Viktor Sukatskase kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali
27.oktoobri 2017 otsuse peale täiteasjas nr 186/2017/882
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. juuni 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viktor Sukatskase määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlgnik): Viktor Sukatskas (ik: XXX) Vastustajad (puudutatud isikud): Kohtutäitur Reet Rosenthal Sissenõudja Eesti Vabariik (riigi tugiteenuste keskuse kaudu), esindaja Elen Eigo-Aunbaum
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 4. juuni 2018 määrus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Viktor Sukatskase kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Viktor Sukatskas (avaldaja/võlgnik) esitas 19.10.2017 maakohtule kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse peale täiteasjas nr 186/2017/882. Avaldaja taotles kohtutäituri tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ja täiteasjas tehtud otsuste kehtetuks tunnistamist. Avaldaja palus määrata kohtul uus kuupäev nõude vabatahtlikuks tasumiseks, vabastada avaldaja konto aresti alt ja peatada kõik maksed täiteasjas kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 09.11.2017 esitatud avalduses märkis avaldaja, et kohtutäitur on rikkunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217, kuna on jätnud tähtaegselt vastamata avaldaja 09.07.2017 ja 14.09.2017 kaebustele. Avaldaja sai kohtutäiturilt vastuse oma 14.09.2017 kaebusele alles 02.11.2017. Tartu Maakohus jättis 10.11.2017 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kohus leidis, et kaebusega kohtutäituri tegevuse peale ei ole avaldajal võimalik taotletavat eesmärki (vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaja pikendamist) saavutada. Avaldaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, mille ringkonnakohus 29.01.2018 määrusega osaliselt rahuldas. Ringkonnakohus jättis maakohtu 10.11.2017 määruse muutmata, kuid saatis avaldaja kaebuse kohtutäituri 27.10.2017 otsuse peale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus võttis 08.03.2018 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 27.10.2017 otsuse peale täiteasjas nr 186/2017/882 menetlusse. 09.03.2018 esitas avaldaja maakohtule taotluse, milles selgitas, et kuna kohtutäitur ei vastanud kaebusele tähtaegselt, kaotas avaldaja võimaluse tasuda pool nõudest vabatahtlikult ja tekkisid lisakulud kohtutäituri tasude näol. Avaldaja taotles, et kohus koostaks maksegraafiku, mille alusel avaldaja saaks vabatahtlikult nõuet täita, või arvestaks nõudest maha kohtutäituri tasud. 19.03.2018 teatas avaldaja, et ei vaidlusta põhinõuet 1272,60 eurot, vaid kohtutäituri tasusid summas 307,80 eurot, kuna need on tekkinud seoses kohtutäituri poolt tema kaebustele vastamisega viivitamisega.
2.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. 27.10.2017 otsuses lahendas kohtutäitur võlgniku 14.09.2017 kaebuse ja selgitas, et on juba võlgniku 28.08.2017 kaebuse kohta tehtud otsuses toonud välja, et täitemenetluse ajatamist on võimalik taotleda kohtult, kohtutäituril pädevus maksegraafikuga nõustumiseks puudub. Täitmisele esitatud kohtuotsus jõustus 23.03.2016 ning kohtulahendis on kirjas, et võlgnikul on võimalus kriminaalmenetluskulud tasuda 1 aasta jooksul ja nõuete mittetasumisel edastatakse kohtulahend täitmiseks kohtutäiturile. Sissenõudja esitas kohtutäiturile avalduse 02.06.2017. Kuna nõuet ei täidetud vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul, edastas kohtutäitur 04.09.2017 nõude arestimisakti kinnipeetava sissetulekust Tartu Vanglale. Täitmisteates on kirjas, et nõude vabatahtliku täitmise tähtaja (60 päeva) jooksul on kohtutäituri tasu väiksem kui hilisemas menetluses. Kui võlgnik taotles nõude tasumise tähtaja pikendamist, siis pidi ta
arvestama, et vabatahtliku täitmise tähtaeg möödub ja põhitasu suureneb. Kohtutäitur ei või tasu osas kokkuleppeid sõlmida. Kohtutäitur tegi võlgniku kaebuse kohta otsuse tähtaegselt, arvestades kaebuse büroosse saabumist.
