Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (eestkostetav) W.D, riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Tiia Tafenau Puudutatud isik (eestkostja) U.S Kohalik omavalitsus Tallinna Linnavalitsus (XXX Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja B.P
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 13.02.2025 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebusega seonduvad menetluskulud avaldaja kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.
Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, v.a avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulude hüvitamise taotlus, mis lahendada eraldi määrusega. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale (v.a resolutsiooni p 4) võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus seadis 07.10.2021 määrusega W.D-le (eestkostetav) tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määras eestkostjaks U.S-i (eestkostja või tütar). Eestkostetaval on lubatud iseseisvalt teha igapäevaseid pisitehinguid 50 € ulatuses kuus ilma eestkostja nõusolekuta ja ta ei ole teovõimetu valimisõiguse tähenduses. Kohus pidi otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 07.10.2026.
2.Eestkostetav esitas 28.10.2024 määruskaebuse 07.10.2021 Harju Maakohtu määrusele. Maakohus keeldus 31.10.2024 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest, kuid käsitles kaebust eestkostetava avaldusena seatud eestkoste lõpetamiseks ja võttis selle menetlusse 31.10.2024 määrusega.
3.Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja (esindaja) leidis, et käesolevalt ei ole ära langenud eestkostetava eestkostevajadus ja eestkoste lõpetamine ei ole põhjendatud. Eestkostetav ei tule oma ravi ja elu korraldamisega toime. Tal puudub haiguskriitika, ta ei hinda oma toimetulekut adekvaatselt ja ta ei võtaks väljaspool hooldekodu elades vastu pakutud abi. Samuti esineb eestkostetaval jätkuvalt tung alkoholi tarbida, mis piirab täiendavalt tema suutlikkust adekvaatselt hinnata oma vajadusi ning korraldada elu ja rahaasju. Eestkostetaval esinevate mälu ja arusaamishäirete, samuti alkoholisõltuvuse tõttu on oht, et teda võidakse eestkoste lõpetamisel ära kasutada.
4.Tartu Maakohus kuulas 27.11.2024 erinõude korras eestkostetava ära. Eestkostetav leidis, et ta on terve inimene ja soovib minna koju. Ta avaldas, et ise ei kirjutanud kohtule avaldust, vaid seda tegi tema sõber. Tütrega läbisaamist tal ei ole. Ta oskab raha kasutada, käib poes ja mõnikord ostab õlut.
5.Eestkostja ei toetanud avaldust. Eestkostetav ei ole võimeline olukorda adekvaatselt hindama ega tuleks üksi elamisega toime. Eestkostetaval on jätkuvalt alkoholiprobleemid (tarbib salaja) ja tal esineb kogumismaania (kogub rämpsu). Eestkostja tegi eestkostetava korteris oma kulul remondi. Korter on üüril ja eestkostja tasub üürirahast hooldusarveid.
6./Sotsiaalkeskuse nimetus/ juhataja avaldas, et eestkostetav ei tee töötajatega koostööd ega seltsi teiste klientidega. Ta elab oma vanas fantaasias, kus tal on sõbrad, erinevad tegevused ja jalutuskäigud. Eestkostetav on närviline. Päeval magab ja öösel on üleval - häirib siis töötajaid ja ka teisi kliente. Eestkostetavale on määratud ravi ja ta saab erinevaid ravimeid, kuid ravivajadust ta ei mõista. Eestkostetava enesehooldus on puudulik – ta korjab sodi ja peidab seda oma kappi, urineerib kraanikaussi. Eestkostetav tarbib majast väljaspool alkoholi. Raha kasutamist ei suuda isik planeerida, sest kõik, mis antakse, kulutab kohe ära.
