Svetlana Sursoho hagi HÜ Õhu-Võmpel vastu liikmelisuse ja kasutusõiguse tuvastamiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 5. detsembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Svetlana Sursoho apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Svetlana Sursoho (hageja), ik XXXX; esindaja Ljudmilla Bogdanova
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: HÜ Õhu-Võmpel (kostja), rk 80021588; esindaja Sergei Belov
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 5. detsembri 2017 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata nõude tuvastada Svetlana Sursoho liikmelisus HÜ-s Õhu-Võmpel ja osas, millega maakohus jättis tuvastamata Svetlana Sursoho ainukasutusõiguse boksi nr 59 suhtes ning menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega tuvastada Svetlana Sursoho liikmelisus HÜ-s ÕhuVõmpel ja tuvastada Svetlana Sursoho ainukasutusõigus boksile nr 59 ning jätta menetluskulud HÜ Õhu-Võmpel kanda.
3.Jätta tähelepanuta apellatsioonkaebusele lisatud uus tõend garaažiühistu asutamisleping.
5.2.Tuvastada Svetlana Sursoho ainukasutusõigus boksile nr 59.
5.3.Jätta läbi vaatamata Svetlana Sursoho hagi nõude osas tunnistada ebaseaduslikuks HÜ Õhu-Võmpel tegevus seoses HÜ Õhu-Võmpel kandmisega liikmete nimekirja garaažiboksi nr 59 kasutajana.
5.4.Jätta rahuldamata nõue kanda Svetlana Sursoho HÜ Õhu-Võmpel liikmete nimekirja nr 59.
5.5.Rahuldada hagi osaliselt.
5.6.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus HÜ Õhu-Võmpel kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Svetlana Sursoho (hageja) esitas 16. mail 2017 hagi HÜ Õhu-Võmpel (kostja) vastu, milles palus tunnistada ebaseaduslikuks kostja tegevuse seoses liikmelisusega nr 59, tuvastada hageja õigus kasutada boksi nr 59 ning kohustada kostjat arvama hageja kostja liikmete nimekirja nr 59. Hagiavalduse kohaselt oli hageja poeg (Erik Sursoho) 1988. aastast kuni 1997. aastani garaažiühistu Võmpel liige. 1997. aastal esitasid hageja ja tema poeg garaažiühistule Võmpel avalduse vormistada liikmelisus hageja nimele. Garaažiühistu Võmpel juhatus vormistas 1997. aastal liikmelisuse hagejale ning hagejale väljastati liikmeraamat, kust nähtub, et boks nr 59 on kinnistatud kasutamiseks hagejale. Liikmeraamatust nähtub, et hageja tasus liikmemakse, tasu maa erastamise eest ning sooritas muid makseid. Garaažiühistu Õhu-Võmpel kanti 26. märtsil 2008 kantud mittetulundusühingute registrisse kui HÜ Õhu-Võmpel (kostja). Kostja edastas 22. augustil 2015 hagejale avalduse nõudega, et hageja peab 15 päeva jooksul alates avalduse kättesaamisest vormistama rendilepingu boksi nr 59 kasutamiseks või boksi vabastama. Kostja ei selgitanud, mille alusel nõue esitati. Hageja ei
ole saanud teateid selle kohta, et teda soovitakse liikmete nimekirjast välja arvata, mingeid pretensioone ei ole esitanud ka juhatus. Kostja liikmete nimekirjast seisuga 25. jaanuar 2016 nähtub, et hageja esitas registrisse valed andmed boksi nr 59 kasutamise kohta. Ebaõigesti märgiti nimekirja boksi 59 kasutajaks kostja.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Ühistuga liitumiseks tuleb esitada juhatusele kirjalik avaldus. Avaldust ei ole esitatud. Narva linna arhiivi 4. veebruari 2016 kirja kohaselt on kostja liikmeks Erik Aleksandrovitš Sursoho. Hageja ei ole pöördunud kostja poole, et ta liikmeks vastu võtta. Juhatus ei ole teinud hageja kohta ka otsust. Hageja väited selle kohta, et hageja maksis liikmetasud ning omas liikmeraamatut, ei anna seaduslikku alust hagejale omandiõiguste tekkimiseks boksile nr 59. Hageja liikmetasude maksmine ühistu liikme E. Sursoho asemel ei ole seadusega vastuolus. Samuti ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, missuguste dokumentide alusel (liikmeraamat) ühistu kinnitas liikmetasu tasumist E. Sursoho asemel. Kostja nõustus, et aastal 2007, seoses sellega, et Erik Sursoho viibimiskohta ei olnud võimalik tuvastada, kuid oli vajalik kiirelt ühistu registreerida registris, siis juhatus tegi vea märkides ennast boksi nr 59 omanikuks. Juhatus kavatseb lähiajal kõrvaldada endise juhatuse tehtud vea ning kanda registrisse hoone omanikuna ühistu liikme Erik Sursoho.