XX avaldus täisealisele isikule YY-le eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.03.2017 määrus eestkoste seadmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Lusmägi Puudutatud isik II: KK (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III: AA (isikukood XXXXXXXXXXX) Eestkosteasutus: Tallinna linn (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.03.2017 määrus osas, milles maakohus määras YY-le eestkostja tähtajaliselt kuni 27.03.2022. Täiendada maakohtu määrust ning märkida, et kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 27.03.2022.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 27.03.2017 määrus osas, milles kohus määras, et YY võib eestkostja nõusolekuta teha olmelisi pisitehinguid eestkostja poolt eraldatud rahaliste vahendite piires. Tühistatud osas teha uus määrus, millega määrata, et YY ei või eestkostja nõusolekuta tehinguid teha.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 27.03.2017 määrus muutmata.
5.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Määrata YY eestkostjaks XX. 5.2 Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 27.03.2022. 5.3 Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. 5.4 Eestkostja ülesanneteks on YY esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. 5.5 YY ei või eestkostja nõusolekuta tehinguid teha. 5.6 Eestkostjal esitada kohtule (Harju Maakohtu Kentmanni tn kohtumaja aadressil Kentmanni 13, 15034 Tallinn; e-post [email protected]) YY vara nimekiri hiljemalt 28. aprilliks 2017.a. 5.7 Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 15. märtsiks ja teatama kohtule oma elukoha muutusest. 5.8 Lugeda YY valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. 5.9 Toimetada käesolev määrus kätte menetlusosalistele ja rahvastikuregistri andmekogujale. 5.10 Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. 5.11 Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud YY riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (TsMS § 532). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja) esitas 05.02.2017 Harju Maakohtule avalduse oma abikaasale YY-le (puudutatud isik I) eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isikul I diagnoositud dementsus ning tal on tõsised mäluhäired. Puudutatud isik I ei suuda iseseisvalt hakkama saada, sest unustab pidevalt ära, kuhu ta pani võtmed, pangakaardi, internetipanga paroolid ja unustab arveid tasuda. Lisaks unustab ta igapäevaselt kohustuslikke ravimeid tarvitada. Kuna tal on põlved haiged ja ta ei suuda kõndida ilma saatjata, siis ei suuda ta ise poes ja arsti juures käia. Ta ei suuda iseseisvalt enda ja oma kodu puhtuse eest hoolitseda. Kuna puudutatud isik I ei ole oma tegude eest vastutav, suhtub ümbritsevasse ebaadekvaatselt ja ei suuda oma tegude tähendusest aru saada, palub avaldaja määrata ennast puudutatud isiku I eestkostjaks. Puudutatud isiku I lapsed AA ja KK toetasid avaldaja eestkostjaks määramist.
2.Puudutatud isikule I määratud esindaja toetas avalduse rahuldamist. Esindaja kohtus puudutatud isikuga I, kes teatas, et tuleb enda eluga toime ja eestkostet ei vaja. Esindajale tundus, et puudutatud isiku I mälu on vilets, kuid ta orienteerus tegelikkuses ja käitus asjakohaselt. Juhul, kui ekspertiisi tulemusena selgub, et puudutatud isik I ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, on vajalik seada eestkoste. Esindaja arvas, et avaldaja sobib puudutatud isiku I eestkostjaks.
3.Eestkosteasutus Tallinna linn (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) toetas avalduse rahuldamist. Puudutatud isik I suudab hakkama saada abistamisel ja juhendamisel igapäevaelu põhitoimingutega, kuid ta ei orienteeru ajas ja kohas ning ei tunne raha väärtust ja ei oska seda kasutada. Puudutatud isik I ei ole suuteline ilma järelevalveta kodus elama, ta ei suuda teha ühtegi rahalist tehingut, seepärast suunatakse ta erihoolekandeteenuse saamiseks hooldekodusse. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus määras 27.03.2017 määrusega puudutatud isiku I eestkostjaks avaldaja kuni 27.03.2022. Maakohus määras, et eestkostja ülesanneteks on puudutatud isiku I esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Eestkostja nõusolekuta võib puudutatud isik I teha olmelisi pisitehinguid eestkostja poolt eraldatud rahaliste vahendite piires. Maakohus luges puudutatud isiku I valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Riigi õigusabi tasu ja kulud jättis maakohus riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosalise endi kanda.
