NorthEst Wood OÜ hagi XXX vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
1175 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: NorthEst Wood OÜ (registrikood 12587447), lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni Kostja: XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja Margus Rebane
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi ja mõista XXXlt (isikukood XXX) NorthEst Wood OÜ (registrikood 12587447) kasuks välja kasutuseelise hüvitis summas 1175 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Menetluskulud jätta kostja kanda. Rahuldada osaliselt hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks menetluskulud summas 1686,78 eurot. Mõista XXXlt (isikukood XXX) NorthEst Wood OÜ (registrikood 12587447) kasuks välja menetluskulud summas 1686,78 eurot. Kohustada XXXt (isikukood XXX) tasuma NorthEst Wood OÜ (registrikood 12587447) kasuks punktis 2.3 väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
2-17-16834 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõuded ja seisukohad
1.NorthEst Wood OÜ (hageja) esitas hagi XXX (kostja) vastu sõiduauto valduse üleandmise ja kahju hüvitamise nõudes.
2.01.03.2018 lõpetas kohus menetluse hageja nõudes sõiduauto valduse üleandmiseks seoses hagist osalise loobumisega.
3.Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks kasutuseelise hüvitis summas 1175 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Hageja märgib, et sõiduauto Mitsubishi L200, reg märgiga XXX (edaspidi Sõiduk) oli antud kasutamiseks XXX. 2017.a aprillis teavitas XXX hagejat, et tema tuttava XXX tööandja XXX soovib Sõidukit paar kuus kasutada. Hageja oli Sõiduki kostja kasutusse andmisega nõus.
5.Sõidukit ei tagastatud. Hageja esitas XXX Sõiduki tagastamise nõude. XXX lubas Sõiduki tagastada hiljemalt 04.08.2017. XXX palus 04.08.2017 ajapikendust kuni 07.08.2017. Sõidukit sel kuupäeval ei tagastatud. 08.08.2017 sai hageja teada, et Sõiduk on jätkuvalt kostja valduses.
6.Hageja võttis kostjaga ühendust ja nõudis Sõiduki kohest tagastamist. Kostja lubas Sõiduki tagastada sellele, kes Sõiduki talle üle andis. Lisaks avaldas kostja, et Sõiduk on panditud XXXiga sõlmitud lepingu tagatiseks ja enne XXXi poolset kohustuse täitmist kostja Sõidukit ei tagasta. Hageja ei ole andnud nõusolekut temale kuuluva Sõiduki koormamiseks.
7.25.09.2017 edastas hageja kostjale kirja, milles nõudis veelkord Sõiduki tagastamist ja kasutuseelise hüvitamist, kuid kostja nõudele ei reageerinud.
8.08.02.2018 teatas kostja, et hageja võib Sõidukile järgi tulla 14.02.2018. Hageja sai Sõiduki enda valdusse tagasi 14.02.2018.
9.Hageja väitel valdas kostja ebaseaduslikult hagejale kuuluvat Sõidukit alates 08.08.2017 kuni 14.02.2018. Sarnase sõiduki rendimaksumus on ca 35-60 eurot. Hageja Sõiduki kasutuseelise maksumus on 25 eurot päevas. Hageja soovib kostjalt kasutuseeliste hüvitamist summas 1175 eurot. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
11.Kostja väitel ei ole kostja kunagi soovinud Sõidukit kasutada. Sõiduk toodi kostja kinnistule XXXi poolt. XXX väitis, et Sõiduk kuulub talle ja et XXX andis Sõiduki XXX valdusse laenu tagatiseks. Kostja lubas Sõidukit ajutiselt parkida enda territooriumil XXX. Kostja ei ole saanud Sõidukit enda valdusse. Seega on hagi esitatud vale isiku vastu.
2 (8)
2-17-16834
12.Kostja ei ole teinud hagejale takistusi Sõiduki äraviimiseks. Hageja esindaja helistas kostjale ja teatas, et kostja peab Sõiduki tooma kuhugi kesklinna hageja esindaja poolt määratud kohta. Kostja teatas seepeale, et temal ei ole Sõiduki võtmeid.
13.Hageja poolt märgitud kasutuseelise summa on ebamõistlik. Kostja kinnisasjale pargitud Sõiduk oli üle 10 aasta vana ja välimuse järgi hinnates ei olnud tegemist sõidukorras autoga.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
15.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: -
Sõiduk kuulub hagejale.
-
Sõiduk asus ajavahemikul 08.08.2017 kuni 14.02.2018 kostja kinnisasjal aadressil XXX.