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus jättis 5. detsembri 2017 otsusega läbi vaatamata hageja nõude tunnistada ebaseaduslikuks kostja tegevus seoses kostja kandmisega liikmete nimekirja. Maakohus jättis rahuldamata nõude tuvastada hageja liikmelisus kostja juures ja õigus kasutada ja vallata garaažiboksi nr 59 ning kohustada kostjat kandma hageja kostja liikmete nimekirja nr 59. Menetluskulud jäeti hageja kanda. Hagejalt mõisteti välja kostja kasuks menetluskulud 178,50 eurot. Hageja nõue tunnistada kostja tegevus ebaseaduslikuks seoses kostja kandmisega liikmete nimekirja ei ole esitatud eesmärgil, millel riik peaks andma õiguskaitset. Tegemist on tuvastusnõudega, mida ei ole võimalik täita, ja tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamisega ei ole võimalik saavutada mingit õigusliku olukorra muutust. Tegemist on hagi aluseks oleva asjaolu tuvastamisega. Vastavalt TsMS § 368 lõikele 1 saab hageja esitada tuvastushagi vaid õigusliku huvi korral. Kostja tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamine ei anna hagejale võimalust selle nõudega saavutada mingit õigusliku tagajärge ja seega ei pea riik andma hagejale selle nõude osas õiguskaitset. Vaidlusalusel ajal 1997. aastal reguleeris garaažiühistute tegevust mittetulundusühingute seadus (MTÜS). MTÜS1997 § 14 lg 1 kohaselt ei saanud liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist üle anda ega pärandada. Liikmeks vastuvõtmine toimus MTÜS § 13 lg 1 alusel juhatuse või üldkoosoleku otsusega. Samuti oli liikmel MTÜS § 15 lg 1 kohane õigus mittetulundusühingust välja astuda. Seda sai teha mittetulundusühingu liikme enda avalduse alusel. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks 1997. aastal omandanud garaažiühistu Võmpel liikmeõigused. Kuna tol ajal liikmelisust üle anda ei saanud, pidi hageja Garaažiühistu Võmpel liikmeks saamiseks esitama avalduse juhatusele ning juhatus tegema
otsuse hageja liikmeks võtmise osas. Kui juhatus ei teinud hageja avalduse alusel otsust, pidi hageja liikmeks vastuvõtmise otsustama üldkoosolek. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi dokumenti, millest võiks nähtuda hageja avaldus liikmeks saamiseks, ka ei ole hageja esitanud garaažiühistu Võmpel juhatuse või üldkoosoleku otsust hageja liikmeks arvamise kohta. Samuti puuduvad dokumendid selle kohta, et hageja oleks hiljem omandanud HÜ Õhu-Võmpel liikme õigused. Kostja kinnitas, et kostjal puuduvad dokumendid selle kohta, et hageja oleks omandanud HÜ liikmesuse. Hageja esitatud garaažiühistu Võmpel liikmeraamat (tl 10-12), mis on välja antud hageja nimele, ei tõenda liikme õiguste tekkimist. Ka ei nähtu liikmeraamatust, kes konkreetselt on tasunud liikmemakse või teisi makseid, liikmeraamatule on märgitud hageja nimi, kuid maksete tasumise osas ei ole maksja nime märgitud. Liikmeraamatu on allkirjastanud juhatajana sama isik, kes on võtnud vastu liikmemakse kuni aastani 2007 (tl 11). Sama allkiri on ka sularaha kviitungitel (tl 11), kus on allkirja andja ametiks märgitud kassiir ja/või pearaamatupidaja. Sularaha on maksnud Sursoho E. 21. veebruaril 1996. aastal (parempoolne kviitung) ning
1.juulil 2003 on maksjaks märgitud Sursoho (vasakpoolne kviitung). Kostja selgitas, et liikmeraamat oli antud hagejale kui ühingu liikme (Erik Sursoho) perekonnaliikmele, et pidada arvestust liikmemaksude tasumise kohta. Liikmeraamatu andis välja Klõkova. Maakohus nõustus kostja selgitusega ning leidis, et garaažiühistu Võmpel liikmeraamat üksi ei tõenda hageja liikmelisuse omandamist. Hagejal ei ole tekkinud kostja liikmeõigusi. Seega puuduvad hagejal HÜ liikmesust tulenevad õigused vallata ja kasutada garaažiboksi nr 59. Samuti ei saa kohus kohustada kostjat kandma hagejat HÜ Õhu-Võmpel liikmete nimekirja, kuna hageja ei ole HÜ liikmelisust omandanud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tuvastada hageja liikmelisus kostja hoonestusühistus ja tuvastada, et hagejale kuulub ainuisikuliselt boksi nr 59 valdamis- ja kasutamisõigus ning kohustada kostjat võtma hageja liikmete nimekirja nr 59. Menetluskulud palutakse jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei arvestanud maakohus kõiki garaažiühistus 1997. aastal toimunud asjaolusid. 