2.Mõista Xxx(isikukood xxx) valdusest Xxx(isikukood xxx) otsesesse valdusesse välja korteriomand asukohaga XxxTallinn (registriosa nr xxx).
3.Juhul, kui Xxxkeeldub kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vabatahtlikult täitmast, tõsta Xxxkorteriomandist asukohaga XxxTallinn (registriosa nr xxx) välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud
4.Jätta menetluskulud Xxxkanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.11.07.2017 väljastatud pärimistunnistuse kohaselt on hageja Xxxpärija. Muuhulgas päris hageja Xxxkorteriomandi asukohaga XxxTallinn (registriosa nr xxx) ning hageja on kinnistusraamatusse kantud korteriomandi omanikuna. Kostja valdab korteriomandit asukohaga XxxTallinn ning on vaatamata hageja korduvatele palvetele keeldunud korteriomandi valdust vabasamast, kuigi kostjal puudub seaduslik alus korteri valdamiseks.
2.Kostja väide, et hageja ei ole korteriomandi ainuomanik, on paljasõnaline ja põhjendamatu. Hageja ei vastuta notari poolt pärimisega seoses tehtud tehingute eest. Hagejale on väljastatud pärimisõiguse tunnistus ja ta on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna.
3.Hageja palub mõista kostja ebaseaduslikust valdusest hageja kasuks välja korteriomand asukohaga XxxTallinn. Juhul, kui kostja keeldub korteri valdust ühe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest vabastamast, tõsta kostja korteriomandist välja. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja on kandnud seoses korteriomandiga kulusid, seega on kostjal hageja vastu nõue. Kostja ei vaidle vastu, et hagejal on õigus korter endale jätta ning nõuda selle vabastamist. Samal ajal ei vasta hea usu põhimõttele TsÜS § 138 mõttes see, et hageja nõuab küll kohustuste täitmist enda suhtes, kuid ei täida iseenda vastukohustusi. Kostjal puudub võimalus hankida omale uus elukoht, kui hageja pole oma kohustusi täitnud.
5.Hageja ei ole pärandaja Xxxainupärija, vaid pärija kõige rohkem pooles mõttelises osas. Xxxoli ka teisi sugulasi. Olles vaid ühisomanik, puudus hagejal õigus üles öelda kostja kasutussuhet korterile XxxTallinn. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.Asjas puudub vaidlus, et hageja on kinnistusraamatusse kantud korteriomandi asukohaga XxxTallinn (registriosa nr xxx) ainuomanikuna, mida kinnitab ka kinnistusraamatu väljavõte (tlk 9). Samuti puudub vaidlus küsimuses, et kostja valdab korteriomandit asukohaga XxxTallinn.
8.Hageja on esitanud kostja vastu nõude korteriomandi asukohaga XxxTallinn valduse üleandmiseks. Kostja vaidleb nõudele vastu põhjendusel, et kostja teada ei pruugi hageja olla korteriomandi ainuomanik ning kostjal üksinda puudub alus nõuda korteriomandi valduse vabastamist. Samuti on kostja hinnangul hageja poolt korteriomandi valduse vabastamise nõue vastuolus hea usu põhimõttega olukorras, kus kostjal on hageja ees rahalisi kohustusi.
9.Kohus leiab, et hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Antud juhul on hageja kinnistusraamatu väljavõttega (tlk 9) tõendanud, et korteriomand asukohaga XxxTallinn kuulub hagejale.
10.Kostja on küll esitanud vastuväite, et korteriomandi eelmisel omanikul, kellelt hageja korteriomandi päris, võis olla ka teisi sugulasi, mistõttu hageja näol võib olla tegemist korteriomandi ühisomanikuga, mitte ainuomanikuga ning hagejal ainuisikuliselt ei ole alust nõuda kostjalt korteriomandi valduse vabastamist. Kohus on seisukohal, et kostja eeltoodud väited on põhjendamatud, kuna isegi juhul, kui hageja oleks vaidlusaluse korteriomandi ühisomanik, oleks hagejal AÕS § 70 lg 6 ja § 71 lg 4 koostoimes kostja kui kolmanda isiku ees kõik omanikule kuuluvad õigused, muuhulgas õigus nõuda valduse vabastamist, mis tähendab, et asja lahendamise aspektist ei oma tähtsust küsimus, kas hageja on korteriomandi ainuomanik või ühisomanik. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et vaidlusalusel korteriomandil oleks lisaks hagejale omanik, kellega kostja on sõlminud kokkuleppe, mis annab kostjale õigusliku aluse korteriomandi valdamiseks. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus tuvastatuks, et hageja on korteriomandi asukohaga XxxTallinn omanik ning hagejal on ka ainuisikuliselt õigus esitada kostja vastu korteriomandi valduse vabastamise nõue.
11.Kohus on kostjale 14.03.2018 e-kirjas (tlk 37) selgitanud, et tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 on kostja kohustus tõendada, et kostjal on õiguslik alus hagejale kuuluva kinnisasja valdamiseks. Puudub vaidlus, et kostja valdab kõnealust korteriomandit. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-03 asunud seisukohale, et kostja kohustus on tõendada, et tal on õigus vaidlusalust kinnisasja vallata. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud käesolevas asjas ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostjal on õiguslik alus hagejale kuuluva korteriomandi valdamiseks. Kostja ei ole ka selgitanud, et kostja õiguslik alus kinnisasja valdamiseks võib tuleneda mõnest hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust. Kostja on üksnes väitnud, et kostjal oli Xxx, kellelt hageja vaidlusaluse korteriomandi päris, kokkuleppe korteriomandi kasutamiseks. Kohus selgitab, et Riigikohus on lahendi nr 3-21-122-15 p-s 20 märkinud, et kinnisasja omaniku vahetumisel ei lähe üle kinnisasja tasuta kasutamise lepingud (vt VÕS § 389). Seega, isegi juhul, kui kostjal oli korteriomandi pärandajaga kokkulepe korteriomandi kasutamiseks, ei ole see hagejale üle läinud. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostjal oleks hagejaga sõlmitud kehtiv kokkulepe või esineb muu õiguslik alus korteriomandi valdamiseks, seega loeb kohus tuvastatuks, et kostjal puudub AÕS § 83 lg 1 mõttes õiguslik alus korteriomandi asukohaga XxxTallinn valdamiseks.
12.Kostja on täiendavalt väitnud, et hagejal võib küll olla õigus nõuda korteri valduse vabastamist, kuid see on hea usu põhimõttega vastuolus seni, kuni hageja ei ole kostjale tasunud korteriomandiga seotud võlgnevusi. Kohus on seisukohal, et hageja poolt käesolevas asjas esitatud nõue ei ole vastuolus hea usu põhimõttega võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 või tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 mõttes, kuna hagejal kui korteriomanikul on õigus nõuda talle kuuluva korteri valduse vabastamist olukorras, kus korterit valdaval isikul puudub õiguslik alus korteriomandis viibimiseks. Juhul, kui kostja leiab, et tal on hageja suhtes võlaõiguslikke nõudeid, on kostjal võimalik oma õiguseid kaitsta eraldiseisvate nõuete esitamise kaudu. Seega leiab kohus, et kostja vastuväited on põhjendamatud.
13.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et korteriomand asukohaga XxxTallinn tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista hageja valdusesse. Kui kostja keeldub korteriomandi vabatahtlikust vabastamisest ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tuleb kostja korteriomandist asukohaga XxxTallinn täitemenetluse seadustikus sätestatud korras välja tõsta.
14.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 4 p-st 3 on hagihind 3500 eurot. Menetluskulud
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
16.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.