-
Sõiduk toodi kostja kinnistule XXXi poolt.
-
25.09.2017 nõudis hageja kostjalt Sõiduki tagastamist.
-
Kostja Sõidukit ei tagastanud.
-
Hageja sai Sõiduki valduse tagasi 14.02.2018 kui läks ise Sõidukile järgi.
16.Pooled vaidlevad põhilises osas selle üle, kas kostja on saanud Sõiduki valduse, kas hagejal oli takistatud Sõiduki valduse tagasisaamine ning kas hageja poolt nõutud kasutuseeliste summa on põhjendatud.
17.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 85 lg 1 kohaselt vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037–1040. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. AÕS § 82 lg 1 kohaselt peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Seega peab käesolevas asjas hageja tõendama, et kostja valdas hagejale kuuluvat Sõidukit perioodil, mis Sõiduk asus kostja territooriumil. Kohus märgib, et ainuüksi juba asjaolu, et omanikule kuuluv asi on kolmanda isiku ebaseaduslikus valduses, toob kaasa omanikule kuuluva omandiõiguse rikkumise. Seega ei ole omandiõiguse rikkumise puhul oluline, et valdaja asja ise kasutaks, vaid piisab valduse olemasolust.
18.Vaidluse all ei ole, et Sõiduk toodi kostja kinnistule XXXi poolt. Kostja väitel ei saanud tema Sõiduki valdust, vaid valduse sai XXX. Hageja esitas kohtule 02.10.2017 kuupäevaga Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Urmo Paali poolt koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määruse. Kohtu hinnangul on tegemist lubatava ja usaldusväärse tõendiga. Tegemist on TsMS § 272 mõttes dokumentaalse tõendiga. TsMS § 251 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistaja ülekuulamise asendada tema teises kohtumenetluses ülekuulamise protokolli kasutamisega. Kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel kasutatakse praktikas tihtipeale võimalust võtta asjaosalistelt suulisi selgitusi sündmuse kohta ja need selgitused kantakse menetleja poolt koostatavasse dokumenti 3 (8)
2-17-16834 (määrusesse). Määruse allkirjastamisega kinnitab menetleja, et sinna kantud andmed on õiged. Kohtul puudub alus kahelda selles, et prokuratuuri määruses kirjapandu ei vastaks tegelikkusele. Nimetatud määrusest nähtub, et 30.08.2017 ja 04.09.2017 võeti Põhja Prefektuuri menetleja poolt kriminaalmenetluse alustamise osas vajalike asjaolude selgitamiseks telefoni teel ühendust XXXiga, kes seletas, et töötab XXX firmas OÜ OKEST. XXX poole pöördus XXX sooviga saada laenu summas 5000 eurot, mille peale XXX vastas, et temal sellist summat ei ole, küll aga võib ta küsida seda XXXlt. XXX sõnul oli XXX nõus raha laenama ning XXX ja XXX leppisid kokku, et laenu tagatiseks jääb NorthEst Wood OÜ-le kuuluv sõiduk Mitsubishi L200 reg märgiga XXX. Laenu pidi XXX tagastama ühe kuu möödudes ja XXX pidi sõiduki tagastama XXX. lõpetas ühe kuu möödumisel XXX sõiduki kasutamise ja parkis selle oma maja hoovi ning jäi ootama raha tagastamist. XXX sõnul pöördus mingil hetkel XXX poole NorthEst Wood OÜ juhatuse liige Kalev Kasemets, kes nõudis sõiduki tagastamist. XXX keeldus sõiduki väljaandmisest ja ütles, et tagastab sõiduki ainult sellele isikule, kellelt ta sõiduki sai ehk XXX ja et ta soovib ka raha tagasi saada. Kaebuse rahuldamata jätmise määrusest nähtub ka see, et menetleja on 04.09.2017 võtnud ühendust XXXga, kes kinnitas XXX poolt antud selgitusi ja lisas, et sõiduki talle üleandmisel XXXi poolt esitas XXX talle NorthEst Wood OÜ üldvolikirja, mille alusel võib ta esindada antud ettevõtet. Samuti kinnitab XXX, et sõiduk anti talle üle XXXi poolt pool aastat tagasi. (tl 33). Kohtu hinnangul saab antud tõendist järeldada, et kostja sai Sõiduki valduse. Kostja on kinnitanud XXX seletusi muuhulgas ka selle kohta, et kostja kasutas sõidukit ja parkis selle enda maja hoovi, jäädes ootama raha tagastamist. Sõiduk oli kohtule esitatud foto kohaselt pargitud XXX asuva maja hoovi garaaži ukse ette (tl 9). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et sellises asukohas niivõrd pika perioodi jooksul sõiduki parkimisel puudunuks kostjal võimalus Sõidukit mujale ümber paigutada. Seega ei ole kohtu hinnangul usutav kostja väide selle kohta, et temal puudusid Sõiduki võtmed. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Sõiduki tegelikuks valdajaks oleks seejuures jäänud XXX või keegi teine.