1997. aastal asutati uus juriidiline isik, garaažiühistu Õhu-Võmpel. Garaažikooperatiivi Võmpel liikme Erik Sursoho ja hageja kokkuleppe alusel otsustati, et uue juriidilise isiku liikmeks asub hageja. Sellega seoses tehti asutaja Anna Klikovale vastavad avaldused. Maakohus võttis arvesse valesti kostja paljasõnalist väidet, et avaldused puuduvad; 2) leidis maakohus valesti, et HÜ Õhu-Võmpel on garaažikooperatiivi õigusjärglane; 3) jättis maakohus tähelepanuta hageja avalduse selle kohta, et kostja käitus pahauskselt, kui ta ignoreeris hageja kompromissettepanekut asi lahendada kohtuväliselt.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja leiab vastuses apellatsioonkaebuse, et:
1) ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse ebaõigesti menetlusse, kuna tõele ei vasta hageja väide selle kohta, et kostja eiras ettepanekut mitte asi kohtusse viia. Apellatsioonkaebusest ei nähtu ka seda, millist õigusnormi maakohus rikkus; 2) tõendamata on hageja väited, et hageja ja tema poja vahel olid liikmelisust puudutavad kokkulepped. Kokkulepete sisu on teadmata. Maakohus leidis õigesti, et kostja juhatusele ei ole esitatud avaldusi; 3) GÜ Võmpel põhikirja p 2.1. keelas võtta vastu ühistu liikmeid suulise kokkuleppe alusel. 1997. aasta juuliks ei olnud A. Klõkova enam juhatuse liige.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 5. detsembri 2017 otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded tuvastada hooneühistu liikmelisus ja boksi nr 59 ainukasutusõigus ja määras kindlaks menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tuvastab hageja liikmelisuse kostja hooneühistus ja garaažiboksi nr 59 ainukasutusõiguse. Menetluskulud jätab ringkonnakohus kostja kanda. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude kostja tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks, kuna hageja maakohtu otsust selles osas ei vaidlustanud.
7.Maakohus kohaldas õigesti 1997. aastal kehtinud mittetulundusühingute seadust (MTÜS), kuna vaidlusalune liikmelisus tekkis 1997. aastal. Samas leidis maakohus 1997. a MTÜS § 14 lõikele 1 tuginedes vääralt, et hageja ei saanud Erik Sursoho asemel astuda mittetulundusühingu liikmeks. 1997. a kehtinud MTÜS § 15 lg 1 nägi ette võimaluse mittetulundusühingust välja astuda ja § 13 lg 1 sätestas võimaluse astuda liikmeks. Seega oli materiaalõiguslikult võimalik, et E. Sursoho lahkus ühingust ja liikmeks astus hageja. Maakohus pidi esitatud tõendite hindamisel selgitama välja, kas see on toimunud ja hageja on saanud ühingu liikmeks.
8.Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust tõendite hindamisel. TsMS § 442 lõige 8 sätestab, et kohus peab otsuse põhjendamisel muu hulgas kõiki tõendeid analüüsima. Seda ei ole maakohus piisavalt teinud. Maakohus leidis, et garaažiühistu (edaspidi ka GÜ) Võmpel liikmeraamat ei tõenda hageja liikmeõiguste tekkimist ja nentis sellega seoses erinevaid asjaolusid (ei nähtu, kes tasus liikmemakse, raamatul on märgitud hageja nimi, maksja nime ei ole märgitud, liikmeraamatu on allkirjastanud juhatajana sama isik, kes võttis liikmemakse vastu). Maakohtu otsusest ei nähtu, kuidas on maakohtu märgitud asjaolud seotud sellega, et liikmeraamat hageja liikmelisust ei tõenda. TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud analüüsimiskohustust ei saa täita ainuüksi asjaolude loetlemisega. Kuna maakohus rikkus tõendi hindamisel menetlusõigust ning tõendi hindamise tulemusel tuvastatud asjaolu on ringkonnakohtus vaidlustatud, uurib ja hindab ringkonnakohus hageja liikmelisust puudutavaid tõendeid TsMS § 652 lõike 5 kohaselt ise ja uuesti.
