10. august 2018. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-3308
Tsiviilasi
A Š (Š) pärandvara (pankrotis) pankrotihalduri Terje Eipre kaebus Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (Vilippus) 22.02.2018 otsuse peale täiteasjas nr 022/2018/142
Swedbank AS (registrikood 10060701, aadress Liivalaia tn 8, 15040 Tallinn) Lepinguline esindaja Triin Kivipõld (elektronpost [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Jätta läbi vaatamata A Š (Š, isikukood xxxx) pärandvara pankrotihalduri Terje Eipre (isikukood 46806182757) kaebus täitemenetluse täiteasjas nr 022/2018/142 lõpetamise taotluse osas.
2.Jätta rahuldamata A Š (Š, isikukood xxxx) pärandvara pankrotihalduri Terje Eipre (isikukood 46806182757) kaebus Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (Vilippus, isikukood 46806280279) 22.02.2018 otsuse peale täiteasjas nr 022/2018/142.
5.Jätta Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (Vilippus, isikukood 46806280279) menetluskulud maakohtus kindlaks määramata ja A Š (Š, isikukood xxxx) pärandvara pankrotihaldurilt Terje Eiprelt (Eipre, isikukood 46806182757) välja mõistmata. 1 (7)
6.Jätta Swedbank AS-i (registrikood 10060701) menetluskulud maakohtus kindlaks määramata ja A Š (Š, isikukood xxxx) pärandvara pankrotihaldurilt Terje Eiprelt (Eipre, isikukood 46806182757) välja mõistmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolud
1.A Š (võlgnik) pärandvara pankrotihaldur Terje Eipre (avaldaja) esitas 01.03.2018 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) 22.02.2018 otsuse peale täiteasjas nr 022/2018/142. Kohus algatas 03.05.2018 määrusega kaebuse alusel hagita menetluse ja kaasas menetlusse kohtutäituri ja sissenõudja Swedbank AS-i (sissenõudja). Sissenõudja vastas kaebusele 14.05.2018. Kohtutäitur vastas kaebusele 18.05.2018 ja esitas kohtule täitetoimiku ärakirja.
2.Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes kaebuse aluseks olevad põhilised asjaolud. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 22.02.2018 otsuse täiteasjas nr 022/2018/142, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus täitemenetluse lõpetamiseks ja 08.01.2018 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Avaldaja taotleb kohtult lisaks 22.02.2018 otsuse tühistamisele 08.01.2018 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamist ja täitemenetluse lõpetamist. A Š (võlgnik) pärandvara pankrot kuulutati välja 17.09.2015. Pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 02.02.2016, millel tunnustati sissenõudja ja Swedbank Liising AS-i nõudeid kogusummas 28 526,57 eurot. Kohtutäitur edastas 28.01.2018 avaldaja elektronpostiaadressile [email protected] täitmisteate täiteasjas nr 022/2018/142. Täitmisteate kohaselt algatas kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel 08.01.2018, st võlgniku pankrotimenetluse ajal. Avaldaja esitas kohtutäiturile 06.02.2018 kaebuse seoses täitemenetluse alustamise ja sellest tuleneva seadusevastase tegevusega. Kohtutäitur jättis 22.02.2018 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt kohustub täitur täitemenetluse algatama ja läbi viima, sest sissenõudja esitas kohtutäiturile vorminõuetele vastava täitmisavalduse ning täitedokumendi. Otsuse kohaselt juhtis sissenõudja täituri tähelepanu asjaolule, et võlgnik on surnud ning kohus on välja kuulutanud võlgniku pärandvara maksejõuetuse. Täitur leidis, et kuivõrd võlgniku kinnisasi võib kuuluda abikaasade ühisomandisse, ei ole tegemist võlgniku pankrotivaraga ning seda ei saa täituri hinnangul pankrotihaldur valitseda. Kohtutäitur leidis, et tal on kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-15-17249 õigus tugineda tasu otsuse tegemisel kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lõigetele 2 ja 3. Avaldaja leiab, et sissenõudja ja Swedbank Liising AS-i nõuded on tunnustatud võlgniku pankrotimenetluses kogusummas 28 526,57 eurot ning võlausaldajate nõuete katteks toimub pankrotivara realiseerimine pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse kestel on täitemenetluse läbiviimine lubamatu. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lõike 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku pankrot kuulutati välja 17.09.2015. Täituril on kohustus kontrollida täitemenetluse alustamise tingimustele vastavust. Täitemenetluse alustamisel on täituril täiendava kontrolli täitmise kohustus ehk täitur peab veenduma, et täitemenetlust on võimalik alustada. TMS § 48 lõike 7 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Täitemenetluse algatamisel tuleb arvestada TMS § 51 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse algatamist pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist, on kohtutäituril kohustuslik arvestada TMS § 51 lg-ga 1 ja selle lõike laiema 2 (7)
