Zelluloosi Kinnisvara OÜ hagi Olga Aasavi ja OÜ Atlant VII (kustutatud) vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja alternatiivselt kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
20 595 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1. veebruari 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Zelluloosi Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17. aprill 2018. a 12. juuni 2018. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Zelluloosi Kinnisvara OÜ (registrikood 11149834), esindaja vandeadvokaat Siret Saks Vastustaja I (kostja I): Olga Aasav (isikukood 46010232744) Vastustaja II (kostja II): OÜ Atlant VII (kustutatud) (registrikood 10853554) Vastustajate esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus OÜ Atlant VII (kustutatud, endine registrikood 10853554) suhtes seoses äriühingu äriregistrist kustutamisega.
2.Jätta muutmata Tartu Maakohtu 1. veebruari 2017. a otsuse resolutsioon, muutes osaliselt kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi.
Jätta Zelluloosi Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Zelluloosi Kinnisvara OÜ kanda.
5.Määrata kindlaks Olga Aasavile hüvitatavate apellatsiooniastme menetluskulude rahaline suurus summas 1813,60 eurot.
6.Mõista välja Zelluloosi Kinnisvara OÜ-lt Olga Aasavi kasuks 1813,60 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Zelluloosi Kinnisvara OÜ (hageja) esitas Olga Aasavi (kostja I) ja OÜ Atlant VII (kustutatud 21.12.2017) (kostja II) vastu hagi asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja alternatiivselt kahju hüvitamiseks summas 98 118,41 eurot.
1.1.Hageja täpsustas oma nõudeid ning palus kostja I ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse välja nõuda hageja omandis olevad järgmised esemed: 1) Kõlar Center, Martin Audio F15 (1 tk) – 275 eurot; 2) Digimaatrix, BSS BLU-16 (1 tk) – 750 eurot; 3) Lõppvõimendi, Crest CC1800 (2 tk) – 200 eurot; 4) Reverb, Lexicon, PMC-81 – 650 eurot; 5) Multieffekt, TC, M-ONE – 150 eurot; 6) Delay, TC, D-two – 150 eurot;
17) Video/Dataprojektor, EIKI LC-X71L - 500 eurot; 18) StudioDUE CS4, 4XPar64, effektvalgusti (4 tk) – 200 eurot; 19) Antari Z-1500 DMX, tossumasin (2 tk) – 50 eurot; 20) Rosco Cold Flow, külma tossu masin – 50 eurot. Hageja palus kohtul anda kostjale II tähtaeg nimetatud kohustuse täitmiseks 10 päeva alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest. Kui kostja II esemete väljaandmise nõuet määratud tähtaja jooksul ei täida, tuleb kostjalt II välja mõista kahju hüvitis summas 8475,30 eurot.
1.3.Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et nõue kostja I vastu kuulub rahuldamisele asjaõigusseaduse (AÕS) § 84 lg 1 alusel palub hageja kostjalt I hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 20 595 eurot.
1.4.Hageja esitas kohtule lepingud, mille alusel hageja leidis, et on saanud väljanõutava vara omanikuks. Hageja selgitas kohtule, kuidas on algselt Elikante OÜ poolt liisitud vara (hagi tagamise avalduse asjaolude punktis 5 märgitud vara; I kd, tl 168-169) saanud hageja omandisse: 1) 20.02.2007 sõlmisid Hansa Liising Eesti AS (edaspidi Hansa Liising) ja OÜ 3 Step IT (edaspidi 3 Step IT) arvutustehnika ostu-müügilepingu nr 3S005434-AD01-001-000-OM (I kd, tl 38-39). 20.02.2007 võttis Hansa Liisingult müügilepingus ja selle lisas 1 märgitud vara liisingusse OÜ Elikante (kustutatud) liisingulepinguga nr 3S005434-AD01-001-000 (I kd, tl 44-45). 2) 18.06.2010 sõlmisid Swedbank Liising AS (edaspidi ka Swedbank), OÜ Helio VII (kustutatud) ja Elikante liisingulepingu nr 01127294L lisa nr 1 liisingueseme üleandmisevastuvõtmise akti (I kd, tl 71). Nimetatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga sai Helio endale 20.02.2007 üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3S5434-AS01-001-000 märgitud täiskomplektsuses oleva vara valduse, mis on loetletud hagi tagamise taotluse p-s 5 (I kd, tl 167-168). Vara nimetuseks oli üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud „Prof. audio-, video- ja valgustustehnika LISAS 1“. 3) 23.07.2013 lõpetas Swedbank Helioga liisingulepingu nr 01127294L lepingu rikkumise tõttu (I kd, tl 108). 4) 26.11.2013 sõlmisid Swedbank ja hageja müügilepingu TOL nr 01127294L (I kd, tl 123), millega hageja soetas endale vara, mida Helio oli kasutanud liisingulepingu nr 01127294L alusel (I kd, tl 71). Vara koondnimetuseks oli liisingulepingu nr 01127294L lisa nr 1 kohaselt „Prof. audio, video- ja valgustustehnika LISAS 1“. Tegemist on täpselt sama lepingu objektiga, mille võttis liisingusse 18.06.2010 Helio.
1.5.Hageja selgitas, kuidas on algselt Ateena Maja OÜ (edaspidi Ateena Maja) poolt liisitud vara (hagi tagamise avalduse asjaolude punktis 6 märgitud vara; I kd, tl 169-171) saanud hageja omandisse: 1) 02.03.2007 sõlmisid Elikante ja Hansa Liising müügilepingu nr 0154642L-OM (I kd, tl 46-47) ning Ateena Maja ja Hansa Liising liisingulepingu nr 0154642L (I kd, tl 48-52). Lepingute objektiks oli professionaalne lavatehnika lisavarustus vastavalt müügipakkumisele nr 505 (I kd, tl 59-63). 2) 18.06.2010 sõlmisid Swedbank, Helio ja Ateena Maja liisingulepingu nr 01127277L lisa nr 1 liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tl 72). Nimetatud aktiga sai Helio endale 02.03.2007 üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 0154642L lisas märgitud täiskomplektsuses oleva vara valduse (I kd, tl 72, I lõik), mis on loetletud hagi tagamise taotluse p-s 6. Liisingulepingu nr 0154642L alusel liisitud vara nimetuseks oli 18.06.2010 liisinglepingus oli märgitud „seade professionaalne lavatehnika LISAS 1“. 3) 23.07.2013 lõpetas Swedbank Helioga liisingulepingu nr 01127277L lepingu rikkumise tõttu (I kd, tl 108).
4) 26.11.2013 sõlmisid Swedbank ja hageja müügilepingu TOL nr 01127277L (I kd, tl 124), millega hageja soetas endale vara, mida Helio oli kasutanud liisingulepingu nr 01127277L alusel (I kd, tl 72). Vara koondnimetuseks oli liisingulepingu kohaselt „seade professionaalne lavatehnika LISAS 1“. Tegemist on täpselt sama lepingu objektiga, mille võttis liisingusse 18.06.2010 Helio.
1.6.Helio ei tagastanud liisingulepingute nr 01127294L ja nr 01127277L alusel Helio valduses olnud vara täies koosseisus Swedbankile pärast liisingulepingute ülesütlemist. Swedbanki kiri kostjale I (I kd, tl 109) kinnitab seda, et Helio ei tagastanud liisingulepingute lõppemisel vaidlusalust vara, mille hageja hiljem omandas. 23.04.2014 järelpärimisele vastas Helio pankrotihaldur, et liisinguvara ei ole pankrotihaldur mitte kunagi näinud. Samuti kinnitas pankrotihaldur (tuginedes Swedbankilt saadud informatsioonile), et Helio ei andnud liisingulepingute ülesütlemisel vara tagasi Swedbankile (I kd, tl 125). Seega peab vara valdus, mida hageja käesoleva hagiga nõuab, olema kostjal I ja/või kostjal II. Hageja ei nõustunud sellega, et olukorras, kus seeriakoode üldjuhul ei märgita ostu-müügi lepingutesse, tuleks hagejal iga ese individualiseerida tootekoodi järgi. Hageja on ühemõtteliselt ning eluliselt usutavalt tõendanud kostjate valduse hagejale kuuluva vara suhtes. Kostjad ei ole eitanud seda, et neil ei oleks arestimisaktis märgitud ja hagiavalduses nõutava vara valdust. Samas ei ole kostjad esitanud vallatava vara omandit tõendavaid alusdokumente. Hageja selgitas, et Elikante sõlmis 3 Step IT-ga teenuse raamlepingu, mis käsitleb nendevahelise lepingu eesmärki ja esemete omandamise raamtingimusi. Liisingu raamleping kannab numbrit 005434-LC01-000-000. Raamlepingu kohaselt kohustus 3 Step IT hankima Elikantele seadmeid. Lepingu lisa (III kd, tl 44-45) p 1 kohaselt lisatakse liisingulepingusse vara üleandmise-vastuvõtu aktidega. Liisingleping, mis koostati, kandis lisas 1 märgitud lisa 4 (III kd, tl 49-52) kohaselt nime „kontoritehnika liisinguleping“. Liisingulepingu nr 0112794L (III kd, tl 65-68) kohaselt kinnitab Helio, et on Elikante nõusolekul tervikuna üle võtnud liisingulepingust nr 005434-AD01-001-000 Elikante tulenevad liisinguvõtja kohustused ja õigused. Liisinguleping nr 01127294L Lisa nr 1 (III kd, tl 61-64) sisaldab loetelu esemetest, mille Helio liisingusse võttis. Liisingesemete loetelu on identne hagis nõutavate esemete loeteluga ja liisinguesemetega, mille Elikante liisingusse võttis. Kostja I on kinnitanud, et Helio võttis hagis nõutud esemed liisingusse. Nimetatud esemed on üleandmise- vastuvõtu aktis märgitud liisingueseme koondnimetusega „prof audio-, video- ja valgustustehnika LISAS 1“. Liisingulepingu nr 01127277L (III kd, tl 25-28) ja selle lisa 1 (III kd, tl 30-34) kohaselt võttis Helio Ateena Maja nõusolekul tervikuna üle liisinglepingust nr 0154642L (vt I kd, tl 48 jj) õigused ja kohustused. Liisingulepingu nr 01127277L lisa nr 1 toob loetelu esemetest, mida Helio liisingusse võttis. Liisingesemete loetelu on identne liisingesemete loeteluga, mille Ateena Maja liisingulepinguga nr 0154642L liisingusse võttis (I kd, tl 59-63). Esemed on üleandmise- vastuvõtu aktis märgitud liisingueseme koondnimetusega „seade professionaalne lavatehnika LISAS 1“. Hageja põhjendas, et kostja I oli Helio juhatuse liige ja ainuosanik. Helio oli vara valdaja lähtuvalt 18.06.2010 liisingulepingutest. Helio pankrotimenetluses on kostja I andnud ütlusi, mille kohaselt ei ole Helio valduses liisingulepingute alusel liisitavat vara, vaid artistid on vara ära varastanud. Kostja I ei ole tõendanud väiteid vara varguse kohta. Lisaks ei ole Helio kunagi teavitanud Swedbanki vara vargusest ega kaotsi minekust. Osa varast on kostja I tegevuse tulemusena viidud Atlantisesse, kus see 07.12.2015 ülevaatuse käigus tuvastati ning täituri poolt arestiti. Seega on osa varast kostjale I kuuluva ettevõtte kostja II poolt opereeritavas Atlantises. Järelikult on kostja I füüsilise isikuna võtnud enda ebaseaduslikku valdusse Swedbankile kuuluva vara, mille õigustatud valdajaks oli Helio.