3.Sissenõudja Eesti Vabariik (riigi tugiteenuste keskuse kaudu) palus jätta võlgniku taotluse rahuldamata. Kohtutäituril puudub õigus võlgnikega maksegraafikuid sõlmida. Selline õigus on kohtul. Võlgnikule oli antud aastane vabatahtliku tasumise tähtaeg, mille jooksul ei teinud ta ühtegi makset, ehkki tema sissetulekud olid piisavad, et antud tähtaja jooksul nõue tasuda.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 4. juuni 2018 määrusega V. Sukatskase kaebuse kohtutäitur R. Rosenthali 27. oktoobri 2017 otsuse peale ja V. Sukatskase 9. märtsi 2018 taotluse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse jättis maakohus kindlaks määramata. Määruse kohaselt nähtuvad asja materjalidest järgmised asjaolud: 30.06.2017 on võlgnik saanud kätte kohtutäituri 26.06.2017 täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 186/2017/882. 09.07.2017 esitas võlgnik kaebuse, mis saabus kohtutäituri büroosse 12.08.2017. 28.08.2017 esitas võlgnik teistkordse kaebuse, mis saabus kohtutäituri büroosse 30.08.2017. 01.09.2017 otsusega jättis kohtutäitur võlgniku 28.08.2017 kaebuse maksetähtaja pikendamiseks rahuldamata. 14.09.2017 esitas võlgnik kaebuse, mis saabus kohtutäituri büroosse 19.09.2017. Kohtutäitur lahendas kaebuse 27.10.2017 otsusega. Kohtutäitur on kohtule esitatud seisukohas märkinud, et 01.09.2017 otsus on tehtud nii 12.08.2017 laekunud kui 28.08.2017 kaebuse kohta, kuid 01.09.2017 otsusest nähtuvalt on otsus tehtud vaid 28.08.2017 kaebuse osas. Vaatamata sellele, et kohtutäitur ei lahendanud õigeaegselt võlgniku 09.07.2017 kaebust, rikkudes TMS §-s 217 sätestatud kaebuse läbivaatamise korda, puudub põhjus kaebuse rahuldamiseks. Riigikohus on avaldanud, et kui on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega ei olnud kohtutäituri viivitus kohtu poole pöördumisel takistuseks ja võlgniku teadlikkus kohtu poole pöördumise õigusest nähtub ka 28.08.2017 kaebusest kohtutäiturile. Samuti ei saanud võlgnik arvata, et kohtutäiturile kaebuse esitamine ja sellele vastuse ootamine võiks pikendada või peatada nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaega. Võlgnik on alles vahetult enne 60-päevase nõude vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist pöördunud teistkordse kaebusega kohtutäituri poole, heites ette kaebusele mittevastamist, kuigi oleks võinud teha seda ka varem. 27.10.2017 otsuses lahendas kohtutäitur võlgniku 14.09.2017 kaebuse kohtutäituri 01.09.2017 otsusele. Kohtutäitur on 27.10.2017 otsuses viidanud, et on juba võlgniku kaebuse lahendanud ja toonud 01.09.2017 otsuses välja kõik seaduslikud alused, mille alusel kohtutäituril ei olnud õigust nõustuda võlgniku taotletud maksegraafikuga. Võlgniku kohtutäiturile esitatud kaebustest ega kohtule esitatud avaldustest ei tulene, et võlgnik vaidlustaks võlasummat (1272,60 eurot), mis tuleneb Harju Maakohtu 13.10.2015 otsusest kriminaalasjas nr 1-15-6312, vaid soovib nõude tasumise tähtaja pikendamist ja kohtutäituri tasudest vabanemist. Kohtutäituri 27.10.2017 otsus on õiguspärane, mistõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Võlgnik on kohtule esitanud taotluse, milles palub koostada maksegraafik täitenõude osas või arvestada maha kohtutäituri tasud, misjärel on võlgnik nõus tasuma nõude koheselt. Taotlust saab käsitleda võlgniku avaldusena TMS § 45 mõttes. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-79-12, p 11), et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Võlgnik on riigi