eesmärgiga, st pankrotivõlgniku vastu ei saa täitemenetlust alustada. Kohtutäiturile ei ole teadmata fakt, et võlgnik on pankrotis, sest sellele on viidanud sissenõudja oma täitmisavalduses ning vastav viide on nii võlgnikule edastatud täitmisteates kui ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses. Pankrotiseaduse (PankrS) § 44 lg-st 1 tulenevalt võivad võlgniku võlausaldajad pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu PankrS-is sätestatud korras. Antud juhul on sissenõudja esitanud võlgniku pankrotimenetluses oma nõude ning nõue on täies ulatuses tunnustatud. PankrS § 31 lõike 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimäärust ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub võlgniku varast pankrotivara. Sama sätte p 2 kohaselt läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 36 lõike 1 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara, ning PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 lg 1 kohaselt läheb võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus üle pankrotihaldurile. Seega puudub täituril õigus pankrotis oleva võlgniku vara käsutada, kuivõrd see õigus on ainult halduril. PankrS §-st 122 lg-st 1 tulenevalt, kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Pankrotiseadusest ei tulene, et kui võlgniku vara on ühisomandis, siis alustab täitur vara realiseerimiseks täitemenetlust, vaid võlgniku vara, mis kuulub ühisvarasse, on osa pankrotivarast, mille ulatuse kindlakstegemiseks tuleb selline omand ära jagada. Täituritel lasub täitemenetluse läbiviimisel võlgniku ühisvarasse kuuluvale osale sissenõude pööramiseks kohustus nõuda ühisvara jagamist, millest tulenevalt puudub kohtutäituri teoorial vaidlusaluse täitemenetluse läbiviimiseks igasugune loogika. Abikaasade ühisvara puhul ei ole tegemist mingi ebamäärase vara artikliga, mis ei kuulu konkreetsetele isikutele ja mille realiseerimise õigus on antud ainult kohtutäituritele. PankrS § 40 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kinnistusraamatus võlgniku omandis olevatele kinnisasjade registriosadesse pankroti väljakuulutamise kohta märkus, mis muu hulgas kannab endas käsutamise keelumärke eesmärki. Seisuga 23.09.2015 on kinnistusraamatusse kantud märkus kinnistu omaniku pankroti väljakuulutamise kohta kooskõlas 17.09.2015 pankrotimäärusega. Kinnistusraamatu kande õigsust eeldatakse. Võlgniku kinnisomandi juurde oli tehtud kanne kinnistu omaniku pankroti väljakuulutamise kohta ning kohtutäiturile ei saanud selline asjaolu ametiülesandeid täites tähelepanuta jääda. Kohtutäituril ei ole seadusest tulenevat volitust pankrotihalduri poolt seatud vara käsutamise keelumärkeid eemaldada, et asuda seeläbi ise võlgniku vara realiseerima. PankrS § 45 kohaselt lõpeb pankroti väljakuulutamisega enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest. Nimetatud sätte mõte seisneb selles, et pankrotihalduril oleks võimalik võõrandada Võlgniku vara kooskõlas TMS-is ja PankrS-is sätestatud korras. Muu hulgas lõpevad võlgniku pankroti välja kuulutamisega kõigi kohtutäiturite seatud arestid ning seni kuni pankrotimenetlus kestab pole võlgniku suhtes täitemenetluste läbiviimine võimalik. Eelnimetatud asjaoludest tulenevalt on võlgniku vara, sh ühisvarasse kuuluv osa pankrotivara ning muudel isikutel, sh kohtutäituritel puudub seadusest tulenevalt õigus seada Võlgniku varale aresti ning korraldada võlgniku vara sundvõõrandamist täitemenetluste raames. KTS § 28 lg 2 kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist KTS-s sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Võlgnik on pankrotis ning kohtutäitur oli sellest täitemenetlust alustades teadlik. Võlgniku pankroti välja kuulutamisega muutub võlgniku vara pankrotivaraks. Abikaasade ühisomandisse kuuluv võlgniku vara on samuti pankrotivara, mille osas rakendub enne vara müüki PankrS § 122. Kuna pankrotivara müüb pankrotiseaduse kohaselt ainult pankrotihaldur, puudub täituril igasugune alus pankrotimenetluse jooksul täitemenetlust alustada ja läbi viia ja sellise tegevuse eest tasu küsida. Täituril ei ole seadusest tulenevat õigust pankrotivara müüa ega muud moodi käsutada. Riigikohus on lahendi nr 2-15-17249/49 p-s 66 selgitanud, et võlgnikult nõutav kohtutäituri põhitasu riivab võlgnikule põhiseaduse § 32 lõikega 2 tagatud omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise vabaduse riivet. Olukorras, kus kohtutäitur on põhjendamatult alustanud võlgniku suhtes täitemenetlust, on seadusega vastuolus nõuda võlgnikult täitemenetluse alustamisega ja lõpetamisega seonduvat kohtutäituri tasu, sest see riivaks võlgniku omandiõigust. Riigikohus asus lahendis nr 2-15-17249/49 3 (7)
seisukohale, et KTS §-s 35 sätestatud tasumäärad on vastuolus põhiseadusega. Tuginedes eeltoodule ei olnud kohtutäituril seadusest tulenevalt alust alustada võlgniku suhtes täitemenetlust.