On tuvastatud, et kogu vindikatsiooninõudes nõutav vara ei asu Atlantises (II kd, tl-d 4-6). Seega on osa hageja omandatud varast hävinenud või kaotsi läinud ajal, mil kostja I oli vara valdaja. Hageja arvates on valdajal ehk kostjal I tõendamiskoormus selgitamaks, millisel õiguslikul alusel tema asju valdas või valdab. Kostja esitatud vastuväited Helio liisingulepingute sõlmimise ja nende võltsituse osas ei ole eluliselt usutavad. Helio pankrotimenetluses on kostja I kinnitanud selliste lepingute olemasolu, käesolevaks ajaks on lepingud üles öeldud. Juhuks, kui kohus hageja nõuet vara ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks ei rahulda, esitas hageja alternatiivselt kahju hüvitamise nõude. Kahju tekkis hagejale 26.11.2013, mil hageja soetas endale Swedbankilt vara, mida ta ei saanud kasutama ega käsutama hakata. Kahju suuruseks on vara turuväärtus 26.11.2013 seisuga. Esmases hagiavalduses lähtus hageja vara soetamisväärtusest kahju hüvitise suuruse määramisel, mis oli 98 118,41 eurot. 01.01.2017 esitatud hagiavalduse täienduses vähendas hageja nõutava kahju suurust 20 595 euroni, mis oli hageja hinnangul vara väärtus 26.11.2013 seisuga.
1.7.Nõude täpsustuses on hageja vara koosseisude puhul lähtunud sellest, millised esemed tuleb välja nõuda kostjalt I ja millised esemed kostjalt II. Kostjalt II tuleb välja nõuda need esemed, mis arestiti täitemenetluse käigus Atlantises. Kostjalt I need esemed, mida Atlantises ei olnud. Muus osas jäi hageja oma hagiavalduses esitatud asjaolude juurde. Täiendavalt selgitas hageja, et 18.06.2010 liisingulepingust nr 01127277L nähtub, et liisinguvõtja on liisinguesemega tutvunud (III kd, tl 25) ning pankrotihalduri aruandest nähtub, et juhatuse liige võttis 2010 liisinguseadmed üle. Seega on tõendatud, et liisinguesemete valdus on üle läinud Heliole, kelle juhatuse liikmeks oli kostja I. Seega peab kostja I tõendama, et tema ei ole saanud liisingulepingute alusel üle antud vara. Lisaks märkis hageja, et 3 Step IT oli ettevõte, mis (III kd, tl 36) osutas teenust ja hankis liisinguvara (teenuse raamleping III kd, tl 36-60). 14.08.2009 sõlmiti kolmepoolne kokkulepe äriruumides asuva liisingvara omandamiseks, millest nähtub poolte tahe, et Helio võtab need kohustused üle. Hageja märkis, et 31.12.2011 toimus inventari üleandmine. Osad esemetest jäid Athena Keskusesse. Hageja põhikirjajärgne esindaja Kaspar Kokk selgitas, et osad asjad on Athena Keskuses olemas. Helio üürilepingu lõpetamisel fikseeriti kohapeal olukord, mille kohta koostati akt (I kd, tl 77-79). Hageja loobus osaliselt esitatud kahju nõudest 77 523,41 euro ulatuses (algne nõue 98 118,41 eurot) ning palus kostjatelt välja mõista kahju hüvitis summas 20 595 eurot. Hageja leiab, et kahju tekkis talle 2013. aastal.
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hagejate kanda.
2.1.Hageja pole tõendanud oma omandiõigust hagis nimetatud ning väidetavalt kostja valduses olevatele asjadele. Hageja pole suutnud tõendada isegi mitte enda omandiõiguse tekkimist hagis nimetatud ning väidetavalt kostjate valduses olevatele esemetele, kuna hagile lisatud dokumendid ei tõenda, et hagis nimetatud esemed kuuluvad hagejale omandiõiguse alusel. Kostjad märkisid, et hageja on hagi lisas (I kd, tl 38-39) esitanud kohtule 20.02.2007 Hansa Liisingu (ostja) ja 3 Step IT (müüja) vahelise müügilepingu nr S005434-AD01-001-000-OM, mille p 1.1. kohaselt on müügilepingu esemeks arvutustehnika vastavalt liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 3S005434-AD01-001-000. Seejärel on hageja hagi lisas (I kd, tl 40) esitanud kohtule väidetavalt 20.02.2007 sõlmitud 3 Step IT ja Elikante vahelise kontoritehnika liisingulepingu nr 3S005434-LC01-000-000 lisa nr 1 üleandmise-vastuvõtmise
akti, millise dokumendi parempoolsest tulbast nähtuvalt on iga eseme juures müüjaks märgitud hoopis Ateena Maja. Kohtule ei ole esitatud 20.02.2007 Hansa Liisingu (ostja) ja 3 Step IT (müüja) vahelise müügilepingu esemeks olevat arvutustehnika üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3S005434AD01-001-000, vaid hageja on esitanud kontoritehnika liisingulepingu nr 3S005434-LC01-000000 lisa nr 1, millest ei nähtu ega ole tuvastatav Hansa Liisingu ja Elikante vahelise arvutustehnika liisingulepingu ese. Esitatud ei ole ka asjakohaseid liisingulepinguid Hansa Liisingu ja Elikante vahel, mistõttu pole tuvastatav liisingulepingute ese. Käesoleval juhtumil pole tuvastatav, millised konkreetsed individualiseeritavad esemed hageja väidete kohaselt on Hansa Liising omandanud 3 Step IT-lt, kuna üheski dokumendis pole esile toodud esemete seerianumbreid või tootekoode, mille põhjal oleks võimalik esemeid üldse individualiseerida. Paljasõnaline on hageja väide, et Elikante võttis Hansa Liisingult müügilepingu nr S005434-AD01-001-000-OM (I kd, tl 38-39) ja selle lisas 1 märgitud vara liisingusse. Nõudeõiguse loovutamise lepinguga (I kd, tl 44) loovutab 3 Step IT Hansa Liisingule mingist kohtule mitteesitatud liisingulepingust tulenevaid nõudeid. Nõude alusdokumendiks on märgitud liisinguleping nr 3S005434-AD01-001-000, mida pole kohtule esitatud ning pole teada sellise lepingu pooled, sisu, ese ja muud tingimused. Tõenditele ei tugine hageja väited, et 14.08.2009 Elikante, Ateena Maja ja Helio vahelise lepingu (I kd, tl 69-70) esemeks on väidetavalt Elikante ja Ateena Maja poolt liisitav vara. 14.08.2009 kokkuleppe p-dest 2 ja 3 nähtuvalt sisaldas Athena konverentsi- ja kultuurikeskuse ning restorani Volga sisseseade üksnes nendes punktides märgitud vara. Ainuüksi 14.08.2009 Elikante, Ateena Maja ja Helio vaheline kokkulepe tõendab, et Tartus Küütri tn 1 asuvates ning Helio poolt 14.08.2009 üürilepingu alusel üüritud äriruumides ei asunud mistahes hagis märgitud esemeid. Seda põhjustel, et: 1) 14.08.2009 kokkuleppe osapooled on ammendavalt fikseerinud ja vastastikku kinnitanud, kust ostetud (kes on müüja; nt OÜ Stratus) ning millist liiki liisinguvara (nt köögitehnika) asub Helio poolt üüritud äriruumides; 2) 14.08.2009 kokkuleppest nähtuvalt ei asunud Helio poolt üüritud äriruumides mitte ühtegi hagi p-s 5 märgitud ning 3 Step IT-lt soetatud eset (ei arvutustehnikat, kontoritehnikat ega ka mistahes professionaalset lavatehnikat); 3) 14.08.2009 kokkuleppest nähtuvalt ei asunud Helio poolt üüritud äriruumides hagi p-s 6 märgitud ning Focuspoint OÜ-lt soetatud ning Ateena Maja poolt liisitud professionaalse lavatehnika lisavarustust. Kostjad rõhutasid, et 14.08.2009 kokkuleppest nähtuvalt asus üüripinnal üksnes Focuspoint OÜ-lt soetatud kinotehnika, mille liisinguvõtjaks oli Elikante, mitte aga Ateena Maja. Hageja pole kohtule esitanud Swedbanki ja Elikante vahel 23.02.2007 sõlmitud liisingulepingut nr 005434-AD01-001-000, mistõttu pole teada, millised konkreetsed esemed (sh seerianumbrid, tootekoodid) on antud liisingulepingute esemeks. Seejuures võib kuupäevadest järeldada, et sellist liisingulepingut nagu Swedbanki ja Elikante vahel 23.02.2007 sõlmitud liisinguleping nr 005434AD01-001-000 pole tegelikkuses sõlmitudki, kuna hageja väidete kohaselt anti liisingulepingu järgne väidetav vara väidetavalt üle 20.02.2007 ehk 3 päeva enne liisingulepingu enda sõlmimist. Asjaoludest nähtuvalt ei haaku liisingulepingu sõlmimise kuupäevad, liisingulepingute numbrid, liisingulepingute esemed ega ka mitte liisingulepingute esemeks olevad asjad (arvutustehnika, kontoritehnika ning hagis väidetud professionaalne lavatehnika). Paljasõnalised on hageja väited, mille kohaselt lõpetas Swedbank 23.07.2013 Helio liisingulepingud. Hagi lisas 17 olev väljatrükk 02.07.2013 ülesütlemisavaldusest ei anna alust järeldada, et see ülesütlemisavaldus on toimetatud kostjani TsMS § 69 lg 3 tähenduses
Hageja väiteid ei tõenda Swedbanki 19.08.2013 e-mail (I kd, tl 109), milles Swedbank teatab, et on teostanud Athena Keskuses liisingulepingute esemete ülevaatuse, mille tulemusena puuduvad Athena Keskuses 19.08.2013 e-mailis märgitud esemed. Olukorras, kus hageja enda väidete kohaselt lõpetati hageja ja Ateena Maja vahel üürileping 01.11.2012 ning seejärel võttis üüripinna üle uus üürnik, ei saa kostja I vastutada mistahes Athena Keskusesse jäänud ning Ateena Maja kaudsesse valdusesse jäänud väidetavate liisinguesemete säilimise eest. Teisalt tõendab Swedbanki 19.08.2013 e-mail vastupidiselt hagis väidetule, et kõik väidetavate liisingulepingute esemeks olevad esemed asusid jätkuvalt Athena Keskuses. Swedbank pole tuvastanud, et sealt oleks puudu rohkem esemeid, kui Swedbanki 19.08.2013 e-kirjas märgitud. Küsitav on hagiga kohtule esitatud müügilepingute sõlmimine, kuna dokumendid on allkirjastatud vaid Swedbanki poolt. Swedbanki 01.12.2015 kinnituskiri ei tõenda seda, mis on 26.11.2013 müügilepingute esemeks. Müügilepingutest ei nähtu, et müügilepingute esemeks oleksid asjad, mis oleks varasemalt olnud Swedbanki ja Helio vaheliste liisingulepingute esemeks. Müügilepingutes puudub vähimgi viide asjaolule, et müügilepingute esemeks on Helio poolt liisitud esemed. Omandiõiguse tekkimist asjadele peab tõendama eelkõige leping, mitte aga menetlusväliste kolmandate isikute paljasõnalised kirjalikud seletused. Samuti ei ole vallasjade omandiõigus saanud AÕS § 92 lg 1 kohaselt hagejale üle minna. Hageja