SA Tartu Ülikooli Kliinikumi avaldus isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Tartu Maakohtu 9. augusti 2018 määrus ja Tartu Maakohtu
10.augusti 2018 määrus
Kaebuse liik
X.X. määruskaebus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja: X.X. (puudutatud isik), ik XXXX; esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Vastustaja: SA Tartu Ülikooli Kliinikum (avaldaja); esindaja Sven Janno
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 10. augusti 2018 määrus.
2.Teha uus määrus, millega jätta avaldus esialgse õiguskaitse pikendamiseks rahuldamata.
3.Jätta muutmata Tartu Maakohtu 9. augusti 2018 määrus.
6.Määrata riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks advokaadibüroo Anti Aasmaa vandeadvokaadi Anti Aasmaa poolt X.X. le osutatud õigusabi eest kokku 310,80 eurot koos käibemaksuga.
Edasikaebamise kord
Määrust ei saa vaidlustada osas, millega ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 10. augusti 2018 määruse ja jättis esialgse õiguskaitse pikendamata. Määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale osas, millega
ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu 9. augusti 2018 määruse, jaotas menetluskulud ja määras kindlaks riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse.
ASJAOLUD
1.SA Tartu Ülikooli Kliinikum (avaldaja) esitas 8. augustil 2018 taotluse paigutada X.X. s (puudutatud isik) tahtest olenematule ravile esialgse õiguskaitse korras 4 päevaks. Avalduse kohaselt põeb puudutatud isik bipolaarset meeleoluhäiret ja psühhootiliste sümptomitega maaniat. Puudutatud isiku tõi avaldaja haiglasse kiirabi. Kiirabi kutsus välja naaber, kelle sõnul hakkas puudutatud isik oma korterist tõstma välja asju. Puudutatud isik väitis, et asjad ei ole tema omad ja need on halvad ning räpased. Puudutatud isik kallutas soola oma ukse ette. Haiglasse jõudes ütles puudutatud isik, et kiirabi kutsus naaber, kes arvas, et puudutatud isikul on vaja psühhiaatrilist abi. Puudutatud isik leidis, et ta saab ise hakkama. Puudutatud isikul oli silma all hematoom. Puudutatud isik teatas, et ta tõstis asjad korterist välja seetõttu, et korter on kipsist ja seal ei saanud enam hingata. Puudutatud isik rääkis, et ta hingas äädikat sisse. Puudutatud isik selgitas, et tema maja on haudu täis ja igal pool on laibad. Puudutatud isiku kõhutunde kohaselt peetakse talle pearaha jahti. Puudutatud isik teadis, et tal on haigus ja ta on varasemalt viibinud ravil Pärnus ja Tallinnas. Puudutatud isik tarvitab ravimitest liitiumi ja kvetiapiini. Avalduse kohaselt ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu iseennast.
2.10. augustil 2018 esitas avaldaja taotluse, milles palus pikendada esialgset õiguskaitset 40 päevani. Taotluse kohaselt on puudutatud isiku seisund positiivse dünaamikaga ja tema mõttetegevus on stabiliseerumas. Puudutatud isik ei ole raviskeemist kinni pidanud. Puudutatud isik on ohtlik iseenda elule ja tervisele. MAAKOHTU SEISUKOHT ESIALGSE ÕIGUSKAITSE TAOTLUSE KOHTA
3.Tartu Maakohus paigutas 9. augusti 2018 määrusega puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamiseks avaldaja psühhiaatriakliinikusse neljaks päevaks alates
8.augustist 2018. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et puudutatud isikul on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (bipolaarne meeleoluhäire, psühhootiliste sümptomitega mania). Tegemist on psüühikahäirega, mis on raske. Arstide kinnitusel on piiratud puudutatud isiku arusaam oma käitumisest ja võime seda juhtida. Puudutatud isik on ohtlik endale võimalike nägemismeelepetete ja haiglasliku tegutsemise tõttu, mis võivad tuua kaasa ettearvamatuid tagajärgi. PsAS § 11 lg 1 alusel võib isiku tahtest olenematule ravile paigutada. MAAKOHTU SEISUKOHT ESIALGSE ÕIGUSKAITSE TAOTLUSE KOHTA
4.Tartu Maakohus pikendas 10. augusti 2018 määrusega esialgset õiguskaitset kuni 40 päevani alates
8.augustist 2018. Maakohus viitas põhjendustes avaldaja pikendamise taotluses märgitud asjaoludele. Puudutatud isik ei ole raviskeemist pidanud kinni ja ei seosta haiguse ägenemist ravimite koguste langetamisega. Maakohus märkis, et kuulas ära puudutatud isiku 9. augustil 2018. Ärakuulamisel avaldas puudutatud isik luulumõtteid, mille kohaselt endise elukaaslase nimi ei ole see, mida ta väitis olevat ning palju asju on välja mõeldud.
MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Puudutatud isik esitas maakohtu määruste peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 10. augusti 2018 määruse ja tunnistada ebaseaduslikuks puudutatud isikule ravimite manustamise alates 8. augustist 2018. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli esialgse õiguskaitse pikendamine põhjendamatu, kuna puudutatud isik oli võimeline andma nõusoleku enda ravimiseks. Täitmata olid PsAS § 11 lg 1 eeldused. Puudutatud isik avaldas advokaadile ärakuulamisel, et tal on haigus ja ta peab viibima haiglas, et seisund stabiliseeruks. Puudutatud isik märkis, et ta usaldab arsti ja on nõus ravimeid võtma; 2) ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamisega kooskõlas olukord, kus esialgse õiguskaitse avaldus ja selle pikendamise taotlus esitatakse sisuliselt üheaegselt; 3) ei olnud esialgse õiguskaitse pikendamise ajaks veel esindajat määratud, kuigi see oli kohustuslik TsMS § 535 lg 2 järgi; 4) pidi kohus lisaks isiku paigutamisele kinnisesse asutusse põhimõtteliselt otsustama ka seal tahtevastaselt kohaldatava ravi üle. Määruse resolutsioonis ei ole märgitud, milliseid ravimeid võib puudutatud isikule manustada.
6.Tartu Maakohus lõpetas avaldaja taotlusel puudutatud isiku tahtest olenematu ravi 17. augustil 2018.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 10. augusti 2018 määrus tuleb menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab esialgse õiguskaitse pikendamata. Ringkonnakohus jätab muutmata Tartu Maakohtu 9. augusti 2018 määruse. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluskulud jäetakse riigi kanda.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme (eelkõige TsMS § 534 lõiget 5), kui pikendas esialgse õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse pikendamine on erandlik vahend olukordadeks, kus kuni neljapäevase tähtaja jooksul ei ole jõutud põhimenetluse toimingud teha. Seadus ei näe ette esialgse õiguskaitse algset kohaldamist üle nelja päeva. Kui on juba ette näha, et isikut peab kinni hoidma rohkem kui neli päeva, tuleb selleks õigustatud isikul esitada koos esialgse õiguskaitse avaldusega kohe ka põhiavaldus isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks või siis esitada see pärast esialgse õiguskaitse avalduse esitamist (vt ka RKTKm 3-2-1-155-13, p 46.3). Esialgse õiguskaitse pikendamise vajadust ei ole võimalik hinnata esialgse õiguskaitse taotlemisega samal ajal esitatud andmete põhjal. TsMS § 534 lg 5 mõtteks on, et esmalt rakendatakse esialgset õiguskaitset neljaks päevaks, seejärel vaatab psühhiaater või muu pädev arst isiku üle ning annab hinnangu, kas esialgset õiguskaitset on vaja pikendada (vt ka RKTKm 3-2-1-137-16, p 18). Maakohus pikendas esialgset õiguskaitset juba selle määramisest järgmisel päeval. Esialgse õiguskaitse pikendamine saab kõne alla tulla siis, kui esitatud on ka põhimenetluse avaldus ja seda ei ole võimalik nelja päeva jooksul lõpuni menetleda. Võttes arvesse eeltoodut, tuleb esialgse õiguskaitse pikendamise määrus tühistada. See tähendab, et puudutatud isik viibis kinnises asutuses alates esialgse õiguskaitse pikendamisest õigusvastaselt. Kuna täitmata on esialgse õiguskaitse pikendamise menetluslikud eeldused, ei pööra ringkonnakohus tähelepanu määruskaebuse väidetele puudutatud isiku sundravi vajaduse puudumise kohta esialgse õiguskaitse pikendamisel.
9.Kuna põhimenetlust ei taotletud ja läbi ei viidud, on sooritamata mitmed puudutatud isiku õigusi kaitsvad toimingud. Muu hulgas peab kohus põhimenetluse käigus kuulama ära lisaks puudutatud isikule ka valla- või linnavalitsuse jt isikud, sh tema abikaasa ja temaga koos elavad pereliikmed (TsMS § 536 lg 1 ja 2). See võimaldab teha isiku põhiõiguse ulatuslikult riivava otsuse kaalutletult
ja võimalikult suure hulga info põhjal. Lisaks rohkemate isikute ärakuulamisele tuleb põhimenetluse raames teha isikule ka ekspertiis (TsMS § 537 lg 1). Ringkonnakohus selgitab, et põhimenetlus ei ole mõeldud ainult isiku pikaajaliseks ravile paigutamiseks ja esialgse õiguskaitse eraldi põhimenetlusest rakendamist ei saa põhjendada lühiajalise ravivajadusega.
