NHi kaebus Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 01.03.2017 otsuse peale täiteasjas nr 014/2016/1125 Harju Maakohtu 27.06.2017 määrus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik NHi määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: NH (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik I: JH (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Puudutatud isik II: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 27.06.2017 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis NHi kaebuse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 01.03.2017 otsuse peale täiteasjas nr 014/2016/1125 rahuldamata osas, milles Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets jättis tühistamata 01.02.2017 otsused kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatused, milles määrati vabatahtliku täitmise ajaks 09.02.2017, 16.02.2017, 18.02.2017, 23.02.2017 ja 25.02.2017 (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2.2-2.6). Tühistatud osas teha uus määrus, millega tühistada selles osas Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 01.03.2017 otsus ning kohustada kohtutäiturit selles osas NHi kaebust uuesti läbi vaatama käesolevas määruses märgitud ulatuses ja kohtu juhiseid järgides.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 27.06.2017 määrus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus.
Harju Maakohtu 27.06.2017 määrus jätta muutmata osas, milles maakohus jättis NHi kaebuse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 01.03.2017 otsuse peale
täiteasjas nr 014/2016/1125 rahuldamata osas, milles kohtutäitur jättis kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks või peatamiseks läbivaatamata.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviksõnastus on järgmine:
6.Rahuldada NHi kaebus Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 01.03.2017 otsuse peale täiteasjas nr 014/2016/1125 osaliselt. 6.1 Jätta NHi kaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa 01.03.2017 otsuse peale täiteasjas nr 014/2016/1125 rahuldamata osas, milles kohtutäitur jättis kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks või peatamiseks läbivaatamata. 6.2 Tühistada Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 01.03.2017 otsus täiteasjas nr 014/2016/1125 ülejäänud osas ning kohustada kohtutäiturit selles osas NHi kaebust uuesti läbi vaatama käesolevas määruses märgitud ulatuses ja kohtu juhiseid järgides. 6.3 Jätta menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud tasu NHile osutatud riigi õigusabi eest, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
7.Võtta asja materjalide juurde Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 määrus tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy; Harju Maakohtu 18.07.2017 määrus tsiviilasjas nr l-lllllll; Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2017 määrus tsiviilasjas nr w-ww-wwwww; kohtutäituri abi AP 03.06.2016 e-kiri täitmisteate edastamise kohta; kohtutäituri abi AP 25.01.2018 e-kiri maakohtule tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx ja Harju Maakohtu 28.02.2018 määrus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Ülejäänud Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt 31.08.2017 ning NHi poolt 27.10.2017 ja 02.03.2018 määruskaebuse menetluses esitatud tõendid jätta asja juurde võtmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.NH (avaldaja) esitas 17.03.2017 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa (kohtutäitur, puudutatud isik II) 01.03.2017 otsuse täiteasjas nr 014/2016/1125.
2.Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur JHi (puudutatud isik I) 03.06.2016 täitmisavalduse alusel avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 014/2016/1125. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 31.05.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-18584.
-
-
25.01.2017 saadeti avaldajale otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles määrati vabatahtliku täitmise tähtajaks 26.01.2017. Kaebuse esitaja sai otsuse ja hoiatuse kätte 27.01.2017 ning kinnitas otsuse kättesaamist e-kirjaga. 25.01.2017 saadeti avaldajale otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles määrati vabatahtliku täitmise tähtajaks 28.01.2017. 01.02.2017 saadeti avaldajale otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles määrati vabatahtliku täitmise ajaks 02.02.2017. 01.02.2017 saadeti avaldajale otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles määrati vabatahtliku täitmise ajaks 04.02.2017. 01.02.2017 saadeti avaldajale otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles määrati vabatahtliku täitmise ajaks 09.02.2017. 01.02.2017 saadeti avaldajale otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles määrati vabatahtliku täitmise ajaks 16.02.2017. 01.02.2017 saadeti avaldajale otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles määrati vabatahtliku täitmise ajaks 18.02.2017. 01.02.2017 saadeti avaldajale otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles määrati vabatahtliku täitmise ajaks 23.02.2017. 01.02.2017 saadeti avaldajale otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles määrati vabatahtliku täitmise ajaks 25.02.2017.
06.02.2017 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale koos taotlusega täitemenetluse lõpetamiseks või alternatiivselt selle peatamiseks ning kohtutäituri otsuste kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatuste tühistamiseks. Kohtutäitur jättis 01.03.2017 otsusega kaebuse täitemenetluse lõpetamise või peatamise osas läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata.
