Mapomets OÜ (registrikood 10663598), seaduslik esindaja Magnar Alev
5.Urmas Karik (isikukood XXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 2. mai 2018 määrus tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Tarvo Avaste ja Piia Avaste määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tarvo Avaste ja Piia Avaste (avaldajad) esitasid 21. juunil 2016 maakohtule avalduse, mida täpsustasid 26. oktoobril 2016 ja paluvad taastada juurdepääs avalikult kasutatavalt Restu-Sihva teelt (kõrvalmaantee nr 23180, katastritunnus 63601:002:2257) avaldajatele kuuluvale Kaasiku kinnistule (reg nr 1606440, asukoht Valgamaal Otepää vallas Märdi külas). Selleks soovisid avaldajad seada nimetatud kinnistutele tähtajatut teeservituuti igakordse omaniku kasuks, mis annaks õiguse tähtajatult kasutada teeservituudi ala ning läbida sellel olevat või rajatavat teed jalgsi ja iga liiki sõidukitega ööpäevaringselt piiramatu arv kordi. Tee väljaehitamise ja korrastamisega seotud kulud võtavad avaldajad enda kanda. Avaldajate ettepanek juurdepääsutee osas on järgmine: Taastada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt Kaasiku kinnistule üle Mäe-Märdi (reg nr 1326940), Künkaotsa (reg nr 1817640), Otsa-Andrese (registriosa nr 1861440) ja VanaMustametsa kinnistu (registriosa nr 461740). Juurdepääs koosneks kolmest osast, mida avaldajad tähistavad A, B ja C. Teelõik A jääb tervikuna Märdi-Mustametsa pinnasteele, mis on heas seisukorras. Juurdepääsutee B osa puhul on Otsa-Andrese kinnistu osas tegemist vana vankriteega. 10-15 aastat tagasi on juurdepääsutee algus pinnasekuhjatisega suletud. Tee kulgeb Kaasiku kinnistuni mööda lauget ala kahe mäe vahelt ja on ainsaks juurdepääsuks, mida on võimalik aastaringselt kasutada. Teelõiku saab talvel tavatehnikaga lumest puhastada ja seda mööda ehitustehnikaga kinnistule pääseda. Vana juurdepääsutee taastamiseks Otsa-Andrese kinnistul tuleb eemaldada tee algust sulgev pinnasekuhjatis, eemaldada väikeses koguses võsa ja parandada üksikutes lõikudes tee seisukorda kruusaga täitmisega. Uut teemullet sellel teelõigul rajada vaja ei ole, tee on avaldajate hinnangul ka praegu 75 % ulatuses sõiduautoga läbitav. Teelõik C kulgeb tervikuna Vana-Mustametsa kinnistul. Tegemist on hiljuti metsa väljaveoks kasutatud teega, mida on osaöiselt kruusaga tugevdatud. Osaliselt tuleb rajad teemulle, sh paigaldada truup (edaspidi Tee nr 1). Teelõigu korrastamisega seotud kulud võtavad avaldajad enda kanda. Teelõik C kulgeb tervikuna Vana-Mustametsa kinnistul. Tegu on hiljuti metsa väljaveoks kasutatud teega, millest
on sõiduautoga läbitav vaid kolmandik, ülejäänud osal tuleb rajada teemulle. Teelõigu läänepoolne ots ületab soise ala kaela, kuhu tuleb teemulde rajamisel paigaldada truup. Teelõigu väljaehitamise ja korrastamise kulud võtavad avaldajad enda kanda. Avaldajad on nõus kandma teelõigu A hoolduskulu võrdsetel alustel teiste teelõiku kinnistule juurdepääsuks kasutavate kinnistute omanikega. Teelõikude B ja C hoolduskulu kannavad avaldajad. Avaldajad on nõus maksma teelõigu B kasutamise eest tasu 15 eurot aastas, teelõigu C kasutamise eest 10 eurot aastas ning tasu maksmist teelõigu A eest ei pea avaldajad põhjendatuks, kuna seda kasutavad ka teiste kinnistute omanikud. Avaldajad möönavad ka alternatiivsete juurdepääsuteede olemasolu, kuid nende puhul on mäenõlvade kalded liiga järsud (10 % ja rohkem), samuti läbivad need naabrite õuealasid (lk 7). Keskkonnaameti poolt parimaks hinnatud varianti (tee nr 4) avaldajad ei toeta, sest teelõik, mis on kaartidel märgitud B1, on sõiduautoga talvel raskesti läbitav. Ka läbib see Vana-Mustametsa õueala, möödudes mõne meetri kaugusel palliväljakust ning riivaks tuntavalt Vana-Mustametsa elanike privaatsust.