19.Kohtu hinnangul saab kohtule esitatud prokuratuuri määrusest järeldada ka seda, et kostjal oli soov Sõidukit vallata. Prokuratuuri määrusest nähtub, et „XXX oli nõus laenama raha XXX üheks kuuks. XXX ja XXX leppisid suuliselt kokku XXX vahendusel, et laenatud summa tagatiseks jääb NorthEst Wood OÜ-le kuuluv sõiduk Mitsubishi L200 reg.nr-ga XXX. Ühe kuu möödudes XXX pidi tagastama XXX firmale OÜ OKEST 5000 eurot“. „Samuti nähtub materjalidest, et 12.04.2017 kell 13:18 kandis Okest OÜ, mille juhatuse liige on XXX Sivetek OÜ-le üle 5000 eurot“. (tl 33). Hageja esitas kohtule kõnealuse maksekorralduse, millest nähtub, et OKEST OÜ on teinud 12.04.2017 ülekande SIVETEK OÜ-le summas 5000 eurot. (tl 53). Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja võttis Sõiduki enda valdusse XXXiga sõlmitud kokkuleppe (laenuleping) tagatiseks. Kohtule esitatud tõenditest järeldub, et kostja sai aru, et tegemist on pandiga, mis tagab tema poolt antud laenu. Asjaoludest nähtuvalt võis kohtu hinnangul olla tegemist käsipandiga. AÕS § 281 lg 1 kohaselt võib vallasasja pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. AÕS § 282 lg 1 kohaselt tekib käsipant asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. AÕS § 282 lg 11 kohaselt käsipanti ei teki, kui pandipidaja saab käsipandi seadmisel pandiga koormatud asjale koos pandiga koormatud asja omanikuga kaasvalduse. Seega saab käsipant tekkida vaid pantija ainuvalduse olemasolul. Tulenevalt sellest, et kostja andis laenu ja soovis
4 (8)
2-17-16834 tagatiseks jätta Sõidukit, on kinnitust leidnud asjaolu, et kostjal oli soov Sõidukit vallata pandiesemena.
20.Valdaja vastutuse puhul omab tähtsust asjaolu, kas valdaja teadis, et ta valdab asja ebaseaduslikult. VÕS § 1038 kohaselt rikkujal, kes ei teadnud oma õigustatuse puudumisest ega pidanudki sellest teadma, ei ole käesoleva seaduse § 1037 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kohustusi niivõrd, kuivõrd ta ei ole rikkumise teel saadu väärtuse ulatuses enam rikastunud ajal, mil ta enda vastu nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Seega juhul kui rikkuja (ebaseaduslik valdaja) ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel seaduslik alus puudub, ei ole ta kohustatud rikkumise teel saadu (kasutuseeliste) harilikku väärtust hüvitama. Kostja väidab, et temale kinnitas XXX, et Sõiduk kuulub talle (so XXX). Kostja ei ole seda väidet tõendanud ühegi tõendiga. Lisaks sellele märgib kohus, et kohtu hinnangul lükkavad hageja esitatud tõendid kostja väite ümber. Põhja Prefektuuri menetlejale seletuse andnud XXX sõnul oli XXX nõus raha laenama ning XXX ja XXX leppisid kokku, et laenu tagatiseks jääb NorthEst Wood OÜ-le kuuluv sõiduk Mitsubishi L200 reg märgiga XXX. (tl 33). 08.08.2017 on hageja seaduslik esindaja Kalev Kasemets saatnud XXXle e-kirja, milles teatab, et XXX valduses asub sõiduk Mitsubishi L200 (XXX), mille omanik on NorthEst Wood OÜ. (tl 7). 25.09.2017 on hageja esindaja saatnud kostjale nõude Sõiduki tagastamiseks, milles juhitakse tähelepanu sellele, et NorthEst Wood OÜ-le kuulub sõiduk Mitsubishi L200, reg. märgiga XXX, mis asub kostja kinnistu hoovis. (tl 14-15). Kohtu hinnangul ei saa nimetatud tõenditest teha järeldust, et juhul kui XXX väitiski kostjale, et Sõiduk kuulub XXX, pidi kostja pidama seda väidet õigeks. Kohtule esitatud tõenditest nähtub üheselt, et kostja ei saanud sellist järeldust teha, vaid kostja pidi aru saama, et Sõiduki omanik on hageja. XXX kinnitas menetlejale, et sõiduki omanik on NorthEst Wood OÜ ja kostja oma menetlejale antud seletuses kinnitas seda. Samuti on hageja korduvalt kinnitanud, et Sõiduk kuulub NorthEst Wood OÜ-le ja on kostjalt nõudnud Sõiduki tagastamist. Lisaks märgib kostja oma 17.01.2018 vastuses hagile, et hageja esindaja helistas kostjale ja teatas, et kostja peab Sõiduki tooma kuhugi kesklinna hageja esindaja poolt määratud kohta. Kuna hageja nõudis kostjalt korduvalt Sõiduki tagastamist, siis pidi kostjal tekkima põhjendatud kahtlus selles, kas kostja valdusel on seaduslik alus. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja teadis hiljemalt 26.09.2017 asjaolust, et Sõiduk kuulub hagejale, mitte XXX.