5.Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks talle perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 järgi eestkostja. PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul (PKS § 204 lg 4). Puudutatud isiku I suhtes 27.02.2017 teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 97 nähtub, et puudutatud isikul I esineb alkohoolne dementsus, mille tõttu ta ei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Puudutatud isik I vajab eestkostjat kuni viieks aastaks. Eestkostja ülesandeks jäävad kõik tehingud. Ilma eestkostja nõusolekuta puudutatud isik tehinguid ei saa teha. Puudutatud isik I ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
6.Maakohus leidis, et puudutatud isik I on piiratud teovõimega. Tema huve ei ole võimalik kaitsta volituste andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et puudutatud isik I on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Puudutatud isiku I lähedasteks on lapsed ja abikaasa. Avaldaja on senini hoolitsenud abikaasa eest, taganud talle sobivad sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning järelevalve. Abikaasade omavahelised suhted on head. Avaldaja on valmis oma abikaasat ka edaspidi esindama isiklikes ja varalistes küsimustes ning palub ennast määrata puudutatud isiku I eestkostjaks, millega nõustuvad ka nende ühised täisealised lapsed.
7.Kohus märkis, et ei pea puudutatud isiku I isiklikku ärakuulamist vajalikuks, kuna see ei aita kuidagi kaasa asja lahendamisele ega ka võimalikuks, kuna vastavalt ekspertiisiaktile ei saa puudutatud isik I oma tervisliku seisundi tõttu osaleda kohtuistungil, kus arutatakse tema eestkoste küsimust ja ta ei suuda oma tahet eestkostja isiku suhtes väljendada. Kohus nõustus avaldaja ja eestkosteasutuse ettepanekuga, et sobivaim isik puudutatud isiku eestkostjaks on avaldaja. Määruskaebus
8.07.04.2017 esitas puudutatud isik I Harju Maakohtu 27.03.2017 määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isik I avaldajaga abielus, aga umbes 10 aastat koos ei ela ega suhtle. Tema lapsed suhtlevad temaga harva. Puudutatud isik I saab endaga väga hästi hakkama. Ta käib poes, ajab pangas asju ja teeb igapäeva toimetusi. Vastus määruskaebusele
9.Puudutatud isikule I määratud esindaja esitas määruskaebusele seisukoha, milles teatas, et suhtles 07.09.2017 puudutatud isikuga I. Puudutatud isik I teatas, et ei ole avaldajat ammu näinud, tema elus on kõik vanaviisi, ta saab 500 eurot kuus pensioni, millest tasub pangakaardiga elektri eest ja poes sisseoste tehes. Ta tuleb oma eluga toime ja soovib, et saaks oma majas elada elu lõpuni. Määruskaebusest peab ta nüüdseks vajalikuks loobuda, sest eestkoste seadmine ei ole tema elu muutnud. Ta lubas esitada määruskaebusest loobumise avalduse kohtule ise. Esindaja leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuigi puudutatud isik I tuleb enda sõnade järgi enda eluga toime, ei tähenda see, et ta oma vaimse võimekuse tagasilanguse tõttu oleks ilma eestkostja abita võimeline oma tegudest täielikult aru saama ja neid juhtima. Vajadusel on kohtul võimalik ka varem eestkoste lõpetada.
10.Avaldaja ja AA vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
11.Eestkosteasutuse seisukoha kohaselt selgus 11.09.2017 toimunud telefonivestlusest puudutatud isikuga I, et ta ei mäleta ega oska öelda, millal ta on oma avalduse kohtule esitanud. Proteste eestkostja isiku ja tegevuse kohta ta ei esitanud.
12.27.09.2017 kuulas maakohus puudutatud isiku I telefoni teel ära. Ärakuulamise protokollist nähtub, et varem pidi puudutatud isik I kaebuse tagasi võtma, aga nüüd otsustas, et saab oma asjadega ise hakkama. Edasine menetluse käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
14.Ringkonnakohus küsis menetlusosaliste arvamust selle kohta, milline võiks olla puudutatud isiku poolt tehtavate pisitehingute suurus.
15.10.12.2017 esitas puudutatud isikule I määratud esindaja arvamuse, et eestkostetav võiks jätkata eestkostja nõusolekuta olmeliste pisitehingute sooritamist tema pangakontole igakuiselt laekuvate vahendite piires.