3.Avaldaja ei nõustu kaebuse läbi vaatamata jätmisega täitemenetluse lõpetamise või peatamise osas. TMS § 46 lg 2 p 1 kohaselt võib kohtutäitur täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul. Avaldaja on kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitanud ja ühtlasi palunud täitemenetluse peatamist. Kohtutäitur oleks pidanud kaebuse selle osas läbi vaatama, sest avaldaja on kaebuse esitamisel teinud kõik temast oleneva, et kohtueelset menetlust läbida. Kohtutäituri jaoks on arusaamatu, et võlgnik on 06.02.2017 esitanud 01.02.2017 koostatud sunniraha hoiatusele kaebuse, milles heidab kohtutäiturile ette, et kohtutäitur ei ole isiklikult suhtlemiskorda kontrollimas käinud ja on märkinud, et sunniraha hoiatuses märgitud tähtajad ei olnud kaebuse esitamisel veel saabunud. Avaldaja pidas kaebuse esitamisel silmas olukorda, et kohtutäitur ei ole kogu täitemenetluse kestel kontrollinud, kas kaebuse esitaja takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha määramise hoiatustes antud tähtaegade jooksul. Käesoleva kaebuse esitamise ajaks on tähtajad möödunud ning kohtutäitur ei ole isiklikult tuvastanud kaebuse esitaja teadlikku takistavat tegevust 01.02.2017 sunniraha hoiatustes märgitud tähtaegadel ning kaalunud, kas sunniraha määramine aitab lapse ja teise vanema kohtumisele kaasa. Kohtutäitur ei ole proportsionaalsuse hindamisel arvesse võtnud kaebuse esitaja majanduslikku seisundit. Täitemenetluses määratud sunnirahad rohkem kui 40 000 euro ulatuses mõjutavad lõppastmes lapse ja temaga koos elava ema majanduslikku heaolu ja toimetulekut ülemääraselt ning seab ohtu lapse ja ema kodu säilimise ning põhjustab lapse emal pankrotiseisu. Kohtutäitur tugineb otsuses ainult sissenõudja poolt esitatud seisukohtadele ja dokumentidele. Kohtutäitur ei ole sunniraha määramise hoiatustes märgitud tähtaegadel kontrollinud kohtulahendi täitmist ega kindlaks teinud, et avaldaja on suhtlemist takistanud. Kuna kohtutäitur ei ole vastavat kontrolli teostanud, ei saanud ta ka
tuvastada, et avaldaja on sunniraha määramise hoiatustes märgitud ajal takistanud isal lapsega kohtulahendis märgitud ajal, kohas ja viisil suhelda.
4.Avaldaja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt sunniraha määramisel ei pea kohtutäitur vabatahtliku täitmise tähtaega määrama ning täitmisteates vabatahtliku nõude täitmiseks antud tähtaeg on oluline eelkõige kohtutäituri tasu sissenõudmise osas. Vabatahtliku täitmise tähtaeg peab olema määratud mõistlikult ning mõistlikuks ei saa pidada tähtaja määramist selliselt, et kohtutäituri otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus saadetakse saajale selliselt, et kohustuse täitmine peab toimuma järgmisel päeval. Avaldaja ei nõustu väitega, et kohtutäitur on talle TMS § 24 lg 3 p 3 ja 25 kohaselt vabatahtliku täitmise tähtaja varasemalt 03.06.2016 andnud. 03.06.2016 koostatud täitmisteatele oli lisatud 03.06.2016 otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha määramise hoiatus, mille kohaselt tuli sunniraha hoiatusel kohustus täita järgmise päeva hommikul. Seega ei ole kohtutäitur andnud avaldajale TMS § 25 lg 1 vastavat vabatahtliku täitmise tähtaega, mis ei oleks lühem kui 10 päeva. Tänaseks kujunenud olukorras, kus kohtutäitur käsitleb sunniraha määramise hoiatust täitedokumendina ning on määranud sunnirahasid ülemäärasel kujul ja suuruses ning kohtutäitur on sarnased hoiatused kahel korral sundtäitmisele andnud, mille tulemusena arestiti ema ja lapse koduks olev korteriomand, tuleks avaldaja kaebus sisuliselt läbi vaadata. TMS §-s 179 lg 2 sätestatud täitemenetluse regulatsioon koostoimes TMS § 183 ja 261 riivab lapsega suhtlemise võimaldamise asjades ebaproportsionaalselt põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Puudutatud isiku I seisukoht
5.Puudutatud isik I palus jätta asi läbi vaatamata, või kui kohus otsustab siiski asja läbi vaadata, siis jätta kaebus rahuldamata. Avaldus sisaldab otsest valeinformatsiooni ja suhtluskorra takistamine ning kohtumääruse mittetäitmine jätkub tänase päevani. Kohtutäituri seisukoht
6.Kohtutäitur jäi oma 01.03.2017 otsuses toodud seisukohtade juurde ning palus jätta esitatud kaebuse rahuldamata. Avaldaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta oleks käitunud heas usus ja suhtluskorra täitmisele omapoolselt kaasa aidanud. Sunniraha hoiatuses märgitud tähtajad ei olnud kaebuse esitamisel veel saabunud, st avaldaja kaebas sunniraha otsuseid juba ette. Märgitu näitab, et avaldaja ei kavatse juba etteruttavalt suhtluskorda täitma asuda. Olukorras, kus lapse üleandmine ei ole vanematest mitteolenevatel põhjustel võimalik täitedokumendis märgitud kohas ning vanem keeldub kokku leppimast täitedokumendis märgitud kohast erinevat kohta, ei ole reaalne suhtlemiskorra võimaldamine tagatud ning seoses sellega on vanem takistanud lapse ja teise vanema vahelist suhtlust.