ülalpidamisel ja möönab ise taotluses, et tal on võimalik tasuda nõue ilma kohtutäituri tasudeta koheselt, mistõttu ei näe kohus vajadust täitmise pikendamiseks või ajatamiseks. Kohtutäituri töö tasustamise alused on sätestatud kohtutäituri seaduse (KTS) §-s 28 jj. Riigikohus on sedastanud, et kohtutäituril tekib õigus saada tasu ka juhul, mil sundtäitmisele esitatud nõue pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule rahuldatakse ilma kohtutäituri otsese tegevuseta, nt kui võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale, samuti ka juhul, mil sissenõudja esitab pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäiturile avalduse täitemenetlus lõpetada (3-2-1-88-09, p 9). Võlgnikul puudus mõistlik põhjus oodata kogu nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud aja jooksul kohtutäiturilt oma kaebuse lahendamist. Samuti oli võlgnikule teada, et tähtaja möödumisel kohtutäituri tasu suureneb. Eelnevast tulenevalt on kohtutäituri tasu nõue õiguspärane ja võlgniku taotlus tuleb jätta rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.V. Sukatskas esitas määruskaebuse, milles palub tunnistada Tartu Maakohtu 4. juuni 2018 määrus põhiseaduse vastaseks ning vaadata üle kohtutäitur R. Rosenthali kaks seaduserikkumist ja vähendada tasu kohustuste mittetäitmise eest. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli menetlus eelarvamuslik ja asja materjalide analüüs ebapiisav. Kohus võttis algusest peale kohtutäitur seisukoha, millega rikkus võlgniku õigust õiglasele ja erapooletule kohtumõistmisele. Rikutud on põhiseaduse § 13 ja § 14; 2) ei vaadanud kohtutäitur kahte võlgniku kaebust läbi õigeaegselt, rikkudes TMS § 217 lg 3. Kohtutäitur ei ole tõendanud, et võlgniku 09.07.2017 kaebus jõudis kohale 12.08.2017 postiteenistuse süül. Kohtutäitur tegi otsuse alles peale 28.08.2017 kaebuse saamist ja otsuses ei ole mainitud 09.07.2017 kaebust. 14.09.2017 esitas võlgnik kaebuse, mis saabus kohtutäituri büroosse 19.09.2017. Kohtutäitur lahendas kaebuse 27.10.2017 otsusega, s.o tähtaega rikkudes; 3) näeb seadus ette, et tasuda tuleb tehtud töö, mitte seaduse rikkumise eest. Arvestada tuleb võlgniku võimalustega ja tahtega võlg tasuda ning kohtutäituri rikkumistega ning eeltoodu põhjal määrata mõistlik tasu.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Kohtutäitur R. Rosenthal vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tegi kohtutäitur võlgniku 09.07.2017 kaebuse kohta otsuse tähtaegselt, kuna kaebus saabus büroosse 12.08.2017. Võlgnik saatis kaebuse lihtkirjaga. Selleks, et olla kirjade kohale jõudmises kindel, võinuks võlgnik edastada kaebuse väljastusteatega. 01.09.2017 otsuses on kohtutäitur võtnud seisukoha ka 09.07.2017 kaebuses, kus võlgnik taotles võimalust tasuda kogu summa 6 kuu jooksul, kuni 31.12.2017. 28.08.2017 kaebuses palus võlgnik läbi vaadata oma eelmine kaebus ja pikendada maksetähtaega 6 kuud või saata keeldumine, et ta saaks esitada kaebuse kohtule. Otsuses on põhjendatud taotluse rahuldamata jätmist; 2) ei saanud võlgnik eeldada, et kohtutäitur võlgniku taotluse nõude ajatamiseks rahuldab. Kohtutäituril puudub pädevus sellist taotlust rahuldada. Täimisteates on kirjas, et nõude vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul on kohtutäituri tasu väiksem kui hilisemas menetluses. Kui võlgnik taotles kaebuses nõude tasumise tähtaja pikendamist, siis pidi ta arvestama olukorraga, kus vabatahtliku täitmise tähtaeg möödub ja põhitasu suureneb. Kohtutäituri tasu seaduse järgi ei või kohtutäitur tasu osas kokkuleppeid sõlmida ning kui möödub nõude vabatahtliku täitmise
tähtaeg, muutub tasu suurus sõltumata sõlmitud maksegraafikust. Ka maksegraafiku võimaldamisel oleks võlgnikul tulnud tasuda kohtutäituri tasu suuremas ulatuses; 3) oli täitmisele esitatud menetluskulude hüvitise nõue 1272,60 eurot, millele vastav kohtutäituri tasu määr peale nõude vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist on algatamise tasu 36 eurot ja põhitasu 307,80 eurot (koos käibemaksuga). Arestimisakt on õiguspärane ja kohtutäituri tasu seadusega kooskõlas.