7.Tallinna Linnavalitsus (linnavalitsus) ei toetanud avaldust. Eestkostetav pole võimeline üksinda elama, ise end esindama ja tema haiguskriitika on puudulik. Eestkostetav ise kohtule avaldust ei esitanud ja tegelikult polnud ta ise selleks suuteline. Isiku arusaam iseseisvast elust ja toimetulekust ei ole tegelikkusega kooskõlas. Eestkostetav orienteerub ajas, kohas ja isikus. Samas ta ei tea, mis on volikiri ega saa aru eestkoste sisust. Tal on süüdistav suhtumine tütresse. Varasemalt on teada, et eestkostetav kogus suurel hulgal prügi oma korterisse, nii et uks ei tulnud lahti. Lisaks esineb probleeme alkoholiga tarvitamisega. Turva- ja sotsiaalkeskuses, kus eestkostetav viibib, on tublid töötajad ja eestkostetav on seal hoolitsetud. Eestkostetava lahkumisega kaasnes taas suurem tagasilangus. Eestkostetav vajab kindlasti ka edaspidi üldhooldusteenust. Eestkostetaval on diagnoositud alkoholist tingitud dementsus.
8.Maakohus määras 31.10.2024 eestkostetavale ekspertiisi, et hinnata tema eestkoste vajadust. Eksperdi hinnangul on eksperdile esitatud küsimustele vastamiseks vajalik viia läbi psühholoogiline hindamine ning psühholoogilised uuringud kognitiivse funktsiooni 2 (5)
täpsustamiseks ja kognitiivse defitsiidi ulatuse hindamiseks. Ekspert esitas kohtule taotluse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi teostamiseks.
9.Maakohus määras 10.12.2024 eestkostetavale kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi, et hinnata eestkostevajadust. Eksperdid leidsid, et eestkostetaval esineb kerge kognitiivne defitsiit kerge orgaanilise tunnetushäirena ning sõltuvus alkoholist, mis on hõlmatud mõistega „muu psüühikahäire“. Kergest kognitiivsest defitsiidist tulenevalt on kestvalt piiratud eestkostetava võime aru saada keerukamatest ühiskondlikest, sotsiaalsetest, majanduslikest, õiguslikest, poliitilistest ning oma varalistest ja elukorralduslikest asjadest. Eestkostetav on võimeline oma käitumist juhtima oma kognitiivsele võimekusele vastavalt. Eestkostetaval on kestvalt raskusi keerukamate tegevuste planeerimise ja sihipärase sooritamisega, sh oma elu korraldamisega ning oma otsuste ja tegude tagajärgede hindamise ja riskide analüüsimisega. Eestkostetav ei tule iseseisvalt toime adekvaatse enese eest hoolitsemise, oma elu ja varade korraldamise, vajalike tervishoiuteenuste, ravi ja sotsiaalse turvalisuse tagamise, ametliku asjaajamise ning oma õiguste ja huvide kaitsmisega. Eestkostetaval on olemas mõningad teadmised olulisematel päevakajalistel ja poliitilistel teemadel. Käesolevate ravi ja rehabilitatsioonivõimaluste juures ei ole ette näha paranemist eestkostetava vaimse võimekuse, kehalise ja psüühilise seisundi ega toimetuleku osas. Eestkostetava kriitika oma tervisliku seisundi, toimetuleku, vajaduste ja võimaluste osas ning koostöövalmidus võimalike abistajatega on vähesed. Mingit olulist kõrvalabi ega eestkostet ta ise vajalikuks ei pea. Eelolevast tulenevalt on keeruline tagada uuritava huvide ja õiguste kaitsmine ning sotsiaalne turvalisus muude abistajate ja volituste kaudu.
MAAKOHTU MÄÄRUS
10.Maakohus tegi 13.02.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega jättis eestkostetava avalduse eestkoste lõpetamiseks rahuldamata. Kohus jättis riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isikute kanda.
10.1.Eestkostetava terviseseisund ei võimalda lõpetada tema üle seatud eestkostet. Seda seisukohta toetab läbiviidud ekspertiis. Esindaja, eestkostja ega linnavalitsus eestkostetava avaldust ei toetanud.