2.Keskkonnaameti seisukoha kohaselt paiknevad kõik võimalikud Kaasiku kinnistule juurdepääsu tagavad teevariandid kinnistutel, mis asuvad Otepää looduspargi kaitsevööndis. Otepää looduspargi kaitse-eeskirja kohaselt on seal tee rajamine looduspargi valitseja nõusolekuta keelatud. Avaldusest ei nähtu, missugust teed soovitakse rajada, vaid sellest nähtub, et juurdepääsuteed soovitakse kasutada nii sõidu- kui ka veoautodega sõitmiseks aastaringselt ja teed peaks olema võimalik talvel tavatehnikaga lumest puhastada. Keskkonnaamet saab seega võimalike teevariantide osas anda üksnes üldise seisukoha. Esimene variant on juurdepääsu rajamine Märdi-Mustametsa pinnasteelt läbi Otsa-Andrese kinnistu ja Vana-Mustametsa kinnistu (Tee nr 1). Otsa-Andrese kinnistul on maakatastri andmetel soovitud tee asukohas metsamaa kõlvik ning kinnistul on metsarada (ca 2m lai), mida on arvatavasti kasutatud vaid vankriteena ja metsa kokkuveoks väiketraktoriga. Sõitmaks sellel sõidu- või veoautodega ja hilisemaks korrashoiuks on vaja teemulde rajamine ja üsna mahukas puude raie. Metsarada ümbritsev mets on väga esinduslik ja kõrge looduskaitselise väärtusega ning teekoridori rajamine kahjustaks selgelt kinnistul paiknevat väärtuslikku metsakooslust. Maa-ameti ajaloolistelt kaartidelt ei nähtu Otsa-Andrese kinnistul tee olemasolu, mistõttu ei ole tegemist ajaloolise tee taastamisega. Otsa-Andrese kinnistul puudub terves ulatuses tee ja pigem saab rääkida metsarajast või sõiduki rajajälgedest. Pikas perspektiivis ei ole teelõiku B võimalik sõiduautoga läbida ilma teekoridori ja teemulde rajamiseta, kuid nende rajamine kahjustaks selgelt väärtuslikku metsakooslust. Kaitse-eeskiri käsitleb teelõiku B ümbritsevat metsa põlismetsana. 3,2m laiuse pinnastee rajamine eeldab puude raiet ning tee rajamise ja aktiivse kasutamisega kaasnevad puujuurte vigastused. Kui teelõigul B metsaraja kasutamisega ei kaasne tee ehitust ning avaldajad saavutavad kinnistu omanikuga kasutamiskokkuleppe, võivad nad kaitseala valitsejalt taotleda nõusolekut metsarajal sõitmiseks. Teine variant on juurdepääsu rajamine Märdi-Mustametsa pinnasteelt läbi Mustametsa ja VanaMustametsa kinnistute (edaspidi Tee nr 2). Õuemaa olemasolu Vana-Mustametsa katastriüksusel maakatastri põhikaardilt ja ka looduses ei nähtu. Mustametsa katastriüksusel kulgeb tee õuemaa piirilt, kuid teed on võimalik nihutada hoonestusalast põhikaardilt vaadatuna paremale. Mustametsa katastriüksusel hoonestusala lõppedes lõpeb ka tee ja sealt edasi puudub teekoridor ning selle rajamine künklikus reljeefis eeldab mahukaid pinnase töid. Põhjendatud on kaaluda Teed nr 2 selliselt, et Mustametsa katastriüksust läbiv teeosa nihutatakse Mustametsa katastriüksuse õuealast kaugemale (plaanidelt vaadeldes paremale (ida suunas).
Kolmas variant on juurdepääsu rajamine Märdi-Mustametsa teelt läbi Vahimäe kinnistu (edaspidi tee nr 3). Vahimäe kinnistul on olemas teekoridor, kuid teele jääv küngas on liiga järskude nõlvadega ja selle õgvendamine võib kahjustada maastikuilmet, mis on Otepää looduspargi kaitse-eesmärgiks, ja ohustada ka tee ääres paiknevat Natura 2000 ala. Neljas variant on juurdepääsu rajamine Märdi-Mustametsa teelt läbi Vana-Mustametsa kinnistu (edaspidi tee nr 4). Vana-Mustametsa kinnistul paikneb metsa väljaveoks kasutatud tee, mis on kruusapõhjaga tugevdatud. Kuigi tee on reljeefne, ei oleks takistatud tee aastaringne kasutamine. Looduskaitse seisukohalt on see Keskkonnaameti hinnangul parim variant. Pärast kohtu poolt paikkondliku vaatluse läbiviimist esitas Keskkonnaamet 11. jaanuari 2018 menetlusdokumendis veel juurdepääsutee viienda variandi. Vastav skeem on maakohtule esitatud (lk 113) ja käsitleb tee kulgemist Vana-Mustametsa kinnistul kinnistu piiri lähedal (edaspidi Tee nr 5).
3.Vana-Mustametsa OÜ (Vana-Mustimetsa kinnistu omanik) avaldas, et ei oma vastuväiteid kinnistu piiri ääres kulgeva tee rajamisel (lk 118). Paikkondliku vaatluse käigus avaldas esindaja, et ta ei ole nõus Teega nr 4 juhul, kui see läbib tema kinnistu õueala (lk 101 pöördel).
4.Vello Petti, kes on Otsa-Andrese kinnistu omanik, ei nõustu juurdepääsuga Tee nr 1 kaudu. Vana vankritee on aastaringseks kasutamiseks autodele liiga kitsas (laius vähem kui 2m), puudub teemulle ja teed pole kunagi autoliikluseks kasutatud. Ta pooldab juurdepääsu tee nr 4 kaudu. Otsa-Andrese kinnistul asuva Märdi-Mustametsa tee kasutamise suhtes Vello Petti avaldajale takistusi ei tee.
5.Otepää Vallavalitsus on seisukohal, et osapooli tuleks suunata sõlmima kokkulepet teeservituudi seadmiseks läbi Vana-Mustametsa kinnistu, mis oleks eeldatavasti kõige vähem koormavam variant.
6.Mapomets OÜ kui Mäe-Märdi kinnistu omanik ei vaidle Mäe-Märdi kinnistule servituudi seadmise vastu (lk 80).
7.U. Karik kui Künkaotsa kinnistu omanik ei vaidle Künkaotsa kinnistule servituudi seadmisele vastu (lk 75).