21.Kostja esitatud Politsei-ja Piirivalveameti 25.01.2018 teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta ei tõenda kohtu hinnangul seda, et kostja pidas XXXi sõiduki omanikuks. Nimetatud teatisest ei nähtu, et asjaosalistelt isikutelt oleks võetud seletusi või oleks viidatud mingitele esitatud dokumentidele. Teatise leheküljel, mis on kohtule esitatud, refereeritakse pelgalt kuriteoteates esitatut.
22.Kostja väitel ei ole kostja teinud hagejale takistusi Sõiduki äraviimiseks. Kohus leiab, et hageja kasutuseeliste hüvitamise nõuet ei välista see, et kostja ei teinud hagejale takistusi Sõiduki äraviimisel. Oluline on see, kas hagejal oli võimalus Sõiduk enda valdusse tagasi saada ja et hageja enda tahtest tulenevalt seda ei teinud. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendatud asjaolu, et kostja tegevusest tulenevalt ei olnud hagejal võimalust Sõidukit enda valdusse tagasi saada. Vaidlust ei ole selles, et 08.08.2017 ja 25.09.2017 nõudekirjadele vaatamata kostja hagejale Sõidukit ei tagastanud ega pakkunud välja võimalust tulla Sõidukile järele. Kohtule jääb arusaamatuks kostja seisukoht, nagu pidanuks hageja ise tulema ja võtma kostja hoovist Sõiduk ära. Tegemist on hageja jaoks võõra territooriumiga, pealegi kinnise territooriumiga, mis on piiratud aiaga. Kohtu hinnangul ei saa sellist kostja arusaama pidada asja tagastamise reaalseks võimaluseks. Samuti nähtub kohtule esitatud fotolt, et hageja Sõiduki ette on pargitud teine sõiduk (tl 9), mille tõttu poleks olnud ka reaalselt võimalik Sõidukit kostja hoovist kätte saada. Kohus viitab veelkord kostja enda vastuses märgitule, mille 5 (8)
2-17-16834 kohaselt kostja kinnitab, et hageja esindaja helistas kostjale ja teatas, et kostja peab Sõiduki tooma kuhugi kesklinna hageja esindaja poolt määratud kohta. Kui kostjal oligi tegelik soov hagejale Sõiduk tagastada, jääb arusaamatuks miks kostja seda palutud viisil ei teinud. Samas viitab kostja selline käitumine hoopis sellele, et kostja pidas vajalikuks Sõidukit laenu tagatisena enda käes hoida (muud tagatist kostjal ei olnud) ja tal ei olnud soovi Sõidukit hagejale üle anda.
23.Riigikohus on leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (vt Riigikohtu 19. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 15; Riigikohtu 20. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-05, p 26). VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks on, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta tema omandit või valdust ning et ta on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. Kui ebaseaduslik valdaja kasutab teise isiku asja, on rikkumise teel saaduks rikkumisega omandatud kasutuseelised. Rikkumise teel saadu harilikku väärtust tuleb hinnata rikkumise aja seisuga (VÕS § 1037 lg 3 esimene lause). Hariliku väärtuse tõendamiskoormus on hagejal. (vt Riigikohtu 22.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 16). Kasutuseeliseks saab antud juhul olla kasu, mida valdaja (kostja) võis saada seetõttu, et ei pidanud rentima sõidukit teistelt isikutelt. Kohus leiab, et asjaolu, kas kostja tegelikult antud Sõidukit kasutas või mitte, ei oma kasutuseeliste seisukohalt tähtsust. Kostjal oli võimalus enda valduse teostamise ajal Sõidukit kasutada. Seetõttu leiab kohus, et kostja on saanud hageja Sõidukit vallates kasutuseeliseid.