3.Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja asjast puudutatud isikute vastuste aluseks olevad põhilised asjaolud. Sissenõudja avaldas 14.05.2018 vastuses, et ei soovi enda ärakuulamist ega asja läbivaatamist kohtuistungil ning on nõus kirjaliku menetlusega. Sissenõudja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud ja selle rahuldamiseks alused puuduvad. Sissenõudja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning on seisukohal, et kaebuse esemeks olev kohtutäituri 22.02.2018 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Sissenõudja nõustub kohtutäituri 22.02.2018 otsuses esitatud seisukohtadega. Sissenõudja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur palus 18.05.2018 vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur põhjendas oma vastuväiteid kaebusele järgmiselt. Kohtutäitur jääb oma 22.02.2018 otsuses väljendatud seisukohtade juurde. Kohtutäitur juhindub täitemenetluse läbiviimisel sellest, et hüpoteegiga koormatud vara on abikaasade ühisvara. Täitemenetlus on suunatud abikaasade ühisvara hulka kuulunud ning hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimisele, millele on seatud sissenõudja kasuks hüpoteek. Hüpoteegiga koormatud ühisvarasse kuuluva kinnisasja omanikud on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, olenemata sellest, kas ühe omaniku suhtes on algatatud pankrotimenetlus. Sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse, mis vastab täitemenetluse seadustikus ja kohtutäiturimäärustikus täitmisavaldusele esitatud nõuetele. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja igakordse omaniku suhtes. Avaldaja kaebusel puudub sisuline eesmärk, sest võlgnikele kuulunud kinnisasi registriosa numbriga 5944702 on avaldaja korraldatud enampakkumisel realiseeritud ja pankrotimenetlus on tänase päeva seisuga lõpetatud. Seega puudub kohtutäituril puudub igasugune võimalus nii täitemenetluse läbiviimiseks, vara realiseerimiseks kui ka tasu nõudmiseks. Kohtutäitur on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. II.
Põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
4.Avaldaja esitas kohtule kaebuse kohtutäituri 22.02.2018 otsuse peale, millega kohtutäitur lahendas avaldaja 06.02.2018 kaebuse kohtutäituri tegevuse ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale. Kohtule esitatud kaebus sisaldab ka avaldaja taotlusi lõpetada täitemenetlus ja tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Maakohus saab TMS § 218 lg 1 kohaselt lahendada üksnes kaebusi kohtutäituri otsuse peale. Maakohtu pädevuses on TMS § 218 lõikest tulenevalt kohtutäituri otsuse tühistamata jätmine, osaline või täielik tühistamine. Maakohtule ei ole seadusega antud õigust teha kaebuse läbivaatamisel muid otsustusi, sh otsustada täitemenetluse lõpetamist. Eeltoodust tulenevalt ei anna seadus avaldajale õiguskaitset taotluse esitamiseks, milles taotletakse kohtult täitemenetluse lõpetamist. Eeltoodut arvestades jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 läbi vaatamata avaldaja taotluse lõpetada täitemenetlus. Riigikohtu 01.06.2016 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16 sedastatu kohaselt hõlmab TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud (p 23). Kohus leiab, et eeltoodut arvestades kuulub avaldaja taotlus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks lahendamisele 22.02.2018 otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise raames, st tegemist ei ole kaebusest eraldiseisva taotlusega.
5.PankrS § 35 lg 1 p 1 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara. PankrS § 122 lg 1 sätestab, et kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist.