MAAKOHTU SEISUKOHT
8.Tartu Maakohus otsustas 2. mai 2018 määrusega jätta avaldus Otsa-Andrese kinnistule teeservituudi seadmiseks rahuldamata ja määrata juurdepääs Kaasiku kinnistule Restu-Sihva riigimaanteelt üle järgmiste kinnistute: Mäe-Mardi, Künkaotsa, Otsa-Andrese, VanaMustametsa. Maakohus määras juurdepääsu Kaasiku kinnistule järgmiselt: 1) juurdepääsutee algab Restu-Sihva riigimaanteelt, kulgeb olemasoleva Märdi-Mustametsa eratee kaudu läbi Mäe-Märdi, Künkaotsa, Otsa-Andrese ja Vana-Mustametsa kinnistu vastavalt määruse lisale nr 1; 2) juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning kasutamiseks jalgsi ja igat liiki sõidukitega ööpäevaringselt piiramatu arvu kordi; 3) Kaasiku kinnistu igakordne omanik on kohustatud maksma Otsa-Andrese kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest tasu 15 eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta esimene mai. Tasu maksmise kohustus tekib alates kande tegemisest kinnistusraamatusse; 4) Kaasiku kinnistu igakordne omanik on kohustatud maksma Vana-Mustametsa kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest tasu 10 eurot aastas. Tasumise tähtpäev
on iga jooksva aasta esimene mai. Tasu maksmise kohustus tekib alates kande tegemisest kinnistusraamatusse; 5) Kaasiku kinnistu kaasomanikud on kohustatud oma kuludega rajama Vana-Mustametsa kinnistult juurdepääsutee Kaasiku kinnistuni; 6) rajatava tee kaudu juurdepääs Kaasiku kinnistule on tähtajatu, ööpäevaringne, kasutamiseks jalgsi ja igat liiki sõidukitega ning sellel liiklemisel kehtib õueala kiirusepiirang; 7) Vana-Mustametsa kinnistult Kaasiku kinnistuni rajatav juurdepääsutee peab vastama ohutusnõuetele; 8) Vana-Mustametsa kinnistult Kaasiku kinnistuni rajatava juurdepääsu laius on kuni 3,2 m; 9) Vana-Mustametsa kinnistult Kaasiku kinnistuni juurdepääsu rajamise ja rajatava juurdepääsu tee hooldamise kulud kannab Kaasiku kinnistu omanik; Maakohus kohustas Mapomets OÜ-d, Urmas Karikut, Vello Pettit, Vana-Mustametsa OÜ-d andma nõusolek märkuse kandmiseks vastavalt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosade nr-d 1326940 (Mäe-Märdi), 1817640 (Künkaotsa), 1861440 (Otsa-Andrese), 461740 (Vana-Mustametsa) III jakku juurdepääsu kohta kinnistule registriosa nr-ga 1606440 (Kaasiku) selle igakordse omaniku kasuks määruse p-des 3-5 määratud tingimustel. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus ei pidanud vajalikuks Keskkonnaameti menetlusse kaasamist. Maakohus selgitas, et AÕS § 156 järgi ei teki kinnistule juurdepääsu tagamisega avalikult kasutatavale teelt teeservituuti asjaõigusseaduse mõttes ja kinnistusraamatusse saab kanda märkuse juurdepääsu kohta, milleks on vajalik kinnistu omaniku nõusolek. TsÜS § 68 lg 5 alusel on võimalik tahteavaldust asendada kohtulahendiga. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus avalduse teeservituudi seadmiseks rahuldamata. Avaldajad on taotlenud juurdepääsutee saamist läbi Otsa-Andrese kinnistu ning soovivad taastada vana vankriteed. Esitatud juurdepääsuteele on vastu Otsa-Andrese kinnistu omanik Vello Petti. Lisaks on kohalik omavalitsus möönnud, et see ei ole kõige sobivam variant ja Keskkonnaamet on oma seisukohas põhjalikult selgitanud selliselt rajatava tee kahjulikkust Otepää looduspargi looduskeskkonnale ning leidnud, et ilmselt nad sellise tee rajamiseks luba ei annaks. Maakohus nõustus Keskkonnaameti seisukohtades esitatuga. Maakohus veendus vaatluse korraldamisel, et tee taastamine põlismetsa mahavõtmiseta ei ole mõeldav. Maakohus nõustus vaatluse käigus antud menetlusosaliste selgitustega, et isegi kui metsa mahavõtmist ei kaasneks, kahjustaks nii vankritee taastamine kui ka taastatud teel toimuma hakkav liiklus põlispuude juuri ja Otepää looduspark saaks ikkagi kahjustatud. Maakohus leidis, et Otepää loodusparki vähem kahjustav on tagada Kaasiku kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt läbi Mäe-Märdi, Künkaotsa, Otsa-Andrese ja VanaMustametsa kinnistute. Selle variandiga on nõustunud Keskkonnaamet ja kohalik omavalitsus ning Mäe-Mardi, Künkaotsa ja Otsa-Andrese kinnistu omanikud. Maakohus möönas, et juurdepääsutee läbimine Vana-Mustametsa kinnistu õueala võib kinnistu omanikku koormata, kuid seda tasakaalustavad liiklemisel kehtivad õueala liikluspiirangud. Avaldajad on nõustunud juurdepääsutasu maksmisega ja kuna puudutatud isikud ei ole tasu maksmise viisile ja summale vastuväiteid esitanud, määras maakohus, et Kaasiku kinnistu igakordsel omanikul tuleb Otsa-Andrese kinnistut läbiva tee osa eest maksta 15 eurot aastas ning Vana-Mustametsa kinnistu igakordsele omanikule 10 eurot aastas. Maakohus määras Kaasiku kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt selliselt, et VanaMustametsa kinnistult tuleb rajada tee Kaasiku kinnistuni. Maakohus selgitas, et avaldajatel
tuleb tee rajamisel järgida EhS-i sätteid ja Kaasiku kinnistu igakordne omanik on kohustatud juurdepääsutee kasutamisel järgima LS-i sätteid. Juurdepääsutee korrashoiu eest vastutab Kaasiku kinnistu igakordne omanik.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