7.Kohtutäitur on otsuse põhjendavas osas käsitlenud kõiki avaldaja poolt 06.02.2017.a. esitatud väiteid. Esmalt väidab avaldaja, et kohtumäärus, millest kohtutäitur lähtub, on ebaseaduslik. Kohtutäitur on avaldaja sellekohase kaebuse lahendanud juba 21.06.2016 otsusega, milles on asunud seisukohale, et täitemenetlus on algatatud õiguspäraselt. Sunniraha määramine eeldab poolte huvide kaalumist ja asjaolude hindamist. Avaldaja palub arvestada asjaoluga, et lapse isa on tema vastu kasutanud vägivalda. Avaldaja sellisele väitele on kohtutäitur samuti andnud hinnangu oma 21.06.2016 otsuses. Avaldaja väitele, et ta ei ole teinud takistusi lapsele isaga suhtlemise õiguse realiseerimiseks, on kohtutäitur oma 02.01.2017 otsuses andnud hinnangu. Täitemenetluse käigus selgunud asjaolude kohaselt ei ole avaldajal sisulist huvi kohtumääruse täitmiseks ning täitmise pinnalt kerkinud erimeelsuste kokkuleppel lahendamiseks ja pigem takistab avaldaja isal ja lapsel
kohtuda. Poolte kinnitusel ei ole isa ja lapse suhtlemist täitemenetluse algatamisest alates toimunud. Seega ei oma antud asjas tähtsust asjaolu, kas täitur on isiklikult käinud kontrollimas, kas laps on lasteaias või mitte. Kohtutäitur on tuvastanud, et lapse ema rikub lapsega suhtlemist korraldavat määrust, mida on selgesõnaliselt väljendanud ka lapse ema täituri vastuvõtul (14.09.2016 ja 28.09.2016).
8.Avaldaja taotluse täitemenetluse lõpetamiseks on kohtutäitur oma 21.06.2016 otsusega juba lahendanud. 01.03.2017 otsuses on kohtutäitur põhjalikult kaalunud kuupäevade kaupa sunniraha määramist ja viidanud võlgniku tegevusetusele (suhtluskord kuupäevadel 02.02.2017, 04.02.2017, 09.02.2017, 16.02.2017, 18.02.2017, 23.02.2017 ja 25.02.2017). Sissenõudja on esitanud SMS väljavõtted, millele võlgnik pole kordagi vastanud. Lisaks on kinnitanud kohtutäiturile lasetaia juhataja, et suhtluskorra päevadel pole last alates täitemenetluse algusest lasteaias olnud. Kohtutäitur on tuvastanud, et kaebaja ei ole täitnud täitedokumendist tulenevaid kohustusi ning kaebaja esitatud väited ja tõendid ei anna alust jätta sunniraha kohaldamata. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 27.06.2017 määrusega kaebuse kohtutäituri 01.03.2017 otsuse peale täiteasjas nr 014/2016/1125 osaliselt. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata osas, milles kohtutäitur jättis: - kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks või peatamiseks läbivaatamata; - kohtutäituri 01.02.2017 otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatuse (milles määrati vabatahtliku täitmise ajaks 09.02.2017) tühistamata ja kaebuse selles osas rahuldamata; - kohtutäituri 01.02.2017 otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatuse (milles määrati vabatahtliku täitmise ajaks 16.02.2017) tühistamata ja kaebuse selles osas rahuldamata; - kohtutäituri 01.02.2017 otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatuse (milles määrati vabatahtliku täitmise ajaks 18.02.2017) tühistamata ja kaebuse selles osas rahuldamata; - kohtutäituri 01.02.2017 otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatuse (milles määrati vabatahtliku täitmise ajaks 23.02.2017) tühistamata ja kaebuse selles osas rahuldamata; - kohtutäituri 01.02.2017 otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatuse (milles määrati vabatahtliku täitmise ajaks 25.02.2017) tühistamata ja kaebuse selles osas rahuldamata. Ülejäänud osas tühistas maakohus kohtutäituri 01.03.2017 otsuse ning kohustas kohtutäiturit avaldaja kaebust määruses märgitud ulatuses ja kohtu juhiseid järgides uuesti läbi vaatama. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
10.Maakohus märkis, et lähtub asja lahendamisel esialgsest kaebusest, mille võlgnik esitas kohtutäiturile. Avaldaja kaebusest kohtutäiturile nähtub, et ta ei ole taotlenud mitte täitemenetluse peatamist kaebuse läbivaatamise ajaks (TMS § 46 lg 2 p 1), vaid leiab, et täitemenetluse läbiviimine on tervikuna lubamatu ja õigusvastane ning on taotlenud selle peatamist või lõpetamist lõplikult. Avaldaja oli täiturile esitatud kaebuses seisukohal, et sundtäitmine tuleb lõpetada, kuivõrd kohtumäärus, millest kohtutäitur lähtub, on ebaseaduslik ja sundtäitmisel on jõustumata kohtulahend. Kohtutäitur jättis kaebuse selles osas läbi vaatamata, kuivõrd leidis, et viidatud väite on kohtutäitur juba 21.06.2016, 08.07.2016, 25.07.2016 ja 18.08.2016 otsustega lahendanud. Kohus nõustus kohtutäituri seisukohaga. Kohtutäitur on esitanud kohtule tõendina enda 21.06.2016 otsuse, millega