4 (7)
Kohus on seisukohal, et abikaasade ühisvara hulka kuuluvad esemed ei kuulu enne ühisvara jagamist abikaasa pankrotivara hulka. Pankroti väljakuulutamisega moodustub PankrS § 35 lg 1 p 1 järgi küll võlgniku varast pankrotivara, kuid abikaasade ühisvara tuleb PankrS § 122 lg 1 järgi esmalt jagada, abikaasade ühisomand esemetele lõpetada ja alles jagamise tulemusena võlgnikule jäetud vara saab arvata tema pankrotivara hulka (vt ka Riigikohtu 27.10.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-04, p 25, 21.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16). Eeltoodut arvestades ei saa kinnisasi, mis kuulub võlgniku ja tema abikaasa ühisomandisse, kuuluda võlgniku pärandvarast moodustunud pankrotivara hulka.
6.PankrS § 44 lg 1 sätestab, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1 sätestab, et kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. AÕS § 352 lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 2 lg 1 p 19 sätestab, et käesoleva seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Olukorras, kus abikaasade solidaarkohustuse täitmise tagamiseks on abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale seatud võlausaldaja kasuks hüpoteek ning hüpoteegi seadmise lepingus on kokku lepitud kinnisasja omaniku kohustuses alluda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele, saab võlausaldaja alustada nimetatud kokkuleppe kui täitedokumendi (TMS § 2 lg 1 p 19) alusel täitemenetlust. Võlausaldajal on selline õigus ka siis, kui kohus on välja kuulutanud ühe abikaasa pankroti, sest selline solidaarkohustus täidetakse abikaasade ühisvara arvel (vt ka Riigikohtu 21.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16). Kohus on seisukohal, et tulenevalt AÕS § 325 lg-st 1 ja 352 lg-st 1 ning TMS § 2 lg 1 p-st 19 ei kohaldu PankrS § 44 lõikes 1 sätestatud pankrotivõlgniku vastu nõuete esitamise piirang olukorras, kus abikaasade solidaarkohustuse täitmiseks on abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale seatud hüpoteek võlausaldaja kasuks. Sellises olukorras on võlausaldaja õigustatud esitama täitmisavalduse nii pankrotivõlgniku kui ka tema abikaasa vastu hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmiseks kinnisasja arvel.
7.Eeltoodust tulenevalt ei välista võlgniku pärandvara pankrot täitemenetluse läbiviimist võlgniku ja tema abikaasa ühisvara hulka kuuluva kinnisasja suhtes, kui kinnisasi kuulub abikaasade ühisomandisse ning kinnisasjale seatud hüpoteek tagab võlgniku ja tema abikaasa solidaarkohustusi. Kohtutäitur peab täitemenetluse alustamise otsustamisel kontrollima täitemenetluse alustamise tingimuste täitmist. Kohus on seisukohal, et tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest pidi kohtutäitur veenduma, et kinnisasi on omandatud abielu kestel ning et hüpoteegiga tagatavad nõuded tulenevad abielu kestel sõlmitud lepingust. Nähtuvalt täitetoimikust on kohtutäitur abielu sõlmimise aega kontrollinud (tl 79 pöördel). Perekonnaseaduse (PKS) § 27 lg 6 sätestab, et varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Kolmandate isikute suhtes kehtib varaeseme kuulumine abikaasa lahusvara hulka ainult käesoleva seaduse §-s 61 sätestatut järgides. Kohus on seisukohal, et tulenevalt PKS § 27 lõikest 6 ning formaliseerituse põhimõttest on kohtutäitur õigesti eeldanud, et kinnisasi kuulub abikaasade ühisomandisse ning hüpoteegiga tagatavad kohustused abikaasade solidaarkohustuste hulka. Seetõttu ei ole kohtutäitur täitemenetluse alustamisel rikkunud seadust. 5 (7)
Kui võlgnik on seisukohal, et kinnisasi ei kuulu abikaasade ühisomandisse ning hüpoteegiga tagatavad kohustused ei ole abikaasade solidaarkohustused, on tegemist materiaalõiguslike vastuväidetega nõudele, mida aga kohtutäitur lahendada ei saa. Sellistele vastuväidetele tuginemiseks tuleb võlgnikul esitada TMS §-s 221 sätestatud hagi.
8.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kohtutäitur ei ole täitemenetluse alustamisega seadust rikkunud. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata osas, milles see on esitatud täitemenetluse alustamise peale.