9.Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotlevad maakohtu määruse tühistamist osas, milles määrati juurdepääs Kaasiku kinnistule Restu-Sihva riigimaanteelt üle Mäe-Märdi, Künkaotsa, Otsa-Andrese ja Vana-Mustametsa kinnistute selliselt, et juurdepääs algab Restu-Sihva riigimaanteelt, kulgeb olemasoleva MärdiMustametsa eratee kaudu läbi Mäe-Mardi, Künkaotsa, Otsa-Andrese ja Vana-Mustametsa kinnistu vastavalt määruse lisas nr 1 märgitule. Kaebaja palub ringkonnakohtul teha uus määrus, millega rahuldada avaldus või saata asi maakohtusse uueks lahendamiseks. Juhul kui juurdepääsutee asukoht jääb muutmata, paluvad avaldajat tühistada maakohtu määruse osas, mille järgi on Kaasiku kinnistu igakordne omanik kohustatud maksma Otsa-Andrese kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest tasu 15 eurot aastas ja teha uus määrus, millega jätta Otsa-Andrese kinnistu igakordse omaniku kasuks juurdepääsutee kasutamise tasu määramata. Määruskaebuse esitajad on esitanud järgmised väited. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjas olulised vastuväited ja paikvaatlusel väljatoodud asjaolud, mis takistavad määratud teevariandi kasutamist ja mille tõttu on avaldajate soovitud teevariant otstarbekam. Maakohus on ebaõigesti lähtunud üksnes Keskkonnaameti esitatud seisukohtadest, kuna Keskkonnaamet ei ole väidete tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Keskkonnaamet on enda seisukohas Vana-Mustametsa kinnistul asuva metsa väljaveo tee seisukorra suhtes toetanud pelgalt oletustele ja ei ole arvestanud teega seotud tegelikke asjaolusid. Metsa väljaveo tee B’ ei ole sellises seisus, et seda saaks kasutada aastaringselt ning see ei ole juba rajatud ja kruusapõhjaga tugevdatud. Teelõik B’ kulgeb pehmel savisel pinnasel ning Vana-Mustametsa OÜ juhatuse liige kinnitas paikvaatlusel, et sinna veetud kruusa on kasutatud üksnes teesse metsa väljaveol tekkinud rattarööbaste täitmiseks ja maapinna silumiseks. Sealsel pinnasel korraliku ja aastaringselt kasutatava tee väljaehitamine on oluliselt kulukam ja ressursse nõudvam, kui tee loomine mööda Otsa-Andrese kinnistul paiknevat vana vankriteed B, mis asub tervikuna mineraalsel pinnasel. Teeosale B’ tuleks seega samuti rajada uus tee, st ehitada täiesti uus teemulle koos külgkraavidega. Tee kulgeks sisuliselt läbi VanaMustametsa kinnistu omaniku hoovi ehk läbi lõkke- ja palliplatsi, mida lapsed kasutavad suvel igapäevaselt mänguväljakuna ja mistõttu oleks tee loomisel vaja võtta täiendavad meetmed laste turvalisuse tagamisel. Teeosa B’ kulgeks üle mäe, mis on talvel ja kevadeti libe ja jäine, mistõttu oleks tee kasutamine ohtlik ja tee aastaringselt sõidukõlbulikuna hoidmine keerulisem. Keskkonnaameti ei ole oma arvamuse kohta, et teelõigu B rajamiseks ei piisaks üksnes võsa eemaldamisest, esitatud ühtegi tõendit. Avaldajad on esitanud fotod, millelt nähtub, et lõigu B puhul on olemas tee jaoks sobilik koridor, mis võimaldab luua 3,2-meetrise tee ilma, et teekoridori tuleks metsamaa arvelt laiendada. Ka paikvaatluse ajal tehtud fotodelt nähtub, et teelõigu B koridor on piisava laiusega ja vajaks vähem tööd võrreldes teelõiguga B’. Keskkonnaameti väide, et Otsa-Andrese kinnistu puhul on tegu esindusliku metsaga, millel on kõrge looduskaitseline väärtus ja mis on põlismets, on paljasõnaline. Kui lähtuda sellest, et tegu on väärtusliku metsakooslusega, võib sellest järeldada, et tegemist on vana ja raieküpse metsaga ning Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 16 lg-s 2 sätestatud tingimustel on seal lageraie lubatud. Lageraiet on vaidlusaluse piirkonna ümbruses tehtud ka 2017. ja 2018. aastal, mistõttu
on tõenäoline, et lähiaastatel hakatakse vaidlusalusel kinnisasjal metsa majandama ja seetõttu ei ole põhjendatud piirkonda läbiva tee taastamisest keeldumine. Keskkonnaamet on ekslikult arvamusel, et Vana-Mustametsa kinnistul on olemas tee. Lõigule B’ tuleks luua uus tee ja selle kasutamine ei ole põhjendatud, kuna avaldajate pakutud variant koormaks loodust sama palju või vähem, kuid oluliselt väiksem oleks kinnisasja omaniku huvide riive, kelle kinnisasjalt tee läbi kulgeks. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata paikvaatlusel saadud info. Paikvaatluse protokollist ei nähtu, et seal oleks arutatud seda, et vankritee taastamine ja taastatud teel toimuma hakkav liiklus kahjustaksid põlispuude juuri. Keskkonnaamet on 13. juuni 2017 seisukohas öelnud, et kui metsaraja kasutamisega teelõigul B ei kaasne tee ehitust, ei näe Keskkonnaamet sellel sõiduautoga sõitmisel vastuolu looduspargi kaitse-eesmärkidega. Maakohus on põhjendamatult arvestanud üksnes Otsa-Andrese kinnistu omaniku vastuväiteid ning jätnud arvestamata nii avaldajate kui ka Vana-Mustametsa kinnistu omaniku vastuväited. Teemulde rajamine Vana-Mustametsa kinnistule teelõigule B’, mis asub samuti Otepää looduspargi alal, on looduslikult vähemalt sama kahjustav kui tee loomine lõigule B. Maakohus oleks pidanud kindlaks tegema mõlema teevariandi tegelikud mõjutused ning lähtudes TsMS § 477 lg-s 7 sätestatud küsima asjas ekspertarvamust või tegema kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 2 menetlusosalistele ettepaneku ekspertarvamuse esitamiseks. Maakohus on teinud asja lõpetava lahendi ilma, et oleks välja selgitanud kõik olulised asjaolud. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud avaldajate antud nõusolekut juurdepääsutee kasutamise eest tasumise osas. Avaldajad on avalduses selgitanud, et ei pea vajalikuks teelõigu A kasutamise eest tasu maksmist, kuna seda kasutavad ka teiste kinnistute omanikud, kellel tasu maksmise kohustus puudub. Kohtu määratud A’ on sama Märdi-Mustametsa tee osa, mis on avalduses esitatud A-na. Otsa-Andrese kinnistu omanik ei ole selle kasutamise eest tasu nõudnud. Kui juurdepääsutee asukoht jääb muutmata, paluvad avaldajad tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-i 4.3 osas. Kui kohus määrab juurdepääsutee mööda teeosa B, ei ole avaldajatel juurdepääsutee kasutamise eest tasu maksmise kohustuse suhtes vastuväiteid. Kui kohus avaldust ei rahulda, paluvad avaldajad alternatiivselt määrata, et Kaasiku kinnistu igakordsel omanikul on õigus kasutada Otsa-Andrese kinnistul paiknevat metsarada ehk vana vankriteed enda kinnisasjale pääsemiseks jalgsi, kergliiklusvahendiga või sõiduautoga ööpäevaringselt piiramatu arv kordi. Keskkonnaamet on 13. juuni 2017 vastuses selgitanud, et ei näe teelõiguna B märgistatud metsarajal sõiduautoga sõitmisel vastuolu looduspargi kaitseeesmärkidega, mistõttu on avaldajatel õigus taotleda metsarajal sõitmiseks kaitseala valitseja nõusolekut juhul, kui on olemas vastav kokkulepe maa omanikuga.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
