XX hagi YY vastu koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.11.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
24 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
XX apellatsioonkaebus Hageja: XX (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kunnar Korsten Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei Tšerednik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 07.11.2017 otsus muutmata.
2.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta XX kanda.
6.Vabastada XX apellatsioonkaebuse riigilõivu 900 eurot riigi tuludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada 1(5)
teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas hagi YY (kostja) vastu CC (testaator), kelle ema oli hageja, koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks. Kostja oli testaatori elukaaslane, kellega ta elas koos kuni 2014. aastani. 2014. aastal tuvastati testaatoril C-hepatiit ja hiljem pahaloomuline kasvaja. Alates sellest ajast elas testaator koos hagejaga testaatorile kuulunud korteris, kostja külastas testaatorit kord nädalas. 02.05.2016 paigutati testaator maksakasvajast tingitud valusündroomi tõttu protseduurideks ja ravi korrigeerimiseks haiglasse, kust 03.05.2016 suunati hooldusravikliinikusse Järvel. Testaatori 2016. aasta epikriisides on kirjas, et tal on tugevad valud ning seoses sellega saab morfiini. Testaatori raviarst kirjutas, et saabudes 03.05.2016 osakonda, oli testaatoril häiritud kõne, esines nõrkus, tasakaaluhäire, nägemine oli halvenenud, esines somnolentsus, jutt oli kohati ebaadekvaatne. Testaator tegi haiglas 05.05.2016 koduse testamendi, mille allkirjastasid testaator ise ning kaks tunnistajat – DD ja GG. Testamendiga pärandas testaator kogu oma vara kostjale. 18.05.2016 testaator suri.
2.Testamendi koostamise ajal oli testaator morfiini mõju all ja hageja arvates on üldtuntud asjaolu, et narkootilise aine mõju all olev inimene on otsusevõimetu, ei ole adekvaatne ega võimeline õigesti hindama testamendi koostamise tagajärgi. Seega võib testament olla tühine ja heade kommetega vastuolus.
3.Hageja ja testaatori vend NN on CC seadusjärgsed pärijad. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Vaidlust ei ole, et testaator oli pikaajaliselt haige, kuid tal ei olnud diagnoositud vaimuhaigust ja/või muud teovõimet puudutavat haigust, mis võiks olla aluseks tema teovõime piiratusele. Vaatamata valule sai testaator aru ümbritsevast maailmast ning ta aju oli selge, ta oli teadvusel ja kontaktne. Tema reaktsioon oli küll pidurdatud ravimite manustamise pärast, kuid seda ei saa nimetada piiratud teovõimele omaseks seisundiks. Testaator kirjutas testamendi ise, keegi talle midagi ette ei öelnud. Kostja elas koos testaatoriga ligi 20 aastat. Pärast testaatori ema juurde kolimist, käis kostja tal pidevalt külas ja toetas teda. Enne haigust oli juba juttu CC-ga testamendist ja testaator soovis, et korter jääks kostjale. Korter, kus hageja elab, on testaatori omandis. Kostja ja testaator leppisid kokku, et hagejal on õigus elada korteris elu lõpuni. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
2(5)
7.Vaidlust ei olnud selles, et testaatoril oli pahaloomuline kasvaja ja et valude tõttu paigutati ta 03.05.2016 Järve Hooldushaiglasse, kus ta viibis kuni surmani. Hageja ei vaidlustanud testamendi vormi ega sisu, kuid vaidlustas testaatori võimet oma tegude tähendusest ja tagajärgedest aru saada.
8.Maakohtu hinnangul oli postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ja tunnistajate, kes viibisid testamendi tegemise juures, ütlustega tõendatud, et testaator oli 05.05.2016 koduse testamendi tegemise ajal otsustusvõimeline ja ravimid ei mõjutanud tema otsusevõimet. Kohtul puudus põhjus kahelda CC omakäeliselt koostatud testamendis väljendatu vastavuses tema tegelikule tahtele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tuvastada koduse testamendi tühisus või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtusse.
10.Maakohus ei analüüsinud kõiki testamendi tühisuse või kehtivuse tuvastamiseks vajalikke asjaolusid, millele hageja tähelepanu juhtis, eelkõige kostja poolne testaatori mõjutamine testamendi tegemise juures.
11.Kui maakohus leidis, et hageja tõendid olid hageja väidete tõendamiseks puudulikud, pidanuks maakohus selgitama hagejale tema tõendamiskoormust. Maakohus ei selgitanud pooltele nende õigusi ega seda, et poolte väited ja seisukohad olid ebaselged või missuguseid asjaolusid pooled peavad oma eesmärkida saavutamiseks tõendama. Kui maakohtu arvates puudusid mõne väite kohta tõendid, pidi ta seda poolega arutama. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et esiletoodud ja tõendamist leidnud asjaolud ei anna alust järeldada, et testaator oli testamendi tegemise ajal otsusevõimetu.
14.Maakohus ei ole tsiviilasja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme. Ebaõige on apellandi käsitlus, et maakohus rikkus selgitamiskohustust ja ei selgitanud hagejale, et tema poolt esitatud tõendid ei ole piisavad. Hagimenetluses peab TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Seega pidi hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid ja see, millised tõendid esitada, oli hageja valik.
15.Maakohus tuvastas õigesti, et testaator tegi 05.05.2016 PärS § 24 lg-te 1 ja 3 järgi omakäeliselt kirjutatud koduse testamendi, mistõttu väited tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamenti puutuvalt ei olnud asjakohased. 3(5)
16.TsÜS § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks.