10.2.Kohus leidis, et kuigi eestkostetava tervislik seisund on regulaarse hoolduse ja ravi tulemusel mõnevõrra paranenud, esineb tal võrreldes eestkoste seadmise ajaga 2021. aastal tagasilangus vaimse võimekuse osas, mis avaldub eelkõige raskustena oma igapäevaelu korraldamisel ja asjaajamisel. Praegu on eestkostetava toimetulek tagatud eestkostja ja hooldekodu töötajate abiga, kuid tal puudub adekvaatne arusaam enda elulisest olukorrast ja võimalikest lahendustest. Eestkostetava arvates viibib ta hoolekandeasutuses seetõttu, et tema üle on seatud eestkoste ja see takistab tal tagasi pöörduda oma endise elukorralduse juurde. Eestkostetav ei mõista, et eestkoste on seatud tulenevalt terviseseisundist, mis piirab tema võimet ise oma elu korraldamisega toime tulla. Eestkostetaval puudub haigusteadvus ja haiguskriitika. Ta ei mõista ravivajadust ja püsib alkoholi tarvitamise risk. Jätkuvalt on kognitiivsete võimete halvenemise tõttu piiratud eestkostetava igapäevane iseseisev toimetulek ja suutlikkus adekvaatselt hinnata oma vajadusi ning korraldada oma elu ja rahaasju. Protsess on ajas süvenev ja paranemist ei ole ette näha.
10.3.Eestkostetav ei ole võimeline kestvalt oma tegudest aru saama ega neid juhtima ning ta ei suuda oma isiklikke huve ja õigusi kaitsta. Eeltoodust tulenevalt on eestkostetava puhul tegemist piiratud teovõimega isikuga, kellel esineb TsÜS § 8 lg-s 2 ja PKS § 203 lg 1 kohaselt eestkoste jätkumise vajadus.
3 (5)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Eestkostetav esitas 28.02.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uue määruse, millega eestkoste lõpetada. Eestkostetav palub jätta osutatud riigi õigusabi tasud ja kulud riigi kanda ja teiste menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Ühtlasi palub ta vabastada end riigilõivu tasumisest.
11.1.Kohus hindas eestkostetava iseseisvalt toimetulekut ja eestkostevajadust valesti ning jättis seetõttu ebaõigesti eestkoste lõpetamata. Eestkostetava tervis on korras, ta saaks ise hakkama vajaliku asjaajamisega ning oma elu ja rahaasjade korraldamisega. Enne hooldekodusse paigutamist ajas ta ise kõik oma asjad korda. Kohus omistas põhjendamatult suure tähenduse alkoholitarbimisele. Käesolevaks ajaks on tervis sedavõrd paranenud, et tema eestkostevajadus on ära langenud.
11.2.Eestkoste määramisest ei saanud eestkostetav aru, sest tal puuduvad õigusteadmised. Praegu on talle toeks juriidilise haridusega sõber, kes aitab kohtule dokumente vormistada ja vajadusel aitaks edaspidi juriidilistes küsimustes. Eestkoste tuleb lõpetada ka põhjusel, et hooldekodus ei ole eestkostetaval mingit tegevust.
11.3.Eestkostetav ei ole nõus, et tema tütar täidab eestkostja ülesandeid. Tal ei ole tütrega mingeid sidemeid, ta ei ole tütart kooliminekueast alates kasvatanud ega ole temaga suhelnud enne eestkoste määramist ning ei usalda seetõttu tütart oma asjade ajamisel.
12.Eestkostja ja linnavalitsus vaidlesid kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).
14.Maakohus kohaldas eestkoste lõpetamise üle otsustades õigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu hinnangul nähtuvad maakohtu määrusest piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks puudus alus eestkoste lõpetamiseks. Kohus on sellisele järeldusele jõudnud tõendeid objektiivselt ja kogumis hinnates ning kohtu kaalutlusotsuse kujunemine on jälgitav. Eestkoste määramine ja lõpetamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi käesoleval juhul maakohtule ette heita ei saa. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
15.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.1.PKS § 203 lg 1 kohaselt määrab kohus juhul, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. TsMS § 529 lg 1 näeb ette, et kohus lõpetab eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud.
