuda, mistõttu oleks ravi katkenud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
13.Puudutatud isik esitas 17.09.2026 määruskaebuse Harju Maakohtu 04.09.2026 ja 05.09.2026 määruste peale. Puudutatud isik palub tühistada Harju Maakohtu 04.09.2026 määruse osas, millega tema suhtes kohaldati esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi kuni neljaks päevaks, ning teha uus määrus, millega jätta rahuldamata PERHi psühhiaatriakliiniku 03.09.2026 taotlus tema psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ja tahtest olenematu ravi kohaldamiseks.
2-26-18682 Puudutatud isik palub tühistada Harju Maakohtu 05.09.2026 määruse osas, millega tema suhtes kohaldatud tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi pikendati kuni 40 päevani, ning teha uus määrus, millega jätta rahuldamata PERHi psühhiaatriakliiniku taotlus pikendada tema psühhiaatriahaiglasse paigutamise ja tahtest olenematu ravi tähtaega.
14.Määratud esindaja kohtus puudutatud isikuga PERHi psühhiaatriakliiniku IX osakonnas. Puudutatud isik leidis, et ta ei põe psüühikahäiret, ei vaja ravi ega ohusta ennast või teisi.
15.Kaebaja hinnangul ei ole kohtumäärused seaduslikud ega tema suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamine põhjendatud, sest PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused ei ole täidetud.
16.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Avaldaja sõnul on puudutatud isikul raske psüühikahäire – täpsustamata äge psühhootiline episood (F23.9) –, mis avaldub ulatuslikes paranoilistes luulumõtetes abikaasa ja naabrite suhtes ning neist juhitud käitumises. Seetõttu ohustab ta eelkõige oma lähedasi ja naabreid. Oma psüühilise seisundi tõttu ei suuda ta mõista ravivajadust ega kontrollida oma käitumist, mistõttu sai vajalikku ravi osutada üksnes kontrollitud ravikeskkonnas.
17.Tallinna linn ei toeta määruskaebuse rahuldamist.
18.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrused on seaduslikud ja põhjendatud. Määruskaebuse väited ei anna alust määruste tühistamiseks. Seetõttu tuleb maakohtu määrused jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
20.Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 6 alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (TsMS § 639 lg 1).
21.PsAS § 11 lg 1 kohaselt võib isiku tema enda või seadusliku esindaja nõusolekuta võtta vältimatu psühhiaatrilise abi korras haigla psühhiaatriaosakonda ravile või tema tahtest olenemata ravi jätkata üksnes siis, kui esinevad koos järgmised asjaolud: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu enda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib muu hulgas viidata puudulik haiguskriitika, st isik ei mõista oma haiguse tõsidust (RKTKm 14.02.2018, nr 2-15-3662, p 14.1). PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel on psühhiaatri arvamus oluline tõend, mida kohus peab hindama koos teiste tõenditega.
2-26-18682
22.Praegusel juhul olid puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise eeldused täidetud. Maakohus kuulas isiku isiklikult ära (TsMS § 536 lg 1), hindas psühhiaatrite arvamusi ja põhjendas esialgse õiguskaitse kohaldamist piisavalt. Hagita menetluses peab kohus asjaolud ise välja selgitama ja tõendeid koguma (vt RKTKm 19.12.2018, nr 2-18-11917, p 21). Esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt oli puudutatud isikul raske psüühikahäire – täpsustamata äge psühhootiline episood (F23.9). Häire mõjutas tema käitumist ning muutis ta ohtlikuks eelkõige teistele. Samuti ei olnud ta võimeline andma haiglaraviks teadlikku nõusolekut.
23.Psühhiaatrite arvamustest, puudutatud isiku ärakuulamisel antud selgitustest ja avaldaja vastusest nähtub, et isik vajas pikemat ravi kui esialgu määratud neli päeva. Ka pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist puudus tal haiguskriitika ja koostöövalmidus ning tema seisund ei olnud paranenud.
24.Kolleegium nõustub maakohtuga, et puudutatud isik oli psüühikahäire tõttu ohtlik eelkõige isiku abikaasale, lastele ja naabritele. Seda kinnitas tema haigusest juhitud käitumine, sealhulgas abikaasa korterist lahkumise takistamine ja põhjendamata kahtlustused lähedaste ning naabrite suhtes. Isiku enda veendumus, et tal ei ole psüühikahäiret ega ravivajadust, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut. Kuna isik ei mõistnud ravivajadust ega olnud valmis vabatahtlikuks raviks, ei olnud muu abi piisav. Seega olid PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud ning vaidlustatud määruste tühistamiseks ei ole alust. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
25.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.