on kohtule väitnud, et tal pole 26.11.2013 müügilepingute esemeks olevate asjade valdust. Seega pole saanud toimuda mistahes vallasomandi üleminekut hagejale. Hageja omandiõigus ei saanud tekkida ka AÕS § 92 lg 2 alusel. Ka ei nähtu 26.11.2013 müügilepingutest AÕS § 93 kohaseid kokkuleppeid, mistõttu on vallasomandi tekkimise eeldused täitmata. Kui hageja ei tõenda kohtule 02.07.2013 liisingulepingu ülesütlemist, pole Swedbank saanud ka mistahes liisingulepingute esemeteks olevaid asju hagejale võõrandada, sest Swedbankil puudus vara tagastamise nõudeõigus (kui see üldse kunagi on tekkinud, sest kohtule pole tõendatud liisingulepingute ülesütlemist ega ka mitte nende tingimusi). Kuigi liisinguesemete omandamine Ateena Maja poolt on tõendamata, kinnitab 20.06.2010 Ateena Maja ja Helio vaheline müügileping (II kd, tl 175), et Ateena Maja on 20.06.2010 sõlminud väidetavalt Swedbankile kuuluva liisinguvara suhtes võõrandamislepingu Helioga, võõrandades Heliole enda valduses oleva liisinguvara. Swedbank, Ateena Maja ja Helio sõlmisid liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tl 72), mis kannab kuupäeva 18.06.2010, kuid mille on dokumendist nähtuvalt Ateena Maja sõlminud alles 20.06.2010. VÕS § 11 lg 2 kohaselt on järelikult 18.06.2010 dateeritud kokkulepe sõlmitud alles 20.06.2010 ehk pärast seda, kui Ateena Maja oli liisinguvara võõrandanud Heliole. Ateena Maja poolse liisinguvara Heliole võõrandamise tulemusena lõppes Swedbanki omandiõigus varale. Sellises olukorras ei saanud Swedbank 20.06.2010 midagi Heliole liisida või üle anda, kuna oli ise selleks ajaks juba kaotanud omandiõiguse. Järelikult ei saanud Swedbank mingeid liisinguesemeid ka hagejale müüa. 28.11.2012 AS Transcom Vara ja Helio vaheline kokkulepe (II kd, tl 176) tõendab täiendavalt, et Swedbankiga sõlmitud liisingulepingud on olnud täielikult esemetud, kuna Swedbankil ei ole olnud liisinguesemete omandiõigust, mille suhtes Helioga liisingulepingut sõlmida. Nii Ateena Maja kui ka Elikante on võõrandanud Swedbankile kuulunud väidetavalt liisitud asjad Heliole. Käesoleva menetlusdokumendi lisast 2 nähtuvalt on AS Transcom Vara ja Helio sõlminud 28.11.2012 müügilepingu, mille kohaselt on Helio müünud Athena Keskuses oleva kogu tehnilise inventari 48 036,88 euro eest AS-ile Transcom Vara. Lepingupooled on kokku leppinud, et vara omandiõigus läheb AS-ile Transcom üle pärast müügihinna tasumist. Kuna müügihinda ei tasutud, jäi Helio endiselt kogu Athena Keskuses oleva vara omanikuks. Dokument tõendab üheselt, et kogu Athena Keskuses oleva tehnilise inventari omanikuks oli Helio, vastasel juhul ei oleks
sõlmitud 28.11.2012 kokkulepet AS-iga Transcom vara. Helio omandiõigust tõendab täiendavalt ju 20.06.2010 Ateena Maja ja Helio vaheline müügileping (II kd, tl 175). Kostjad vaidlesid vastu ka alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõudele. Hageja ei ole esile toonud kahju hüvitamise nõude õiguslikku alust ega asjaolusid. Kuna kostja I pole mistahes väidetavalt hagejale kuuluvate asjade valdaja, pole temalt võimalik nõuda ka kahju hüvitamist.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata asja ebaseaduslikult valdusest väljanõudmiseks ja alternatiivselt kahju hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Hagi on esitatud AÕS § 80 alusel vallasasjade väljaandmiseks ja alternatiivselt AÕS § 84 lg 1 alusel kahju hüvitamiseks.
4.1.Esmalt käsitles kohus küsimust, kas hageja on saanud käesoleva otsuse punktides 2.1 ja 2.4 toodud asjade omanikuks. Kohus kontrollis, kas algselt Elikante poolt liisitud vara (hagi tagamise taotluse p-s 5 märgitud vara; I kd tl 168-169) on üle läinud hageja omandisse.
4.1.1.Hansa Liising ja 3 Step IT sõlmisid 20.02.2007 ostu – müügilepingu nr 3S005434-AD01001-000-OM (I kd, tl 38-39). Hansa Liisingult võttis müügilepingus ja selle lisas 1 märgitud vara liisingusse Elikante liisingulepinguga nr 3S005434-AD01-001-000, mida ei ole kohtule esitatud. Kohus asus seisukohale, et esitatud lisa 1 (I kd, tl 40, 42-43) on Elikante ja Step 3 IT vahelise liisingulepingu lisa, mille alusel on 3 Step IT ostnud vastavalt poolte vahelise teenuse raamlepingu (III kd, tl 37-43) punktile 3.1. Elikantele Ateena Majalt lisas 1 märgitud tehnika. Seega ei ole tegemist Elikante ja Hansa Liisingu vahel 20.02.2007 sõlmitud liisingulepingu lisaga. Kohus ei nõustunud hageja väidetega, et nõudeõiguse loovutamise lepinguga nr 3S005434-AD01-000 (I kd, tl 44-45) on hageja poolt esitatud lisast (I kd, tl 40) saanud ka ostu-müügi lepingu nr 3S005434AD01-001-000-OM lisa. Nimetatud ostu-müügilepingu punktis 1.1 on konkreetselt märgitud, et lepingu objektiks on arvutustehnika, vastavalt liisingueseme üleandmise-vastuvõtu aktile nr 3S005434-AD01-001-000. Hilisemas seisukohas on hageja esitanud lisaks ka koopia dokumendist (III kd, tl 61-64) pealkirjaga „Kontoritehnika liisingulepingu nr 3S005434-LC01-000-000 lisa 1; Liisinguesemete üleandmise-vastuvõtmise akt nr 3S005434-AD01-000-000“, mille on allkirjastanud Elikante ja 3 Step IT esindajad. Kohus möönis, et dokumendi pealkiri viitab küll 20.02.2007 sõlmitud müügilepingule, kuid sellel puudub Hansa Liisingu esindaja allkiri. Ostu-müügi lepingu nr 3S005434-AD01-000-000 punkti 4.4. kohaselt loetakse vara müüja poolt üleantuks ja ostja poolt vastuvõetuks üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamisest. Sellist akti ei ole hageja aga kohtule esitanud. Seega ei olnud kohtu hinnangul tõendatud, millise vara Hansa Liising 20.02.2007 müügilepinguga nr 3S005434-AD01-001-000-OM omandas.
4.1.2.18.06.2010 sõlmisid Swedbank Liising, Helio ja Elikante liisingulepingu nr 01127294L lisa nr 1 liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tl 71). Nimetatud üleandmise vastuvõtmise aktiga sai Helio hageja hinnangul endale 20.02.2007 üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3S5434AD01-001-000 märgitud täiskomplektsuses oleva vara valduse, mis on loetletud hagi tagamise taotluse p-s 5 (I kd, tl 167-168). Vara nimetuseks liisinglepingus oli märgitud „Prof. audio-, videoja valgustustehnika LISAS 1“. 18.06.2010 sõlmitud lepingus kinnitab liisinguvõtja, et on Elikante nõusolekul käesoleva lepingu sõlmimisega tervikuna üle võtnud liisingulepingust nr 005434-AD01-001-000 Elikante’le
tulenevad liisinguvõtja õigused ja kohustused. Pooled on ka kokku leppinud, et liisingulepingu allkirjastamisega muudetakse liisingulepingu nr 005434-AD01-001-000 Elikante tingimusi ja käesoleva liisingulepingu tingimused asendavad täielikult liisingulepingu nr 005434-AD01-001000 tingimusi. Hageja ei ole aga esitanud kohtule Hansa Liisingu ja Elikante vahel 23.02.2007 sõlmitud liisingulepingut nr 005434-AD01-001-000, vaid on esitanud ainult nõudeõiguse loovutamise lepingu (I kd, tl 44-45). Nõude ülemineku kokkuleppe alusel nõude rahuldamiseks tuleb tõendada, et nõude esitajal oli teise poole vastu nõue, mis talle loovutati. Hageja ei ole esitanud kohtule liisingulepingut, millest nähtuks nõue, mida loovutati. Seega ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, mida Hansa Liisingule loovutati. 18.06.2010 sõlmitud liisingulepingu nr 01127294L lisast nr 1 (I kd, tl 71) nähtub, et antud lisa on samuti ka 23.02.2007 sõlmitud liisingulepingu nr 005434-AD01-001-00 lisaks. Kohtule jääb selgusetuks, kuidas on võimalik, et pooled sõlmivad 2010. aastal lisa lepingule, mis on sõlmitud kolm aastat varem. Kohus asus seisukohale, et hageja esitatud tõenditega saab lugeda tõendatuks asjaolu, et Helio liisis Swedbankilt liisingulepingu nr 0112794L (III kd, tlk 65-68) alusel selle lisas 1 (III kd, tl 2324) toodud esemed. See aga ei tõenda hageja selgitusi, justkui oleks lisas nimetatud esemeid algselt liisinud Elikante 23.02.2007 Hansa Liisinguga sõlmitud liisingulepingu alusel. Kohus märkis, et Swedbanki ja Elikante vahel väidetavalt 23.02.2007 sõlmitud liisingulepingu nr 005434-AD01-001-000 selgituste juures ilmneb ebakõlasid. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav hageja väide, mille kohaselt anti liisingulepingu järgne vara väidetavalt üle 20.02.2007 ehk 3 päeva enne liisingulepingu enda sõlmimist, kusjuures asjaoludest nähtuvalt ei haaku ka liisingulepingu sõlmimise kuupäevad, liisingulepingute numbrid, liisingulepingute esemed ega ka mitte liisingulepingute esemeks olevad asjad (arvutustehnika, kontoritehnika ning hagis väidetud professionaalne lavatehnika).
4.1.3.23.07.2013 lõpetas Swedbank Helioga liisingulepingu nr 01127294L lepingu rikkumise tõttu (I kd, tl 108). Kostja vaidlustas ülesütlemise kehtivuse. Kohus märkis, et lepingu ülesütlemise avaldus on tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 mõttes. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et antud ülesütlemise teade on Heliole kätte toimetatud. Samas aga on kohtu hinnangul tõendatud asjaolu, et kostja I kui Helio juhatuse liige teadis liisingulepingute ülesütlemisest, sest 11.09.2013 pankrotimenetluses on kostja I kinnitanud (I kd, tl 113), et Swedbank on seoses võlgnevuse tekkimisega liisingulepingud üles öelnud. Seega on Helio kohtu hinnangul lepingu ülesütlemise tahteavalduse ka TsÜS § 69 lg 2 mõttes kätte saanud. Liisingulepingu nr 0112794L (III kd, tl 65-68) lõppemisel jäi liisinguesemete omandiõigus Swedbankile.