9.Ringkonnakohus leiab, et liikmeraamat (tl 10-12, tõlked tl 80-84) tõendab hageja liikmelisust MTÜ-s ja kostja hooneühistus. Liikmeraamatult nähtub hageja nimi ja sellel on märgitud boks nr 59. See viitab asjaolule, et liikmeraamat väljastati hagejale ja boksile nr 59. Raamatu pealkiri „liikmeraamat“ tähendab tavalises keelelises tähenduses seda, et raamatu omanik on liige. Samuti on liikmeraamatu ülaosal märgitud „garaaziühistu Võmpel“, millest saab järeldada, et
tegu on GÜ Võmpel liikmeraamatuga. Liikmeraamatu esiküljel on pitsat ja allkiri. Liikmeraamatust nähtuvad liikmetasu maksmised. Liikmetasu on makstud esmakordselt 1997. a ja järgnevatel aastatel. Iga liikmetasu maksmise rea taga on allkiri ja pitsat. Dokumendilt nähtub hulgi pitsateid, millel on märgitud „Õhu-Võmpel“. Seetõttu puudub kahtlus, et liikmeraamatu väljastas garaažiühistu ja see on väljastatud hagejale. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et liikmetasu maksmine ja selle kajastamine liikmeraamatus ei tõenda liikmelisust. Ringkonnakohus märgib, et liikmeraamatule on märgitud hageja, mitte mõne teise isiku nimi. Seega ei ole õige kostja väide, et hageja täitis liikmetasu makstes kolmanda isiku kohustust. Tõendilt nähtub, et tegu on liikmeraamatuga, mitte mõne teise raamatuga. Teistel hageja esitatud tõenditel ei ole asja lahendamisel olulist tähendust. Sellisteks tõenditeks on: Narva linna määrus (tl 6), KÜ Võidu 6 registriväljavõte (tl 9), hooneühistu kiri (tl 13), hageja 5. veebruari 2016 kiri (tl 21-22). Olulist tähendust ei ole neil tõenditel eelkõige seetõttu, et need ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja kiri (tl 21-22) kordab asjaolusid, mida hageja hagis esitas. Hooneühistu liikmete nimekiri (tl 14-20) tõendab hageja tuvastushuvi, kuna boksi nr 59 kasutajana on nimekirja kantud kostja.
10.Iseenesest võib õige olla kostja väide, et ühingu liikmeks astumiseks võis avaldust vaja olla. Seadus sellist nõuet otsesõnu ei sätestanud. Samas ei tähenda see seda, et liikmelisust saaks tõendada ainuüksi liikmeks astumise avaldusega või selle rahuldamise otsusega. Avalduse olemasolu ei saa hagejalt eeldada, kuna tavaliselt antakse avaldus õigustatud organile ära. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et vaidlusalusel perioodil oli ühingu liige keegi teine.
11.Kostja võttis omaks hageja väite, et kostja on märgitud garaažiboksi nr 59 omanikuks. Käesolevas asjas kohus tuvastas, et hageja on kostja liige ja tal on õigus garaažiboksi nr 59 vallata ainuisikuliselt. Samas tuleb rahuldamata jätta nõue kohustada kostjat kandma hageja liikmete nimekirja. Hageja on juba HÜ liige, kuna ringkonnakohus tuvastas tema liikmelisuse. Vaidlusaluse liikmelisusega on seotud boks nr 59. Ringkonnakohus selgitab, et hageja saab ringkonnakohtu otsuse alusel ise paluda äriregistril teha kanne enda liikmelisuse kohta (HÜS § 5 lg 3). Äriregistri kanne on deklaratiivne ja hageja on ühistu liige ka ilma sellise kandeta. Liikmelisuse registrisse kandmiseks tuleb huvitatud isikul (praegusel juhul hagejal) esitada notarile omandiõigust tõendavad dokumendid (HÜS § 5 lg 3). Notar edastab äriregistrile HÜS § 6 lõikes 3 sätestatud andmete muudatused.
12.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lõike 4 alusel tähelepanuta apellatsioonkaebusele lisatud uue tõendi (tl 116). Hageja ei põhjendanud ega põhistanud piisavalt uue tõendi esitamise lubatavust. Selle tõendi oleks saanud esitada ka maakohtu menetluses.
13.Menetluskulud tuleb maa- ja ringkonnakohtus jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuigi hagi rahuldatakse osaliselt, saavutas hageja hagiga oma eesmärgi täielikult. Asjaolu, et hageja nõuded liikmete nimekirja kandmise kohustamiseks ja kostja tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks ei olnud vajalik eraldi esitada, ei muuda asja sisulist lahendust ning hageja saavutas hagiga soovitud eesmärgi. Rahuldamata jäänud nõuded olid formaalsed ega omanud sisulist tähendust. Seega on põhjendatud kõik menetluskulud kostja kanda jätta.
14.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks
hageja menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.