16.AA esitas 11.12.2017 arvamuse, milles leidis, et puudutatud isik I ei saa aru suure võla tähtsusest ning käsitleb oma pensionit vastutustundetult. Puudutatud isikul I oli tekkinud Eesti Energia ees suur võlg, kuna ta oli oma pangakontolt ära kulutanud nii suure summa, et arveid ei olnud võimalik tasuda. Kui esitada puudutatud isikule I küsimusi, vastab ta tavaliselt, et ei mäleta. AA tegi ettepaneku määrata pisitehingute summaks 150 eurot kuus. Eeltoodud seisukohta toetas ka avaldaja.
17.Eestkosteasutus esitas 11.12.2017 arvamuse, milles märkis, et eestkostetav saab kasutada tehingute tegemiseks oma vanaduspensionit. Puudutatud isik I kinnitab, et saab eestkostja loal kasutada oma pensionit, sest on suuteline arveldama saadud summa piires.
18.23.05.2018 esitas avaldaja ringkonnakohtule seisukoha, milles teatas, et puudutatud isiku I seisund on halvenenud ja tema käitumine muutus ebamõistlikumaks ning avaldaja otsustas paigutada ta XXX hooldemajja, mille kuutasu on 570 eurot, millele lisanduvad ravimid ja mähkmed, kokku 654 eurot. Kuna puudutatud isiku I pension on ca 500 eurot, ei saa puudutatud isikule I pisitehingute tegemiseks raha anda. Puudutatud isik I kasutaks temale antud raha alkoholi ostmiseks. XXX läheduses on alkoholipood ning alkoholi ostmine tekitaks probleeme nii puudutatud isikule I kui tervele hooldekodule. AA toetas avaldaja seisukohta.
19.20.06.2018 kuulas eesistuja puudutatud isiku I tema viibimiskohas XXX isiklikult ära. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus määras, et eestkostetaval on õigus teha olmelisi pisitehinguid eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab, et puudutatud isik I ei või ilma eestkostja nõusolekuta tehinguid teha. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus määras puudutatud isikule I eestkostja tähtajaliselt kuni 27.03.2022. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse resolutsiooni ja märgib, et kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 27.03.2022. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
21.Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et ei pea puudutatud isiku I isiklikku ärakuulamist vajalikuks, kuna see ei aita kaasa asja lahendamisele ning kohus ei pidanud seda ka võimalikuks, kuna vastavalt ekspertiisiaktile ei saa puudutatud isik I oma tervisliku seisundi tõttu osaleda kohtuistungil, kus arutatakse tema eestkoste küsimust ja ta ei suuda oma tahet eestkostja isiku suhtes väljendada. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on maakohus
pärast määruse tegemist ja määruskaebuse esitamist kuulanud puudutatud isiku I 27.09.2017 ära telefoni teel (t lk 74). TsMS § 524 lg 1 sätestab kohtule kohustuse kuulata piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkoste seadmise menetluses ära isik, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Üldreeglist teeb erandi TsMS § 524 lg 5, mille p 1 järgi ei pea kohus eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed, või p 2 järgi kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Riigikohus on selgitanud, et vahetu mulje loomise ja isikul tahte avaldamise võime olemasolu kindlakstegemise kohta toimub ärakuulamine TsMS § 477 lg 4 teise lause ja TsMS § 524 lg 1 järgi isikuga suuliselt ja isiklikult kohtudes, üldjuhul isiku tavalises keskkonnas. Eestkosteasjas ei ole vähemalt üldjuhul võimalik kohaldada TsMS § 477 lg 4 neljandat lauset ärakuulamise kohta telefonitsi või kirja või elektrooniliselt esitatud seisukoha abil (vt Riigikohtu 22.09.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-12-18265, p 19 ja 10.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p-15). Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et puudutatud isiku I isiklik ärakuulamine võiks põhjustada tema tervisele kahjulikke tagajärgi. Seega on maakohus põhjendamatult jätnud puudutatud isiku I temale eestkoste seadmise üle otsustamisel isiklikult ära kuulamata. Eeltoodu ei anna aga ringkonnakohtu arvates alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus on maakohtu minetuse kõrvaldanud ning eesistuja on kuulanud puudutatud isiku I isiklikult ära 20.06.2018.