4.1.4.26.11.2013 sõlmisid Swedbank ja hageja müügilepingu TOL nr 01127294L (I kd, tl 123), mille kohaselt hageja soetas endale vara, mis lepingu kohaselt kandis nime „Prof. audio-,video-ja valgustehnika Lisas 1“. Hageja väidete kohaselt on tegemist varaga, mida Helio oli kasutanud liisingulepingu nr 01127294L alusel (I kd, tl 130). Dokumendid on allkirjastatud vaid Swedbanki poolt. Kohtu hinnangul puudub alus asuda seisukohale, et Swedbanki ja hageja vahel ei ole üldse mingit lepingut sõlmitud, kuna lepingut võib sõlmida ka suulises vormis. Kohtu hinnangul ei saa olla vaidlust, et poolte vahel on leping vähemalt suuliselt sõlmitud, kuna seda kinnitavad mõlemad
lepingupooled. Hageja on esitanud kohtule ka Swedbanki kinnituse (II kd, tl 198), mille kohaselt on pooled sõlminud (I kd, tl 123) sätestatud sõnastuses müügilepingu. Seega on kohtu hinnangul antud leping sõlmitud kohtule esitatud sõnastuses. Teiseks on kostja seisukohal, et antud dokumentidest ei ole tuvastatav, mis on müügilepingu esemeks. Müügilepingu TOL nr 01127294L (I kd, tl 123) kohaselt on müügilepingu esemeks „prof. audio-, video-, ja valgustustehnika LISAS 1“, mida pole hageja kohtule esitanud. Hageja on esitanud kohtule Liisingulepingu nr 01127294L Lisa 1 (III kd, tl 23-24), milles on nimetatud liisitud vara, ja mille on allkirjastanud Swedbanki ja Helio esindajad, kuid mis ei kanna pealkirja: „Prof. audio-, video-ja valgustehnika LISAS 1“. Seega ei ole kohtu hinnangul tõenditest üheselt tulenev, millist vara 26.11.2013 müügilepinguga müüdi. Hageja on kohtule väitnud, et tal pole 26.11.2013 müügilepingute esemeks olevate asjade valdust, vaatamata asjaolule, et müügilepingutes kinnitatakse hageja poolt valduse olemasolu ja saamist. Seega pole hageja väidetele tuginedes saanud toimuda ka mistahes vallasomandi üleminekut hagejale AÕS § 92 lg 1 alusel. Arvestades, et hageja enda väidete kohaselt pole vallasasjad hageja valduses, ei saanud hageja omandiõigus tekkida ka AÕS § 92 lg 2 alusel. 26.11.2013 müügilepingutest ei nähtu AÕS § 93 kohaseid kokkuleppeid, mistõttu ei saanud hageja vallasasjade omanikuks, kuna vallasomandi tekkimise eeldused on täitmata. Isegi kui jätta kõrvale hageja väide, et ta pole lepingus nimetatud asju saanud, siis puuduks hagejal kostjate vastu nõudeõigus. Pooled on 26.11.2013 Swedbanki ja hageja vahel sõlmitud müügilepingu (I kd, tl 123) punktis 5 märkinud järgmist: „Ostja kinnitab, et eseme valdus on talle üle läinud, ta on esemega põhjalikult tutvunud, ta ostab eseme müügilepingu sõlmimise hetkel olevas kvaliteedis ning ta ei oma müüjale eseme suhtes mingeid pretensioone.“ Kohtu hinnangul on nimetatud lausest üheselt mõistetav, et hageja on esemete valduse endale saanud. Kohus leidis, et hageja seisukohtades ja hageja poolt esitatud tõendites esineb vastuolusid, millest tulenevalt ei ole eluliselt usutavalt tõendanud, et algselt Elikante poolt liisitud vara (hageja sõnade kohaselt hagi tagamise taotluse punktis 5 märgitud vara; I kd, tl 168-169) on läinud hageja omandisse.
4.2.Kohus käsitles hageja selgitusi selle kohta, kuidas on algselt Ateena Maja poolt liisitud vara (hagi tagamise avalduse punktis 6 märgitud vara; I kd, tl 169-171) saanud hageja omandisse.
4.2.1.02.03.2007 sõlmisid Elikante ja Hansa Liising müügilepingu nr 0154642L-OM ning Ateena Maja ja Hansa Liising sõlmisid liisingulepingu nr 0154642L. Lepingute objektiks oli professionaalne lavatehnika lisavarustus, vastavalt müügipakkumisele nr 505. Müügilepingu nr 0154642L-OM punktis I on viidatud, et lepingu objektiks on 12.11.2006 müügipakkumises nr 505 märgitud esemed. Samas on hageja kohtule esitanud 15.11.2006 kuupäevaga müügipakkumise (I kd, tl 59-63). Kuigi antud dokumendid ei ühti omavahel täielikult, pidas kohus eluliselt usutavaks, et tegemist on antud müügilepingu objektiks olevate esemete hinnapakkumisega.
4.2.2.18.06.2010 sõlmisid Swedbank, Helio ja Ateena Maja liisingulepingu nr 01127277L lisa nr 1 liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tl 72). Hageja on seisukohal, et nimetatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga sai Helio endale 02.03.2007 üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 0154642L (I kd, tl 48-52) lisas märgitud täiskomplektsuses oleva vara valduse, mis on loetletud hagi tagamise taotluse p-s 6 (I kd tl 169-171). Liisingulepingu nr 0154642L alusel liisitud vara nimetuseks oli 18.06.2010 liisinglepingus märgitud „seade professionaalne lavatehnika LISAS 1“. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole teada, millise konkreetse professionaalse lavatehnika (esemed,
nende seerianumbrid, tootekoodid jne) valduse kohustus Elikante 18.06.2010 aktiga Heliole üle andma. Hageja on täiendavalt esitanud Swedbanki ja Helio poolt allkirjastatud liisingulepingu nr 01127277L LISA nr 1 (III kd, tl 30-34). Lisa pole küll pealkirjastatud kui „seade professionaalne lavatehnika LISA 1“, kuid sisaldab samu esemeid, mida liisingulepingu nr 0154642L lisas toodud müügipakkumine nr 505. Kohus leidis, et pooled on liisingulepingu nr 01127277L lisa nr 1 liisingueseme üleandmisevastuvõtmise akti koostamisel pidanud silmas seda sama akti (I kd, tl 72), kuna selle lisa alguses on pooled märkinud, et sõlmivad käesoleva lisa nr 1 (edaspidi lisa). Seega on kohtu hinnangul 18.06.2010 lisa sõlmimisel üle läinud ka lavatehnika valdus. Lisaks on Swedbank ja Helio 18.06.2010 sõlminud liisingulepingu nr 01127277L lisa nr 1 (III kd, tl 30-34). Selle lisaga on Helio kinnitanud, et liisingulepingu esemeks on just antud lisas märgitud esemed, mille valduse saamist on Helio kinnitanud juba liisingulepingu nr 01127277L lisa nr 1 liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise aktis (I kd, tl 72).
4.2.3.23.07.2013 lõpetas Swedbank Helioga liisingulepingu nr 01127277L lepingu rikkumise tõttu (I kd, tl 108). Kuivõrd Swedbank poolt 02.07.2013 koostatud teatis lepingute ülesütlemise kohta on sama, mida kohus juba käsitles, ei hakka kohus seda kordama ning asus seisukohale, et antud leping on Swedbanki poolt kehtivalt üles öeldud.
4.2.4.26.11.2013 sõlmisid Swedbank ja hageja müügilepingu TOL nr 01127277L (I kd, tl 124), millega hageja soetas endale vara, mida Helio oli kasutanud liisingulepingu nr 01127277L alusel (I kd, tl 72). Vara koondnimetuseks oli lepingu kohaselt „seade professionaalne lavatehnika 1“. Kohus viitas, et kuivõrd müügileping nr TOL nr 01127277L (I kd, tl 124) on sisu poolest sama, mis müügileping nr TOL nr 01127294L (I kd, tl 123), puudub vajadus korrata põhjendusi. Kohus asus samasele seisukohale, et kui arvestada hageja väitega, et ta pole vallasasju enda valdusesse saanud, ei saanud hageja omandiõigus asjadele tekkida ka AÕS § 92 lg 2 alusel. Isegi jättes kõrvale hageja väite, et ta pole lepingus nimetatud asju saanud, puuduks hagejal kostjate vastu nõudeõigus. Pooled on 26.11.2013 Swedbanki ja hageja vahel sõlmitud müügilepingu punktis 5 märkinud järgmist: „Ostja kinnitab, et eseme valdus on talle üle läinud, ta on esemega põhjalikult tutvunud, ta ostab eseme müügilepingu sõlmimise hetkel olevas kvaliteedis ning ta ei oma müüjale eseme suhtes mingeid pretensioone.“ Kohtu hinnangul on nimetatud lausest üheselt mõistetav, et hageja on esemete valduse endale saanud. Seega esineb kohtu hinnangul hageja poolt esitatud tõendites ja seisukohtades vastuolusid, millest tulenevalt ei ole eluliselt usutavalt tõendatud, et algselt Helio poolt liisitud vara (hageja sõnade kohaselt hagi tagamise taotluse punktis 5 märgitud vara) on läinud hageja omandisse.