9.Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituril puudub õigus nõuda kohtutäituri tasu, sest täitemenetlus on alustatud põhjendamatult. Avaldaja on juhtinud tähelepanu sellele, et lahendis nr 215-17249/49 asus Riigikohus seisukohale, et kohtutäituri seaduse (KTS) §-s 35 sätestatud tasumäärad on vastuolus põhiseadusega. Kohus leidis eelnevalt, et täitemenetluse alustamine ei ole vastuolus seadusega. Seetõttu ei anna avaldaja väide täitemenetluse põhjendamatu alustamise kohta alust kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust tühistada. Riigikohus tunnistas 25.01.2018 otsusega kohtuasjas nr 2-15-17249 kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lg-d 2 ja 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks edasiulatuvalt arvates otsuse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest (otsuse resolutsiooni p 1). Riigikohus lükkas resolutsiooni esimese punkti jõustumine edasi kuue kuu võrra arvates otsuse kuulutamisest (otsuse resolutsiooni p 2). Riigikohus leidis, et kuni otsuse jõustumiseni kehtivad KTS § 35 lg-d 2 ja 3 endisel kujul ja neid tuleb kohaldada kohtutäituri põhitasu määramisel ning tasu puudutavate vaidluste lahendamisel (vt Riigikohtu 25.01.2018 otsus kohtuasjas nr 2-15-17249, p 88). Riigikohtu otsus jõustus 25.07.2018. Advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega § 3 punktiga 11 muudeti KTS § 35 lõiget 1 ja kehtestatud uued kohtutäituri põhitasu määrad. Sama seaduse § 3 punktiga 13 tunnitati kehtetuks KTS § 35 lõiked 2–4. Sama seaduse § 3 punktiga 14 kehtestati uus kohtutäituri põhitasu määr hüpoteegiga tagatud sissenõuete kohta, mille summa on suurem kui 150 000 eurot. Advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse rakendussätted ei näe ette seaduse § 3 punktide 11, 12, 13 ja 14 jõustumise tähtaega (RT I, 31.05.2018, 2). Seega jõustusid seaduse § 3 punktid 11, 12, 13 ja 14 kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, so10.06.2018 (PS § 108). Advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus ja kohtutäituri seadus ei sisalda rakendussätteid uute, alates 10.06.2018 kehtivate tasumäärade kohaldamise kohta. KTS § 107 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist tehtud kohtutäituri ametitoimingu eest võetakse tasu vastavalt toimingu tegemise ajal kehtinud tasumäärale ja tasu võtmise korrale. Kohtutäituri otsuste seaduslikkust tuleb kontrollida nende tegemise ajal kehtinud menetlusseaduse ja esinenud asjaolude põhjal. Arvestades Riigikohtu 25.01.2018 otsuses kohtuasjas nr 2-15-17249 avaldatud seisukohta, mille kohaselt tuleb kohtutäituri põhitasu määramisel kohaldada KTS § 35 lõikeid 2 ja 3 kuni otsuse jõustumiseni, ei muuda seaduse kehtetuks tunnistamine tagasiulatuvalt seadusevastaseks kohtutäituri tasuotsust. Samuti ei ole seadusandja pidanud kohtutäituri uute kehtestamisel vajalikuks uusi tasumäärasid kohaldada tagasiulatuvalt või näha rakendussätetega ette tasumäärade kohaldamist tasu puudutavate vaidluste lahendamisel, mis on alanud enne uusi tasumäärasid ettenägeva seaduse jõustumist. Kohtutäitur tegi kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ajal, mil KTS § 35 lõiked 2 ja 3 olid kehtivad. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on seega tehtud kooskõlas otsuse tegemise ajal kehtinud seadusega. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et kohtutäituri otsus põhitasu väljamõistmise kohta ei ole seadusevastane.
6 (7)
10.Kohus leidis eelnevalt, et kohtutäitur ei rikkunud seadust täitemenetluse alustamisel ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tegemisel. Kohus on seetõttu seisukohal, et kohtutäitur ei ole rikkunud 22.02.2018 otsuse tegemisel seadust. Kohus jätab avaldaja kaebuse rahuldamata.
11.TsMS § 172 lg 7 lause 2 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Seetõttu jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.
12.Kohtutäituri õigusabikulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 31). Toimikust nähtuvalt ei saa kohtutäituril olla muid menetluskulusid. Sissenõudja on kaebusele vastanud oma töötajast esindaja vahendusel. Seetõttu ei saa sissenõudjal olla lepingulise esindaja kulusid, mis kuuluvad hüvitamisele. Muude hüvitamisele kuuluvate menetluskulude tekkimist sissenõudjale toimikust ei nähtu. Kohus jätab seetõttu asjast puudutatud isikute menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja menetluskulud võlgnikult välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.