10.V. Petti vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
11.Otepää Vallavalitsus vaidleb määruskaebusele osaliselt vastu. Maakohtu määruse resolutsiooni p-s 4.1 märgitud juurdepääsutee ja avaldajate poolt taotletav juurdepääsutee asuvad Otepää looduspargi Vanamõisa-Restu piiranguvööndis, kus Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 17 lg 2 p 1 kohaselt on juurdepääsutee rajamiseks vajalik Keskkonnaameti nõusolek. Keskkonnaamet on avaldanud, et ei anna luba avaldajate taotletud tee rajamisele. Keskkonnaamet on nõustunud juurdepääsutee rajamisega viisil, mis vastab maakohtu määratud juurdepääsuteele.
Vastuseks avaldajate seisukohale, et Vana-Mustametsa kinnistule tee loomisel ja kasutamisel tuleb seal asuva lõkke- ja palliplatsi tõttu kasutusele võtta täiendavaid meetmeid laste turvalisuse tagamiseks, märgib Otepää Vallavalitsus, et LS § 16 lg 1 kohaselt on liiklejad kohustatud hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Otsa-Andrese kinnistu igakordsele omanikule tasu määramine tee nr 6360269 MärdiMustametsa tee kasutamise eest ei ole põhjendatud, kuna see ei ole teiste tee kasutajatega võrreldes proportsionaalne, avaldajad ei ole selleks nõusolekut andnud ning Vello Petti ei ole selle eest tasu soovinud. Avaldajate alternatiivse ettepaneku lubada neil kasutada Otsa-Andrese kinnisasjal asuvat metsarada (tee nr 1) jalgsi, kergliiklusvahendiga või sõiduautoga, leiab Otepää Vallavalitsus, et ei ole mõistlik Otepää looduspargi territooriumil ühele kinnistule mitme juurdepääsutee rajamine.
12.Vana-Mustametsa OÜ ei nõustu mänguväljaku ja lõkkeplatsiga külgneva tee rajamisega. See ei ole vastuvõetav mänguväljakul viibivate inimeste ohutuse seisukohalt ja teekasutusest tingitud privaatsuse puudumise tõttu. Nimetatud tee ei ole kruusapõhjaga tihendatud nagu Keskkonnaamet väitis ning selle kasutuselevõtmine tee-ehituse tähenduses tähendab huumuskihi eemaldamist ja kruusaga tagasitäiteid. Vana-Mustametsa OÜ ei soovi oma kinnistu aktiivselt kasutuses oleval alal sellist ehitustegevust ja hilisemat teekasutust. Vana-Mustametsa OÜ on otsustanud vähendada metsa väljaveo tee laiust ja katta see puuistikutega ühtlase metsamassiivi loomise eesmärgil. Laiusest alles jääv osa oleks vajalik vaid kergtehnikaga liikumiseks.
13.Keskkonnaamet vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Puudub vaidlus, et Otsa-Andrese kinnistu asub Otepää looduspargi Vanamõisa-Restu piiranguvööndis ning et Otsa-Andrese kinnistul on avaldajate soovitud tee asukohas metsamaa kõlvik ja metsa asub seal ka looduses. Keskkonnaameti varasemad seiskohad, mis on antud Otepää looduspargi valitsejana, on piisavalt motiveeritud, et mõista, miks kaitseala valitseja ei luba avaldaja taotletud asukohas uue tee rajamist. Soovitud teevariandi ala ei ole perspektiivis võimalik sõiduautoga läbida ilma teekoridori ja teemulde rajamiseta. Kui ka võsa eemaldada, ei oleks tänane metsarada aastaringselt autoteena sihipäraselt kasutatav. Avaldajate soovitud tee asukohas on mets väga esinduslik ja kõrge looduskaitselise väärtusega. Kaitse-eeskiri käsitleb sellist metsa põlise metsana. Avaldajate väide, et kui tegemist on väärtusliku metsakooslusega, võib järeldada, et lähiaastatel hakatakse seda majandama ja teostatakse lageraie, on täiesti meelevaldne ja oletuslik. Kohus ei saa teha oletusel põhinevat otsust rikkudes LKS §-s 30 ja kaitse-eeskirjas sätestatud uue tee rajamise keeldu läbi põlise metsamaa, kui teed ei ole ajalooliselt olnud. Teevariandid on kohtu poolt paikvaatlusel üle vaadatud ja on tuvastatud, et Otsa-Andrese kinnistul paikneb mets ning teed seal ei ole. Seetõttu jääb arusaamatuks avaldajate seisukoht, et kohus Keskkonnaamet ei ole enda väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Maakohus on määranud juurdepääsuks kõiki asjaolusid arvestades mõistliku teevariandi. VanaMustametsa kinnistul asuv metsa väljaveoks kasutatud tee on olemas, osaliselt kruusapõhjaga tugevdatud ja selle teelõigu kasutamisega kaasneks väikseim mõju esindusliku ja kõrge looduskaitselise väärtusega metsamassiivile. Tee vastaks ka võimalikele tee projekteerimise nõuetele. Otepää looduspargi maastik on vahelduv ning teid on rajatud/taastatud ka järsematele nõlvadele, kui kõnealune teelõik. See, et juurdepääsuteed tuleb täita või muul moel hooldada, on loomulik ja sama tuleks teha ka avaldajate soovitud variandi puhul.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb olulise menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb saata TsMS § 659 ja § 656 lg 1 p 5 alusel maakohtule uueks arutamiseks, sh uue paikkondliku vaatluse läbiviimiseks ja Mustametsa ja Vahimäe kinnistute omanike puudutatud isikuna kaasamise otsustamiseks. Kuna asjas ei ole kaasatud kõiki puudutatud isikuid, maakohus on jätnud põhjendamatult võtmata seisukoha osade juurdepääsutee variantide osas ning on sellega jätnud määruse olulises ulatuses põhjendamata, ei saa ringkonnakohus asja ise lahendada. Asja uuel arutamisel juurdepääsutasu määramisel peab maakohus hindama ka avaldate määruskaebuses esitatud alternatiivset taotlust selles, et olukorras, kus teatud teelõiku Otsa-Andrese kinnistul kasutavad ka teiste kinnistute omanikud, kes selle eest tasu ei maksa, ei ole põhjendatud panna tasu maksmise kohustust avaldajatele (maakohtu määruse resolutsiooni p 4.3). Määruskaebus kuulub rahuldamisele täielikult.
