Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

53) VO (isikukood XXXXXXXXXXX) 54) OR (isikukood XXXXXXXXXXX) 55) JD (sünniaeg XX.XX.XXXX) 56) RM (isikukood XXXXXXXXXXX) 57) NS (isikukood XXXXXXXXXXX) 58) VT (isikukood XXXXXXXXXXX) 59) HK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus selgitas, et tsiviilasjas on avaldaja märkinud avalduse aluseks samad asjaolud, mis tsiviilasjas nr 2-15-5961 ning avaldaja ei ole välja toonud, et asjaolud oleksid võrreldes varasemaga oluliselt muutunud. TK esitas 19.12.2017.a määruskaebuse Harju Maakohtu 13.12.2017.a kohtumäärusele, milles taotleb tühistada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1, 2 ning palub jätkata menetlust vastavalt avaldaja poolt 17.04.2017.a esitatud hagita avalduses näidatud taotlusele. Määruskaebuse kohaselt on maakohus esitanud väite, et kohtujuristi poolt koostatud avalduse menetlusse võtmise kohtumäärust saab pidada kohtuistungi lõpuks. TK leiab, et see on loogikavastane, sest tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et kohtuistungit juhatab kohtujurist. Määruskaebuse kohaselt on kohtule 22.06.2017.a, 27.06.2017.a, 12.07.2017.a ja 26.07.2017.a esitatud vastused üksnes eelmenetluse dokumendid. Avaldaja leiab, et tema kui juriidilise hariduseta inimese kohta ei saa kohus tõendamata väita, et avaldaja teadis või pidi teadma menetluse juhtimisel tehtud viga juba 26.05.2017.a ning suutma juba siis ette aimata menetlusosaliste ebavõrdset kohtlemist kohtu poolt ja avaldaja taotluste ignoreerimist. TK on seisukohal, et kohus on hagita avalduse menetlusse võtmist ja menetluse lõpetamist põhjendanud samale asjaolule viidates. Maakohtu 26.05.2017.a menetlusse võtmise määrusest nähtub viide TsMS §-le 371, mille kohaselt puudusid avalduse menetlusse võtmisel seda välistavad asjaolud, sh Eesti kohtu jõustunud otsus, mis oleks tehtud vaidluses samade poolte vahel, sama eseme kohta ja samal alusel. Sellegipoolest lõpetas kohus 13.12.2017.a menetluse, viidates TsMS § 428 lg 1 p-le 2, mille sisu langeb kokku TsMS §-ga 371, selline kohtu tegevus on avaldaja jaoks arusaamatu ja tõenäoliselt ka õigusvastane. TK on seisukohal, et olukorras, kus avalduse esitaja ei toonud avalduses välja muutunud asjaolusid, oli maakohtul kohustus ise need välja selgitada. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus on õiguspärane ja määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks ega tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu TK seisukohaga, mille kohaselt on maakohus arvamusel, et kohtujuristi poolt koostatud avaldus menetlusse võtmise kohta on kohtuistungi lõpp. Maakohtu 13.12.2017.a määrusest ei nähtu, et kohus oleks eelmainitud järeldusele jõudnud. Ringkonnakohtu hinnangul tõlgendas maakohus õigesti TsMS § 333 lõikeid 1 ja 2. TsMS § 333 lg 2 sätestab, et juhul kui kohtupoolne rikkumine toimus kohtuistungil, tuleb vastuväide kohtu tegevusele esitada kohtuistungi lõpus või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis. Olukorras, kus väidetav rikkumine ei toiminud kohtuistungil, tuleb vastuväide kohtu tegevusele esitada rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis. On tuvastatud, et TK on kohtule alates väidetavast rikkumisest 26.05.2017.a esitanud viis menetlusdokumenti (22.06.2017.a, 27.06.2017.a, 12.07.2017.a, 26.07.2017.a ja 01.12.2017.a), mille sisu on vastused puudutatud isiku seisukohtadele ning taotlused seoses puudutatud isikutega. Isegi kui eelmainitud dokumendid on eelmenetlusliku iseloomuga, on nad ringkonnakohtu hinnangul menetlusdokumendid ning tuleb nõustuda Harju

Maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb vastuväide kohtu tegevuse kohta esitada esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis (TsMS § 333 lg 2). Määruskaebusest ei nähtu selgitusi TK väitele, mille kohaselt on menetlusosalist kohtu poolt ebavõrdselt koheldud ja ignoreeritud. Vastavalt eeltoodule ei ole alust Harju Maakohtu 13.12.2017.a määruse resolutsiooni esimese punkti tühistamiseks. Järgnevalt kontrollib Tallinna Ringkonnakohus määruskaebuse taotlust tühistada 13.12.2017.a kohtumääruse resolutsiooni teine punkt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja välja toonud, et asjaolud oleksid muutunud võrreldes tsiviilasjaga nr 2-15-5961. Avaldaja taotlus parkimiskorra kasutuskorra kindlaksmääramisel on sama, samuti ei ole muutunud puudutatud isikute seisukoht hetkel kehtivast parkimiskorrast. Ringkonnakohus ei nõustu TK väitega, mille kohaselt oleks maakohus ise pidanud välja selgitama muutunud asjaolud. Korteriomandi ja kaasomandi asjades, kus on olemas jõustunud lõpplahend, kuid mille asjaolud on hiljem muutunud, saab varasemalt tehtud kohtumäärust muuta, kuid selle alus peab olema asjaosalise sellesisuline avaldus (TsMS § 618), seega on asjaosalistel kohustus muutunud asjaolud kohtu ette tuua ning avaldada, millistele muutunud asjaoludele ta oma avalduse rajada soovib. Antud juhul tegi TK 17.04.2017.a kohtule avalduse justkui ei oleks sellesisulist tsiviilasja varem lahendatud, samuti puudusid tema esitatud avaldusest viited kohtumenetlusele, mis sama hagieseme kohta juba toimunud oli. Samuti ei nähtu kohtutoimikust, et kohtujurist oleks avalduse menetlusse võtmise hetkel olnud teadlik samasisulisest jõustunud kohtumäärusest, mis oli tehtud samal alusel, sama hagieseme üle ning samade poolte vahel. Toimikust nähtub, et maakohus sai tsiviilasja nr 2-15-5961 raames jõustunud kohtumäärusest teada 26.06.2017.a, misjärel oli esimene kohtu poolt tehtav menetlustoiming menetluse lõpetamine 13.12.2017.a. Eeltoodule tuginedes tuleb määruskaebus jätta täielikult rahuldamata ja Harju Maakohtu 13.12.2017.a kohtumäärus muutmata. TsMS § 171 lg 1 järgi kannab kaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud kaebuse esitaja. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud õiglane jätta määruskaebuse esitaja, TK, kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.

Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.