7.Sissenõudja teatas, et jääb maakohtule esitatud seisukoha juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 4. juuni 2018 määrus muutmata. Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu määruses esitatud põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas määruses korrata.
9.Ükski määruskaebuses esitatud põhjendus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
9.1.Tartu Ringkonnakohtu 29.01.2018 jõustunud määrusega jäeti muutmata Tartu Maakohtu 10.11.2017 määrus, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast V. Sukatskase kaebust kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 186/2017/882 (kohtutäituri 01.09.2017 otsus). V. Sukatskase kaebus kohtutäituri 27.10.2017 otsuse peale samas täiteasjas saadeti maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus märgib, et V. Sukatskase 14.09.2017 kaebuses, mille kohtutäitur lahendas 27.10.2017 otsusega, on korratud samu põhjendusi, mida V. Sukatskas esitas varasemas menetluses ning mille kohta on olemas jõustunud kohtulahend (Tartu Maakohtu 10.11.2017 määrus).
9.2.Maakohus on õigesti leidnud, et TMS § 45 alusel saab täitemenetlust peatada või täitmist pikendada või ajatada üksnes kohus, mitte kohtutäitur. Sellest tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et V. Sukatskase etteheited kohtutäituri tegevusele seoses tema nõude ajatamise taotluse lahendamsiega on põhjendamatud. Põhjendatud on ka see maakohtu seisukoht, et puudub alus V. Sukatskase 09.03.2018 taotluse, s.o maksegraafiku koostamiseks, rahuldamiseks. Maakohus on siinjuures kohaldanud õigesti TMS §-i 45 ning viidanud asjakohasele Riigikohtu lahendile (Riigikohtu 12.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12).
9.3.Iseenesest õige on V. Sukatskase see väide, et kohtutäitur rikkus tema 14.09.2017 kaebuse läbivaatamisel TMS § 217 lg-s 3 ettenähtud tähtaega, kuna tegi nimetatud kaebuse kohta otsuse 27.10.2017. Samas ei anna nimetatud kohtutäituri minetus põhjust kohtutäituri otsuse tühistamiseks, kuna kohtutäituril puudus pädevus nõude täitmise ajatamiseks ning asja materjalidest nähtuvalt oli V. Sukatskas juba 18.10.2017 esitanud kaebuse kohtusse.
9.4.Põhjendatud on ka see maakohtu seisukoht, mille kohaselt puudub alus kohtutäituri tasude nõudest mahaarvamiseks. V. Sukatskas on jätnud tähelepanuta, et seadusest (TMS § 38 lg 1) tulenevalt kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituri tasu suurus tuleneb kohtutäituri seaduses sätestatud määradest (KTS §-d 34 ja 35) ning V. Sukatskas ei ole väitnud, et kohtutäitur oleks tasu määramisel nimetatud õigusnorme rikkunud. Kohtutäituri viivitus V. Sukatskase 14.09.2017 kaebuse läbivaatamisel ei ole põhjuslikus seoses täituri tasu suurusega ning seetõttu ei ole põhjendatud määruskaebuses esitatud väide, et kohus peaks määrama täiturile mõistliku tasu.
9.5.Paljasõnaline on määruskaebuses esitatud väide, et maakohus rikkus asja lahendamisel põhiseaduse §-de 13 ja 14 nõudeid.
10.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Käesolevas asjas hüvitatavad menetluskulud puuduvad ning seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.