24.Hageja väitel sai kostja kasutuseeliseid 25 eurot päevas. Kostja vaidleb vastu kasutuseeliste suurusele, kuna tegemist on üle 10 aasta vana autoga ja välimuse järgi hinnates ei olnud tegemist sõidukorras autoga. Kohtu hinnangul ei ole kostja põhjendanud, millest ja kuidas ta sõiduki välimuse järgi sai hinnata, et see on kasutuskõlbmatu. Kohtule esitatud registreerimistunnistusest nähtub, et Sõiduk on esmaselt registreeritud 2006.a. (tl 5). Hageja on kohtule esitanud sõidukite rendikuulutused, mille kohaselt antakse rendile sõidukid Jeep Grand Cherokee alates 39 eurot päev, Volkswagen Touareg alates 59 eurot päev, Ford Ranger XLT 2014 hinnaga 50 eurot päev, Mitsubishi Outlander 2008 hinnaga 57 eurot päev. (tl 10-13). Kohtu hinnangul võib rendihind olla sõltuvuses sõiduki vanusest. Seetõttu ei ole hageja poolt esitatud kuulutused Jeep Grand Cherokee ja Volkswagen Touareg osas kasutatavad kuna nendelt ei nähtu rendile antavate sõidukite vanust. Kõige lähem hageja Sõiduki vanusele on seega Mitsubishi Outlander 2008 hinnaga 57 eurot päev. Ehkki tegemist ei ole sama tüüpi sõidukiga (hagejale kuuluv Sõiduk on pikap, kuulutusest nähtuv Mitsubishi Outlander aga maastur), saab sellest järeldada orienteeruvat rendihinda ka 2006.a Mitsubishi L200 osas. Kuna nimetatud sõidukite rendihinnad on võrreldavad, ei ole kohtu hinnangul hageja poolt nõutud 25 eurot päevas ülemäärane ega põhjendamatu.
25.Kuna kostja valdas hagejale kuuluvat Sõidukit perioodil 26.09.2017 kuni 14.02.2018 ebaseaduslikult, on hagejal õigus nõuda nimetatud perioodi eest kostjalt kasutuseeliste eest hüvitist arvestusega 25 eurot päevas. Hageja on nõude esitanud summas 1175 eurot, mis vastab 47 päevale. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hageja nõude. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda kooskõlas TsMS § 162 lg 1. Kostja enda menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
27.TsMS § 168 lg 4 kohaselt juhul kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu,
6 (8)
2-17-16834 et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt juhul kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja tagastas hagejale Sõiduki pärast hageja poolt hagi esitamist, mistõttu kannab kostja hageja menetluskulud.
28.Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu summas 337,50 eurot ja õigusabikulud summas 1652 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
29.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
30.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus kontrollib kõigepealt hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja poolt 08.06.2018 osundatud menetlustoimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud, kuid osaliselt ei ole põhjendatud nendeks kulutatud aeg. Nimelt leiab kohus, et hageja poolt 14.02.2018 seisukoha koostamiseks kulutatud aeg 3 tundi ja 30 minutit on ülemäära suur. Nimetatud menetlusdokumendist nähtub, et tegemist on sisuliselt kahe leheküljega, millel on analüüsitud prokuratuuri määruses esitatut. Kohus leiab, et vastava analüüsi koostamisele ei oleks saanud kuluda rohkem kui 2 tundi. Ülejäänud menetlustoimingutele kulutatud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja poolt menetlustoimingutele kulutatud aeg kokku 12 tunni ja 16 minuti ulatuses.
31.Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-11). Kohus leiab, et hageja märgitud menetlustoimingud on olnud sellised, millega vastaspool saab arvestada ja mis on tavapäraselt teisele menetluspoolele ette nähtav.
32.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Hageja on märkinud tunnitasu suuruseks 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva asja vähest tõenduslikku keerukust ja mahukust, on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks 110 eurot (käibemaksuta).
33.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud kokku summas 1686,78 eurot (1349,28 + 337,50).
34.Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 1686,78 eurot, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 1686,78 eurot.
7 (8)
2-17-16834
35.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolevas asjas on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.