kohtutäitur lahendas avaldaja kaebused, andes selgitused ja hinnangu ka selle osas nagu täidaks ta jõustumata kohtulahendit ning jättis kaebuse rahuldamata. Täiendavalt märkis kohus, et avaldaja esitas 11.07.2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 21.06.2016 otsuse peale täiteasjas nr 014/2016/1125 (tsiviilasi 2-16-10628). Kohus andis selles tsiviilasjas täitemenetluse algatamisele omapoolse hinnangu, tuvastades 28.03.2017 asja lahendavas määruses (jõustus 27.04.2017), et täitemenetlust on alustatud kehtiva täitedokumendi alusel, täidetud olid ka muud täitemenetluse algatamise eeldused ja puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks. Kohus asus seisukohale, et seega on vaidlus täitemenetluse täiteasjas nr 014/2016/1125 alustamise põhjendatuse üle lahendatud ja kohtutäitur on jätnud kaebuse selles osas õigesti läbi vaatamata.
11.Kaebuse esitaja vaidlustab kohtutäituri otsust ka põhjusel, et kohtutäitur ei ole isiklikult kontrollinud, et kaebuse esitaja takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha määramiste hoiatustes antud tähtaja jooksul. TMS §-s 183 on sätestatud, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha TMS §-s 261 sätestatud korras. Sunniraha määramine või mittemääramine on TMS § 183 kohaselt kohtutäituri kaalutlusotsus, mis allub kohtulikule kontrollile üksnes piiratud ulatuses. Kohus saab üksnes kontrollida, kas kohtutäitur teostas üldse sunniraha määramisel diskretsiooni ning kas ta ületas sunniraha otsust tehes temal oleva diskretsiooni piire. Selleks, et kohus saaks sellekohase otsustuse teha, peab kohtutäituri seisukoha kujunemine nii kohustuse rikkumise kui ka sunniraha määramise osas olema sunniraha otsuses jälgitav. Kohtul ei ole õigust asuda kohtutäituri asemel hindama faktilisi asjaolusid, muu hulgas seda, kas vanem reaalselt takistas teisel vanemal lapsega kohtumist või mitte. Kaebaja on esialgses kaebuses esile toonud, et ta ei ole teinud takistusi lapsele isaga suhtlemise õiguse realiseerimiseks. Kui võlgnik on seisukohal, et ta ei ole täitedokumendist tulenevat kohustust rikkunud, kujutab see materiaalõiguslikku vaidlust sissenõudja ja võlgniku vahel. Kaebuses täituri tegevusele saab isik tugineda vaid formaalsetele rikkumistele täitemenetluses. Kõigi sisulist poolt puudutavate vastuväidete osas saab võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks sunniraha määramist puudutavas osas. Sellise nõude aluseks on kohustuse rikkumise puudumine.
12.Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on teinud 25.01.2017 kaks ja 01.02.2017 seitse erinevat otsust kohustuste täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatust. TMS § 261 kohaselt on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata, kuid hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades. Hoiatuse eesmärgiks on anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu täitedokumenti kindlaks kuupäevaks täitma, määrab kohtutäitur talle sunniraha. TMS § 261 lg 7 kohaselt on sunniraha lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Otsus ja hoiatus toimetatakse kohustatud isikule kätte TMS § 10 sätestatud korras. Kuigi kehtestatud ei ole kohustuslikku sunniraha otsuse vormi, tuleneb ka TMS § 261 lg-st 7, et otsus ja hoiatus on kaks eri dokumenti. TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt on täitedokumendiks kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta.
13.Kohtutäitur märgib enda otsuses (ja vastuses kohtule esitatud kaebusele), et kõik kaebuses välja toodud sunniraha hoiatustes märgitud tähtajad ei olnud kaebuse esitamisel (06.02.2017) veel saabunud. Teisisõnu kaebas avaldaja sunniraha otsuseid juba ette.
Avaldaja selgitas kohtule esitatud kaebuses, et pidas kaebuse esitamisel silmas olukorda, et kohtutäitur ei ole kogu täitemenetluse kestel kontrollinud, et kaebuse esitaja takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha määramiste hoiatustes antud tähtaegade jooksul. Kaebuse kohtule esitamise ajaks on tähtajad möödunud. Kohus nõustus täituriga selles, et hoiatus iseseisvalt ei saa võlgnikule kaasa tuua kohustusi. Seega on kaebus 01.02.2017 otsustele kohustuste täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatustele, mille tähtaeg ei olnud veel 06.02.2017 saabunud, ennatlik ja nende kaebuste osas on kohtutäitur jätnud talle esitatud kaebuse õigesti rahuldamata. Asjaolu, et kaebuse kohtule esitamise ajaks on tähtajad saabunud, ei oma tähtsust, kuna kohus vaatab asja läbi kohtutäituri otsuse tegemise aja seisuga.