4.3.Kohus märkis täiendavalt, et pole ka tuvastatav, millised konkreetsed individualiseeritavad esemed hageja väidete kohaselt Hansa Liising on omandanud 3 Step IT-lt või Elikantelt, kuna üheski dokumendis pole esile toodud esemete seerianumbreid või tootekoode, mille põhjal oleks võimalik esemeid üldse individualiseerida. Eelnevast tulenevalt asus kohus seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud maakohtu otsuse punktides 2.1 ja 2.4 nimetatud esemete omandiõigust. Seega ei saa kostja olla rikkunud hageja omandit, mistõttu hageja vindikatsiooninõude ja alternatiivse kahju hüvitamise nõude eeldus on täitmata ja hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda ning mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud koos seadusjärgsete viivistega. Arvestades menetluses esitatud tõendeid ning tunnistajate ülekuulamise taotlust, on ebaõige kohtu järeldus, et hageja ei suutnud tõendada 26.11.2013 müügilepingute objekte. Ebaõige on kohtu hinnang AÕS § 93 rakendamise osas. Nõudeõiguse loovutamise tahe võib olla tuletatav ning ei pea olema väljapoole äratuntavaks muudetud. Otsuses tehtud järeldused vallasomandi mittetekkimise osas on vastuolus esitatud tõendite, kinnituste kui ka poolte tegeliku tahtega. Kohus ei ole hinnanud tõendeid kogumis ning sellest tulenevalt jätnud AÕS § 93 eeldused ebaõigesti tuvastamata. Hageja on vallasomandi tõendamiseks esitanud tõendid (III kd, tl 54-56, 61-64; I kd, tl 38-39, 41), millest järelduvalt on Hansa Liising 20.02.2017 müügilepinguga nr 3S005434-AD01-001-000OM omandanud üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3S005434-AD01-001-000 märgitud vara 3 Step IT-lt. Õiguskäibes seerianumbrite ja/või tootekoodide märkimine arvetele/hinnapakkumistele ei ole tavapärane praktika, mistõttu ületaks sellise asja tõendamise tõendamiskoormus ilmselgelt mõistlikku hageja tõendamiskoormust. Ebaõige on kohtu seisukoht, mille kohaselt ainuüksi liigitunnuste alusel määratlevate asjade puhul on välistatud nende tuvastamine. Tegu on küll käibes liigitunnuse alusel määratleva kaubaga, kuid seda on võimalik individualiseerida vastavate dokumentide alusel, mida hageja on menetluses esitanud (RKTKo 3 2 1-87 04, p 25). Hagiavalduses nõutav vara (helitehnika), ei ole eristatav ainult seerianumbrite/tootekoodid kaudu. Vara (helitehnika), on liikunud kogumis üle mitme ettevõtte hagejale. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et vara (helitehnika), mida liisis Helio, oleks algselt liisinud Elikante. Kohus on eeltoodud järelduse tegemisel jätnud hindamata tõendina esiteks Swedbanki kinnituskirja (II kd, tl 198), mille kohaselt on liisingulepingu nr 0112794L liisitud esemete näol tegemist samade esemetega, mis olid Hansa Liising ja Elikante vahel 23.02.2007 sõlmitud liisingulepingu nr 005434-AD01-001-000 lepinguesemeks olevate esemetega. Lisaks on kohus jätnud asjakohased tõendid kogumata. Tulenevalt sellest, et nii Swedbank kui ka Elikante ja Helio on kinnitanud, et Elikante liisis liisingulepingu nr 005434-AD01-001-000 alusel sama vara, mida hiljem Helio liisis Swedbankilt, on väär kohtu järeldus, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud seda, millise vara Hansa Liising 20.02.2007 müügilepinguga nr 3S005434-AD01-001-000-OM omandas 3 Step IT-lt. Kohus on leidis, et hageja ei ole esitanud liisinglepingut, millest nähtuks nõue, mida Hansa Liisingule loovutati. Hageja on nõude loovutamise lepingu, millest nähtub Hansa Liising nõue, menetluses esitanud (III kd, tl 54-56). Kohus on korrektselt tuvastanud, et liisingulepingu nr 0112794L lõppemisel jäi liisinguesemete omandiõigus Swedbankile. Kohus on ebaõigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud seda, millise vara müüs Swedbank hagejale 26.11.2013 TOL nr 01127294L müügilepinguga (I kd, tl 186-188). Hageja on esitanud Swedbanki kinnituse (II kd, tl 198), milles Swedbank kinnitab, et müügilepinguga TOL nr 01127294L soetas hageja endale vara, mida Helio oli kasutanud liisingulepingu nr 01127294L alusel. Lisaks soovis hageja 26.11.2013 müügilepingu TOL nr 01127294L varalist koosseisu tõendada menetluses tunnistaja ütlustega, kuid kohus jättis 17.10.2016 määrusega tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata.
Vallasomand sai tekkida väljanõudeõiguse loovutamisega (AÕS § 93). Hageja on vallasomandi tekkimist tõendanud (I kd, tl 184-185). 26.11.2013 arvetel on märge, et: „Ostja kinnitab arve tasumisega, et on saanud kaudse valduse. Ühtlasi kinnitab ostja arve tasumisega, et on teadlik, et esemed on kolmandate isikute valduses ning tal puuduvad igasugused pretensioonid esemete koguse, kvaliteedi vms osas.“ Kohus jättis hagejale eelistungil selgitamata, et kohtu hinnangul ei ole vallasasjade omand üle läinud AÕS § 93 mõistes väljanõudeõiguse loovutamisega. Hageja on kinnitanud ja tõendanud, et ei ole vara valdust saanud. Ebaõige on kohtu hinnang, et hageja on esemete valduse saanud. Kohus leidis õigesti, et hageja on usutavalt tõendanud, et lepingute objektiks oli professionaalne lavatehnika lisavarustus, vastavalt müügipakkumisele nr 505 (I kd, tl 59-63). Kohus luges tõendatuks, et müügilepingu nr 015464L-OM alusel müüs Elikante Hansa Liisingule müügipakkumises nr 505 oleva vara, mida Ateena Maja liisis Hansa Liisingult liisingulepingu nr 0154642 aluse (I kd, tl 48-64). Kohus leidis ka õigesti, et 18.06.2010 liisingulepingu nr 01127277L III kd, tl 30 jj) sõlmimisel ja lisa sõlmimisega on läinud üle lavatehnika valdus Heliole. Kohus tuvastas õigesti, et liisingulepingu nr 0154642L (I kd, tl 108) lõppemisel jäi liisinguesemete omandiõigus Swedbankile. Kohus ei ole analüüsinud vindikatsiooninõude eeldust, mille kohaselt peab välja nõutav asi olema kellegi teise valduses. Hageja on tõendanud, et vara on kostjate valduses. Maakohus jättis tunnistajate Erlend Aavi ja Tõnis Aavi ülekuulamise taotlused ebaõigesti rahuldamata.
6.Kostjad (vastustajad) paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjate hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud hagi esemesse kuuluvate asjade omandamist.
6.1.Hagi eseme p-s 5 nimetatud vara liikumine Elikante valdusesse on tõendamata. Hageja poolt esitatud tõendid ei kinnita hageja väiteid ning sisaldavad arvukaid vastuolusid. Arvutustehnika, kontoritehnika ning professionaalne lavatehnika ei ole mistahes viisil samastatavad. Hagi lisas 5 on hageja esitanud kohtule suvalisi dokumente, mis ei kajasta professionaalse helitehnika liisimist Elikante poolt. Kostja esitas hagi lisas 5 olevatele tõenditele ka võltsituse vastuväite. Paljasõnaline on väide, et Elikante võttis Hansa Liisingult hagi lisas 5 olevas müügilepingus ja selle lisas 1 märgitud vara liisingusse, mida hageja väidete kohaselt kinnitab hagi lisas 6 olev dokument. Üksnes seerianumbrid või tootekoodid võimaldavad eristada liigitunnustega esemeid teistest samasugustest liigitunnustega esemetest. Tõendamata ja tõenditele mittetuginev on hageja poolt hagis esitatud väide, et vara paigutati Tartus Küütri tn 1 asuvasse Athena Keskusesse. Ainuüksi 14.08.2009 Elikante OÜ, Ateena Maja ja Helio vaheline kokkulepe tõendab ümberlükkamatult, et Tartus Küütri tn 1 asuvates ning Helio poolt 14.08.2009 üürilepingu alusel üüritud äriruumides ei asunud mistahes hagi p-des 5 ja 6 märgitud esemeid. Tõendamata on väidetava tuvastamatu liisinguvara liikumine Helio valdusesse. Maakohus on põhjendatult märkinud, et hageja ei ole kohtule esitanud Hansa Liisingu ja Elikante vahel 23.02.2007 sõlmitud liisingulepingut nr 005434-AD01-001-000, vaid on esitanud üksnes nõudeõiguse loovutamise lepingu, mistõttu ei ole apellant tõendanud, millised nõuded loovutati.
Hageja poolt 26.11.2013 Swedbankiga sõlmitud müügilepingute alusel hagi esemes märgitud vara omandamine on tõendamata. Alternatiivselt tõendavad müügilepingud asjaolu, et hagejal puudub kostjate vastu mistahes nõue, kuna hageja on saanud asjade valduse. 26.11.2013 müügilepingutest ei nähtu AÕS § 93 kohaseid kokkuleppeid, mistõttu on kostjad seisukohal, et mistahes hageja vallasomand asjadele pole saanud tekkidagi, kuna vallasomandi tekkimise eeldused on täitmata.
6.2.Hageja omandiõigus hagi eseme punktis 6 märgitud vara suhtes on tõendamata. Hagis kirjeldatud tehingute jada arvestades ei ole võimalik tuvastada, et ca 8 aasta jooksul sooritatud arvukate tehingute tulemusena on hageja omandanud hagi eseme p-s 6 märgitud esemed, arvestades muu hulgas nii ülal kui ka hagi vastuses kirjeldatud arvukaid vastuolusid hageja poolt kohtule esitatud tõendites. Täielikult tõendamata on hagi esemes märgitud esemete kostjate poolt valdamine. Hagejad ei ole kohtule esitanud mistahes asjakohaseid tõendeid, mistõttu on hageja väited paljasõnalised. Kuna maakohus on õiguspäraselt tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud enda omandiõigust hagi esemes märgitud asjadele, siis ei pidanud kohus ka analüüsima küsimust, kas hagejale on mingi kahju tekkinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu lõppjärelduste ega resolutsiooni muutmiseks. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele.
8.Seoses kostja II (OÜ Atlant VII) äriregistrist kustutamisega on muutunud menetluslik olukord. Tsiviilasja menetlus kostja II, s.o OÜ Atlant VII, suhtes tuleb TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel lõpetada otsust tegemata, kuna OÜ Atlant VII on lõppenud õigusjärgluseta. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on ettevõtja OÜ Atlant VII (äriregistri kood 10853554) äriregistrist kustutatud alates 21.12.2017. a. Hageja jäi ringkonnakohtus seisukohale, et kostja I suhtes tuleks hagi rahuldada täies ulatuses ja seda kõigi hagi alusena toodud õiguslike alternatiivide järgi. Muuhulgas on hageja seisukohal, et kostja I ebaseaduslikust valdusest tuleb hageja otsesesse valdusse AÕS § 80 alusel välja mõista kõik hagiavalduses loetletud esemed, k.a need, mida hageja varasemas menetluses pidas kostja II valduses olevaks. Hageja on alternatiivselt rajanud oma nõude AÕS § 84 lõikele 1, mis saab kohalduda kõrvalnõudena olukorras, kus on tuvastatud AÕS § 80 lõikel 1 põhineva hagi rahuldamise eeldused. Ringkonnakohus käsitleb järgnevalt esiteks hagieseme piiritletust (I), teiseks hagejal omandatava vara suhtes valduse tekkimise võimalikkust AÕS § 93 järgi (II), seejärel omandatava vara piisavat määratletust (III-IV); kostjate valduse tõendatust (V) ning vara arestimise akti tähendust kostjal I valduse tekkimise alusena (VI). Lõpetuseks jaotab ringkonnakohus menetluskulud ja määrab kindlaks nende suuruse (VII). I
9.AÕS § 80 lõike 1 alusel hagi rahuldamise eeldusena tuleb hagejal tõendada esiteks, et hageja on väljanõutava(te) asja(de) omanik ning teiseks, et kostja on väljanõutava(te) asja(de) valdaja
(AÕS § 82 lg 1), kes valdab asja õigusliku aluseta, s.o kellel puudub omaniku (hageja) suhtes asja valdamise õigus. Ringkonnakohus märgib, et ehkki hagiavalduses ja selle hilisemates täpsustustes on väljanõutavad vallasasjad toodud loeteluna (kostja I puhul 34 nimetust ja kostja II puhul 20 nimetust) ning osa nimetuste puhul on sulgudes märgitud esemete arv, siis asjaõiguses kehtiva spetsiaalsuse ehk määratletuse põhimõtte kohaselt (TsÜS § 6 lg 3 teine lause) tuleb iga eset (TsÜS § 48) käsitada käibes eraldi ning loetelus toodud esemed ei ole vaadeldavad kogumina, mille suhtes hageja kui väidetav omanik saaks tervikuna teostada tsiviilõigusi. See tähendab käesoleva vaidluse kontekstis muuhulgas, et hageja peab olema suuteline tõendama iga konkreetse hagiavalduses loetletud eseme puhul AÕS §-s 80 sätestatud eelduste esinemist nii, nagu esitaks ta hagi kostja(te) vastu iga eseme väljaandmiseks eraldi.