17.Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas testaator oli omakäelist testamenti tehes otsusevõimeline või oli ta haiguse tõttu manustatud ravimitest tingituna otsusevõimetu ning ei saanud aru testamendi koostamise tagajärgedest. Maakohus on ilmselt eksimuse tõttu otsuses märkinud, et tuvastamisele kuulub testaatori otsustusvõime, kuid otsuse põhjendustest nähtub, et maakohus hindas otsusevõimet. Hindamaks testaatori otsusevõimet 05.05.2016 omakäelise koduse testamendi koostamise ajal määras maakohus postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemiseks eksperdiks psühhiaater JE. Eksperdi arvamuse kohaselt (tl 131-137) oli testaator koduse testamendi tegemise ajal otsusevõimeline ning temale määratud ravi ei mõjutanud tema võimet oma tegude tähendusest ja neist tulenevatest tagajärgedest aru saada. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda eksperdi sõltumatuses ja pädevuses. Ekspert on saanud tutvuda testaatori haiguslugudega ja tsiviilasja toimikuga kohtuistungi protokollides olevate tunnistajate ütlustega ja poolte seletustega tutvumiseks.
18.Iseenesest on õige hageja väide apellatsioonkaebuses, et maakohus ei analüüsinud testaatori mõjutamist kostja poolt ega palunud hagejal esitada selle kohta täiendavaid tõendeid, kuid see ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Hageja ei ole esialgses hagiavalduses esile toonud asjaolusid, millest järelduks, et kostja võis mõjutada testaatorit enda kasuks testamenti tegema. Hageja on üksnes esitanud hinnangu, mille kohaselt oli testamendi kirjutamine kostja plaan, et saada vara endale. Pärast kohtuistungil tõendite uurimist jätkas kohus asja menetlemist kirjalikus menetluses. 30.05.2017 edastas kohus pooltele eksperdi arvamuse ja palus esitada 10 päeva jooksul selle kohta seiskoht ja taotlused. 07.09.2017 e-kirjaga tuletas maakohus pooltele meelde võimalust esitada oma seisukohad. 13.09.2017 esitas hageja seisukoha ekspertiisi akti ja testamendi tegemise asjaolude kohta (tl 154-156). Selles menetlusdokumendis tõi hageja esile, et kostja mõjutas hagejat testamenti tegema, millele viitab see, et testamendi tegemiseks ei pöördutud notari poole, kostja kutsus testamendi tegemise juurde tunnistajaks oma tuttavad ja kohtuistungi protokolli kohaselt on kostja selgitanud testamendi tegemist „meie“ vormis, nagu oleks seda tehtud koos. Samuti ei ole tavaline, et testaator, kes elas viimsed aastad koos hagejaga, jättis hageja kõigest ilma ning jättis isegi 7000 eurot matuseraha mitte hagejale, vaid kostjale. Eeltoodu viitab hageja arvates sellele, et testaatorit mõjutati tegema testament kostja kasuks. TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tuleb hagiavalduses esitada selgelt väljendatud nõue ja selle aluseks olevad asjaolud. TsMS § 376 lg 1 järgi saab pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hagi muuta üksnes kostja või kohtu loal. Kohus kostjalt sellekohast luba ei küsinud ega andnud ka ise luba hagi muutmiseks. Samas ei muuda eeltoodu maakohtu otsust ebaõigeks. Hageja 13.09.2017 menetlusdokumendis esitatu on hinnang juba enne poolte poolt kohtu ette toodud asjaolude kohta, mitte aga uued asjaolud, mille maakohus on jätnud tuvastamata. Hageja 13.09.2017 menetlusdokumendi kohaselt on ta oma hinnangud esitanud seoses testaatori otsusevõimega. 4(5)
19.Hagiavalduses viitas hageja ka sellele, et testamendi tegemise kohta esitatud asjaolud võivad viidata sellele, et testament on tühine seetõttu, et see on vastuolus heade kommetega (TsÜS § 86 lg 1). Kolleegiumi arvates ei anna esitatud asjaolud alust järelduseks, et testaator tegi testamendi tulenevalt sõltuvussuhtest kostjast ja kostja mõjutusel eesmärgiga kahjustada hagejat.
20.08.12.2017 määrusega jätkas ringkonnakohus hagejale menetlusabi andmist ja vabastas ta riigilõivu 900 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuigi TsMS § 190 lg 4 järgi peaks apellant seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tasuma riigilõivu riigi tuludesse, leiab kolleegium, et arvestades hageja kõrget vanust ja pensioni suurust (384,89 eurot) ning seda, et hagejal puudub igasugune vara, tuleb hageja vabastada TsMs § 190 lg 6 järgi riigilõivu tasumise kohustusest riigi tuludesse.
21.Maakohus jättis menetluskulud kostja taotlusel poolte endi kanda. Hageja on apellatsioonkaebuses palunud jätta menetluskulud kostja kanda, kuid seoses hagi rahuldamata jätmisega pole selleks alust.
22.TsMS § 171 lg 1 järgi kannab apellant apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
23.Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulutas ta kaebusega tutvumisele 1,5 tundi ja vastuse koostamisele 3 tundi. Kostja esindaja Andrei Tšeredniki teenuse tunnihind on 60 eurot ja 4,5 tunni eest kuulus tasumisele 450 eurot. Kuna teenuse osutaja ei ole käibemaksukohustuslane, siis teenuse arvele käibemaksu ei lisandu.
24.TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kolleegium leiab, et kostja poolt loetletud tegevusi ei saa ajaliselt lugeda täies ulatuses vajalikuks, mistõttu tuleb taotlus rahuldada osaliselt. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu on piisav tutvumiseks 1 tund ja vastuse koostamiseks 2 tundi, kokku 3 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on vastavuses tavalise õigusteenuse turuhinnaga. Seega kostja apellatsioonimenetlusega seonduvad vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on 300 eurot, mis tuleb välja mõista hagejalt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.