14.Seoses vaidlustatud kohtutäituri otsuste ja sunniraha rakendamise hoiatustega, mille tähtaeg oli kaebuse esitamise ajaks (06.02.2017), saabunud, leidis maakohus järgmist. Asja materjalidest ja menetlusosaliste seisukohtadest ilmneb, et kohtutäitur on teinud sunniraha hoiatused ja sunniraha määramise otsused sisuliselt ühes dokumendis. Seda, et asjas oleks tehtud kohased ja põhjendatud sunniraha määramise otsused, asja materjalidest ei nähtu. Kohus teostas 01.06.2017 kohtutäituri ärakuulamise telefoni teel, et välja selgitada, kas kohtutäitur käsitleb enda poolt koostatud dokumente nimega „Otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus“ ainult hoiatusena või ka sunniraha määramise otsusena. Kohtutäituri abi AP selgitas kohtule, et täituri hinnangul on hoiatus sunniraha kohaldamiseks võlgnikule tehtud juba täitmisteates ning „Otsust kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatust“ on kohtutäitur käsitlenud sunniraha määramise otsusena.
15.Riigikohus on tsiviilasjas nr x-x-x-x-xx tehtud määruses asunud seisukohale, et sunniraha määrates tuleb kohtutäituril kontrollida sunniraha kohaldamise eeldusi ning alles siis saab kohtutäitur teha sunniraha määramise otsuse. Kohtutäitur võib vanema ja lapse suhtlemist reguleerivat kohtulahendit täites määrata lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava tähendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Eelnevast tulenevalt peab kohtutäitur sunniraha määrates kindlaks tegema, et lapsega kooselav vanem takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha määramise hoiatuses antud tähtaja jooksul, ega saa lähtuda üksnes sellest, et lapse ja vanema suhtlemist ei ole kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil toimunud. Käesoleval juhul ei ole kohtutäituri otsuse kujunemine sunniraha määramisel jälgitav. Otsustest ei nähtu täituri poolt tuvastatud asjaolud hoiatuses märgitud kohustuse rikkumise osas (sh rikkumise aset leidmine ja selle põhjused) ega ka see, millest lähtuvalt on kohtutäitur otsustanud määrata sunniraha just sellises suuruses. Asjast ei nähtu, kuidas on tuvastatud ja dokumenteeritud takistuste tegemine avaldaja poolt. Veelgi enam, otsus sunniraha määramise kohta on tehtud etteulatuvalt olukorras, kus kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg ei ole veel saabunud ja ei ole veel isegi teada, kas võlgnik täidab oma kohustused kohaselt või mitte. Võlgnikule peab olema selge, millised on need põhjendused, miks kohtutäitur on otsustanud sunniraha määrata. Samuti peab sunniraha otsusest nähtuma kohtutäituri poolse diskretsiooni teostamine. Üksnes põhjenduste olemasolul on võlgnikul võimalik esitada kaebuses kohtutäiturile nende põhjenduste kohta vastuargumente või esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sisuliste vastuväidetega. Käesoleval juhul sellised põhjendusi kohtutäituri sunniraha määramise hoiatusest/otsusest ei nähtu, mistõttu kohtutäituri otsus tuleb selles osas tühistada ja kohustada teda tegema uus motiveeritud otsus.
16.Kohus ei nõustunud avaldaja vastuväidetega osas, milles avaldaja heitis täiturile ette, et täitur ei käinud isiklikult suhtluskorra täitmist või rikkumist kontrollimas. Kohtutäituril ei ole kohustust viibida isiklikult iga lapse ja lahuselava vanema ärajäänud kohtumise juures ja seda isiklikult kohapeal fikseerida. Kohtutäitur saab lapsega koos elava vanema suhtlemist takistavat tegevust tuvastada ka tema kasutuses olevate muude tõendite abil. Avaldaja on heitnud täiturile ette ka seda, et kohtutäitur ei ole sunniraha määrates arvestanud lapse huvidega ning rikkus proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtet. Sealjuures on avaldaja viidanud, et talle on kaebuse kohtule esitamise ajaks tehtud sunniraha otsuseid kokku ligikaudu 40 000 euro ulatuses. Kohus nõustus sellega, et sunniraha otsusest peaks selguma, kuidas kohtutäitur on jõudnud arusaamisele, et järjekordne sunniraha määramine mõjutab lapsega koos elavat vanemat suhtlemise takistamisest hoiduma ning mille alusel on ta sunniraha suuruse kindlaks määranud.