10.Hagejal tuleb väljanõutav(ad) ese(med) seega hagiavalduses ära näidata individualiseeritult, s.o mitte pelgalt liigitunnuste alusel. Hageja peab välja tooma tunnused, mis võimaldavad eristada väljanõutavaid asju kõigist teistest sama liiki ja samade omadustega esemetest. Tsiviilkohtumenetluse kontekstis peavad hagiga väljanõutavad vallasasjad olema ära näidatud sellise konkreetsusastmega, et nende esemete suhtes oleks võimalik läbi viia täitemenetlust. Hageja käsitluse kohaselt on ta omandanud hagiavalduses loetletud esemed Swedbank Liising ASlt kui liisinguandjalt. Esemed soetati algselt 20.02.2007 ja 02.03.2007 lepingutega, kus liisinguvõtjateks olid Elikante OÜ ja Ateena Maja OÜ. 18.06.2010 lepingutega võttis liisinguvõtja kohustused endale Helio VII OÜ. Liisinguandja ütles liisingulepingud rikkumise tõttu üles 23.07.2013. Hageja sõlmis liisinguandjaga 26.11.2013 müügilepingud, mille alusel soetas endale Helio VII OÜ poolt eelnevalt liisingulepingute alusel kasutatud vara. Liisingulepingute alusel vara valdajaks olnud OÜ-le Helio VII nimetati 25.07.2013 (s.o vahetult peale liisingulepingute ülesütlemist) ajutine haldur, kuid pankrotimenetlus lõpetati pankrotti välja kuulutamata 16.10.2013. a kohtumäärusega raugemise tõttu. Pärast liisingulepingute ülesütlemist jäi vara omandiõigus liisinguandjale, kuid vara liisinguandjale ei tagastatud. OÜ Helio VII pankrotihaldur liisinguvara olemasolust ega asukohast teadlik ei olnud. Sellest järeldas hageja, et vara valdus pidi olema kostjal I ja/või kostjal II, eelkõige kuna kostja I Olga Aasav oli nii OÜ Helio VII kui ka kostja II OÜ Atlant VII juhatuse liige ja ainuosanik.
11.Seega on hageja soetanud Swedbank Liising AS-lt endale vara, ilma seda üle vaatamata, vara täpset asukohta eelnevalt kindlaks tegemata või isegi vara olemasolus veendumata. Sellisel viisil vindikatsioonihagi esitamine on õiguslikult võimalik, kuid sellega seotud riisiko jääb hageja kanda. Ringkonnakohus märgib, et hageja kui vallasasjade omandiõigusele tugineda sooviv isik saanuks esitada ka VÕS §-s 1014 sätestatud nõude asjade ettenäitamiseks või asjade ülevaatamise võimaldamiseks isiku(te) vastu, kelle valduses ta pidas asju olevaks. Maakohus on oma otsuse p-s 43 muuhulgas õigesti märkinud, et käesoleval juhul ei ole tuvastatav, millised konkreetsed individualiseeritavad esemed omandas AS Hansa Liising (AS Swedbank Liising) üldse 3 Step IT OÜ-lt või Elikante OÜ-lt. Ka 2007. a sõlmitud müügi- ja liisingulepingute puhul on vara üleandmine toimunud loetelude alusel ning puuduvad eristavad tunnused. Praeguse vaidluse esemeks ei ole siiski asjaolu, kas Swedbank Liising AS ise üldse sai kõigi hagiavalduses loetletud esemete omanikuks või mitte.
12.Maakohus analüüsis, kas hageja on saanud hagiavalduses loetletud esemete omanikuks ning jõudis järgmistele põhilistele järeldustele. • Algselt 20.02.2007 müügi- ja liisingulepingu nr 3S005434-AD01-001-000 (lepingudokumenti ei ole kohtule esitatud) alusel Elikante OÜ poolt liisitud vara (lepingus nimetatud „Prof. audio-, video- ja valgustehnika Lisas 1“) osas ei ole tõendatud, millise
•
•
• •
•
•
•
konkreetse vara (esemete) liisinguandja (AS Hansa Liising Eesti) selle lepingu alusel omandas. Ehkki saab lugeda tõendatuks, et Helio VII liisis Swedbank Liising AS-ilt liisingulepingu nr 0112794L alusel selle lisas loetletud esemed, siis ei ole tõendatud, nagu oleks tegemist samade esemetega, mida liisis algselt Elikante OÜ. Kehtivalt sõlmitud on 26.11.2013 Swedbanki ja hageja vaheline müügileping TOL nr 01127294L, kuid tõenditest ei selgu üheselt, millist vara 26.11.2013 lepinguga müüdi. Hagejal ei saanud tekkida 26.11.2013 lepingu esemete suhtes omandiõigust, kuna täitmata on vallasomandi tekkimise eeldused – hageja ei ole saanud asjade valdust. Alternatiivselt, lähtudes, hageja enda kinnitusest 26.11.2013 müügilepingus, on hagejale asjade valdus üle läinud ning ta on esemetega põhjalikult tutvunud, mistõttu ei saa hagejal olla nõudeõigust asjade väljaandmiseks kostja vastu, kuna asjad ongi juba hageja enda käes. Algselt 02.03.2008 müügi- ja liisingulepingu nr 0154642L alusel Ateena Maja OÜ poolt liisitud vara (lepingus nimetatud „seade professionaalne lavatehnika LISAS 1“) osas leidis kohus, et sama vara on 18.06.2010 lepinguga nr 01127277L võtnud liisinguvõtjana enda kasutusse Helio VII OÜ ning nimetatu võttis üle ka vara valduse. Sarnaselt 20.02.2007 lepinguga ei saanud aga hagejal tekkida omandit loetletud vallasasjade suhtes, kuna täitmata on vallasomandi tekkimise eeldused, hageja omandiõigus mistahes asjadele ei saanud tekkida ka AÕS § 92 lg 2 alusel. Samuti sarnaselt 20.02.2007 lepingu kohta märgitule, kui lähtuda hageja enda kinnitusest, siis on ta esemete valduse saanud ja asjad on juba tema käes, mistõttu ei saa hagejal olla asjade väljanõudeõigust kostja(te) vastu.
Kohus asus lisaks seisukohale, et ei ole ka tuvastatav, millised konkreetsed individualiseeritavad esemed on hageja enda väidete kohaselt omandanud Swedbank Liising AS-i kaudu 3 Step IT OÜlt või Elikante OÜ-lt, kuna üheski dokumendis ei ole ära toodud esemete seerianumbreid või tootekoode, mille põhjal oleks üldse võimalik esemeid individualiseerida. Asunud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud enda omandiõiguse tekkimist esemetele, ei pidanud maaohus vajalikuks käsitleda hagi rahuldamise ülejäänud eeldusi. II
13.Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et hagejal ei saanud tekkida vara suhtes omandit põhjusel, et hageja ei ole saanud asjade valdust. Ringkonnakohtu arvates ei oma sisulist tähendust 26.11.2013. a müügilepingutes (p 5) sisalduvad kinnitused, mille kohaselt on ostja kinnitanud, et eseme(te) valdus on talle üle läinud. Seesugune kinnitus võib tähendada eelkõige seda, et ostjal ei ole enam müüja vastu VÕS § 208 lõikes 1 ja §-s 209 sätestatud nõudeõigust asja üleandmiseks ning pooltevahelises suhtes loetakse see müüja kohustus täidetuks. AÕS § 32 kohaselt mõistetakse valduse all tegelikku võimu asja üle, s.o tegemist on faktilise võimalusega asja kasutada, mõjutada, tarbida vm viisil võimu teostada. Formaalne kinnitus, et ostja on eseme valduse saanud, ei ole samastatav tegeliku valduse saamisega. Õige on maakohtu otsuses märgitu, et hageja omandiõigus ei saanud tekkida AÕS § 92 lg 2 alusel (brevi manu), kuna sellekohaseid asjaolusid ei ole menetluses esile toodud. Sõltumata
müügilepingute p-s 5 sisaldunud kinnitusest puuduvad tegelikud viited sellele, et omandatavad vallasasjad oleksid olnud juba hageja (omandaja) otseses või kaudses valduses.
14.Hageja kirjeldatud asjaoludel sai aga vallasasjade omand minna üle AÕS §-s 93 sätestatud viisil. Kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale. Hageja ei ole maakohtu menetluses küll konkreetselt viidanud, et Swedbank Liising AS-i ja hageja vahelistes 26.11.2013 müügilepingus lepiti ühtlasi kokku ka esemete väljanõudeõiguse loovutamises hagejale ning et hageja omand tekkis AÕS § 93 kohaselt. Siiski on hageja toonud esile faktilised asjaolud, mis võimaldavad kohtul endal asjakohast õigusnormi kohaldada. Hageja ja Swedbank Liising AS vahel 26.11.2013 sõlmitud müügilepingud TOL nr 01127294L (I kd tl 123) ja TOL nr 01127277L (I kd tl 124) võimaldavad asuda seisukohale, et need lepingud sisaldasid kokkulepet võõrandatava vara väljanõudeõiguse loovutamiseks. Kokkulepe, mille kohaselt võõrandaja loovutab omandajale esemete väljanõudeõiguse kolmanda isiku vastu, võib olla sõlmitud ka järelduslikult, s.o kaudsete tahteavalduste vahetamise teel TsÜS § 68 lg 3 mõttes. Puudub alus kahelda, et müügilepingu pooled olid teadlikud ja arvestasid sellega, et esemed on tegelikult kolmanda isiku otseses valduses. Kokkuleppest tuleneb, et lepinguga sooviti anda võimalikud nõudeõigused asjade otsese valdaja vastu üle omandajale ning senisele asjade omanikule Swedbank Liising AS-le ei pidanud jääma mistahes omandiõigusest tulenevaid õigusi. Mõlema lepingu p 6 sisaldab muuhulgas ka lauset, mille kohaselt on pooled kokku leppinud, et kõik esemega seotud nõuded esitab ostja otse kolmanda isiku vastu. Võõrandamisel AÕS §-s 93 sätestatud viisil ei ole nõutav loovutamise muutmine väljapoole äratuntavaks. Samuti ei sõltu AÕS § 93 alusel vallasasjade omandamine sellest, kas võõrandajal on asjade suhtes kaudne valdus või mitte (AÕS § 33 lg 2), ega sellest, kas väljanõudeõiguse loovutamisega saab lugeda omandajal tekkinuks kaudse valduse või mitte. III
15.Küll aga sõltub vallasomandi tekkimine ka AÕS § 93 järgi omandamise puhul sellest, kas üle antavad asjad on piisava selgusega määratletud. TsÜS § 6 lg 3 teise lause kohaselt saab omand tekkida iga konkreetse individuaalse vallasasja puhul eraldi. Kui võlaõiguslikult on võimalik kokkuleppeid sõlmida ka konkreetselt määratlemata esemete kogumi suhtes, siis omandi üleandmisele suunatud asjaõiguslik käsutustehing eeldab määratletust sellisel tasemel, mis võimaldab eset eristada kõigist teistest sama liiki ja samade tunnustega esemetest. Määratletuse põhimõtet tuleb asjaõiguses järgida muuhulgas ka seeriatootmises olevate esemete puhul. Iseenesest ei ole küll õige kostjate väide, justkui saaks sellelaadseid esemeid identifitseerida üksnes unikaalsete seerianumbrite ja/või tootekoodide alusel, ehkki niisuguste tunnuste olemasolu lihtsustaks vaidluse lahendamist oluliselt. Seeriatootmises olevate esemete (mh nt tehnikavahendid) eristamine teistest sama liiki ja tüüpi esemetest on muuhulgas võimalik ka ruumiliste seoste kaudu, nt kui tõendatakse, et üks kindlatele tunnustele vastav ese on paiknenud alates temale valduse saamisest kindlas asukohas ning ka esialgse asukoha muutumisel on olemas piisavad tõendid, mis võimaldavad tõsikindlalt tuvastada, et just seesama ese paikneb teatud ajast alates muus asukohas.