15.Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et asja menetlemist on raskendanud asjaolu, et maakohus ei ole menetlusosalistega kokku leppinud, kuidas arutatavaid juurdepääsutee variante selgelt ja eristavalt menetlusdokumentides tähistada. Avaldajad on teevariantide eristamisel kasutanud nii tähti kui värve. Keskkonnaamet on teevariandid nummerdanud. Avaldajate poolt märgistamiseks kasutatavaid värve on menetlusdokumentides läbivalt keeruline jälgida, kuna maakohus on pabertoimiku koostamisel kasutanud mustvalgeid väljatrükke, kus värvid ei eristu. Sama märkus tuleb ringkonnakohtul teha ka maakohtu poolt koostatud vaatlusprotokollile, mille väljatrükk pabertoimikusse on must-valge. Parema arusaadavuse huvides tähistab ringkonnakohus menetluses välja pakutud juurdepääsutee variante järgmiselt: Tee nr 1 – Märdi- Mustametsa pinnasteelt läbi Otsa-Andrese kinnistu ja Vana-Mustametsa kinnistu; Tee nr 2 – Märdi-Mustametsa pinnasteelt läbi Mustametsa ja Vana-Mustametsa kinnistute; Tee nr 3 – Märdi-Mustametsa teelt läbi Vahimäe kinnistu; Tee nr 4 – Märdi-Mustametsa teelt läbi Vana-Mustametsa kinnistu ja kinnistu õueala (pallimänguplats); Tee nr 5 – Märdi-Mustametsa pinnasteelt kulgemisega Vana-Mustametsa kinnistul kinnistu piiri lähedal (piiriga paralleelselt). Juurdepääsu teede võimalik pikkus ega ehitamise maksumus toimiku materjalidest ega kohtumäärusest ei nähtu, välja arvatud tee nr 1 osas, mille taastatava osa (ja mitte kogu tee) pikkuseks Otsa-Andrese maaüksusel on vastavalt eelprojektile (lk 105-108) 343 meetrit.
16.AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve (vt Riigikohtu 12. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p 14). Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude AÕS § 156 lg 1 alusel rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 16; 26. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 25; 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20). Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 28).
Asjas ei ole vaidlust, et juurdepääs avaldajatele kuuluvale Kaasiku kinnistule avalikult teelt puudub. AÕS § 156 järgsed juurdepääsu määramise vaidlused lahendatakse TsMS § 475 lg 1 p 131 kohaselt hagita menetluses. Täpsem menetluskord on sätestatud TsMS §-s 6181 jj. Hagita menetluses tegutseb kohus uurimisprintsiibist lähtudes ning peab kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumisel kaaluma kõiki kohtule ettepandud võimalusi juurdepääsutee rajamiseks arvestades sh erinevate kinnistusomanike huvidega. Käesoleval juhul on maakohus määranud juurdepääsuks tee nr 4, mida toetasid Keskkonnaamet ja Otsa-Andrese kinnistu omanik Vello Petti, põhjendades oma seisukohta üksnes Keskkonnaameti ja Otepää valla toetusega nimetatud variandile. Ülejäänud teevariantide sobivuse-mittesobivust ei ole maakohus üldse kaalunud, jättes tõendina hindamata ka Melotrix Grupp OÜ poolt koostatud juurdepääsutee taastamise eelprojekti, mille kohaselt teekoridori ei ole vaja metsamaa arvelt laiendada. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta ka menetlusosaliste seisukohad Tee nr 5 osas, millised seisukohad esitasid menetlusosalised ja keskkonnaamet maakohtule enne asja arutamise lõppemist. Seetõttu on maakohus rikkunud oluliselt põhjendamiskohustust (TsMS § 436). Ka paikkondliku vaatluse käigus ei ole maakohus vaadelnud kõiki väljapakutud teevariante nende asukohas, vaid on viibinud üksnes tee nr 1 ja tee nr 4 võimalikes asukohtades. Paikkondliku vaatluse protokollist ei nähtu, et maakohus oleks vaatluse käigus viibinud Kaasiku kinnistul, millisele kinnistule tuleb asja lahendamise tulemusena juurdepääs tagada. Seetõttu ei ole maakohus saanud vaatluse käigus uurida asjaolusid, millele tuginevad avaldajate väited teede nr 2 ja 3 sobimatuse kohta. Ringkonnakohus märgib, et kuigi asja materjalidest ei nähtu teede 2 ja 3 võimalik pikkus, saab esitatud plaanimaterjalist järeldada, et nimetatud teed oleksid lühemad kui avaldajate taotletav tee nr 1 või maakohtu määratud tee nr 4. Täiesti arusaamatuks jääb ringkonnakohtule avaldaja seisukoht 13. veebruari 2018 kohtuistungil, et „tee rajamine Kopsu talu kaudu ei ole sobiv, seal on talvel suusarada. Kui sinna metsa tee tehakse, siis mul pole isegi seenemetsa kus seenel käia“ (lk 116). On teadmata, millisele teevariandile avaldaja viitas. Maakohus ei ole seda avaldaja väidet vaatluse ja kohtuistungite käigus ega ka lõpplahendis käsitlenud.