10.Õige on määruskaebuses väidetu, et puudutatud isikule ei olnud veel esialgse õiguskaitse pikendamise ajaks esindajat määratud ja seda tulnuks teha. Kuigi esialgse õiguskaitse määramisel kuni neljaks päevaks võib jätta esindaja määramata, ei ole see lubatav esialgse õiguskaitse pikendamisel (TsMS § 535 lg 2). Kohtute infosüsteemis (KIS) oleva esindaja määramise digiallkirjastamise konteinerist nähtub, et esindaja määramine allkirjastati 10. augustil 2018 kell 14.06. Esialgne õiguskaitse pikendamine allkirjastati samal päeval digitaalselt kell 14.01, s.o enne, kui esindaja määramine. Isegi juhul, kui esindaja oleks määratud ajaliselt samal hetkel esialgse õiguskaitse pikendamisega, ei oleks esindajal olnud enam ajalist võimalust oma kliendi huve kaitsta. Eeltoodu on menetlusõiguse normi rikkumine.
11.Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja väide, et kohus otsustab lisaks isiku paigutamisele kinnisesse asutusse põhimõtteliselt ka seal tahtevastaselt kohaldatava ravi üle. TsMS § 538 lg 1 p 2 järgi märgib kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamise määruses mh kinnisesse asutusse paigutamise abinõu kirjelduse. See tähendab, et kohtulahendist peab minimaalselt nähtuma, kas ja millisesse kinnisesse asutusse isik paigutatakse, samuti see, kas lisaks paigutamisele sanktsioneerib kohus ka tahtevastase ravi. Ravi liiki ja ulatust ei pea kohus määrama kindlaks detailselt, kuid vähemasti peab isikule endale olema lahendist arusaadav, kas talle võib ja millisel viisil selle järgi tahtevastaselt ravimeid manustada. Avalduses kohaldada tahtevastast ravi tuleb märkida võimalikult täpselt, kas ja millist ravi isik eelduslikult vajab ning millist toimet soovitav ravi isikule eelduslikult avaldab. Kui isikule on juba ravimeid manustatud, tuleb need ja nende toime avalduses samuti välja tuua (vt ka RKTKm 3-2-1-155-13, p 55). Ringkonnakohus leiab, et maakohus täitis need nõuded. Maakohtu 9. augusti 2018 määruse resolutsioonist nähtub, et puudutatud isikule võib rakendada tahtest olenematut ravi. Ka avalduses oli piisavalt põhjalikult kirjeldatud puudutatud isiku senist ravi ja märgitud, et ravi jätkamine on vajalik. Ringkonnakohtu hinnangul on vähemalt üldjuhul põhjendamatu paigutada isik kinnisesse psühhiaatrihaiglasse ilma selleta, et teda seal ravitaks.
12.Kuna määruskaebuse esitaja ei vaidlustanud esialgse õiguskaitse kohaldamist neljaks päevaks (vaidlustati vaid ravimite manustamise õigust), ei analüüsi ringkonnakohus, kas täidetud olid kinnisesse asutusse paigutamise ja esialgse õiguskaitse rakendamise eeldused (TsMS § 534 lg 1).
13.TsMS § 172 lg 1 järgi kannab isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud kannab riik, kui kohus ei jäta neid täielikult või osaliselt isiku enda või tema eestkostja kanda, kuna see on kohtu arvates õiglane ja isik suudab kulusid eeldatavasti kanda. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta riigi kanda.
14.Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat A. Aasmaa taotlus määrata kindlaks riigi õigusabi tasu ja kulud kuulub RÕS § 22 lg 7 osalisele rahuldamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on ülepaisutatud määruskaebuse koostamise ajakulu. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ajakulu 2 tundi, kuna määruskaebuse esitaja viitab määruskaebuses maakohtu määruse puudustele, mis on esinenud mitmete hiljutiste maakohtu määruste puhul, kus on v. adv A. Aasmaa esindajaks olnud. Seetõttu ei kulu vandeadvokaadil eelduslikult oma seisukohtade kujundamisele nii palju aega, kui seda esmakordselt tehes. Muus osas on riigi õigusabi tasu ja kulud põhjendatud. Seega määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulu 259 eurot, millele lisandub käibemaks 51,80 eurot (20% 259). Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulud 310 eurot ja 80 senti (259+51,80). /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.