16.Iseenesest on võimalik anda vallasomand hulgale asjadele üle loetelu või nimekirja alusel, mille põhjal on võimalik üheselt kindlaks teha, millised konkreetsed esemed on tehinguga hõlmatud. Sellisel juhul saab lugeda sõlmituks käsutustehingud ka iga eseme kohta eraldi. Hagejal tuleb esmalt tõendada, et tema omandisse on läinud just nimelt need konkreetsed esemed, millele
on vara nimekirjas viidatud. Teiseks tuleb hagejal ka tõendada, et just need samad esemed on kostja(te) valduses. Praegusel juhul 26.11.2013 müügilepingutes viidatud vara nimekirjadele: „Prof. audio-, video- ja valgustustehnika LISAS 1“ ning „seade professionaalne lavatehnika LISAS 1“. Nimekirjad sisaldavad loetelusid tehnikavahenditest, mis olid esitatud asjaolude kohaselt seeriatootmises ning on määratletud üldjuhul vaid margi ja mudeli alusel. Seejuures on osa tooteid märgitud mitmuses (nt CD-mängija Pioneer CDJ-200 kokku 6 tk). Osa tooteid on aga üldse loetletud pelgalt liigitunnuste alusel arvulisel hulgal (nt teisaldatavad mikrofoni kaablid – 60 tk, teisaldatavad monitorikaablid – 6 tk, prožektorid – 100 tk; halogeenlambid – 100 tk, turvatrossid – 200 tk, kaablid juhtmed, jätkujuhtmed – 230 tk, harukarbid, kuluvahendid – 100 tk). Eristava asjaoluna on hageja tuginenud peamiselt asjaolule, et kõik nimetatud esemed olid eelnevalt Helio VII OÜ kasutuses tulenevalt nimetatud äriühingu ja Swedbank Liising AS-i vahelistest liisingulepingutest, millega Helio VII OÜ võttis omakorda üle eelnevalt Elikante OÜle ja Ateena Maja OÜ-le liisingulepingutest tulenenud liisinguvõtja kohustused.
17.Ringkonnakohus märgib, et vaatamata erinevates dokumentides kinnitatule ei ole tõendatud, et kõik 20.02.2007 ja 02.03.2007 liisingulepingute alusel omandatud vallasasjad läksid 18.06.2010 lepingute alusel Helio VII OÜ otsesesse valdusse. AÕS § 36 ja § 32 koostoimest ning asjaõiguse määratletuse põhimõttest tulenevalt ei ole piisav üldine kinnitus, mille kohaselt vara on n-ö täiskomplektsuses üle antud. Kostjad on põhistanud, et juba 18.06.2010 seisuga oli osa 2007. a liisingulepingute alusel soetatud esemetest (nt mitmesugused kuluvahendid) kasutusest välja langenud või kaotsi läinud. Hageja sõlmis 26.11.2013 lepingud vara omandamiseks pärast seda, kui vara senise kasutaja ja liisinguvõtja Helio VII OÜ suhtes oli pankrotimenetlus lõpetatud raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Helio VII OÜ eksisteeris juriidilise isikuna veel kuni 09.01.2014, millisest ajast alates on äriühing äriregistrist kustutatud. Iseenesest on õiguslikult võimalik sõlmida võlaõiguslikke ja asjaõiguslikke kokkuleppeid vallasasjade omandamiseks, mille asukoht ei ole teada või mille kohta ei ole isegi teada, kas need on säilinud. Liisinguesemete omandamiseks liisinguandjalt Swedbank Liising AS-ilt ei pidanud hageja iseenesest tõendama seda, kas ja millised konkreetsed esemed olid 26.11.2013 seisuga Helio VII OÜ valduses. Küll aga on ringkonnakohtu arvates määratletuse põhimõtte täitmiseks vajalik, et lisaks vara nimekirjadele, mis liisingulepingute lisade kohaselt Helio VII OÜ kasutusse üle läksid, tõendaks hageja ka ruumilise vm seose kaudu, millisete konkreetsete esemete suhtes ta leidis endal olevat omandi tekkinud. Ei piisa näiteks põhistamisest või tõendamisest, et 2007. aastal sõlmitud liisingulepingu alusel soetati 6 tk monitore Martin Audio LE1200 ning sama nimetusega monitorid võttis 18.06.2010 kokkuleppe alusel liisingusse Helio VII OÜ, vaid vajalik oleks mingigi täiendav eristav tunnus peale margi- ja tüübi- või mudelinimetuse ning väidetava asjaolu, et samad esemed soetati juba 20.02.2007 või 02.03.2007 lepingu alusel ning need olid liisingulepingute alusel alguses ühe ja seejärel teise äriühingu kasutuses. IV
18.Hageja on näidanud ära ruumilise seose üksnes selle vara osas, mis on kohtumenetluse käigus hagi tagamise korras arestitud ja üles kirjutatud (kohtutäitur Ivi Kalmeti 07.12.2015. a vallasvara arestimise akt lisa 1, II kd tl 4 – 6. Arvestades hageja väiteid ning ka kostja I juhitud erinevate äriühingute vahelisi seoseid on eluliselt usutav, et tegemist on vähemalt osaliselt samade esemetega, mis soetati algselt 20.02.2007 ja 02.03.2007 lepingutega ning mille osas liisinguvõtja kohustused võttis 18.06.2010 üle Helio VII OÜ.
Akti kohaselt olid selle koostamise aja seisuga 07.12.2015. a füüsiliselt olemas järgmised hagiga nõutavad vallasasjad: 1) Kõlar Center, Martin Audio F15 – kahest seadmest olemas 1 tk 2) Comp BSS DPR – 404 (2 tk) 3) Gate BSS DPR-504 (2 tk) 4) Ekvalaiser BSS FCS-960 (3 tk) 5) Helipult Crest Audio XRACK24 6) CD mängija Pioneer CDJ-200 – kuuest seadmest olemas 2 tk 7) Shure Beta 58 (2 tk) 8) Monitor Martin Audio LE1200 (6 tk) 9) Lõppvõimendi Crest CC2800 – neljast seadmest olemas 2 tk 10) Digipult Yamaha 01V96 11) DJ helipult, Allen- Heath, X-ONE 6:2 (kasutuskõlbmatu) 12) Mikrofonijalg pikk, KÖNING-MEYER – 14-st esemest olemas hinnanguliselt 4 tk 13) Mikrofon SHURE SM57 – 4- st esemest olemas 2 tk 14) Mikrofon SHENNHEISER EV0604 – 3-st esemest olemas 2 tk 15) Mikrofon OKTAVA MK-012 – 8-st esemest olemas 2 tk, millest 1 katki 16) Mikrofonijalg lühike KÖNING-MEYER – 4-st esemest olemas 1 tk 17) Kõlarijalg, KÖNING-MEYER – 4-st esemest olemas 2 tk, millest 1 katki 18) Video/Dataprojektor, EIKI LC-X71L (mitte töökorras) 19) StudioDUE CS4, 4XPar64, effektvalgusti (4 tk) 20) Antari Z-1500 DMX, tossumasin (2 tk) 21) Rosco Cold Flow, külma tossu masin.
19.Ehkki ka vara arestimise aktis ei ole märgitud esemete seerianumbreid, tootekoode vm unikaalseid tunnuseid, on asja materjalide põhjal usutav, et tõenäoliselt on vähemalt osaliselt tegemist 2007. aastal soetatud esemetega. Seda järeldust toetab peamiselt asjaolu, et soetatud vara nimekirjades kattuvad loetletud esemed võrdlemisi suures ulatuses. Nii 20.02.2007 müügi- ja liisingulepingu lisa nr 1 liisinguesemete (kontoritehnika/prof. audio-, video- ja valgustustehnika) üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3S005434-AD01-001-000 (III kd tl 61 – 64) kui ka 02.03.2007 samalaadses lepingus (professionaalne lavatehnika) toodud esemete nimetused, sh kaubamärgid ning mudelid, kattuvad hagis nõututega ulatuses, mida on raske pidada juhuslikuks. Kattuvus eelnevate loeteludega on täheldatav ka 07.12.2015 seisuga hagi tagamise korras arestitud vara loetelu puhul. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ainuüksi varakogumi koosseisust lähtudes siiski võimalik esemete samasust tõsikindlalt tuvastada, mistõttu on võimalik lugeda esemete kattuvus küll põhistatuks (TsMS § 235), mitte aga tõendatuks. Vallasvara arestimise aktis on loetletud nii kohapeal tegelikkuses olemas olnud vara, töötaja Tiit Kivisild ütluste kohaselt maja peal olemas olnud vara kui ka selline vara, mille kohta andmed puudusid. Nii on mõne eseme puhul märgitud ebamääraselt „siin ei kasutata, võimalik, et maja peal on“ (loetelu p 26, mikrofonid Shure Beta 87). Samuti on märgitud loetelu p 42 prožektorite kohta (100 tk) „kasutamiskõlbmatud ja ei kasutata, määramata arv“, mille puhul ei ole võimalik tuvastada seost hageja nõutavate identifitseerimata prožektoritega. Muuhulgas on aktis märgitu kohaselt mõne eseme puhul olemas paar eksemplari hageja nõututest, samas on mõne eseme asemele soetatud uus samalaadne (nt loetelu p 24 mikrofon Shure Beta 52, millele on lisatud märge „basstrummi mikker, Athena majas pole näinud, siin 1 tk uus“, samuti märked teisaldatavate mikrofoni- ja monitorikaablite kohta „kõik hiljuti uute vastu välja vahetatud“).