17.Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas kontrollib kohus kohtutäituri tegevuse õiguspärasust, mitte ei otsusta avaldaja suhtes sunniraha määramist, on TMS § 179 lg 2 asjassepuutumatu. Eeltoodud põhjusel ei hinnanud kohus normi sisulist vastuolu põhiseadusega.
18.Kohus juhtis tähelepanu, et vaidlustatud otsused kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatused, mille tühistamist võlgnik enda algses kaebuses nõudnud on, on jätkuvalt käsitletavad vabatahtliku täitmise tähtaja määramise ja sunniraha määramise hoiatusena. Seega tuleb kohtutäituril kaaluda kõiki asjaolusid ning langetada uus motiveeritud otsustus sunniraha määramise või mittemääramise osas. Määruskaebus
19.12.07.2017 esitas avaldaja Harju Maakohtu 27.06.2017 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles tema kaebus jäeti rahuldamata ning uue määrusega kaebuse tervikuna rahuldada.
20.Kohtumääruse resolutsiooni p-s 2 jättis kohus rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 01.03.2017 otsusele, millega viimane ei rahuldanud avaldaja kaebust 01.02.2017 otsusele kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatusele vabatahtliku täitmise tähtajaga 09.02.2017, 16.02.2017, 18.02.2017, 23.02.2017 ja 25.02.2017. TMS § 25 lg 1 kohaselt peab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks jääma aega vähemalt 10 päeva. Käesoleval juhul jääb täituri 01.02.2017 otsuse ja vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja, milline oli määratud 09.02.2017, vahele vähem kui 10 päeva. Seega on nii täitur kui ka maakohus tõlgendanud valesti seadust ja andnud avaldajale kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks vähem aega kui seadus seda nõuab. Vastused määruskaebusele
21.Kohtutäitur ja puudutatud isik I vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
22.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale
on edasi kaevatud. Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles tema kaebus kohtutäituri 01.03.2017 otsuse peale jäeti rahuldamata, s.o osas milles kohtutäitur jättis kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks või peatamiseks läbi vaatamata ja kohtutäituri 01.02.2017 otsused kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatused, milles määrati vabatahtliku täitmise ajaks 09.02.2017, 16.02.2017, 18.02.2017, 23.02.2017 ja 25.02.2017, tühistamata. Samuti kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu määrust ei vaidlustatud osas, milles maakohus tühistas kohtutäituri 01.03.2017 otsuse osaliselt (s.o kohtutäituri 25.01.2017 ja 01.02.2017 otsuste kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatuste osas, milles määrati vabatahtliku täitmise tähtajaks 26.01.2017, 28.01.2017, 02.02.2017 ja 04.02.2017) ning kohustas kohtutäiturit kaebust maakohtu juhiseid järgides uuesti läbi vaatama.
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 27.06.2017 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis kaebuse kohtutäituri 01.03.2017 otsuse peale rahuldamata osas, millega kohtutäitur jättis tühistamata 01.02.2017 otsused kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatused, milles määrati vabatahtliku täitmise ajaks 09.02.2017, 16.02.2017, 18.02.2017, 23.02.2017 ja 25.02.2017 (maakohtu resolutsiooni p-d 2.2-2.6), samuti menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega tühistab selles osas kohtutäituri 01.03.2017 otsuse ja kohustab kohtutäiturit selles osas avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama, ning teeb uue menetluskulude jaotuse. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 01.03.2017 otsuse peale osas, millega kohtutäitur jättis kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks või peatamiseks läbivaatamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
25.TMS § 179 lg 2 tulenevalt, kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, võib tema suhtes kohaldada TMS § 183 sätteid. TMS § 183 kohaselt, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha TMS § 261 sätestatud korras. TMS § 261 kohaselt peab sunniraha määramisele eelnema hoiatus selle kohta, et kui isik ei täida kohustust vabatahtlikult hoiatuses märgitud kuupäevaks, määratakse talle sunniraha, samuti sunniraha võimalik suurus summana. TsMS § 261 lg 7 kohaselt on sunniraha lubatud rakendada siis, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Eeltoodust tuleneb, et sunniraha rakendamise hoiatus peab ajaliselt eelnema sunniraha määramise otsusele. Sunniraha määramise otsuse saab kohtutäitur teha pärast hoiatuses vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, kui ta on eraldi kindlaks teinud, et vanem takistas konkreetsel juhul lapse ja teise vanema suhtlemist. Sunniraha rakendamise hoiatus ja sunniraha määramise otsus ei saa sisalduda samas dokumendis, kuna sunniraha rakendamise hoiatuse tegemise ajal ei ole sunniraha määramise eelduseks olevad asjaolud veel teada. Samale seisukohale on ringkonnakohus asunud ka avaldaja poolt esitatud 21.09.2017 määruses tsiviilasjas nr w-ww-wwwww.