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on paikkondliku vaatluse läbiviimisel oluliselt rikkunud menetlusnorme, mistõttu tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel, kui menetlusosalised ei sõlmi asjas kompromissi, korraldada uus vaatlus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08 selgitanud, et vaatlust korraldaval kohtunikul on suur diskretsioonivoli, otsustamaks, mida konkreetselt protokolli kanda. Vaatlusprotokolli mõte on kajastada kirjelduse kaudu esmajoones kohtu poolt vahetult tajutud asjaolusid. Käesolevas asjas koostatud vaatlusprotokoll ei sisalda TsMS § 291 lg 5 nõuetele vastavat paikkonna üksikasjalikku kirjeldust. Riigikohus on 21. märtsi 2007. a otsuses tsiviilasjas nr 32-1-2-07, p 15) selgitanud, et TsMS § 290 mõtte kohaselt ei sisalda vaatlus endas vaadeldaval objektil olevate isikute ütluste ärakuulamist. Küll võivad vaatlusel osalevad menetlusosalised TsMS § 291 lg 4 järgi juhtida kohtu tähelepanu vaatluse täielikkuse ning menetletava asja seisukohast olulistele asjaoludele. TsMS § 291 lg 5 teise lause järgi kantakse protokolli ka vaatlusel tehtud menetlusosaliste märkused. Nimetatud sätte mõtte kohaselt tuleb vaatlusprotokolli märkida muu hulgas see, kas vaatlusel osalenud menetlusosalistel on märkusi või mitte. Praegusel juhul ei sisalda vaatlusprotokoll sellist märkust. Pärast vaatlust võib kohus lasta menetlusosalistel ja tunnistajatel seostada kohtuistungil oma seletusi ja vaatlusprotokolli.
Vaatlusprotokoll on üks tõenditest. Käesolevas asjas sisaldab vaatlusprotokoll peamiselt üksnes menetlusosaliste ütlusi erinevate teevariantide ja maastiku seisundi kohta. Protokollist ei nähtu, millisest täpsest geograafilisest punktist kohus paikkondlikku vaatlust alustas. Märge „alustame paikvaatlust Märdi-Mustametsa teelt“ ei ole juurdepääsu tee valikuga seotud asjaolude kindlakstegemiseks tõendamise seisukohast piisav. Kohtu märkus protokollis, „liigume mööda sinisega märgitud joont“, ei tõenda, kust kuhu ja millises suunas liigutakse, lisaks on kohus pabertoimikusse teinud protokollist must-valge väljatrüki, mistõttu ei ole pabertoimikust tuvastatav ka sinine joon kaardil, mida järgides väidetavalt kohus liikus. Protokolli juurde võetud plaanil ei ole selgelt eristatavad kinnistute piirid, millele protokollis viidatakse. Kohus ei ole paikkondliku vaatluse käigus midagi tuvastanud (näiteks mahavõetavate puude arv, pinnase seisund, võimaliku tee kaugus palliplatsist jms). Olukorras, kus Keskkonnaamet ei pidanud juurdepääsu tee nr 1 kaudu võimalikuks põlismetsa ja puude mahavõtmise vajaduse ja puujuurte kahjustamise tõttu, oleks kohus pidanud paikkondliku vaatluse käigus kindlaks tegema, mitu ja millised puud tuleks tee rajamiseks maha võtta, millised puujuured saavad kahjustatud. Arvestades avaldajate märkusi juurdepääsuteede 2 ja 3 osas seoses suure kõrguste vahega ja mäekaldega, tulnuks protokolli kanda kohtu poolt selles osas tajutu. Vajadusel tulnuks kohtul teostada mõõdistusi (näiteks tee võimaliku laiuse osas) või paluda selles osas abi spetsialistidelt. Kuna fotod vaatlusprotokollis on allkirjastamata, ei ole ringkonnakohtul võimalik fotosid seostada protokolli kantud menetlusosaliste seletuste ja vaadeldud teevariantidega. Määruskaebuses esitatud etteheited vaatlusprotokolli osas on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga määruskaebuses, et maakohus oleks pidanud paikkondliku vaatluse käigus tuvastama, et Keskkonnaameti seisukoht uue tee rajamise vajaduse puudumise kohta Vana-Mustametsa kinnistul on ekslik (kaebuse p 2.18). Nii Keskkonnaameti seisukoht kui ka paikkondliku vaatluse protokoll on asjas tõendid, mida kohus peab asja lahendamisel kogumis hindama alles lõpplahendis. Küll on kohtul, arvestades menetlusosaliste seisukohti, võimalik vaatluse käigus tuvastada tee seiskorda, vajadusel kaasates selleks eksperdi. Eksperdi kaasamise taotluse esitamise õigus on TsMS § 293 lg 1 kohaselt aga üksnes menetlusosalistel, kes peavad arvestama asjakohaste kulude kandmisega. Uuel vaatluse läbiviimisel tuleb maakohtul viibida ka Kaasiku kinnistul ja vaadelda kõiki menetluses käsitlemist leidnud juurdepääsuteede võimalikke asukohti ja vaatlusprotokolli koostamisel lähtuda TsMS § 291 lg-s 5 sätestatust.