20.Ringkonnakohus leiab, et sellist vara ei saa lugeda nõuetekohaselt arestituks. Akti põhjal ei saa asuda seisukohale, et kohtutäitur ise oleks iga loetletud eseme puhul veendunud, et arestitav
vallasasi on tõepoolest kindlas kohas olemas. Samuti ei pea ringkonnakohus võimalikuks tuvastada, et vallavara arestimise aktis loetletud esemed (mh arvuliselt määratletud) olid samad, mida liisisid alates 2007. aastast algselt Elikante OÜ ja Ateena Maja OÜ. Põhjendatud on kostjate vastuväited, et asja materjalide kohaselt oli tegemist pigem tavapäraste seeriatootmises olnud helitehnika vahenditega; hageja ei ole tõendanud ega ka põhistanud, et esemed ja seadmed olid eksklusiivsed ja unikaalsed suure väärtusega erivahendid, mille taolisi Eestis (Tartus) rohkem ei olnud. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, justkui oleks tegemist hagejale ebamõistliku tõendamiskoormuse asetamisega. Hageja on ise võtnud tõendamisriski, leppides kokku hulgakaupa esemete omandamises ilma nende täpset asukohta, seisundit ja füüsiliselt eristavaid tunnuseid eelnevalt välja selgitamata. V
21.Ringkonnakohus leiab eeltoodule lisaks, et hageja ei ole tõendanud ka asjaolu, et kostjad valdavad või valdasid temale kuuluvaid asju (AÕS § 80 ja § 82). Seoses kostja II OÜ Atlant VII äriregistrist kustutamisega ei ole hagi lahendamine kostja II suhtes enam menetluslikult võimalik. Ringkonnakohus jätab seetõttu täpsemalt käsitlemata väited selle kohta, kas kostjat II sai lugeda vara valdajaks või missugused konkreetsed esemed sai lugeda kostja II valduses olevaks. Liisingulepingute järgi oli vara üle antud OÜ-le Helio VII. Ringkonnakohus märgib, et valduse tekkimise üle otsustamisel ei saa pidada piisavaks hageja käsitlust, mille kohaselt pidi kogu liisingulepingute alusel soetatud vara valdus minema üle kostjatele seetõttu, et kostja I Olga Aasav oli nii OÜ Helio VII kui ka kostja II OÜ Atlant VII juhatuse liige ja ainuosanik. AÕS § 36 lg 1 kohaselt omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Seega tuleb valduse omandamise üle otsustamisel lähtuda faktilistest asjaoludest. Valduse tekkinuks lugemisel ei ole piisav lähtuda ainuüksi õiguslikust fiktsioonist, mille kohaselt Helio VII OÜ tegevuse lõppemisel pidi vara jääma äriühingu ainuosaniku ja senise juhatuse liikme O. Aasavi valdusse.
22.Ringkonnakohus selgitab, et osanikul ega juhatuse liikmel ei ole äriühingu vara suhtes valdust. Sh puudub äriühingu ja osaniku või juhatuse liikme vahel nii AÕS § 33 lõikes 2 kui ka lõikes 3 sätestatud suhe. Äriühingu majandustegevusega seotud vara saab lugeda üksnes äriühingu enda valduses olevaks, kusjuures äriühing tegutseb oma organite (juhatuse) kaudu, kes ka ühtlasi valdust juriidilise isiku eest teostab (nn organivaldus). Valdajaks ei loeta aga siiski mitte juriidilise isiku organit (juhatust) vaid juriidilist isikut kui sellist. Kostja I volitused Helio VII OÜ juhatuse liikmena lõppesid äriühingu äriregistrist kustutamisel (09.01.2014), kuivõrd äriühingule ajutise pankrotihalduri nimetamine muudatusi äriühingu juhtorganite volitustes iseenesest kaasa ei toonud. Organi staatuse (nt juhatuse liikme volituste) lõppemisel tekib senisel ametikandjal (juhatuse liikmel) küll füüsilise isikuna otsene valdus asjadele, mis jäid tema tegeliku võimu alla. Seejuures tuleb aga praeguse vaidluse kontekstis siiski välja selgitada, missugune konkreetne vara (esemed) jäid juhatuse liikme faktilise võimu alla ning alust ei ole automaatselt eeldada, et juhatuse liikme volituse lõppedes valdab endine juhatuse liige sealtpeale füüsilise isikuna kõiki vallasasju, mis kunagi on äriühingu majandustegevusega seotud olnud.
23.Kohtule ei ole esitatud andmeid ega tõendeid selle kohta, millised konkreetsed vallasasjad Helio VII OÜ pankrotimenetluses äriühingu kasutuses olnud varana tuvastati ning kas ja missugused konkreetsed esemed jäid osaühingu äriregistrist kustutamisel endise juhatuse liikme
O. Aasavi vahetu võimu alla. Helio VII OÜ pankrotimenetluse materjalide (tsiviilasi nr 2-1329535) kohaselt oli Helio VII OÜ bilansilisel arvel kapitalirendilepingute alusel muuhulgas videoja valgustehnika ja arvutustehnika. Juhatuse liige O. Aasavi kinnitusel ei olnud ta puuduva vara osas teadlik selle asukohast. Ehkki äriühingu juhatuse liikmel on vaieldamatult kohustus tagada äriühingu varaliste kohustuste täitmine mh ka selles osas, et liisinguandjale kuuluv vara oleks säilinud, ei tähenda selle kohustuse võimalik rikkumine siiski, et juhatuse liiget ennast saaks lugeda vara valdajaks. Eeltoodust lähtuvalt puuduvad andmed ka tuvastamaks, kas, missugustel asjaoludel ja missugused konkreetsed vallasasjad andis O. Aasav omakorda kostja II, OÜ Atlant VII valdusesse. VI
24.Kostja I on andnud oma allkirja 07.12.2015 vallasvara arestimise akti lisale 1, mille kohaselt on hagi tagamise korras vallasvara üles kirjutatud ning antud vallasvara kostja 1 vastutavale hoiule. Aktis on tsiteeritud TMS §-de 71 ja 72 sisu. Kohtutäitur on selgitanud kostjale I kui vara hoidjale tema kohustusi ning kohustuste rikkumise tagajärgi, sh KarS § 308 lg 1, mille kohaselt tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse, täitemenetluse, konfiskeerimise, rahatrahvi, rahalise karistuse, varalise karistuse või kohtukulude hüvitamise tagamiseks üleskirjutatud vara õigustatud isiku loata kasutamise või käsutamise eest isiku poolt, kelle vastutavale hoiule vara oli antud, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kostja I on oma allkirjaga kinnitanud, et ta võtab vastutavale hoiule arestimisaktis märgitud vara, sh dokumendid, ning on teadlik hoiulevõetud vara võõrandamise, varjamise ja raiskamise eest kohaldatavast karistusest. Kostja I kinnitas ka oma teadlikkust sellest, et ta on määratud üleskirjutatud vara kahjustamise vältimise eest vastutavaks isikuks. Ringkonnakohus leiab, et ka vallasvara vastutavale hoiule andmine ei ole samastatav valdusega asjaõigusseaduse tähenduses. Vallasvara hoiule andmisest tuleneb hoidjale kohustus hoiduda vara kasutamisest ja käsutamisest, samuti varjamisest ja raiskamisest ning nende kohustuste rikkumisele järgneb kriminaalvastutus. Samuti on hoidjal TMS § 72 lg 7 kohaselt vara säilimise ja tagastamise osas samasugune vastutus, nagu on VÕS §§ 883 jj järgi hoiulepingu kohaselt hoidjal. Praeguse tsiviilasja esemeks ei ole aga asjaolud, justkui oleks kostja I arestitud vallasvara pärast selle üleskirjutamist võõrandanud, varjanud või raisanud.
25.Vallasvara arestimise aktist ei ole kostjale I tuletatav AÕS § 32 ja 33 lõikes 1 sätestatud positsioon, s.o tegelik võim asjade üle. Ringkonnakohus möönab, et 07.12.2015 vallasvara arestimise akti ja varale hoidja määramise vastavus TMS §-s 72 mõttele on kaheldav. TMS § 72 eeldab sisuliselt siiski seda, et hoiuleandmine tähendab vara üleandmist kostja otsesesse valdusse. Sellele viitab muuhulgas TMS § 72 lg 5 sõnastus, mille kohaselt tuleb hoidjal kohtutäituri nõudel ese tagastada, vajadusel võib kohtutäitur asja hoidjalt ära võtta, sh võib selleks kohtumääruse alusel siseneda hoidja kasutuses olevatesse ruumidesse või maatükile. Praegusel juhul ei ole asja materjalide põhjal võimalik asuda seisukohale, et arestimise korras üles kirjutatud vallasvara oleks antud kostja I kui hoidja tegeliku võimu alla. Seega ei saa kohtutäitur mh kohustada kostjat I TMS § 72 lg 5 alusel vara tagastama ega seda temalt ära võtta.
26.Asja lahendamist ei mõjuta asjaolu, kas kostja II (Atlant VII OÜ) majandustegevuses kasutatud vara suhtes teostas 2017. a juunis üürileandja seadusest tulenevat pandiõigust Brytta OÜ, mille tagajärjel läks VÕS § 305 alusel kogu hoone sisustus üle Brytta OÜ-le. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda üksikasjalikumalt küsimust, kas üürileandja pandiõigus laienes ka esemetele, mis olid juba ca poolteist aastat varem hagi tagamise korras arestitud ning mille suhtes seega kehtis TMS § 65 kohane arestipandiõigus. TMS § 73 lõikest 1 tulenevalt ei või
pandipidaja või muu asja suhtes sarnase eesõigusega isik asja arestimisele vastu vaielda ka siis, kui asjaomane pandi- vm õigus on tekkinud enne vara arestimist. Seega oleks kohane järeldada, et pärast arestimist tekkiv pandiõigus ei saa mõjutada arestitud vara koosseisu. Samas on praegusel juhul väidetavalt tekkinud faktiline olukord, kus (sõltumata pandiõiguse olemasolust) on vara oma tegeliku võimu alla võtnud Brytta OÜ, mille tulemusena senine valdaja on oma valduse kaotanud.
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata ka hageja alternatiivse nõude kahju hüvitamiseks, kuivõrd hageja ei ole tõendanud konkreetsete esemete osas endal omandiõiguse tekkimist ega kostja(te) poolt selle omandiõiguse rikkumist kas ebaseadusliku valduse teostamisega või muude tegudega. Hageja ei ole tõendanud, et tal tekkinuks omand konkreetsetele vallasasjadele ning kostja I on rikkunud kohustust need asjad hagejale välja anda. Seega jättis maakohus lõpptulemusena õigesti hagi rahuldamata. VII
28.Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb seega jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellandi (hageja) kanda. Maakohus määras kostjate kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks esimeses kohtuastmes 6420,66 eurot. Ringkonnakohtule 12.06.2018 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandis O. Aasav apellatsiooniastmes kulutusi 1714,60 eurot, millele lisandub ringkonnakohtu 12.06.2018 istungi kulu 99 eurot (ringkonnakohus arvestab kohtuistungi kestuseks protokoll alusel 45 minutit). Kokku on vastustaja kandnud õigusabikulusid 1762,20 eurot, millele lisandub lepingulise esindaja sõidukulu 51,40 eurot, kokku 1813,60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades vastustaja kulutused õigusabile vajalikud ning põhjendatud. Tegemist on keskmisest sisuliselt keerukama tsiviilasjaga, kus ringkonnakohus pidas kaks kohtuistungit ja kogus juurde tõendeid. Vastustaja kulud apellatsiooniastmes on proportsionaalsed maakohtu menetluses kostjate kasuks menetluskulude katteks välja mõistetud summaga, moodustades neist alla 1/3. Seega rahuldab ringkonnakohus vastustaja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks summas 1813,60 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.