26.Ringkonnakohus leiab, et kuna sunniraha määramise hoiatust ja sunniraha määramise otsust ei saa teha üheaegselt samas dokumendis, on oluline välja selgitada, kas kohtutäitur on vaidlustatud otsustega teinud sunniraha määramise hoiatuse või määranud sunniraha. 01.02.2017 kuupäevaga otsustest pealkirjaga „Otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus“ nähtuvalt on kohtutäitur teinud sunniraha rakendamise hoiatuse ning otsustanud otsuse vabatahtlikuks täitmise tähtajaks täitmata jätmise korral rakendada sunniraha. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et 01.06.2017 telefoni teel
toimunud ärakuulamisel on kohtutäituri abi AP selgitanud, et täituri hinnangul on hoiatus sunniraha kohaldamiseks võlgnikule tehtud juba täitmisteates ning „Otsust kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatust“ on kohtutäitur käsitlenud sunniraha määramise otsusena. Vastuses määruskaebusele on kohtutäitur selgitanud, et sunniraha hoiatust sisaldas ka võlgnikule edastatud täitmisteade, mille kättesaamist võlgnik kinnitas 03.06.2016. Samas viitab kolleegium, et kohtutäituri 01.02.2017 otsustes on siiski märgitud, et kohtutäitur teeb sunniraha rakendamise hoiatuse. Samuti on otsustes määratud vabatahtliku täitmise tähtaeg ning märgitud, et otsuse tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha. Lisaks on avaldaja esitanud ringkonnakohtule kohtutäituri abi AP 25.01.2018 e-kirja tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, milles kohtutäituri abi on tsiviilasjas nr x-xxxxxxx vaidlustatud kohustuse täitmiseks tehtud otsuse ja sunniraha rakendamise hoiatuse osas asunud seisukohale, et tegemist on sunniraha määramise hoiatusega. Kolleegiumi hinnangul ei ole üheselt selge, kas kohtutäitur on praegusel juhul käsitlenud vaidlusaluseid otsuseid sunniraha määramise hoiatustena või sunniraha määramise otsustena. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kaebuse kohtutäituri 01.03.2017 otsuse peale rahuldamata osas, millega kohtutäitur jättis tühistamata 01.02.2017 otsused kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatused, milles määrati vabatahtliku täitmise ajaks 09.02.2017, 16.02.2017, 18.02.2017, 23.02.2017 ja 25.02.2017. Selles osas tuleb kohtutäituri 01.03.2017 otsus tühistada ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama. Kaebuse uuel läbivaatamisel tuleb kohtutäituril võtta selge seisukoht, kas tegemist on sunniraha määramise hoiatustega või sunniraha määramise otsustega.
27.Riigikohus on leidnud, et kuigi üldjuhul võib täitemenetluse osaline TMS § 217 lg 1 järgi esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel kohtutäiturile kaebuse ning TMS § 218 lg 1 järgi võib ta kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule, ei ole täitemenetluse seadustiku mõttest tulenevalt sunniraha määramise hoiatuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse puhul õiguskaitse vajalik olukorras, kus isik saab esitada kaebuse ka kohtutäituri sunniraha määramise otsuse peale. TMS § 261 järgi on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata, kuid hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades. Hoiatuse eesmärgiks on anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu täitedokumenti kindlaks kuupäevaks täitma, määrab kohtutäitur talle sunniraha (vt Riigikohtu 17.12.2013 määrus tsiviilasjas nr x-x-x-x-xx, p 58). Eeltooduga tuleb kohtutäituril arvestada juhul, kui ta leiab kaebuse uuel läbivaatamisel, et vaidlustatud otsuste puhul on tegemist sunniraha määramise hoiatustega.
28.Riigikohus on selgitanud, et kohtutäitur peab sunniraha määrates kindlaks tegema, et vanem takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha määramise hoiatuses antud tähtaja jooksul, ega saa lähtuda üksnes sellest, et lapse ja vanema suhtlemist ei ole kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil toimunud. Kohtutäitur peab hindama, kas lapsega koos elav vanem takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendi kohaselt suhelda, ning kaaluma, kas ja millises ulatuses tuleb kohaldada sunniraha, et kohtulahendi täitmine õnnestuks (vt Riigikohtu 17.12.2013 määrus tsiviilasjas nr x-x-x-x-xx p 71, p 80). Eeltoodust tuleneb, et sunniraha määramise otsuse saab kohtutäitur teha pärast hoiatuses vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, kui ta on kindlaks teinud, et vanem takistas konkreetsel juhul lapse ja teise vanema suhtlemist. Vaidlustatud 01.02.2017 otsustest ei nähtu, et kohtutäitur oleks sunniraha määramise eeldusi nõuetekohaselt kontrollinud ja need tuvastanud. Juhul,
kui kohtutäitur asub kaebuse uuel läbivaatamisel seisukohale, et vaidlustatud otsuste puhul on tegemist sunniraha määramise otsustega, ei ole otsused ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt põhjendatud. Otsustest ei nähtu täituri poolt tuvastatud asjaolud hoiatuses märgitud kohustuse rikkumise osas ega ka see, millest lähtuvalt on kohtutäitur otsustanud määrata sunniraha just sellises suuruses.