15.2.Eestkostetava suhtes on viidud läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis ja täiendavalt kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis (dtl 460, 475–486). Kokkuvõtvalt leidsid eksperdid, et eestkostetaval esineb kerge kognitiivne defitsiit kerge orgaanilise tunnetushäirena ning sõltuvus alkoholist, mis on hõlmatavad mõistega „muu psüühikahäire“. Eestkostetav ei tule iseseisvalt toime adekvaatse enese eest hoolitsemise, oma elu ja varade korraldamise, vajalike tervishoiuteenuste, ravi ja sotsiaalse turvalisuse tagamise, ametliku asjaajamise ning oma õiguste ja huvide kaitsmisega. Käesolevate ravi ja rehabilitatsioonivõimaluste juures ei ole ette näha paranemist eestkostetava vaimse võimekuse, kehalise ja 4 (5)
psüühilise seisundi ega toimetuleku osas. Eksperdid leidsid, et keeruline on tagada isiku huvide ja õiguste kaitsmine ning sotsiaalne turvalisus muude abistajate ja volituste kaudu.
15.3.Kaebuses ei ole toodud esile asjaolusid, mis annaks aluse maakohtust teistsugusele järeldusele jõudmiseks. Maakohtu menetluses ega ka kaebemenetluses ei esitatud tõendeid, et eksperdid on oma hinnangus eksinud või on alus ekspertiisiakti tõendina mitte arvestada. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on eksperdid eestkostetavaga isiklikult kohtunud, teda küsitlenud ja ekspertiisi teostamist ning oma järeldusi vajalikul määral kirjeldanud, mistõttu ei ole tõendit võimalik pidada ka asjas mittelubatavaks. Maakohus võis asja lahendamisel tugineda lisaks ka isiklikule veendumusele sellest, et kaebaja on eestkostet vajav isik. Olukorras, kus maakohus on enda veendumuse kujunemist nõuetekohaselt ja asjas esitatud tõenditele tuginedes põhjendanud, puudub ringkonnakohtul alus maakohtu lõppjäreldust ümber vaadata. Ka eestkostetava esindaja ja ülejäänud menetlusosalised ei toetanud eestkoste lõpetamist.
15.4.Kaebuse kohaselt ei soovi eestkostetav, et tema tütar täidaks eestkostja ülesandeid. Kohtuasja toimikust ei nähtu asjaolusid, mis välistaks tütre jätkamise eestkostjana. Tütar vastab eestkostjale esitatavatele nõuetele ja ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et tema jätkamine eestkostjana kahjustaks eestkostetava huve. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei soovi enam tütart eestkostjaks, ei ole mõjuv põhjus isiku eestkostja ülesannetest vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks.
15.5.Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud määruse lõppjäreldus niisiis põhjendatud ja õige. Eestkostetava enda kinnitus iseseisvalt hakkama saamisest ei väära eksperdi hinnangut. Kaebuse põhjendused ei võimalda vaidlustatud määruse muutmist ega tühistamist. Arvestades eeltoodut, jääb määruskaebus rahuldamata. Määruse kehtima jäämine on eestkostetava huvides.
16.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 alusel eestkostetava kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 ls 2 alusel riigi kanda. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Teistel menetlusosalistel kulude puudumise tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Eestkostetava esindaja riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise taotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.
17.Maakohus kohustas eestkostjat 04.03.2025 tasuma eestkostetava nimel riigilõivu 10 € hiljemalt 11.03.2025 (dtl 561). Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv 10 € tasutud 10.03.2025. Kuivõrd puuduvad TsMS § 150 lg-s 1 sätestatud alused riigilõivu tagastamiseks, siis jätab ringkonnakohus kaebaja vastavasisulise taotluse rahuldamata.
18.Käesoleva määruse peale võib esitada TsMS § 532 lg 1 alusel määruskaebuse v.a. riigilõivu tagastamata jätmine (TsMS § 150 lg 8). (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.