18.Tee kui ehitise rajamisel peab arvestama ka avalik-õiguslikke nõudeid. Asjas ei ole vaidlust, et Kaasiku kinnistu ja tema naaberkinnistud asuvad Otepää looduspargi Vanamõisa-Restu piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 1 ja 6-8 kohaselt ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi või ehitusluba. Vabariigi valitsuse 18. detsembri 2016 määrusega nr 135 kinnitatud Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 3 kohaselt on kaitseala valitseja Keskkonnaamet ja § 17 lg 2 p 1 kohaselt on Vanamõisa-Restu piiranguvööndis ehitiste püstitamine väljaspool õueala ja olemasolevat hoonestusala lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul, kusjuures põlisel metsamaal ja poollooduslikel kooslustel üksnes algsetel taluõuekohtadel. Nimetatule tuginedes on Keskkonnaamet käesolevas menetluses 11. jaanuaril 2018 avaldanud, et ei anna luba avaldaja poolt 7. detsembril 2017 esitatud juurdepääsutee eelprojektis märgitud tee rajamisele maakohtu määruses käsitletud lõigul B (st tee nr 1 OtsaAndrese kinnistu osas).
19.Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha, milline mõju on käesolevas menetluses Keskkonnaameti arvamusel juurdepääsutee kulgemise osas. Avaldajatele annab õiguse nõuda neile kuuluvale kinnistule juurdepääsu avalikult teelt AÕS § 156. Oma olemuselt on juurdepääsutee määramine kohtus materiaalõiguslikult TSÜS § 68 lg 5 alusel kinnistuomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kohtumäärus, millega juurdepääs avalikule teele määratakse, kinnistuomanike kokkulepet juurdepääsu osas. Kui Otepää looduspargi kaitse-eeskirjast tuleneb, et juurdepääsutee rajamiseks looduses ja selle kasutamiseks vajavad avaldajad ka veel Keskkonnaameti luba, siis tuleb avaldajatel enne juurdepääsutee puuduva osa rajamist ka selline luba saada. Üldjuhul on tee rajamiseks lubade ja kooskõlastuste taotlemine kinnistu omaniku õigus ja kohustus. Käesolevas asjas tehtav kohtumäärus ei asenda õigusaktidega ettenähtud avalik-õiguslikke lubasid ja kooskõlastusi tee rajamiseks (vaata selles osas ka Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 32-1-65-10). Käesolevas asjas tehtav kohtumäärus võib anda avaldajatele kinnistu omanike asemel õiguse taotleda võõral kinnistul tee rajamiseks kõiki avalik-õiguslikke kooskõlastusi ja lube. Keskkonnameti kui kaitseala valitseja keeldumisel nõusoleku andmisest on avaldajatel (ja ka puudutatud kinnistu omanikel) võimalik nõusoleku andmisest keeldumine kui haldusakt vaidlustada haldusakti vaidlustamiseks ettenähtud korras, st halduskohtumenetluses. Käesolevas menetluses Keskkonnaamet menetlusosaliseks ei ole. Keskkonnaameti arvamus on asjas üheks tõendiks tõendite kogumis, mida kohus peab koos kõigi tõenditega kogumis hindama. Keskkonnaameti arvamusel kui tõendil kohtule ette kindlaksmääratud jõudu ei ole. Kinnistud, mille kaudu avaldajad juurdepääsu soovivad, asuvad looduspargi alal, kus ehitamisele kehtib erikord, millega kohus peab erinevate juurdepääsuteede variantide kaalumisel arvestama. Avaldajad peavad juurdepääsu taotlemisel arvestama, et tee rajamisega ei saa nad alustada enne, kui nad on lisaks koormatud kinnistute omanike nõusolekule, mida saab asendada käesolevas asjas tehtav kohtulahend, saanud kätte ka kõik avalik-õiguslikud nõusolekud. Kohus peab tegema kogu menetluse aja kõik endast sõltuva, et asja oleks võimalik lahendada kompromissiga (TsMS § 4 lg 4). Kompromissiga saab TsMS § 430 lg 5 järgi ühineda ka isik, kes ei ole menetlusosaline (antud juhul Keskkonnaamet kaitseala valitsejana).
20.TsMS § 6182 lg 1 kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjas menetlusosalisteks avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Menetlusse tuleb kaasata kõigi nende kinnisasjade omanikud, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla. Teevariantide nr 2 ja 3 kaalumine juurdepääsuteena eeldab Mustametsa ja Vahimäe kinnistute omanike kaasamist menetlusse puudutatud isikutena. Kui avaldaja ja VanaMustametsa kinnistu omanik lepivad asja uue arutamise käigus kokku juurdepääsus Kaasiku kinnistule Tee nr 4 või 5 kaudu, siis puudub vajadus kaasata menetlusse Mustametsa ja Vahimäe kinnistute omanikke. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et käesolevas asjas ei saa olla menetlusosaliseks Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu. Seetõttu puudub Keskkonnaametil endal õigus käesolevas asjas määruskaebuse esitamiseks, samuti puudus maakohtul vajadus küsida Keskkonnaametilt seisukohta avaldajate määruskaebuse osas. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks (TsMS § 198 lg 3).
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja läbivaatamisel lähtunud TsMS §-s 2 sätestatud menetluse mõistliku aja jooksul lahendamise nõudest. Avaldus on esitatud 21. juunil 2016 ning maakohus jõudis asjas lõpplahendini alles ca 22 kuu pärast. Asi ei ole olnud
mahukas, menetlusosalised ei ole teinud takistusi asjatute viivitusteta menetlemisele. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt on asja arutamise venimise tinginud maakohtul selge menetlusplaani puudumine, sh ei ole maakohus õigeaegselt tegelenud menetlusosaliste ringi väljaselgitamisega. Perioodil 16. november 2016 kuni 3. aprill 2017 ei ole asjas menetlustoiminguid tehtud. 29. mai 2017 kohtuistungil määras kohus protokollilise määrusega paikvaatluse läbiviimise, kuid jättis kohalolnud menetlusosalistega vaatluse toimumise aja kokku leppimata, määrates vaatluse aja kindlaks alles 1. septembril 2017 (lk 96), mis samuti venitas menetlust. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tagada sujuv ja asjatute viivitusteta menetlus. Mõistlik oleks korrastada pabertoimik ja asendada menetlusdokumentide must-valged väljatrükid värvilistega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.