22.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust osas, milles määrati puudutatud isiku I eestkostjaks avaldaja ning eestkostja ülesanneteks määrati puudutatud isiku I esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Kolleegiumi hinnangul on maakohus eksperdiarvamusele tuginedes asunud põhjendatult seisukohale, et puudutatud isik I ei ole oma psüühilise seisundi tõttu võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, mistõttu on ta TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, kes vajab eestkostet. Ekspert on ekspertiisiaktis leidnud, et puudutatud isikul I esineb alkohoolne dementsus, mille tõttu ta ei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ning ta vajab eestkostjat kuni viieks aastaks kõigi tehingute tegemiseks. Eestkoste vajadust ja ulatust kinnitas ka puudutatud isiku I vahetu ärakuulamine. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohust erinevale seisukohale ka selles, et avaldaja, kes on puudutatud isiku I abikaasa, on eestkostja ülesannete täitmiseks sobiv isik.
23.Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p-le 4 märgitakse eestkostja määramisel määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et puudutatud isikul I on õigus teha iseseisvalt olmelisi pisitehinguid eestkostja poolt eraldatud vahendite piires. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-21-32-17 p-s 15 selgitanud, et TsMS § 526 lg 2 p 4 annab võimaluse määrata need tehingud, mida eestkostetav võib teha eestkostja nõusolekuta, ehk ulatuse, milles eestkostetava teovõime ei ole piiratud. Kohus ei saa delegeerida eestkostjale otsustusõigust, milliste summade ulatuses võib eestkostetav iseseisvalt tehinguid teha, vaid seda peab otsustama kohus ning kohtu seisukoht peab TsMS § 526 lg 2 p-st 4 lähtudes kajastuma ka eestkostemääruses. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigust, märkides lahendis, et eestkostja otsustada jääb, mis summa ulatuses kuus on eeskostetaval õigus teha eestkostja nõusolekuta olmelisi pisitehinguid. Maakohus ei ole ka oma seisukohta põhjendanud.
24.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud anda puudutatud isikule I õigust teha pisitehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. Ekspert on eksperdiarvamuses leidnud, et puudutatud isik I ei saa ilma eestkostja nõusolekuta tehinguid teha. Ka eestkostja ja AA selgitustest ilmneb, et puudutatud isik I ei tunne raha väärtust ega suuda rahalisi vahendeid otstarbekohaselt kasutada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud anda puudutatud isikule I tehingute tegemise õigust eestkostja nõusolekuta. Lisaks viibib puudutatud isik I käesoleval ajal XXX, kus talle on tagatud kõik igapäevaeluks vajalik ning eestkostja selgituste kohaselt ületavad puudutatud isiku I hooldekodus viibimisega seotud kulud puudutatud isiku I pensioni. Maakohus on vaidlustatud määruse põhjendustes märkinud, et ilma eestkostja nõusolekuta puudutatud isik I tehinguid teha ei saa, ning on seadnud eestkoste puudutatud isiku üle kõigi tehingute tegemiseks, sh leidnud, et puudutatud isik on valimisõiguse tähenduses teovõimetu. Eeltoodust võib järeldada, et ka maakohus ei ole pidanud tegelikult põhjendatuks ja vajalikuks võimaldada puudutatud isikul I ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid teha.
25.Ringkonnakohus märgib, et eestkostja nõusolekuta pisitehingute tegemise võimaluse kaotamisega ei muutu eestkostetava olukord võrreldes maakohtu lahendiga sisuliselt halvemaks, kuna pisitehingute tegemise õigus oli üksnes näiv, sest vaidlustatud määrusest ei nähtunud lubatud pisitehingute tegelik suurus. Lisaks olid tehingute konkreetse piirmäära resolutsioonis märkimata jätmine ja vastava otsuse põhjenduste puudumine menetlusõiguse normide olulised rikkumised, mis võimaldavad kõrgema astme kohtul muuta lahendit sõltumata kaebuse põhjendustest ja ulatusest.
26.TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse täisealisele isikule eeskostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 3 tulenevalt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lg-st 4 tulenevalt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Ka Riikohus on leidnud, et perekonnaseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette eestkoste seadmist tähtajalisena, vaid TsMS § 526 lg 2 p 5 järgi tuleb eestkostja määramise määruses üksnes märkida aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise (vt Riigikohtu 04.04.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-12, p 8). Maakohus on määranud puudutatud isikule I eestkostja tähtajalisena kuni 27.03.2022, ning ole määruses vastavalt TsMS § 526 lg 2 p-le 2 märkinud eestkostevajaduse kontrollimise aega. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus vajalikuks tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus määras puudutatud isikule I eestkostja tähtajalisena kuni 27.03.2022. Kolleegium täiendab maakohtu määrust, märkides, et kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 27.03.2022.
27.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Muuhulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud puudutatud isiku I riigi õigusabi tasu ja kulud, mille kohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.