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei ole alust osas, milles maakohus jättis kaebuse kohtutäituri 01.03.2017 otsuse peale rahuldamata osas, milles kohtutäitur jättis läbi vaatamata avaldaja kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks või peatamiseks. Ka määruskaebus ei sisalda väiteid seoses algselt kohtutäiturilt nõutud täitemenetluse lõpetamise või peatamisega. Selles osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata.
30.Ülaltoodust tulenevalt kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.
31.Puudutatud isik I on 25.08.2017 määruskaebusele esitatud vastusele lisanud Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 määruse tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy, samuti Harju Maakohtu 18.07.2017 määruse tsiviilasjas nr l-ll-lllll, millega on lõpetatud avaldajale riigi õigusabi andmine. Kohtutäitur on 31.08.2017 määruskaebusele esitatud vastusele lisanud 03.06.2016 kohtutäituri abi AP e-kirja avaldajale täiteasjas nr 014/2016/1125 täitmisteate kättetoimetamise kohta, millele on lisatud 03.06.2016 täitmisteade, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, 03.06.2016 otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus; Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2016 määruse tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx, Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2015 määruse tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxxx, Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 määruse tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy ja Harju Maakohtu 18.07.2017 määruse tsiviilasjas nr l-ll-lllll avaldajale riigi õigusabi andmise lõpetamise kohta. 04.10.2017 esitas avaldaja Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2017 lahendi tsiviilasjas nr www-wwwww. Sama kohtulahendi esitas avaldaja ringkonnakohtule ka 27.10.2017. 27.10.2017 esitas avaldaja ka õiguskantsleri 12.10.2016 seisukoha sunniraha suhtluskorra tagamiseks kohta. 02.03.2018 esitas avaldaja ringkonnakohtule kohtutäituri abi AP 25.01.2018 e-kirja maakohtule tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2017 määruse tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxxxx, Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2017 määruse tsiviilasjas nr w-ww-wwwww, Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 määruse tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy. Samuti on lisatud dokumentide hulgas 03.06.2016 e-kiri avaldajale täiteasjas nr 014/2016/1125 täitmisteate kättetoimetamise kohta, millele on lisatud 03.06.2016 täitmisteade, 03.06.2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, 03.06.2016 otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus. Avaldaja on esitanud ka Harju Maakohtu 31.05.2016 määruse tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx, Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2015 määruse tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxxx ning kohtutäituri 02.09.2016 otsused kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatused täiteasjas nr 014/2016/1125, vabatahtliku täitmise tähtaegadega 06.09.2016 ja 08.09.2016; kohtutäituri 09.09.2016 otsused kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatused täiteasjas nr 014/2016/1125, vabatahtliku täitmise tähtaegadega 13.09.2016, 15.09.2016 ja 17.09.2016, samuti Harju Maakohtu 28.02.2018 määruse tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx avaldaja kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. TsMS § 238 lg 1 tulenevalt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab
selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalide juurde on põhjendatud võtta Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 määrus tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy; Harju Maakohtu 18.07.2017 määrus tsiviilasjas nr l-ll-lllll; Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2017 määrus tsiviilasjas nr w-ww-wwwww; kohtutäituri abi AP 03.06.2016 e-kiri täitmisteate edastamise kohta; kohtutäituri abi AP 25.01.2018 e-kiri maakohtule tsiviilasjas nr x-xxxxxxx ja Harju Maakohtu 28.02.2018 määrus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Osad eelmärgitud tõenditest on esitatud kohtule mitmekordselt. Kohus võtab need toimikusse ühekordselt. Õiguskantsleri 12.10.2016 seisukoht sunniraha kohaldamise kohta; 03.06.2016 täitmisteade, kohtutäituri tasu otsus, kohtutäituri 03.06.2016 otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus; Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2015 määrus tsiviilasjas nr II-II-IIIII ja Harju Maakohtu 31.05.2016 määrus tsiviilasjas nr vv-vv-vvvvv on juba tsiviilasja toimikus olemas (I kd lk 32-34; 130-132; lk36-39; lk 103-104; lk 105-109). Seega ei ole vaja neid täiendavalt tsiviilasja materjalide juurde lisada. Ülejäänud esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust ning seetõttu kohus neid asja materjalide juurde ei võta. Kuna tõendid, mille vastuvõtmisest kohus keeldub, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus nende tagastamiseks (RKTKo nr 3-2-1-101-12, p 29).
32.Kuna avaldaja kaebus ja määruskaebus rahuldatakse osaliselt, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakonnakohtus nende endi kanda (TsMS § 172 lg 1). Harju Maakohtu 30.06.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr l-ll-lllll rahuldas kohus avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks osaliselt ning andis avaldajale riigi õigusabi täitemenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud on põhjendatud jätta riigi kanda. Riigi õigusabi andmine avaldajale on lõpetatud Harju Maakohtu 18.07.2016 määrusega tsiviilasjas nr l-ll-lllll. Käesolevas asjas vandeadvokaat Alan Biini poolt osutatud riigi õigusabi tasu on määratud kindlaks Harju Maakohtu 03.11.2017 määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.